500 #VALUE! rjestatud andmete puhul (veerg B) Order=0 (Z-A), Order=ükskõik milline 0. suurem täisarv (A-Z) ine kvartiil 4 basse ja vajuta Finantsalased funktsioonid Excelis PV kapitali nüüdisväärtus (present value) = PV(rate;nper FV kapitali tulevikuväärtus (future value) = FV(rate;nper RATE perioodi intressimäär (interest rate) = RATE(nper;pmt NPER perioodide arv (number of periods) = NPER(rate;pmt PMT perioodilise makse suurus (payment) = PMT(rate;nper Type näitab, kas tehingud tehakse perioodi alguses (1) või lõpus (0) NB! Sularaha, mis panka makstakse, esitatakse negatiivse väärtusena, pangast võetud sula Näide 1 Soovid koguda raha projekti käivitamiseks ja paigutad panka 10 000 kr. Pangas on intressim
Tänane kuupäev või kellaaeg oleneb vomingust Date või Time Valib etteantud kuupäevast aasta Valib etteantud kuupäevast kuu Valib etteantud kuupäevast päeva Praegune kuupäev Leiab kuupäevade vahe päevades (näite puhul aastates - jagamine 360-ga). NB! Kontrolli numbri vormingut. Peab olema General Ülesanne 1 Viie aasta jooksul võetakse iga aasta lõpul pangast välja 1200 eurot, kuid panka jääb veel 1500 eurot. Kui suur peab olema algkapital, kui intressimäär on 5%? Vastus: -6370,66 eur pmt rate nper fv type PV -1,200.00 € 5.00% 5 - 1,500.00 € 0 ### Page 5 Ülesanne 1 jääb veel 1500 PV kapitali nüüdisväärtus (present value = PV(rate;nper
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
771561 . Funktsiooni 254 10.834705943 väiksem kui otsitav eavad paiknema tõusvas tusega võrdne. es. sitav_väärtus või sellega skuvas järjestuses. erunumbriga määratud Page 5 tusega võrdne. es. sitav_väärtus või sellega Viide skuvas järjestuses. erunumbriga määratud Page 6 Rahandus PV, praegune_väärt - algkapital (present value) FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) RATE, määr - intressimäär (rate) NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) TYPE , tüüp- intervall, mille kohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpp, 1 perioodi algus) Lõppkapitali leidmine FV(määr; per_arv; makse; praegune_väärt; tüüp) FV(rate; nper; pmt; pv; type) PV -0.20€ RATE 1.50%
1000 0,06 5 = 300 Vastus : 5 aastaga teenin intresside näol 300 . Ülesanne 15. Mitu aastat peab olema hoiul 10 000 , et see kasvaks lihtintressimäära 8 % aastas korral 15 000 -ni ? Algsumma 10 000 15 000 10 000 = 5000 Lõppsumma 15 000 5000 = 800 n n = 6,25 Aastaintress 8 % Vastus : 10 000 peaks olema hoiul 6,25 aastat, et see kasvaks 15 000 ni. Ülesanne 16. Firma laenab üheks aastaks 480 000 . Pakutakse kahte võimalust : a) Intressimäär on 9 % aastas ja laenu tagasimaksmine toimub 12-s osas fikseeritu tagasimaksetena iga kuu lõpul. b) Intressimäär on 8 % aastas ja laenu tagasimaksmine toimub 4-s osas fikseeritud tagasimaksetena iga kvartali lõpul. Leida summaarne laenukulu kummalgi juhul. Milline ettepanek on kasulikum ? a) 2,25 % b) 120 000 2% 1) 480 000 480 000 2,25 % = 10 800 40 000
0,24 · 3382,8 = 811,92 812 (kr) 5) Kui suur on netopalk? Netopalk = brutopalk töötuskindlustus pensionikindlustus tulumaks 5240 52 105 812 = 4271 (kr) Vastus. Töötaja saab palgapäeval kätte 4271 krooni (netopalk). Intressid Intress on tasu raha kasutamise eest. Kui me pangas raha hoiustame, maksab pank meile intresse. Kui me pangast raha laename, peame maksma pangale intresse. Intresse maksame rahas. Intressi suurus sõltub kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär on protsentides laenusummast tavaliselt 1 aasta kohta. Sellisel juhul näitab intressimäär, mitu protsenti laenusummast aasta jooksul laenule lisandub. 6 6. klassis kasutame ülesannete lahendamisel lihtintressi, st eelmise aasta intressi uue aasta intresside arvutamisel ei arvesta. Näide 1. Kevin pani panka tähtajalisele hoiusele 10 000 krooni kaheks aastaks intressimääraga 7% aastas. Kui palju raha saab ta tagasi 2 aasta pärast?
..." (What if analysis). Simuleerimismudeleid kasutatakse, kui optimeerimismudeleid pole võimalik konstrueerida. Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. NÄIDE 1.1. Lõppkapitali arvutamise mudel Härral X on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta pärast. kui aastane intress on 9%? Võtame kasutusele järgmised tähistused Seos lõppkapitali arvutamiseks algkapital K0 ' 12 000 kr K1 ' K0 % r K0 ' K0 (1%r) aastaintresss r ' 9 % lõppkapital K1' ? Leiame lõppkapitali väärtuse K1 ' 12000 (1 % 0,09) ' 12000 @ 1,09 ' 13080
· Millal on õige aeg aktsiat müüa? · Kas minu käest küsitud hind mingi tulevase rahavoo eest on õiglane või mitte? · Kas võlainstrumendi tootlus on sobiv? · Kas ettevõte aktsial on tõusuruumi? © Robert Kitt Võrreldavus · Võrreldavuse printsiip: võrdsetel muudel tingimustel valitakse odavam instrument · Näide 1: Arnold R. pakub EV võlakirja tootlusega 5% - see on kasulikum, kui hoius intressiga 2.5% · Näide 2: Aktsiaturg valida tuleks odavamaid, perspektiivikamaid, parema juhtkonnaga jne ettevõtteid. © Robert Kitt Arbitraaz · Arbitraazi printsiip teenitakse raha ilma ise investeerimata · Näide: Nokia aktsia hind New York'is on 16.29$ ja Helsingis 13.32, 1=1.2060$; ostes NYSE'lt ja müües HKI's teenitakse 16.29-13.32x1.206 = 16.29-16.06 = 0.23$ aktsia kohta.
1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. Näide 1-1 Lõppkapitali mudel Näide 1-2 Toodangukasvu mudel Isikul on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 Aasta algul oli tehase toodang 12 000 toodet kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta kuus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt suu- pärast. kui aastane intress on 9%? rendab tootlikkust 9%. Kui suur on kuu toodang peale tehnoloogia uuendamist? Võtame kasutusele järgmised tähistused: algkapital K0=12 000 kr Võtame kasutusele järgmised tähistused: aastaintress r=9% esialgne tootmismaht q0=12 000 lõppkapital K1=? tootmismahu suurenemine r=9%
-eurot aastase Kui suur summa saadakse selle tähtaja möödumisel, kui intressi arvestat a) Üks kord aastas? 51 216,45 kr b) kaks korda aastas? 51 413,78 kr c) neli korda aastas? d) igakuiselt? ül4 Investeeritakse 1000 eurot kaheks aastaks liitintressimääraga 10% Kui intressimäär on erinevatel perioodidel erinev, siis kasutatakse tulevikuvä ül5 Leida 1000 euro tulevikuväärtus, kui esimesel aastal on intressim graafik 0,1 0,11 e kasutades Exceli funktsioone neljakümneks aastaks 1000.-euro investeerimiseks. ks kord aastas, aasta lõpul ja tulumäärad on järgmised: FV=SUMMA+ i ASTMES N s hoiustada 34 600
amortisatsioon all arvestuslikku kulumist. Kui hoone, masina või seadme kasutusiga lõpeb, loetakse nad amortiseerunuteks ja soetatakse või ehitatakse 6 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm nende asemele uued. Kuna hooned, masinad ja seadmed maksavad tavaliselt üsna palju, tekkib uute soetamisel probleeme vajalike rahaliste vahendite leidmisega. Selleks, et koguda raha uue hoone või masina soetamiseks, kantakse igal aastal mingi osa nende maksumusest toodete hinna sisse ja selle summa võrra vähendatakse raamatupidamisbilansis nende väärtust (nn. jääkväärtus). Toodete müügist laekunud rahast kannab raamatupidamine nimetatud summa eraldi kontole ja neid summasid ei jagata aktsionäride vahel välja ega kasutata jooksvate kulude katteks. Amortisatsiooni arvutamise põhilisi meetodeid on kaks: lineaarne (iga aasta vähendatakse hoonete ja
et inflatsiooni ja makse ei ole. Edu soovides, Nadežda Ivanova Ülesanne 1 Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul: hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360; aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? 1300 – 100% 26 – 2% aastas Esimese aasta tulu oli 26 eur. 1326 – 100% 20 – 1,5% Teise aasta tulu 20 eur 1346 – 100% 7 – 100% Kolmanda aasta tulu 7 eur Kogutulu 1353 inflatsioon 1,2 % aastas miinus 16 eur = 1337 eur. Ülesanne 2 Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja selleks on olemas järgmised variandid. Variant 1
FVc = 34600(1 + ) 4 0,04 2*12 FVd = 34600(1 + ) 12 3. Ettevõtjal on soov kümneks aastaks hoiustada 34 600.-eurot aastase intressimääraga 4%. Kui suur summa saadakse selle tähtaja möödumisel, kui intressi arvestatakse: a) Üks kord aastas? b) kaks korda aastas? c) neli korda aastas? d) igakuiselt? 4. Investeeritakse 1000 eurot kaheks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Leida investeeringu väärtus 2 aasta pärast. Kui intressimäär on erinevatel perioodidel erinev, siis kasutatakse tulevikuväärtuse leidmiseks funktsiooni FVSHEDULE 5. Leida 1000 euro tulevikuväärtus, kui esimesel aastal on intressimäär 10% ja teisel 11% Üksiksumma nüüdisväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame PV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. Intressimäär on 20 %. Viie aasta pärast loodetakse saada 125 000.- eurot. Kui suur summa tuleb investeerida? Intresse arvestatakse üks kord aastas. 2
Kui sissetulek ei laeku Swedbanki, või kuhugi mujale panka, tuleb esitada viimase 6 kuu konto väljavõte pangast, kuhu sissetulek laekub. Samuti hinnatakse varasemat maksekäitumist. Kõik Swedbank laenu- ja liisingumaksed võivad olenevalt sissetuleku suurusest moodustada 30- 45% regulaarsest ja tõestatud sissetulekust. Väikelaenu saab võtta lisaks veel olemasolevatele kohustustele juhul, kui tagastamata laenujääk koos võetava lisasummaga ei ületa 20 000 eurot. Väikelaenu intressimäär on 15-24% ( lõplik intress sõltub kliendi kohustustest ja maksevõimetest), intressimäär sõltub sissetulekust, kohustustest ning laenusummast. Intressi arvutatakse laenujäägilt. Väikelaenu on võimalik võtta nii üksi kui kahekesi. Kahekesi laenu võttes peavad laenusaajad olema ühe leibkonna liikmed ja nende viimase poole aasta keskmine tõestatud sissetulek peab 4 kokku olema vähemalt 700 eurot kuus
toimu. Selline vahetusmeetod muudab majanduse tohutult keeruliseks ning suurendab oluliselt tehingukulusid. Seega kasutatakse kaasaegsetes arenenud riikides tehingukulude vähendamiseks ja vahetusprotsessi kiirendamiseks maksevahendina raha. · hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
pangainfo suhtes 20 PANGATEENUSED Finantsteenused Pankadevahelised Nõuanded klientidele tehingud PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud,
kontrollida. Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos: raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja raha pakkumine väheneb reservimäära suurenedes. See võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservi määra raha pakkumise juhtimiseks. 4 NÄIDE! Panka hoiustati 100 mln krooni. Panga bilanss mln kr Varad Kohustused Raha 100 Hoius 100 Kokku 100 Kokku 100 Keskpanga kohustusliku reservi määr 13% Varad Kohustused Reserv keskpangas 13 Hoius 100 Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100 Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
D 1015 2834,87 (2000/0,7055) K 1014 2834,87 Välisvaluutas arvestatud nõude laekumine. Kui: · valuuta konverteeritakse koheselt eurodeks, siis raha laekumine kirjendatakse kommertspanga vahetuskursiga; · raha jääb valuutana, siis kirjendatakse tehing raha laekumise päeva Euroopa Keskpanga kursiga. Välisvaluutas arvestatud võlgnevuse tasumine. · Tasumine eurodes, kirjendatakse väljamakse ülekandepäeva kommertspanga kursiga. · Tasumine välisvaluutas, kirjendatakse majandustehingu arvele võtmise valuutakursi alusel Näide. Panka laekub 5.05.2011 ostjalt 12 000 SEK, mis on raamatupidamises arvel kursiga 8,9382, st 1342,55 eurot. 1) raha laekub SEB panga eurokontole, panga kurss 9,1065 D 1014 (12000/9,1065)=1317,74 K 10312 1342,55 D 4501 24,81 2) raha laekub SEB panga valuutakontole, Eesti Panga kurss 9,0682
.+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee
Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
• märkimisväärselt madal lepinguhind ei taga veel alati edukat tulemust, sest pikk ja kulukas ettevalmistav periood lepingu algul annab varased suured kulud, millele hakkavad kuhjuma rahastamisega seotud koormised. Rahastamiskulud kaasnevad iga ehitusega, sest kasutatav raha on kas laenatud (lisades endale protsente) või kasutab tellija oma raha, mis ehitusse paigutatult pole kasutatav muudeks investeeringuteks (ja ei saa koguda protsente). METODOLOOGIA Ehitusmaksumuse kujunemisel tuleb võrrelda omavahel kolmesuguseid kulusid/ tulusid: 1.Tänased summad 2.Tuleviku summad 3.Vaadeldava perioodi jooksul regulaarsete intervallide tagant tekkivad summad (nt palgad). Neid summasid ei saa omavahel võrrelda ilma neid mingil moel teisendamata ja andmata neile ühtset võrdlusalust. Selleks saab kasutada kahte põhilist võimalust, mis mõlemad iseloomustavad erinevalt sama tulemust: 1.Nüüdisväärtus 2
JUN JUL AUG SEP OCT NOV DEC 8. 9. 10. 12:00 1.klass 4.mai 12:15 2.klass 4.juuni 12:30 3.klass 4.juuli 12:45 4.aug 13:00 13:15 13:30 13:45 14:00 14:15 14:30 14:45 15:00 Finantsfunktsioonid Määr intressimäär perioodi kohta. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse FV(määr;per_arv;makse;praeg_väärtus;tüüp) Per_arv makseperioodide koguarv annuit Makse iga perioodi makse; annuiteedi ke sisaldab makse põhisummat ja intresse, ku
1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2
mootortehnika soetamiseks, oma eluaseme remondiks või parenduseks. Lisaks eluasemega seotud ostudele ja kulutustele saab autolaenuga rahastada ka oma äri alustamist ja teisi olulisi ettevõtmisi. Põhitingimused: · Laenu võib taotleda ainult mootorsõiduki omanik (füüsiline või juriidiline isik); · Autopant: mootorsõiduk on hoiul meie valvega parklas ning poolte vahel on kokkulepitud käsipandi seadmises - laenu intressimäär alates 2,0 % kuus, so alates 24 % aastas; · Autolaen: mootorsõiduk jääb Teie kasutusse, registreerituna ARK'is meie nimele - laenu intressimäär alates 3,0 % kuus, so alates 36 % aastas; · Laenusumma suurus kuni 80 % mootorsõiduki turuväärtusest; · Nõuded tagatisele: - Laenuperioodi lõpuks mootorsõiduk ei tohi olla vanem kui 10 aastat; - Mootorsõiduk on registreeritud ARK'is vähemalt 3 kuud;
risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad võlainstrumendid pakuvad erinevaid tulu teenimise võimalusi võlakirja ostjale. Et võrrelda võlainstrumentide väärtust kasutatakse raha nüüdisväärtuse
Kui tasumine toimub pikema aja möödumisel (järelmaks) siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva raha summa nominaalväärtus. Sellisel juhul kasutatakse müügitulu laekuva raha summa nüüdisväärtuses. Diskonteermisel kasutatakse ühte kahest diskonto määrast ja olenevalt sellest kumb on usaldusväärsemalt määratletav. 1. Turu keskmine intressimäär- sarnase krediidi reitinguga ja sarnase riskiga instrumentide puhul. 2. Intressimäär millega diskonteerides võrdub saada oleva tasu nüüdisväärtus müüdava kauba või teenuse tavatingimustel müügihinnaga. Kauba või teenuse vahetus. Kui kaup või teenus vahetatakse sarnase olemusega ja väärtusega kauba või teenuse vastu siis sellist vahetust ei käsitleta kaupade või teenuste müügina vaid kaup või teenus võetakse arvele ära antud kauba või teenuse bilansilises maksumuses.
nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%. 11. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest: 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 12. Euroala kriisi tekkepõhjused 13. Kullastandardi olemus 19.sajandil kehtestati rahanduse raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult
ning iga pangapäeva lõpus teostatakse kontopositsioonide kliiring. Kui panga korrespondentkonto lõppjääk keskpangas on kliiringpäeva lõpuks positiivne, siis paljudes arenenud maades on lubatud nende üleliigsete vahendite investeerimine finantsinstrumentidesse, millest enamlevinud on nn üleöölaenud. Mõnes riigis maksab keskpank positiivse kontojäägi korral ka intresse. Eesti Pank alustas kontojääkidele intresside arvestamist 1996. aastast, kuid keskpanga poolt makstav intressimäär on suhteliselt madal, jäädes alla vastavale rahaturu intressimäärale, millega kommertspankadele tekitatakse majanduslik surve likvideerida oma positiivsed kontojäägid ja suunata raha ringlusesse. Keskpangal on võimalus rakendada ka oma viimase laenaja rolli, mis seisneb selles, et kui mõnel kliiringsüsteemis oleval pangal tekib kliiringpäeva lõpuks korrespondent
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
