kontoriametniku pojana. /--Uus slaid--/ Hariduskäik 19281934 Koeru algkool 19351939 Tartu Kaubanduskool 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. /--Uus slaid--/ o Ta valiti 1970
Ta oli eesti luuletaja. Tema isa oli pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu Ülikoolis. Heiti ema oli aga tuntud pianist. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama,mi llele andis tõuke Tuglas, kellega tal oli ka kirjavahetu s. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luulekogu „Palavik“. Samal aastal sai Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1937. aastal ilmus temalt luulekogu „Kohtupäev“. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt
kellamees ja eeslaulja. Peterson õppis Riia kubermangugümnaasiumis. Juba siis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Ta paistis silma oma keelteoskustega, näiteks õppis ta vaevata ära saksa, vene, prantsuse, nglise, rootsi, ladina, kreeka ja heebrea keele. Samuti avaldas ta ajakirjades artikleid eesti kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde raamatu, täiendas raamatute tõlkeid. Peale gümnaasiumi lõppu otsustas ta õppima minna Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Kuna ta vanemad elasid Riias, pidi ta selleks ette võtma jalgsi kõndimise Tartu. Seda ta ka tegi. Tal ei olnud palju raha, kuid ta oli väga õnnelik, et ta sai õppida. Lõuna ajal, kui teised einestasid, jalutas tema mööda Emajõe kallast ringi ja jõi vett. 21-aastaselt suri ta kahjuks tuberkuloosi halbade elutingimuste tõttu. Peterson hindas väga kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta nimetas end maarahva laulikuks
Kristina Koppel ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes „Looming”. ‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT
on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi kirjutama, ning sellest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik", kogu trükiti 600 eksemplari. 1934. aastal saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga; samal aastal ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev".
Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga. Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu, vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine. Kirjanik suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet
7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevikut. 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks hiljem üle filosoofiateaduskonda. Lahkus sealt ilma kursust lõpetamata majanduslikel ja tervislikel põhjustel (haigestus tuberkuloosi.) Viimased eluaastad oli Riias vanemate juures, kus andis eratunde, kirjutas saksakeelseid luuletusi ja tegeles keeleteadusega. Suri 4.augustil 1822 ja on maetud Riia Jakobi kalmistule. Luuletaja, säilinud umbes 25 luuletust. Kirjutas põhiliselt oode (9) ja karjaselaule , ehk pastoraale (6). Keeleoskus ei olnud väga hea, ta oli iseõppija, kuid ta oli uhke
■ Sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus ■ Eesti luuletaja ■ Alghariduse sai Koeru algkoolist ■ 1935–1939 Tallinna Kaubanduskool KALJU LEPIK ■ 1940. aastal asutas koos Enn Keraga kirjandus- ja kunstirühmituse „Tuulisui“ TUULISUI Kirjanduselt ja kunstilt nõuti rahvuslikkust, kunstikavatslikkust, realismi ja üldinimlike väärtuste kaitsmist ■ 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasium ■ 1942. aastal läks edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda – Eesti ja Põhjamaade ajalugu ja KALJU LEPIK ■ 1944. aastal põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus õppis Stockholmi Ülikoolis – arheoloogia ja etnograafia ■ Rootsis töötas algselt Mörby haigla köögis, hiljem raadiovabrikus ■ Töötas ka ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretärina, trükikojas trükkija abina, raamatupidajana KALJU LEPIK ■ 1949. aastal abiellus Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. ■ 1982. aastast Välismaise Eesti
Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest, millele ta anduski. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Poeetilist eneseleidmist iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik". Esimeste värsside trükkimisest luulekoguni kulus kümme aastat tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust
Heiti õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides 1923. aastal lahkus ta ootamatult koolist ja läks tööle KohtlaJärve põlevkivi kaevandusse KohtlaJärvel sai ta aimu aga oma tõelisest kutsumusest luuletamisest Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda 1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti Alveriga 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult, selle tagajärjel muutusid kõik tema teatmeteosed kidakeelseks Luuletaja hukkus 1947. aasta juulikuus nõukogude vangistuses LOOMING Tema mitmekülgne lugemus kajastus ka tema loomingus
Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt. Järgnesid õpingud Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumi aastad 1815-18 tähistasid Kristjan Jaak Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. 1819 astus ta Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda, mille lõpetas 1820 aastal. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert
hüüdnimega Resu. 1939. aastal kirjutas Ilmar Mikiver Reaalkoolile hümni. Ilmar Mikiver lõpetas Reaalkooli 1940. aastal. 1940. aasta sügisel, peale Reaalkooli lõpetamist, otsustas Ilmar asuda õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Samal ajal töötas ta ka tõlgina, postiljonina, muuseumitöölisena, leheosakonna abitoimetajana, vahi-ja rindesõdurina, kantseleiametnikuna ja väikelaste kasvatajana. Nii viis saatus ta Eesti ajakirjanduse juurde. Kolm okupatsiooniaastat elas ta Tartus ja töötas Postimehe
(1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949
hüüdnimega Resu. 1939. aastal kirjutas Ilmar Mikiver Reaalkoolile hümni. Ilmar Mikiver lõpetas Reaalkooli 1940. aastal. 1940. aasta sügisel, peale Reaalkooli lõpetamist, otsustas Ilmar asuda õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Samal ajal töötas ta ka tõlgina, postiljonina, muuseumitöölisena, leheosakonna abitoimetajana, vahi-ja rindesõdurina, kantseleiametnikuna ja väikelaste kasvatajana. Nii viis saatus ta Eesti ajakirjanduse juurde. Kolm okupatsiooniaastat elas ta Tartus ja töötas Postimehe
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 7. Oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koerus alevikus. Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse „Tuulisui“. 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949
Ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär Raadiovabrik Mörby haigla köök Kalju lepik Kalju Lepik sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koerus alevikus. Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tartu Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis lühemat aega Stockholmi Ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949
Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest, millele ta anduski. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Poeetilist eneseleidmist iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik". Esimeste värsside trükkimisest luulekoguni kulus kümme aastat tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et
Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest, millele ta anduski. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Poeetilist eneseleidmist iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik". Esimeste värsside trükkimisest luulekoguni kulus kümme aastat tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et
nimest h -tähe ära kaotada .Bernard Kangro isa suri koledasse surma ,nimelt kui ta 1944. Aaastal sügisel Vana-Antsla vallamajja normivilja läks viima, ei tulnud ta enam tagasi omal jalal, vaid vanker tõi koju tema surnukeha.Koolis käis kirjanik kõigepealt Kiltres ja Antslas, 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi. Pärast suurt kaalumist, kas rahakott ikka võimaldab, suundus Kangro siiski Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Kangro pere oli vaesusesse tõuganud traagiline tulekahju, kus kirjaniku vanaisa hukkus põlevas rehes. Perekonnamüüt räägib, et tuhast olla leitud tema süda. Seda lugu on kirjanik korduvalt meenutanud, viimati "Kipitais"(vt. lisa 3), motiivile on rajatud ka poeem "Süda ei põle ära"(vt. Lisa 4). Lõpetas Tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga. Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi
1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505. aastal lasi ta end augustiinlaste kloostris hoopis mungaks pühitseda. Edasi jätkas Luther oma haridusteed juba Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolide teoloogiateaduskondades. 1512. aasta oktoobris sai temast teoloogiadoktor ja Piibli- teaduste professor. Üks laialt levinud müüt räägib sellest, kuidas Luther naelutas oma kuulsad teesid vastu kõigi pühakute päeva Wittenbergi linnakiriku uksele. Tegelikkuses lisas ta need aga 31
Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Ei tasu unustada, et tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas valati oma maailmanägemus, ideed, emotsioonid ekspressionistlikku vormi. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis "...tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimliselt erksamale ümbruskonnale..."; arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees "Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib
1914.aastal läks Betti Alver Tartusse kooli ning sestpeale sai temast põhiline tartlane,õppis proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Puskini-nimelise tütarlastegümnaasiumis, 1917. aastast alates ega ajaloolises Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis. 1927.aastal sai oma romaani Tuulearmukese eest Looduse esimesel romaanivõistlusel teise auhinna. See otsustas Alveri elus palju. 1924 astus Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda, 1927 katkestas õpingud, pühendus täielikult kirjandusele. 1930 aastal läks noor luuletaja Heiti Talvik Alverile üle andma kutset Veljesto õhtule, pakksu ennast ka saatjaks. Tutvus süvenes. Alver on tunnistanud, et maailma luuleväärtusteni jõudis ta suuresti tänu Talvikule. Sama võib öelda ka Alveri enda luulesse pöördumise kohta. 1931. kirjutas ta esimesed luuled, mis jõudsid ka trükki, ja avaldas raamtuna Puskini Jevgeni Onegini inspireeritud poeemi Lugu valgest varesest
need suured ja rasvased mehed, kel' aidad ja salved täis vara, või kulund kuubede kandjad, kes, ajud täis vaimustust, leit' aatemaad massile müüvad, et omada jumala kuju... Selles luuletuses on olemas peaaegu kõik, mille üle Talvik juurdleb terves oma loomingus. Mõneks ajaks jäi luuletamine Talviku jaoks tahaplaanile. Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis ,,tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimselt erksamale ümbruskonnale..", arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub ,,Loomingu" 1929
Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks tuntav majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. 1907 siirdus perekond Pärnu. 1920 tuli isa Talvikuga Tartu tagasi. Õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, aga katkestas 1923 õpingud ja siirdus Kohtla-Järvele tööliseks. Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi. 1926 astus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. Ta õppis seal eesti keelt ja kirjandust, aga stuudium jäi lõpetamata. 4 Edaspidi kutseline kirjanik Tartus, võttis tooniandvalt osa arbujate kirjutamise sõpruskonnast, oli üliõpilaste seltsi ,,Veljesto" liige. Eesti Kirjanike Liidu liige 1934 ja aastast 1943 sekretär. Abiellus aastal 1937 Betti Alveriga. Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga.
vabadus. Huvi loodusteaduse vastu mõjutas tema kirjanduslikku maitset, ta eelistas naturaliste ja realiste. Ning huvi filosoofia vastu õhutas tema isa tehtud kingitus , kaks köidet Schopenhauerit. Talviku mitmekülgne lugemus kajastuski tema loomingus. Mõneks ajaks jäi ka luuletamine tahaplaanile, nimelt otsustas Talvik õpinguid jätkata, ning lõpetas 1926 Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastal asus ka Tartu ülikooli õppima filosoofiateaduskonda, kus oli õpilaste nimekirjas 1934nda aastani. 1928 hakkab Talvik uuesti luuletama, arvata võib, et väikese tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks, üritades kirjutada loomulikku ja voolavat keelt. Enne palavikku Heiti Talviku varasest loomeperioodist on säilinud kaks suurekaustalist vihikut, kuhu sisse ongi kirjutatud selle loominguperioodi luuletused. Neid luuletusi võib
leit' aatemaad massile müüvad, et omada jumala kuju... /Hälbimus, 1923/ Selles luuletuses on olemas pea' kõik, mille üle Talvik juurdleb terves oma loomingus. On olemas ka prohvetlik nägemus tulevast, mis nii valusa piitsana Talvikut ennastki tabab. Kuid see on etteruttavalt öeldud. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis "...tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimliselt erksamale ümbruskonnale..."; arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. Karl Ristikivi oma essees "Neljast arbujast" leiab, et Talviku lihtne trohheus ja riimiskeem abab demonstratiivne tagasipöördumine vana juurde - võib
kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Heiti käis Tartu Treffneri gümnaasiumis, kus ta aga õpingud katkestas 1921. aastal ja asus tööle Kohtla põlevkivikaevanduses lihttöölisena proovides iseseisvalt toime tulla. Pärnu isakodusse naasnud, jätkas ta sealses õhtugümnaasiumis, mille lõpetas 1926. aastal. Samal aastal immatrikuleeriti Talvik Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda. 1934. a. Sooritas ta üldise kirjanduse keskastme eksami Gustav Suitsule, ent seejärel loobus diplomit taotlemast ja eksmatrikuleerus. Ülikoolil, kaaslastel ning ülikooliõpilasseltsil Veljesto oli tema haritlas- ja kirjanikuelus tähtis osa. Olulist osa etendas ka Talvik ise kui arbujate sõpruskonna peamine vaimne koondaja. 1930. aastal tutvus Heiti Talvik noore proosakirjanikuna tähelepanu äratanud Betti Alveriga, kellega ta 1937. aastal abiellus
vaeva ning põhjendas kenasti, miks selline märk. Joodikul polnud aga oma kaitseks ühtegi argumenti. Valiti Sirkli märk. .Otsustada oli vaja mida märgi taha graveerida. I kokkutulek pidi toimuma 1943a.võidupühal. · Millistele õpetajatele märgid anda? Osadele viisakuse pärast, teistele et nad olid ägedad. Õpetajatele koju märke viima läksid Riks ja Sirkel. · Dire küsis kuhu poisid edasi õppima lähevad . Sirkel pidi ehk filosoofiateaduskonda minema, Laasik majandusse. · Riks ja Jaak jaagsid märke. Tegid pausi ja läksid kohvikusse. Sinna tuli ka Virve, kes kutsus poisse kohvile. · Toodrile viidi märk . Tooder küsis, miks poisid olid magneesiumiga jännanud, Jaak vastas, et teadmatusest. · Kohvi joomine Virve juures muutus rivaalitsemiseks. Penn kutsus Aino abiturientide peole. Jaak mõtles, et nüüd on tema kord enne kui Riks ette jõuab. Nii ta küsiski-Virve vastas nii nagu Ainogi, et sinna on veel palju aega
Kirjutas peamiselt luulet ja ka poeeme. Tegeles ka tõlkimisega(Jevgeni Onegin). Sündis 23. Novembril 1906. Tema esialgseks nimeks oli Elisabe-Vilhelmine, hüüdnimeks Betti. Lugema õppis ta vanema venna kõrvalt. 1914 asus erakooli õppima, samal aastal ka Tartu Puskini nimelisse gümnaasiumi. 1918 Eesti Noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus. Unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu. Gümnaasiumi lõpetas ta 1924. Aastal. Peale seda Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda. 1927 koondus ta tähelepanu kirjanduslikule loomingule. Tutvusid Heiti Talvikuga ningg abiellusid 1937. 1944 asuti elama Pärnusse. 1945 arreteeriti. Heiti ning paar aastat hiljem saadeti Siberisse ning suri seal. 1956 abiellus ta Mart Lepikuga. 50ndatel oli tema jaoks raske aeg ning ta oli haiglas ravil. Alver suri 1989 Tartus, olles 83-aastane. Tema luulet on iseloomustatud meheliku ja mõistuspärasena. Tema luuletusi on tsiteeritud väga palju. 1931. ,,Lugu valgest varesest" poeem
Kuid vaatamata edukale õppetööle ja edukale lõputunnistusele näis nüüd tee edasi suletud. Majanduslikud takistused olid liiga suured, et unistada ülikooli minekust. Isatalu oli väike kahehobuse-talu ja lähenev majanduskriis andis juba ennast tunda. Ja tööjõudu kodus oli vaja, sest isa oli juba vana, ema haiglane, ainus õde Salme kodunt lahkunud. Kuid kuna talvel isatalus midagi teha ei olnud, otsustati Bernard talveks Tartusse studeerima saata. Nii viiski ta paberid ülikooli filosoofiateaduskonda. Õppeained valis ta kindla tulevikukavata ning nendeks olid eesti ja üldkirjandus, eesti keel, filosoofia ja rahvaluule (Ristikivi: 1967: 12). Kuid kuna peagi majanduslikolukord paranes, sai ta oma õpinguid ülikoolis jätkata. Nii lõpetaski Bernard Kangro 1937. aastal ülikooli, järgmisel aastal taotles ta magistrikraadi, milleks ta koostas töö teemal ,,Eesti soneti ajalugu". Kuna ta sai doktoriõppesse asumiseks stipendiumi, siis alustas ta 1938
hüppavad nad veidrasse suunda. Jõuti järeldusele, et Krafft on hinges Saksamaa ja Hitleri pooldaja ning Kraffti suhtes tuleks silmad lahti hoida. Direktor võttis neid isiklikult uksel vastu ning juhatas oma kabinetti. Ta oli liiga ära harjunud igasuguste märkidega, sest tal oli mitu karpi kõikvõimalikke teenetemärke täis. Ta oli viisakusest õnnelik. Et vestlust teha, küsis direktor poistelt, kuhu nad edasi õppima lähevad. Sirkel pidi ehk filosoofiateaduskonda minema ja Laasik üritas majandusse, kuid oli kahtlev, sest tema majanduslik seis polnud ju väga hea. Selle peale ütles direktor, et proovima peab ja tõi enda näite: ka tema oli kunagi vaese talumehe poeg ja siis üritas ja tegi ning sai lõpuks kõrged haridused ja kõrged positsioonid . Koju minnes jõudsid poisid üksmeelele, et direktor Tuhm näitas end väga narrist küljest, kui oma teenetemärkidega niiviisi upsakust üles näitas. Kaheksateistkümnes peatükk
suunda. Jõuti järeldusele, et Krafft on hinges Saksamaa ja Hitleri pooldaja ning Kraffti suhtes tuleks silmad lahti hoida. Direktor võttis neid isiklikult uksel vastu ning juhatas oma kabinetti. Ta oli liiga ära harjunud igasuguste märkidega, sest tal oli mitu karpi kõikvõimalikke teenetemärke täis. Ta oli viisakusest õnnelik. Et vestlust teha, küsis direktor poistelt, kuhu nad edasi õppima lähevad. Sirkel pidi ehk filosoofiateaduskonda minema ja Laasik üritas majandusse, kuid oli kahtlev, sest tema majanduslik seis polnud ju väga hea. Selle peale ütles direktor, et proovima peab ja tõi enda näite: ka tema oli kunagi vaese talumehe poeg ja siis üritas ja tegi ning sai lõpuks kõrged haridused ja kõrged positsioonid . Koju minnes jõudsid poisid üksmeelele, et direktor Tuhm näitas end väga narrist küljest, kui oma teenetemärkidega niiviisi upsakust üles näitas. Kaheksateistkümnes peatükk
veidrasse suunda. Jõuti järeldusele, et Krafft on hinges Saksamaa ja Hitleri pooldaja ning Kraffti suhtes tuleks silmad lahti hoida. Direktor võttis neid isiklikult uksel vastu ning juhatas oma kabinetti. Ta oli liiga ära harjunud igasuguste märkidega, sest tal oli mitu karpi kõikvõimalikke teenetemärke täis. Ta oli viisakusest õnnelik. Et vestlust teha, küsis direktor poistelt, kuhu nad edasi õppima lähevad. Sirkel pidi ehk filosoofiateaduskonda minema ja Laasik üritas majandusse, kuid oli kahtlev, sest tema majanduslik seis polnud ju väga hea. Selle peale ütles direktor, et proovima peab ja tõi enda näite: ka tema oli kunagi vaese talumehe poeg ja siis üritas ja tegi ning sai lõpuks kõrged haridused ja kõrged positsioonid . Koju minnes jõudsid poisid üksmeelele, et direktor Tuhm näitas end väga narrist küljest, kui oma teenetemärkidega niiviisi upsakust üles näitas. Kaheksateistkümnes peatükk
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2
1930 ilmus memuaarteos "Päike ja jõgi" 13 12. Heiti Talvik (1904-1947) Sünnib Tartus. Isa meditsiini haritlane, töötas surnukuuris, ema mängis klaverit. Õde ja vend. Peres soositi kultuuri. Üpris varakult kirjutas luuletusi, aga vaid endale. Tundlik, kriitiline- ei plaaninud oma luulet avaldada. Jättis Trefferi Gümnaasiumi pooleli ja läks 1 aastaks tööle kaevandusse. Pärnus lõpetab gümnaasiumi. Läks TÜ filosoofiateaduskonda, mida ei lõpetanud. 1924 teadustab Tuglasele, et hakkab luuletajaks. Looming: maht väike, aga kvaliteetne. Sarnaneb ühe osaga Visnapuu loomingust: jõuline, robustne. Esimesed värsid juba 1924. 1929. a ilmub ,,Loomingus" hulk tema luulet. See andis jõudu edasiseks tegevuseks, aitasid ennast leida. Enda meelest on preester- lepitaja või sõdur- inimese vaimsuse eest võitleja-> kes oleme? Miks oleme? Sarnasus Baudelaire ja Dostojevskiga
kuuldeski mu kõrv ei kuule. (,,Räägi tasa minuga") Ülesanne Kuidas väljenduvad täiuslikkusetaotlus ja kõrged sihid Alveri 1936. aasta kogus ilmunud luuletustes? Millistele eesti kirjanikele ja kirjandusteostele on vihjatud luuletuses ,,Tuulelapsed?" Nimeta kokku vähemalt 7-8 autorit/teost. HEITI TALVIK (9. XI 1904-18.VII 1947) Elust. Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Isa oli arst ja ema pianist. Lapsepõlve veetis Pärnus. 1926. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini, kuid stuudium jäi lõpetamata. Esimene luuletus ilmus ajakirjas looming 1924. aastal. Oli arbujate sõpruskonna vaimne juht. 1934 sai temast Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1937. aastal abiellus Talvik Betti Alveriga, nad elasid Tartus, aga 1940. aastate algul ka Võrtsjärve lähedal Pühastes. Nõukogude võim ei arvanud Talviku loomingust midagi head. Okupatsioonireziimi toetama
Lapsepõlve veetis ta oma vanemate mõisas, hiljem pärib ta mõisa ja Vm-l viibides elab ta seal mõisas. Praegu on seal muuseum. Mõisa nimi on Spasskoje-Lutovinovo (viimane nimi on tuletatud tema ema nimest). Turgenevi ema oli rikas ja vana, inetu vanatüdruk. Turgenevi isa abiellus raha pärast. Turgenevit kasvatatakse kodus, ta õppis keeli. Hiljem kolis kogu pere Moskvasse, kus T hakkas õppima saksa pansionis. Pansion valmistas lapsi ette ülikooliks. Turgenev astuski Moskva ülikooli filosoofiateaduskonda, kus hakkab õppima keelt ja kirjandust. Seda ülikooli ta ei lõpetanud, kuna pere kolib Peterburi, kus T lõpetab ülikooli. Turgenev ei kavatse saada kirjanikuks ta tahab saada filosoofiaprofessoriks. 1838, pärast ülikooli lõpetamist sõidab ta Sm-le, kuna Sm oli tol ajal filosoofilise mõtte keskuseks. Seal elab ta u 3 aastat, kuulab filosoofialoenguid. 1841. aastal naaseb ta Vm-le. Selle ajaga saab tal selgeks, et temast ei saa filosoofiaprofessorit. Ta ei kaitse oma magistritööd
annaabi.ee 
