Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantskanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arvelduskonto, 7200, rendikulu, pangalaen, intressikulu, intressituluARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee IAS
Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata arved 1 030 Arvelduskonto 200 Müügitulu 1 230 4 Tarnevõla tasumine
s D K 1000 S0 = 0 1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak 32 * 50 kr = 1600 prognoositud summa 20 * 50 = 1000 reaalne summa T-13.7 Firma võttis 1. Septembril 200X üheaastase laenu 177 000 krooni, intressimäär on 12%. Majandusaasta lõpul 31. Detsembril 200X kajastatakse tekkepõhise intressina 7080 krooni. 31.12.200X D: Intressikulu 7080 K: Intressivõlg 7080 177 000 * 0,12 * 4/12 = 7080 krooni T-13.8 Kohustis tuleb 20X8.aastal kajastada järgmisel juhul: a) Firma valmistas ja müüs 20X8.aastal 3-aastase garantiiajaga stereoseadmeid - tuleb teha garantiieraldis b) Teatrile laekub 20X8.aastal ettemakse hooajapiletite müügist 20X9.aastal toimuvatele teatriüritustele teatril on ettemaksed piletite näol ja tekib kohustis ÕPIK LK 316 ÜLESANDED Ü-13.3 Firma alustas 30
Masinat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul. Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852). Igakordse rendimakse suurus on 40 211 krooni (100 000 : 2.486852). Rendimaksete graafik 1 Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999, lk. 666. Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk laekumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005. 100 000 31. 12. 2005. 40 211 10 000 30 211 69 789 31. 12. 2006. 40 211 6978 33 233 36 556 31. 12. 2007. 40 211 3655 36 556 0 Kokku 120 633 20 633 100 000
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes fin
Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Näide (kanded raamatupidamises) Konto Kaup algjääk oktoobri alguse seisuga oli 8000 kr. Kauba ost ja müük oktoobris 20x1.a (kroonides): Kuupäev Tehing Müügisumma Soetusmaksumus 2.10.10 ost - 9000 11.10.10 müük 12000 7200 15.10.10 ost - 5000 22.10.10 müük 10000 6000 Näide (kanded raamatupidamises) Varude arvestuse pidevsüsteem Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas. Tuuakse välja varude jääk Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Eelneva näite alusel: Varude arvestuse pidevsüsteemi eelised
ÜLESANNE 6.2 RAAMATUST LK 167 Virma võttis 1. detsembril 20x8 90 päevaks 100 000 krooni laenu. Laenuintressimäär oli 12%. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. detsembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 28. veebruaril 20x9 1. detsember 20x8 D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühiajaline pangalaen 100 000 31. detsember 20x8 D: Intressikulu 1000 ( 1 kuu oma) K: Intressivõlg 1000 28. veebruar 20x9 D: Lühiajaline pangalaen 100 000 D: Intressivõlg 1000 D: Intressikulu 2000 ( 2 kuu intress) K: Arvelduskonto 103 000 ÜLESANNE 6.3 RAAMATUST LK 167 Virma andis 1. novembril 20x8 ruumid kuueks kuuks üürile, saades 3000 krooni avansstulu. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. novembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 30. aprillil 20x9 1. november 20x8 D: Arvelduskonto 3000 K: Avansstulu 3000 (see on saadud ettemaks, minu kohutus) 31. detsember 20x8 D: Avansstulu 1000 K: Üüritulu 1000 ( olen nüüd tulu välja teeninud) 30.aprill 20x9
7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 3-Apr osteti mööblit 4800 6-Apr sularaha panka 7200 9-Apr tasuti mööbli arve osaliselt 3800 13-Apr tagastati mööblit 248 19-Apr osteti seadmeid 2240 26-Apr müüdi osad seadmed 300 300 27-Apr tasuti mööbli arve osaliselt 232 29-Apr eraisik laenas ettevõttele 2000 30-Apr sularaha kassasse 400 400
2) Sotsiaalmaksu arvestamine D: Sotsiaalmaksukulu 993,3 K: Sotsiaalmaksuvõlg 993,3 3) Töötuskindlustuse arvestamine D: Töötuskindlustuskulu 30,10 K: Töötuskindlustusvõlg 30,10 *** Need olid tööandja kulud*** 4) Kinnipidamised töötasudelt D: Palgavõlg 649,04 K: Töötuskindlustusmaksevõlg 60,20 K: Tulumaksuvõlg 551,04 K: Pensionikindlustuse võlg 37,80 5) Töötasu maksmine D: Palgavõlg 2360,96 K: Arvelduskonto 2360,96 ÜLESANNE 3 Puhkus teenitakse välja selle perioodi jooksul, millal tehakse tööd. Puhkusetasuerladis D K S0 1200 5) 930 4) 83 7) 30 D K K 930 K 113 S1 383 1) D: Palgakulu 1000 D: Sotsiaalmaksukulu 330 D: Töötuskindlustuskulu 10 K: Palgavõlg 1000 K: Sotsiaalmaksuvõlg 330
Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu toimumisel, olenemata sellest, kas raha on tasutud. Raamatupidamiskanne:
eest, Y aktsiad kaks kuud hiljem 20 140 krooni eest ja Z aktsiad kolm kuud hiljem 17 150 krooni eest. Teha vajalikud raamatupidamiskanded aktsiate ostu ja müügi kohta. Soetushind Müügihind Vahe X 23 150 21 500 -1650 Y 15 430 20 140 4710 Z 14 110 17 150 3040 I - OST D: Lühiajaline finantsinvesteering 52 680 K: Arvelduskonto 52 680 8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650 K: Lühiajaline finantsinvesteering 23 150 ( soetushinnas) III Y AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 20 140 K: lühiajaline finantsinvesteering 150430 K: Tulum väärtpaberite müügist 4710 IV Z AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 17 150 K: Lühiajaline finantsinvesteering 140110 K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
Note 3 9 000 10% 24/360 1/ 15 60 Total 2008 interest: 206 Päevaraamat (Journal) date konto (account) Deebet Kreedit tekkepõhise intressitulu korrigeerimiskanne 31. Dec. 2008 (adjusting entry for accrued interest revenue) Intressinõue (Interest Receivable) 206 Intressitulu (Interest Revenue) 206 raha laekumine vekslinõudest 1 23. Dec. 2009 (collecion of Note 1 receivable at maturity) Raha (Cash) 14170
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara
Majandustehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kannet (lausendit), mis näitab kontode deebetit ja kreeditit nimetatakse raamatupidamislausendiks. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga nimetatakse lihtlausendiks. Lihtlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse kahel kontol. Näiteks: Tuuakse raha arvelduskontolt kassasse: D: Kassa K: Arvelduskonto Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub mitme konto kreeditiga või vastupidi, nimetatakse liitlausendiks. Liitlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse mitmetel kontodel. Näiteks: Ostetakse tarnijalt materjale ja põhivara ning arve on tarnijale tasumata. D: Materjalid D: Põhivara K: Võlad tarnijatele Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006
T V 43. Ettevõtte käibevara hulka kuulub: a) põhikapital; b) kasum; c) ostjate ettemakse; d) ettemakse tarnijatele (hankijatele). 44. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 8500 kr ja kaubavaru lõppjääk 6000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna: a) 3000 kr; b) 5500 kr; c) 6500 kr; d) 8500 kr. 45. Konto Tulevaste perioodide rendikulu saldo (enne korrigeerimiskannet) oli aasta lõpul 2700 kr (novembri, detsembri ja jaanuari rent, mis maksti ära 1. novembril). Korrigeerimiskanne, mis tuleb teha 31. detsembril, on järgmine: a) D: Renditulu 900 K: Tulevaste perioodide renditulu 900 b) D: Tulevaste perioodide rendikulu 1800 K: Rendikulu 1800 c) D: Rendikulu 1800
Ebatõen.kulumid kontroaktiva (varade hinna vähendamiseks) Kontraaktiva kontoreguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Maksud ei ole kontraaktiva. Salvestamine: Eksport-tekstikoopia-nimeks tänane kuup.ja txt 2.PRAKTIKUM 03.10.2012 Salvestad nimega uue faili ja siis import txt faili Kanneuus 1. Seletus-laekus ostjalt (lühendan esimest tehingut, pangakonto väljavõte on aluseks) Valida sobilik konto. D Arvelduskonto 5000 K Muud äritulud 5000 Vajuta OK ja siis uus. 2. D Arvelduskonto 3000 K Nõuded ostjatele 3000 D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 3000 (kontraaktiva) K Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest summadest 3000 3. D Kasum 20 000 K Kohustuslik reservkapital 20 000 D Kasum 50 000 K Dividendivõlad 50 000 D Kasum 30 000 K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 000 D Dividendide tulumaksukulu 13 291
Töötuskindlustusmaksekulu 0,8% brutopalgast 5,18 (bruto*0,08) 8. Määrake tehingute bilansimuudatuse tüüp (AP suurenemine, AP vähenemine, A vahetus, P vahetus), mõju kasumile (suurendab, vähendab, ei mõju kasumile) Bilansi- Mõju kasumile, Lausend muudatus 1. Arvelduskontolt Ei mõju D: Võlad töövõtjatele makstakse töötajate palgad AP vähenemine K: Arvelduskonto 2. Ostjad tasuvad varem Aktiva vahetus Ei mõju D: Arvelduskonto saadud arve K: Nõuded ostjate vastu arvelduskontole D: Arvelduskonto 3. Arvelduskontole laekub AP suurenemine Ei mõju K: Laenukohustus pangalaen 4. Ostetakse materjale, AP suurenemine Ei mõju D: Materjalid jäädakse tarnijale võlgu K: Võlg tarnijale 5
Müüdud kauba kulu 7 075 Müüdud teenuste kulu 10 586 Osakapital ? Ostjate laekumata arved 8 042 Palgakulu 20 590 Põhivara amortisatsioonikulu 3 450 Reklaamikulud 1 620 Ruumide kommunaalkulud 2 932 Ruumide rendikulu 8 294 Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795 Sotsiaalmaksu võlg 7 509 Sularaha kassas 22 816 Tarnijatele tasumata arved 74 294 Telefoni ja interneti kulu 7 083 Tooraine ja materjal 12 336
Ülesanne 3 lahendusega Ettevõtte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva D: Nõue ostjale 30 480 K: Tulu 25 400 K: Km 5 080 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. D: Nõue ostjale 120 000 K: Km 20 000 K: Tulu 100 000 Ostja tasumine 25% kohe arvelduskontole D: Arvelduskonto 30 000 K: Nõue ostjale 30 000 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. NB! 5400/1,2 saadakse ilma käibemaksuta summa. D: Kassa 5400 120% K: Tulu 4500 100% K: Km 900 20% Ettevõte ostab: 1. Põhitootmisele teenust, laekub arve 23 400 + km 20%. Arve tarnijale tasumata D: Tootmiskulud 23 400 D: Käibemaks 4680 K: Võlg tarnijale 28 080 2
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga: D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K ebatõenäoliselt laekuvad arved Selle lausendiga suurendatakse kulusid, kuid "ostjatelt laekumata arvete" kontot ei vähendata. Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud arvete summa kajastatakse eraldi kontol "ebatõenäoliselt laekuvad arved". Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend: D- arvelduskonto D- ebatõenäoliselt laekuvad arved K- ostjatelt laekumata arved K- kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest Nõuded tuleb arvata lootusetuteks ja bilansist välja kanda, kui nõude laekumine on ebarealistlik ja ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Näiteks: 8 kui võlgnikul ei jätkunud vara pankroti või likvideerimise korral kõigi nõuete rahuldamiseks võlgnikku ei leita
T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1 1) D: Masinad ja seadmed 1500 K: Võlg tarnijale 1500 2) D: Võlg tarnijale 1500 K: Arvelduskonto 1500 Korrigeerimiskanne 3) D: Amortisatsioonikulu 50 K: Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 50 KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD: = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% 40% * 1500 = 600 esimese aasta kulu Ühe kuu deplatsioonikulu on 600 / 12 = 50 krooni. ÜLESANNE 2 Aasta Läbisõi Lineaarne Tegevusmahupõhine Kahekordselt alaneva Kasutusaastate
SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 1. KONTSERN..............................................................................................................................4 1.1.Mõisted..................................................................................................................................5 1.2.Osalused.................................................................................................................................9 1.3.Konsolideerimise üldpõhimõtted.........................................................................................12 1.3.1.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel.............................................14 1.3.2.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses...........17 1.3.3.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetami
Ostjate maksmata arved / Kaubavaru / Seadmed / Estimated Vekslivõlg / Intressivõlg / Käibemaksuvõlg / Vekslivõlg / Müügitulu / Garantiikulu / Intressikulu / Raha/cash Accounts receivable Inventory Equipment warranty payable Notes payable interest payable sales tax payable Notes payable Sales revenue Warranty expense Interest expense
[6]. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil) [6]. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit [6]. 1.2 Kohustuste liigitamine 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused Tasumise tähtaja järgi liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaline kohustus on selline, mis tuleb üldjuhul hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul [3]. RTJ 2 järgi kajastatakse lühiajaliste kohustustena järgnevaid kohustusi:
millistel tingimustel leping sõlmida? 3 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) 4.2. Ettevõtte poolaasta müügieelarves on selline osa: Müügitulu: 50 000 tooteühikut hinnaga à 20 euro, kokku 1 000 000 euro Müügikulud: Reklaam 100 000 Müügijuhi tööjõukulud 80 000 Müügipersonali komandeeringukulud 50 000 Müügiosakonna ruumide rendikulu 10 000 Järgmiseks poolaastaks kavatseb ettevõte laiendada müüki uuel territooriumil, milleks nähakse ette suurendada reklaamikulu 30% võrra, palgata täiendavalt üks müügimees tööjõukuludega 15 000 euro ja suurendada komandeeringukulusid 10% võrra. Eesmärgiks on müüa uuel territooriumil täiendavalt 10 000 tooteühikut. Muutuvkulu on 5 euro tooteühikule. Kas uuele territooriumile suundumine on neil tingimustel otstarbekas?
Leida summaarne laenukulu kummalgi juhul. Milline ettepanek on kasulikum ? a) 2,25 % b) 120 000 2% 1) 480 000 480 000 2,25 % = 10 800 40 000 2) 440 000 440 000 2,25 % = 9900 40 000 3) 400 000 400 000 2,25 % = 9000 40 000 4) 360 000 360 000 2,25 % = 8100 40 000 5) 320 000 320 000 2,25 % = 7200 40 000 6) 280 000 280 000 2,25 % = 6300 40 000 7) 240 000 240 000 2,25 % = 5400 40 000 8) 200 000 200 000 2,25 % = 4500 40 000 9) 160 000 160 000 2,25 % = 3600 40 000 10) 120 000 120 000 2,25 % = 2700 40 000 11) 80 000 80 000 2,25 % = 1800 40 000
üks patent, mille bilansiline väärtus oli sel momendil 607 000 eurot, kaotas väärtuse. 4) 31.12.20X9 kajastati goodwilli amortisatsioon 300 000 eurot 5) 31.12.20X9 kajastati Ravimi valmistamiseks soetatud patendi amortisatsioonikulu. 6) Patendi lepingujärjne kasutusaeg on 12 aastat ja kasulik eluiga hinnanguliselt 5 aastat. Koostada kõigi tehingute ja muude sündmuste kohta vajalikud raamatupidamiskanded. ____ 1) D: Patent 1 500 000 K: Arvelduskonto 1 500 000 2) Patent 850 000 ( soetusmaksumus) Akum.kulum 97 000 Neto 753 000 D: Arvelduskonto 800 000 D: Patendi akumuleeritud kulum 97 000 K: Tulum immateriaalse põhivara müügist 47 000 K: Patent 850 000 3) Patent 700 000 ise mõtlen välja suvaliselt Akum.kulum 93 000 Neto 607 000
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana seadme kulumimä
6030 Töötuskindlustuse kulud Kulud Kasumiaruanne 7020 Ehitiste amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7030 Masinate seadmete amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7040 Muu põhivara amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7200 Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kulud Kasumiaruanne 7210 Maksuametile intressid Kulud Kasumiaruanne Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud 7220 kuludelt Kulud Kasumiaruanne Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..........................................................................
teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. Milline on 31.12.2xx6 väärtusvähendi konto saldo?
annaabi.ee 
