kasutasid seda sisse- ja välispoliitilises võitluses. · Poliitikud kasutasid seda , et kutsuda tarbijaid kuulutada raha ning ostma tarbekaupu. Kuidas t oimus propaganda ? · Inimesi püüti mõjutada raadio ja filmikunsti kaudu. · Kasutati ka esinemisi rahvakoosolekutel , kirjutisi ajalehtedes, lendlehti ja plakateid. · Tähtsaks propagandavahendiks muutus ka sport. Filmikunst · Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest seda oli lihtne levitada riigi kõige kaugematesse nurkadesse. · Filmikunstile pöörasid suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. · Filmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenduma vaatajaid, et nad elavad maailma parimas riigis. Kirjandus ja kujutav kunst · Autoritaarsetes riikides sunniti kirjanikke ja kunstnikke looma teoseid, mis pidid ülistama
1920. aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid näitlejaid-lavastajaid oli Charles Chaplin Järgmine aastakümme oli helifilmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Filmikunsti ajalugu. Mõned inimesed ei tahtnud helifimi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. 1920. aastate algul esilinastus detektiiv- ja õudusfilmide suurmeistri Alfred Hitchcocki teos "Santaaz" Filmikunstiga võis mõjutada suuri inihulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörasid sellele suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid. Charlie Chaplin(1889 - 1977) Oli inglise komöödialavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Näitles 83 filmis. Osales iseendana kahes ja iseenda impersonaatorina ühes filmis "A Woman of the Sea" produtsent (1921)
stseenist. 4D filmide puhul saab vaataja kogeda peale ruumilisuse ka liikumist. Inimeste teadmised filmikunsti põhiväärtuste kohta on palju arenenud ja täiustunud, mistõttu suudetakse luua adrenaliini tekitavaid filme. Meenutades aega , mil oli 18. sajand olid inimesed juba alustanud millegi uue loomisega, mis tänapäevalgi aset leiab filmindus. Ühiskond väärtustas ja väärtustab siiani filmikunsti olulisust ja paindlikust. Filmikunstiga saame jäädvustada olevikku, muuta minevikku ja tulevikku.
Fordi auto firma hakkas tootma lihtsat ja kätte saadavat automudelit. 1919 a. sooritati ka esimesed lennud üle atlandi ookeani, eestis algas reisijate vedu 1921 a. kui rootisi lennukid hakkasid lendama tallina ja stockholmi vahel. 1930 a. lõpul ehitati esimene reaktiiv lennuk Filmikunst- 1920 a. lisati must-valgetele filmidele ka heli. 1920 oli aga tummfilmi õitseaeg , kuulsamaid selle aja lavastajaid- näitlejaid oli Charles Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende almaid et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigi juht. Kirjandus ja kujutav kunst- populaarseks muutus uus kunsti- ja kirjandusvool- sürrealism, mis pidas loomingu lähte aluseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunsti traditsiooni. 1930 a.
pihta".Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks. Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja on etenduses osaline. Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu"). Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus". Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Marinetti suri Bellagio in Hotel Excelsioris, Lake Como`l 2. detsembril 1944. Uudised tulid kiiresti kogu maailmas. 3. detsembril pühendas isegi New York Times artikli surnud kunstniku auks.
Tihedalt seotud poliitikaga (Fasism toetas väga futurismi.). Sarnaselt fasismiga leiavad, et sõda on rigilie kasulik.Nad ülistasid sõda ning samuti tehnoloogia arengut. 16.Mida taotlesid futuristid? Eesmärgiks oli eirata mineviku kultuuritraditsioone. Levitasid ideed, et vana kunst tuleb hävitada ja asemele tuleb uus kunst. Muuseumid olid nende jaoks nagu surnuaiad. 17. Iseloomusta futuristliku maali? Kuidas anti kujutavas kunstis edasi liikumist? Kujutv kunst tihedalt seotud filmikunstiga. Tahtsid kujutada liikumist. Sageli püüdsid ka helisid kujutada. 1) Esimene võte liikumisele- pildi pinna killustamine sarnaselt kubistidele. Värviskaala kirgas.(Auto möödus. Mootorratta kiirus). 2) Teine võte: justkui filmikaadreid üksteise peale pandud. Nt: Bella ,,Koer keti otsas". 3) Võte: kasutatakse puantelistide võtet, punktide jada. (,,Tüdruk jookseb rõdul"). Kujutatakse liikumist, sõiduvahendeid, tantsu ja teadusesaavutusi. (,,Tänavalgustus").
Kirjavahemärkide asemel kasutatagu matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Luules tuleb vabaneda kõikidest piirangutest (ka vabavärss ei rahuldanud futuriste), et saavutada lõpptulemusena ,,uus visioon". 4 FUTURISM ITAALIAS Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu"). Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus". Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. FILIPPO TOMAMASO MARIONETTI Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus, Aleksandria 2.
1972) ja Sügisball (Unt, 1979) on esimese loominguperioodi ühed väljapaistvamad ning olulisemad teosed. Nende omapäraks on saatuslik ja salapärane põhitoon ning "piiride ületamine". Tegelased on psühhoanalüütikute patsientide kombel närvilised, tihtipeale abitud. Mati Undi eesmärk nendes teostes on vahendada hetkeemotsiooni, kindlat pilti ja seisundit. Selles mõttes võib võrrelda Undi stiili ka luule- või filmikunstiga. Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui muidusööja moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja ka üllatavalt suurel määral tundeid. Nii nemad kui ka autor ise on küllaltki napisõnalised. Kuna Mati Unt ise oli ka ise küllaltki introvertne persoon ning andis enamuse oma melanhooliast ja ängist ühiskonnale just läbi oma teoste, siis võib iga raamatu peategelast kohati tema enda prototüübiks pidada.
ning tehnikad (montaaz, kollaaz). Futurism kirjanduses Autorid: · Filippo Tommaso Marinetti · Vladimir Majakovski · Boriss Pasternak · David Burljuk · Jelena Guro · Aleksei Krutsonõhh · Velemir Hlebnikov Futurism Itaalias · Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. · Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga. (Nt: Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "Futuristlik elu") · Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus. · Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Filippo Tommaso Marinetti (1876 1944) ·Sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti ·Oli itaalia luuletaja. ·Kirjutas itaalia ja prantsuse keeles. ·Nime "Filippo Tommaso" võttis ta endale ise
Supermarketite tohutud karastusjookide ja konservpurkide read andsid inspiratsiooni nende kujundite lõputuks kordamiseks kunstiteoses. 1962.a. valmis tema esimene pildiseeria Campelli supipurkidest ja samal aastal toimus esimene isiknäitus Los Angeleses Fernese galeriis. 1964 võttis aset esimene Euroopa isiknäitus Pariisis Ileana Sonnabendi galeriis. Peale seda teatas kunstnik, et lahkub maalikunstist, naastes kunstimaailma tagasi alles aastal 1972. Ta hakkas tegelema rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Näiteks film "Uni", kus 6 tunni jooksul on filmitud magavat meest ja film "Impeerium", kus on 8 tunni vältel filmitud Empire State Buildingut. Warholi film "Chelsea Tüdrukud" esilinastus esimese vastandkultuuri (underground-kultuuri) filmina kommertskinos. Kokku lõi kunstnik 60 filmi. Warhol oli seotud ka muusika maailmaga. 1965 tutvus bändi "The Velvet Underground" liikmetega
avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. 2.1 Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekuju on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on tal olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga. Itaalias muutus futurism poliitiliseks aastal 1918. Samal aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Filippo Tommaso Marinetti( Marinetti,1920) 5 3. Giacomo Balla Giacomo Balla elas 18. juulil 1871 - 1. märtsini 1958. Ta oli itaalia kunstnik, kunstiõpetaja ja luuletaja. Ta on tuntud peamiselt futurismi üheks peamiseks pooldajajaks. Tema kujutas
Situatsioonianalüüs Enamus noored, kes tunnevad huvi filmikunsti vastu omavad videokaameraid ning teevad varem saaadud teadmiste põhjal enda looduid filme ja klippe. Meie eesmärk on neid teadmisi põhjalikumalt edasi arenada ning luua professionaalseid filmitegijaid, kes tunnevad rõõmu ja naudingut tehes seda, mida nad kõige rohkem teha armastavad. Meie kliendid on peamiselt keskhariduse saanud noored Eestist ja välismaalt, kes tahavad professionaalselt tegeleda filmikunstiga. Tegime uuringu Internetis, mille tulemusena uurisime välja, et meie sihtgrupiks olid 18-24 aastased inimesed. Nende seas olid nii eestlased kui ka välismaalased. Uuringu käigus selgus välja, et mõnedel noortel on takistuseks inglise keel ja kõrge õppemaks. Lisaks sellele näitas uuring, et paljud huvilised ei olnud piisavalt informeeritud BMF-i pakkuvatest erialadest ning ei olnud kursis sisseastumiste nõuetega
tase skulptor ja rezissöör Kolmas tase Neljas tase Alustas kunsti tegemist 25 Viies tase aastaselt ja viljeles impressionismi. 1907. aastast alates tegeles kubismiga Hiljem tegeles Leger filmikunstiga Leger`i kuulsamad teosed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Robert Delaunay (18851941) ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks e tase Oli prantsuse maalija, kes Kolmas tase tegeles kubismi, orfismi ja
Kuid kvaliteedi paranemine ei ole kõige olulisem muutus. Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis enam tsensuuri ei esine ning filmidega võib edasi anda kõike, siis on riike, kus filmide tegemine ei olegi väga vaba kunst. Õnneks saab ka varjatult edasi anda mingeid põletavaid teemasid, kuid tuleb olla ettevaatlik. Poliitiline olukord riikides muutub ning sellega muutub ka inimeste mõtte- ja ideevabadus. Niimoodi on juhtunud ka Iraani filmikunstiga. Peamine suur muutus toimus Iraani kinokunstiga Islamirevolutsiooni käigus 20. sajandi teisel poolel. Enne Iraani islamiseerimist oli pikalt tegu üsna modernse riigiga. Modernseks tegi selle riigi valitseja Reza Shah, kes keelas ära traditsioonilise Iraani esinemiskunsti Taziye, mida ta valitseja arvas olevat vastuolus modernse eluviisiga ning aasta peale seda ilmus esimene pärsiakeelne film. Reza Shah’i valitsemisajal sai riigi nimeks ametlikult Iraan ning samuti
Referaat teemal „Lennart Meri“ 2. LENNART MERI TÄHTSUS Lennart Meri elas äärmiselt mitmekülgset elu, üldjuhul siiski olude sunnil, kuid eks kõik need kogemused kokku kujundasid Lennart Meri'st sellise inimese nagu ta oli. Lennart Meri seostub igal eestlasele eelkõige taasiseseisvunud Eesti esimese presidendina, kuid tema tegevus, mis annab tänases Eestis tunda, sai alguse juba varem. Enne presidendiks saamist tegeles Lennart Meri kirjanduse ja selle tõlkimise ning filmikunstiga- läbi selle jagas ta rahvaga oma maailmavaadet ja arusaamsid. Ei saa märkimata jätta ka seda, et tema tegevus aitas säilitada eesti identiteeti. Kuid eelkõige on L. Meri siiski poliitiline suurkuju, kelle aruka strateegia järgi suutis ta vabale maailmale meelde tuletada Eesti olemasolu, sellest edasi ka Eesti välispoliitika kujundamine ja arendamine. Vaevalt, et ilma temata oleks Eesti välispoliitika hetkel nii heal tasemel
1920.aatstd olid tummfilmi õitseaeg. Järgmine aastakümme oli aga heliflmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Siiski ei tahtnud mõned inimesed esialgu helifilmi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. Filmiloojate read täiendasid uute tegijatega. 1920.aastate lõpul esilinastus dektektiiv- ja õudusfilmid suurmeistrid Alfred Hitchcocki teos "Santaaz".Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest erinevalt teistest kunstiliikidest oli seda lihtne levitada riigi õige kaugematesse nurkadesse.Seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörati filmikunstile suurt tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal kui ka Mussolini Itaalias. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et nood elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigijuht.
'' ,,Mälu püsivus'' 1929 Salvador Dali ja tema kuulsad vuntsid ,,Lõputu mõistatus'' 1938 Dali nimeline teater-muuseum Figuereses KOKKUVÕTE Salvador Dali, see veider mehike, on püsinud unustamatuna tänaseni. Kuigi peamiselt tuntud oma maalide poolest, jõudis ta oma eluajal tegeleda veel skulptuuriga, graafikaga, moe, reklaami ja kirjutamisega ning loomuliult filmikunstiga. Tema toretsev isikupära ning oskuslik maalitehnika on ta nime teinud surematuks. Teda on palju seotud sürrealistliku liikumisega, vaatama tema väljaheitmisele poliitilistel põhjustel 1934. aastal. Ta oli kunstnik, kes suutis saavutada edu ja kuulsuse juba oma elu ajal. Tema skandaalne elulugu, kuulsad tööd, kummaline välimus ja huvitavad tegemised püsivad isegi tänapäeva noorte kunstnike meeltes ning arvatavasti püsivad ka järgmiste põlvkondade meeltes
ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, ready-made, installatsioon. (Vikipeedia 2013) Popkunsti tuntuim tegelane oli Andy Warhol (1928-1987), kes alustas oma karjääri tarbekunstnikuna. Oma töödes rühutas ta masinlikkust, standardsust, isikupärasust. Tema teosed kujutavad kommentaarideta objekte. Ta on tegelenud ka filmikunstiga. Tuntuim teos on ,,Campelli supipurk". 5.4. Sport Kuigi ameeriklastel on väga olulosel kohal toit, hindavad nad ka sporti. Palju tegeletakse kergejõustikuga. Selles vallas on tuntumad tegijad sprinter Bolt, kes on nüüdseks neljakordne olümpiavõitja ja Felix, naistest Marion Jones, kes viimati jäi vahele dopingu kasutamisega. Tuntud on ka sellised spordialad nagu jalgpall ja korvpall, jäähoki, iluuisutamine jne. USAs on väga palju spordikoondiseid ja liite
ielikult maailmas kasutusel helifilmid, mis asendasid tummfilme. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.) Esimesed v?rvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v?rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt. Filmikunstile p??rati suurt t?helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m?jutada.Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga. Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l?htub alateadvusest, n? gemustest, unen
-dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, sammude skeemid tantsuõpikust, fotod liiklusõnnetustest, Mona Lisa, Elvis Presley, Marylin Monroe või ainult tema naeratav suu. Sellistele motiividele ( mida ta enamasti fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata.. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitustel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast 1965.a tegeles ta rohkem filmikunstiga. 6. Kontseptualism Kontseptualism- 1960.-aastad kuni tänapäev Kontseptuaalne kunst tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.-aastatel. Kui viimane väljendas kunstniku emotsioone, siis kontseptualistide arvates pidi kunstiteos kandma sügavamat vaimset väärtust. Kontseptualismi teerajajaks loetakse prantsuse kunstnikku Marcel Duchampi, kes hakkas enda kunstiteostena eksponeerima valmisesemeid juba 1913.aastal. Selleks võis olla
üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). FOTOREALISM Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on peetud ka HÜPERREALISMI (nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks ja see tekkis 1965-nda aasta paiku USA-s), mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu
Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. Kunsti saab jaotada eri kunstiliikide vahel. Võib eristada rakendusliku kallakuga kunstiharusid, nagu näiteks arhitektuur (ehituskunst), disain (kujunduskunst), tarbekunst (kunstiväärtusega tarbeesemete loomine). Teine suurem kunstiharu on kujutav kunst - maalikunst, skulptuur ja graafika. 20. sajand on lisanud fotokunsti, tegevuskunsti (mis omab rohkesti ühisjooni teatri- ja filmikunstiga) ning päris uuena multimeediakunsti. 1.2 Mis on arhitektuur? Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Ehitisi on inimkond loonud mäletamatutest aegadest peale erinevatel eesmärkidel. Alati on vajatud peavarju, kuid tihti ka usulise otstarbega hooneid, kindlusi, ühiskondlikke hooneid, mälestusmärke jms.
supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe’st või ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima „jaheduse“ printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: „25 Marilyni“ (1962), „Campbelli supipurk“ (1968), „Lilled“ (1970). Andy Warhol (1928 -1987): Lilled (1970) 6.Kontseptualism
elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,,Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo ,,Hüljatud" Muusika- ,,Carmen", Lydia ,,Mu isa maa ja mu arm, Bulgakuv ,,Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud ,,Kalevi Poeg", Jüri Harrak ,,Suur Tõll", LilliPromet ,,Primavera"(Kevad) Filmikunstiga-Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, ,,Kevade", ,,Uku aru" Balleti ja ooperiga- Bulgakov Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Pilet number 3 Kirjandus rühmitused sajandi alguses Noor- Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor- Eesti- (1905- 1915) Rahvuslik liikumine, Venesstusaeg, Revolutsioon. Rühmitus sai alguse üliõpilaste seltsist. Gümnaasiumi õpilane Gustav Suits toimetas albumit
firma supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM Popkunst ei olnud ainus viis vastanduda abstraktsele ekspressionismile. Popkunsti kõrval levisid 60-ndatel aastatel mitmed ebamääraste ja osalt kattuvate piiridega abstraktse
supipurgid; ajakirjades ilmunud üldtuntud fotod rassirahutustest, elektritoolidest, Jacqueline Kennedyst, Elvis Presleyst, Marilyn Monroe'st või ainult tema naeratavast suust jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitusel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast aastat 1965 tegeles ta rohkem filmikunstiga, järgides ka seal ülima ,,jaheduse" printsiipi. Oma piltidega nendib Warhol eelkõige standartse elu igapäevaseid osasid. Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM Popkunst ei olnud ainus viis vastanduda abstraktsele ekspressionismile. Popkunsti kõrval levisid 60-ndatel aastatel mitmed ebamääraste ja osalt kattuvate piiridega abstraktse kunsti
avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid PILET NR.2 VABALT VALITUD TEOSE ANALÜÜS Emile Zola "Daamide Õnn" Üks väga südamlik raamat, mis räägib noorest tüdrukust nimega Denise. Pärast isa surma läks Denise koos oma 2 vennaga Pepe ja Jeaniga Pariisi onu juurde
silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur - "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika - "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema - nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema
· Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on tõesti parima teosega, mida olen lugenud. See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan.
annaabi.ee 
