Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia moodle testid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stes, kooskõla, determinism, weber, weberi, aksioom, kalvinism, lausel, väitega, tegude, kurjategija, matemaatika, geomeetria, kalvinismi, skeptik, vältimatu, väljend, väidet, kogemusel, väited, ayer, aksioomid, rõõmus, ühiskonnal, naudingud, propositsiooni, hempel, eukleidese, paralleelide, eetika, bentham, psühholoogia, askees, õigee2osa. Algallikas: Alfred Jules Ayer 1 Milline väide on kooskõlas empirismiga? a Õige! Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel 2 Selle teadasaamiseks, et 91x79=7189 tuleb arvutada. Seda, et 3x4=12, teavad paljud ilma arvutamatagi. Ayeri arvates näitab see, et a Õige! meie mõistuse piiratuse tõttu ei suuda me keerulisemaid tautoloogiaid vahetult (ilma teisendusteta) ära tunda. 3 Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? a Õige! Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited 1 Kui mõõdetaks paberile joonestatud kolmnurga sisenurgad ning leitaks, et nende summa ei võrdu 180o-ga, siis Ayeri arvates a Õige! on tegemist mõõtmisveaga või pole tegemist eukleidilise kolmnurgaga 2. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et
15. Küsimus 3 16.Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23.Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni
15. Küsimus 3 16. Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23. Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni
Luteri usu järgi võis Jumala armu pärast patust elujärku uuesti taastada patukahetsuse ja pihtimisega, kalvinismi järgi mitte. Kumb arusaam mõjus Max Weberi arvates soodsalt kapitalismi vaimu kujunemisele? A. Õige! Kalvinism, sest see nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist järgimist B. ? Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist. C. ? Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" A. Õige! inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" B. ? kapitalistlikku vaimu Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks A. Õige
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
a. on olemas aatomid, muud midagi ei ole. b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalaid polegi olemas, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalad koosnevad aatomitest -- Epikuros nõustuks selle väitega 14th of March 0:53 matis Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt a. ainult kehaliste naudingute poole. >> b. nii hinge kui keha naudingute poole. c. pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. 14th of March 0:53 matis Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest a. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu >> b. me ei puutu surmaga kunagi kokku. c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas.
Filo test 4 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? Vali üks: a. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Õige vastus! c. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põ
on olemas moraalitõed, aga pole moraalifakte, millega moraalitõed saaks vastavuses olla. - Aprioorsed tõed e kogemusest sõltumatute tõdede probleem. Nt 2+3=5, milles seisneb selle vastavus tegelikkusega? II Tõe koherentsusteooria *Leibniz, Spinoza, Joachim, Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Neurath: kui meile esitatakse uus väide, siis kontrollime, kas uus väide on vastuolus süsteemiga, mis meil on, või mitte. Koherentsusteooria lähtekohad: *metafüüsiline lähtekoht: ei ole eraldiseisvalt uskumusi ja objekte. maailm ongi ainult uskumuste süsteem! *episteemiline lähtekoht: me ei saa väljapoole oma uskumusi, et vaadata kuidas nad vastavad nn objektiivseile faktidele. (Neurath). Uskumuse põhjendusena ei tule arvesse miski muu
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vab
Sarnastes väljendites funktsioneerib “tõene” üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana. 4. LOENG: EETIKA ÕIGE JA VÄÄR Kr ehtos komme, tava, harjumus, iseloom. Eetika harud: Normatiivne eetika (normid) Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Milline on õige ja milline väär käitumine? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest... (erinevate normatiivsete teooriate vastused). Normatiivse eetika küsimusi: Mis see on, mis määrab ära meie tegude moraalse väärtuse? Milliseid moraalinorme tuleks järgida? 3 normatiivsete moraaliteooriate tüüpi: 1) konsekventsialism ehk tagajärje-eetika Utilitarism – konsekventsialistlik teooria: õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne (naudingut, heaaolu), on antud
Korrespondentsusteooria probleemid: - Kuidas näidata vastavust? - Moraalsed ,,faktid"? - Aprioorsed väited! 39. Koherentsusteooria G.W.Leibniz, B.Spinoza, H.H.Joachim, O.Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (ladina keeles coherentia ,,sisemine seos") väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega) Kooskõla tähendab vastuolu puudumist. Nt. ,,marek volt sündis 1973" ja ,,Marek volt sündis 1937" ei ole kooskõlas. Keegi ,,üks ja seesama isiK" ei saa sündida kahel erinevalt ajal. Koherentsusteooria probleemid: - Mis uskumuste süsteem? - ,,Piiskop Stubbsi probleem" 40. Pragmatismi tõeteooria C.S.Peirce, W.James, F.C.S.Schiller, J.Dewey Pragmatismi (kreeka keeles pragma"tegu, tegutsemine") kui filosoofiavoolu esinedajatele tõekonteptsioonid.
Teaduses kõik lubatud. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? 4 Vastus: Indeterminism väidab, et maailma ei valitse ranget põhjuslikkust. Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Inimesel on tahtevabadus. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: Nõrk determinism Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: Jäik determinism maailmas valitseb põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi. Järelikult pole ka vabadust. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: Meem Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju?
alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega. 7. Mis kõneleb koherentsusteooria poolt? 1. Pole vastavus-teooria probleeme, mis seisnes faktidele vastavuse näitamisega. 2. Mineviku kohta tehtavate väidete puhul, hindame mingi väite usutavust selle järgi
sihipäraselt tegutseda. 43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Igal sündmusel oma põhjus 46.Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 47.Mida ütleb jäik determinism? Jäik determinism on äärmuslik arusaam, et tahtevabadust ei ole ning seetõttu pole inimene ka vaba. 48.Mida väidab indeterminism? Indeterminism pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese-väliste tingimustega üheselt määratud. 49.Mida väidab nõrk determinism?
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on empirism? Too välja ka empirismi
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist.
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. - Parad
I ÜLESANNE: MÄRGI VÄITELE VASTAV AUTOR 1p. Maagia kaudu toimub oma hirmude ja ebakindluse vähendamine, mis toimub tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p
Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks
Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks
Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetuse haigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms
sihipäraselt tegutseda. Pragmatismi seisukohalt tuginetakse veendumusele, et inimene ei saavuta kunagi absoluutset tõde, sellepärast peame leppima nende tõdedega, mis töötavad ja inimliku elu eesmärgiks on peamiselt olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. 3. Tõe koherentsiteooria - mille järgi on tõesed ainult need väited, mis on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega (vanim, tunnustatuim). ??Puudub kooskõla mõne teise faktiga. Intuitsioon -> sissetunne, kõhutunne -> kasutame igapäevaselt -> võib olla erinev igal inimesel Eristatakse kolme liiki intuitsiooni. 1. Kui taju - tuttavate asjade äratundmine, eristamine, teksti taju. 2. Loominguline mõtteid kujundlikult väljendada, luua metafoore, inspiratsioon. 3. Kui kiirendatud arutlus sageli me teeme järeldusi ja anname hinnanguid mingite andamete põhjal, ilma kogu arutelus käike läbikäimata nn
. fraas ,,on tõene" tuleks keelest ära kaotada .. tuleks loobuda tõerääkimisest .. sõnade ,,tõene" ja ,,on tõene" tarvitamine on kasutu või mõttetu 10. Selgitage vähemalt kolme tõefraasi funktsiooni. .. stilistiline otstarve (et rõhutada midagi tähtsat lauses või ütluses) .. üldistamise otstarve, tõefraas on üleliigne, ent on vaja lause puhul, mis pole antud (sõnaga kõik) .. kinnitamine ja nõustumine väljendab inimese nõustumine mingi väitega. .. väljenduslik otstarve (väljendub üllatust, kahtlust, mitteuskumust) 5.-6. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Sõna ,,epistemoloogia" on kreeka sõna, tähendab ,,teadmine". Epistemoloogia on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmisega (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistega (taju, mälu, kindlus). Termini mõtles aastal 1854 soti mõtleja James Ferrier. Termini ,,epistemoloogia" kõrval on kasutuses ka terminid: ,,tunnetusteooria",
Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine 39. Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. 41. Determinism avaramas tähenduses - igal sündmusel oma põhjus 42. Determinism kitsamas tähenduses - iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 43. Jäik determinism seisukoht, mille järgi on põhimõtteliselt kõiki sündmusi võimalik ette näha ning seetõttu on vabadus vaid illusion. 44. Indeterminism seisukoht, mille järgi kõiki sündmusi ei ole eelnevate tingimustega üheselt määratud. 45
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem on isereguleeruv j
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arutluse l�
tema mõnda aega kestnud olemasolu. Eelnevalt tuleks eksistentsi raames läbida mingi teekond, kohtuda iseendaga ja alles seeläbi saada kellekski, keda on võimalik mõista ja defineerida. · Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on „visand“, tähendab seda, et tema olemus on suuresti seotud sellega, kuidas ta esmalt iseennast kujundab. Kogu tema edasine käitumine, eneseteostus, tegude summa ja ka tahted juhinduvad sellest „visandist“. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on elu võimalikkust kinnitav filosoofiline õpetus, mis teeb inimese ja tema olemuse vastutavaks oma eksistentsi ees. Igasugune tegevus või tõde eeldab seejuures nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene on see, kelleks ta ennast ise teeb. Toimub jaotumine religioosseteks ja ateistlikeks eksistentsialistideks.
ja pos. vabaduse näol pole tegemist kahe erineva vabaduse liigiga. Vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu: S(ubjekt) on vaba C-st (takistustest), tegema A (taotlusi, sihte) 6. Erimeelsused vabaduse takistamise küsimuses: Liberaalid: Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad) 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest: milline on vabaduse staatus teiste väärtuste hulgas (tõde, õiglus) ja kas vabadus kaalub need üle? 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? : Mõttevabadus peab
Variant A 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias 1. Tunnetuse 3 võimalust A. I etapp A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. kogemus. (Tean, olen kogenud). Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. 2. Selgita järgmised mõisted:
sidususes ja loomistahte ning tulemuse vahekorras. Maali üle ei saa otsustada enne selle valmimist. Nii moraali kui kunstiteose loomise puhul oleme samasuguses loovas olukorras, mõlema puhul tegemist loomise ja leiutamisega. 12. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Sartre põhjendab seda sellega, et inimene on oma tegude summa, inimene pole midagi muud kui rida ettevõtmisi, neid ettevõtmisi moodustavate suhete kogum. Seega on inimesel on tegude kaudu vastutav selle ees, kes ta on, kuna ta ehitab end justkui üles oma tegude kaudu. Leian aga, et see idee pole nende inimeste suhtes õiglane, kes objektiivsetel põhjustel pole edu saavutanud, kuna tihti on elus olukordi, kus teed küll enda arvates õigeid tegusid/otsuseid, kuid need ei osutu siiski edutoovaks. 13
Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 30 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 3 eurot, kauba B hind on 4 eurot ja kauba C hind on 1 euro! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on
Sissejuhatus filo ajalukku ARVESTUS 1. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja-Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järje
annaabi.ee 
