Ühel ilusal kevadhommikul otsustasime minna loomaaeda. Mõtetes toimus koheselt reprodutseerimine, mis on mälus säilinu taastamine, et meenutada millal viimati loomaaias käisin. Loomaaiaväravas suunasin oma tahtliku tähelepanu piletimüüjale, lülitasin enda jaoks välja kõrvalised asjad ning keskendusin ainult piletite ostmisele. Piletid ostetud, liikusime edasi loomade suunas, samal ajal kuulsime selja tagant kõrgendatud heli, koheselt toimus fikseerumine ehk tardumine ühele objektile (ühte punkti fikseerunud vaade). Pärast seljataha vaatamist tuli mõistmine, et see probleem meid ei puuduta, küll aga toimus kausaalne atributsioon ehk põhjuslikkuse omistamine, mille käigus üritasin eelkõige häält tõstvat inimest mõista ning tema käitumist tõlgendada, põhjuseid leida. Jalutasime loomade vahel ringi ja kuna minu kaaslane on väga suur loomade huviline siis
· Probleemi esitused paremini läbi töötatud · Paremus tingitud teadmistest mitte üldvõimetest · Kujunetakse rohke harjutamisega. Raskused probleemide lahendamisel: · Piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad (mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on) · Eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas, kogemuse alusel kujuneb välja mentaalne struktuur (võib olla lahendamist sooritav, aga ka takistav) · Fikseerumine ,,kinnijäämine" eelnevatele lahenduskäikudele. Takistuste ületamine probleemide lahendamisel: · Alaeesmärkide püstitamine · Tagasisuunas töötamine (vesirooside ülesanne) · Mäkkeronimine (üritakse valida lahendused, mis viivad eesmärgile lähemale) · Tagasipöördumise vältimine (inimesed ei taha tagasipöörduda, isegi kui see on ainus viis lahendada ülesannet) · Lõpptulemus vahendid (ressursside hindamine: kuhu vaja jõuda ja milliste
· Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel, mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik!
populatsioonis inbriidingu korral suureneb autbriidingu ehk välisaretuse (mittesugulusaretuse) puhul populatsiooni heterosügootsus, so. heterosügootsete isendite osatähtsus c. Mutatsioonid Kõikidel liikidel. Oluline roll evolutsioonitegurina. Geen- ehk punktmutatsioonid. Harvaesinevad mutatsioonid, mis tekivad ainult kord pikema ajavahemiku jooksul, ei põhjusta alleelisageduses märkimisväärseid muutusi. Mutantse alleeli kadu/fikseerumine. Mendeli lahknemisseadused kao sanss 0,5. Duplikatsioonid! Korduvad mutatsioonid on tavaliselt pöörduvad, st. et normaalne alleel võib muutuda mutantseks ja vastupidi. Normaalse alleeli muutumist mutantseks nimetatakse otsemutatsiooniks, mutantse muutumist normaalseks aga pöördmutatsiooniks. Otsemutatsioonide sagedust tähistatakse tavaliselt u abil, pöördmutatsioonide sagedust aga v abil. d. Juhuslik geenitriiv, pudelikaela efekt e. Efektiivne populatsioonimaht (ülesanne)
Miks see valik tundub ebaloogilisem kui näiteks metallvarras? Sest filmidest on nähtud metallvarda kasutamine. Kuigi on väga ebatõenäoline, et nii käsisaag kui ka metallvarras kaasas on. 11. Joonistage ilma pliiatsit paberilt tõstmata lahtine ümbrik. Mitut erinevat lahenduskäiku teate? Nüüd joonistage kinnine ümbrik. Mitut erinevat lahenduskäiku teate? Kinnise ümbriku joonistamise puhul pole öeldud, kuidas joonistada. Ehk siis võib pliiatsit tõsta. FIKSEERUMINE. 12. Kell 12 hommikul on taevas 1 pilv, iga tunni jooksul pilvede arv kahekordistub. Kella 12 öösel on kogu taevas kaetud pilvedega. Millal on pool taevast kaetud pilvedega? Millist probleemilahendusstrateegiat siin kasutasite? Kell 11 öösel. (vesiliiliate näide) nä tagurpidi mõtlemine. 13. Kui inimene oskab keeta kartuleid siis tõenäoliselt saab ta esmakordselt proovimisel hakkama ka lillkapsa keetmisega. Miks? Stsenaarium köögivilja keetmine
Väetamisel võivad saastada mulda raskmetallidega ainult need väetised, milles on üht või teist raskmetalli rohkem kui mullas. Mullast elavhõbedarikkamateks on lämmastikväetised ja fosforväetised. Kuigi fosforväetised sisaldavad rohkelt elavhõbedat, soovitatakse siiki põllukultuuride kasvatamisel raskmetallidega saastatud muldadel kasutada rikkalikult fosforväetisi. Põhjuseks on asjaolu, et fosforväetised vähendavad ohtlike raskmetallide liikuvust mullas. Ulatuslik fikseerumine vähendab nii omastatavust taimede poolt kui ka nende toksilisust taimedele. Fosforväetised aga soodustavad mürgiste sinivetikate vohamist, amuti väheneb vee läbipaistvus ja seega halveneb esteetiline ilme. Kasvavad kinni kaldad, see halvendab juurdepääsu veekogule. Vääriskalad asenduvad prügikaladega. Veekogu põhi muutub mudasemaks. Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna
(allikas: dots. Jüri Liivamägi) Probleemid autismi korral Vanemate probleemid: - Mida saame me teha oma lapse heaks? - Kuidas seda teha? - Kui kaua tuleb seda teha? - Milliste abinõudega? - Mis saab hiljem, milline on prognoos? Autismiga lapse probleemid: - Piiratud kontakteerumis-, emotsionaalsete suhete loomise võime. - Puudulikud verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvõimed. - Motoorika häired: "puisus", stereotüüpiad jne. - Kognitiivsete võimete fikseerumine vaimse arengu madalamatele astmetele. 8 - Kompulsiivne püüd säilitada endine olukord. - Intensiivsed ebaloogilisena näivad hirmud, autoagressiivsus vm. Autismist Autism on pervasiivne arenguhäire, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes. Autism ilmneb väikelapseeas, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas
esitused paremini läbi töötatud · Paremus tingitud teadmistest mitte üldvõimetest · Kujunetakse rohke harjutamisega Raskused probleemide lahendamisel · Piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad: nad mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on · Eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas · Kogemuse alusel kujuneb välja mentaalne struktuur (mental set) lahendamist soodustav lahendamist takistav Fikseerumine ("kinnijäämine")eelnevatele lahenduskäikudele Takistuste ületamine probleemide lahendamisel · Alaeesmärkide püstitamine · Tagasisuunas töötamine· Mäkkeronimine· Tagasipöördumise vältimine· Lõpptulemus - vahendid (means-end analysis)· Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine(Analoogia-abil mõtlemises on 3 etappi) · Sobiva info (valdkonna) leidmine, mis võimaldab luua analoogiat · Osa- sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda
meelevalda võtnud. Kui te niimoodi tunnete, püüdke oma tuju ülal hoida, kostitades ennast väikese osturetkega või kohvikuskäiguga. 1.1. Märgid, et sünnitus läheneb Päevadel või nädalatel enne lapse sündimist võib esineda mitmeid sümptomeid, et keha valmistub sünnituseks. Kui saate esimest korda emaks, algavad need füüsilised muutused nädalaid enne sünnitegevust. Järgmiste laste puhul toimuvad need muutused tõenäoliselt sünnitusele lähemal. Fikseerumine: Kui emala alaosa pehmeneb ja laieneb, laskub lapse pea vaagnast madalamale. Seda tuntakse kui laskumist või fikseerumist, ja kui see juhtub, tunnete, et teil on lahedam hingata. Võimalikud kõrvetised on kadunud ja pärast sääki pole tein vaevusi. Surve vaagnas: Kui lapse pea on vaagasse laskunud, võite tunda ebamugavust. Võib-olla ajab teid
pealt näha : lehed ilmuvad poole pealt, aga pärast pealmised omandavad violetse varjundi. Selline värvus annab teada fosfori puudusest mis tuleneb juuresüsteemi halvast tööst madalal temperatuuril. Väetamine fosforväetisega siin ei aita. Tuleb leida sobiv kliima. Ka põllukultuuride kasvatamisel raskmetallidega saastatud muldadel soovitatakse kasutada rikkalikult fosforväetisi. Põhjuseks on asjaolu, et fosforväetised vähendavad ohtlike raskmetallide liikuvust mullas. Ulatuslik fikseerumine vähendab nii omastatavust taimede poolt kui ka nende toksilisust taimedele. Kokkuvõte Fosforväetised on mullast elavhõbeda rikkamad väetised, mis on ühed enim levinumatest väetistest Eestis. Fosforväetised soodustavad noorte taimede varast arengut, muudavad nende juurestiku tugevamaks, suurendavad mururohelise vastupidavust põua vastu, parandavad murukamarate tihedust.
alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks ühe põlvkonnavahetuse jooksul? Populatsiooni suurusest sõltub, kui mitu alleeli järgmisesse põlvkonda pääseb. Nt lõpmatul juhul pääsevad kõik ning mida väiksem on populatsioon, seda vähem alleele pääseb järgmisesse põlvkonda. Väiksemates populatsioonides on harvemini esinevatel alleelidel suurem tõenäosus kaduda. Geenitriiviga võib kaasneda alleeli kadu või fikseerumine –väheneb populatsiooni geneetiline mitmekesisus. Suuremas populatsioonis on muutused väiksema amplituudiga ning ühe põlvkonnavahetusega on tõeneosus väiksem, et üks alleelidest täielikult kaoks. Geenitriivi käigus toimub alleelisageduste juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. Alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks kasutatakse binoomjaotuse mudelit
Geenitriivi mõju määr evolutsioonile on vaieldav, kuid ta on kindlasti tähtsal kohal molekulaarses evolutsioonis. Neutraalne evolutsiooniteooria eeldab, et pea kogu evolutsiooniline muudatus on neutraalne, kuid see ei tähenda, et enamus mutatsioone oleksid neutraalsed. Antud teooria kohaslet on looduslik valik selleks, et ellimineerida kahjulikke mutatsioone. Mittekahjulike mutatsioonide fikseerumine on aga valdavalt seletatav geneetilise triivi kaudu. Neandertaallased Homo neanderthalensis on esimene laialt tuntuks saanud fossiilne inimene(neanderi jõe järgi nimi. Kõige rohkem uuritud liik. Elas valdavalt Euroopas ja Euroopa on palju läbi uuritum kui muud alad ning nad elasid koobastes, kus luud säilisid hästi. Neandertaallaste ajumaht 1550 cm3. Nad olid keskmise kasvuga inimlased(165 cm- mehed).Massivsed luud-väga lihaselised(adaptsioon külmale kliimale). Sama
• kujunetakse rohke harjutamisega Näiteks kogemusega arstid ja arstiks õppivad inimesed. 4. Kirjeldage mõnda olukorda, kus mentaalne struktuur (mental set) Mental set ehk mentaalne struktuur on kogemuse alusel kujunenud. Lahendust takistav on fikseerimine eelmistele lahenduskäikudele (nt matemaatikas lahendada sama põhimõttega ülesande ja siis ootamatult seda muuta, ei näe uut lahenduskäiku ja proovid vanamoodi edasi teha). Funktsionaalne fikseerumine on kalduvus kasutada asju ainult ettenähtud eesmärgil (nt tikutopsi tule tegemiseks, aga mitte torni ehitamiseks). a) takistab probleemi lahendamist- piirangud, mis takistavad, on ka ise endale piiride seadmine (nt vahetad kooli ja uue bussipeatuse asemel oled vanasse läinud. ). b) soodustab probleemi lahendamist- kui on tuttav probleem, automatiseerumine, mis tuleb oskuste omadamisega (nt liiklusmärk 50 kiiruspiirang, sa ei süvene sinna, sest see on sul
· Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik!
3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esinemissagedus, mutatsioonirõhk). 7. Migratsioon. (immigratsioon, emigratsioon). 8. Valik ehk selektsioon (selektsioonikoefitsient, selektsiooniefektiivsus, geeni fikseerumine). 9. Juhuslik geenitriiv (selle olemus, efektiivse populatsioonimahu mõiste ja arvutamine). 10. Suguluskoefitsient (mida see näitab ja selle arvutamine (põhivalem). 11. Inbriiding (mõiste, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis). 12. Inbriidingukoefitsient (mida see näitab, arvutamise põhivalem; mida näitab inbriidingukoefitsiendi nihe, inbriidingudepressioon). 13
bioloogiliselt) Divergentne liigiteke: 1) Geograafiline ehk allopatriline liigiteke. Selle eelduseks on levila liigendamine mitmeks eraldiseisvaks osaks. Geograafilist liigiteket tunnistavad kõik bioloogid 1. Georaafiline isolaat 2. Geneetilised muutused isolaadis(mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, homosügootsuse astme tõus). Geneetilised muutused isolaadis ja lähtepopulatsioonis on erinevad. Toimub muutuste fikseerumine läbi loodusliku valiku Põlvkondade vältel (103...105) muutused süvenevad ja kujuneb ristumisbarjäär. Hetkel millal on ristumisbarjäär, võime rääkida kahest eri liigist Ökoniss koosluses 2) Ökoloogiline e. sümpatriline liigiteke Toimub ühtse levila piires. Eelistatult tunnustatakse taimedel. Geneetiliste isolaatide teke taimedel: Polüploidiseerumine e. genoommutatsioon, mille käigus kromosoomid mitmekordistuvad
· Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel, mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik!
polümorfismide alusel (DNA või valk). Põhiprobleemid, millega mol evo tegeleb: Uuritakse liikidevahelisi erinevusi ja polümorfisme. Põhjustajateks on mutatsioonid – evolutsiooni seisukohalt on olulised ainult pärilikud mutatsioonid. Kui selline mutatsioon tekib ja on kahjulik, kõrvaldatakse see LV poolt, kui aga kasulik siis fikseerub. Osad muutused on juhuslikud ja mille fikseerumine sõltub geenitriivist. Molekulaarsed muutused on fenotüübi tasemel sageli märkamatud, morfoloogiline muutus kajastub fenotüübis. Morfoloogilise tunnuse järgi evolutsiooni uurida võib olla eksitav konvergentsi tõttu ehk samades elutingimuses elavad evolutsiooniliselt erineva päritoluga organismid võivad mõnede tunnuste alusel sarnastuda. Molekulaarse evolutsiooni uurimine annab võimaluse puuduoleva info leidmiseks,
Evolutsiooniprotsessi põhjuslik alus. Mutatsioonide sagedused on erinevad: varieeruvad nii lookuste kui ka liikide vahel. ~10-4 kuni 10-8 mutatsiooni/geeni kohta/põlvkonnas (m). Osa mutatsioonidest on neutraalsed (ei mõjuta reproduktiivset kohasust ehk fitnessi). Mõned on kahjulikud või letaalsed (efektid keskkonnast sõltuvad). Kui populatsioon on piisavalt suur, siis muatsioonide efekt väga aeglane ja evolutsiooniprotsess samuti aeglane. Uute kasulike mutatsioonide fikseerumine võib toimuda väga kiiresti, sõltub populatsiooni suurusest ja valiku survest. Tugevalt aheldunud alleelid lähevad kaasa. Väikesed flankeeruvad järjestused kasulike alleelide kõrval on sageli liiana ja see viib omakorda ka harvade alleelide liiale aheldunud lookustes. Geeni triiv ehk "geneetilis-automaatsed protsessid" on alleelide sagedused, niii fikseerumine kui kadumine populatsiooni genofondist, võib toimuda täiesti juhuslikult. Geeni triiv on
Antud tohutu varieeruvus on aluseks looduslikule valikule (kui varieeruvust ei oleks, ei toimuks ka looduslik valik). 8. Selgita kuidas soolisus (rekombinatsioon) kiirendab evolutsiooni vastavalt ,,Fisher'i ja Müller'i argumendile"? Sootutel hakkavad tekkinud kasulikud mutatsioonid omavahel konkureerima. Soolistel liikidel tõstetakse kasulikud mutatsioonid kokku (erinevates liinides tekkinud mutatsioonid rekombineeruvad, ilma rekombineerumata võtaks kasulike mutatsioonide fikseerumine kauem aega, rekombinatsioonil saadakse lahti kahjulikest mutatsioonidest) ja see kiirendab evolutsiooni. Kui aga mutatsioonid toimuksid aeglaselt, siis soolisusel evolutsioonikiiruses eelist ei oleks. 9. Seleta Musta Lipu teooriat (Red Queen Theory). Pead jooksma piisavalt kiiresti, et püsida paigal. Ehk kui tahad olla kohane muutuvas keskkonnas, pead ka muutuma. Ja isegi kui keskkond ei muutu, pead muutuma, sest mida
Vajadus->motiiv->pingutus Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib tekkida frustratsioon: Konstruktiivne reageerimine: 1) probleemi lahendamine 2) ümberstruktureerimine (täiendõpe nt- esmalt eemaldutakse eesmärgist. Minna enne tööd täiendõppele) Frustratsioon: 1) rünnak, agressioon (kes/mis ei lase eesmärki saavutada rünnatakse) 2) regressioon: tagasilangemine lapsikutele käitumisviisidele (nutt, jonnimine) 3) fiksatsioon: fikseerumine lahenduste juurde, mis tulemust ei anna (nt auto kasutu käivitamine) 4) eemaldumine: situatsioonist loobumine/põgenemine. Antakse alla (nt tööl puudumise/hilinemise suurenemine, töö vähene tegemine) Kui probleemi lahendamine on oluline, siis reageeritakse rohkem Sisemine ja väline motivatsioon: Sisemine: emotsioonid ja psühholoogiline rahulolu Väline: majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted Rahapsühholoogia: Rahaga seotud uskumused, väärtused ja käitumine Raha tähendus:
• mutatsioonid on haruldased, • enamasti on nende mõju väike ja see on alati sõltuv keskkonnast (sh geneetilisest), kus seda mõõdetakse Kas uus mutatsioon fikseerub, läheb kaotsi või jääb tasakaalu-sagedusele? Mutatsioonikiirus näitab, kui sageli uus mutatsioon tekib ühe DNA koopia kohta. Mutatsioonide absoluutarv populatsioonis sõltub pop. suurusest. Uus mutantne alleel võib lihtsamini kaotsi minna kui tavaliseks muutuda. Muidugi pole ka fikseerumine välistatud. •Mutantnse alleeli sageduse muutus, kui muteerumine on ainus evolutsioonitegur •Mutatsiooni kaotsiminek triivi tõttu lõpliku suurusega populatsioonis •Mutatsiooni kaotsiminek mendellikus segregatsioonis •Mutatsiooni kaotsiminek loodusliku valiku tõttu (enamik mutatsioone on kahjulikud) 10. Kuidas leida kaht sekventsi eristavate mutatsioonide keskmist oodatavat arvu, kui mutatsioonikiirus ja lahknemise aeg on teada? Kuidas arvutada järjestuste lahknemise aega
• • Somaatilised ja idurakkudes toimuvad DNA nukleotiidsed asendused: olulisus evolutsioonis; nende ‘saatust’ mõjutavad faktorid (indiviidi, populatsiooni ja evolutsiooni tasandil) • Kui somaatilises rakus toimub asendus, mõjutab see ainult mutatsiooni kandva indiviidi fenotüüpi ning seega ei ole evolutsiooniliselt oluline. Kui aga idurakkudes toimub asendus, võib see päranduda ja levida edasi populatsioonis. Levik ja fikseerumine sõltub populatsiooni ajaloost, evolutsioonilistest jõududest nagu looduslik valik ja geenitriiv, mutatsiooni letaalsusest ning geenikonversioonist. Asendused võivad tekkida replikatsiooni või rekombinatsiooni vigade tõttu. Kui viga tekib kodeerivas alas, on suurem osa sellistest geneetilistest muutustest letaalsed. Harva võivad sellised asendused ka säilida ning fikseeruda uue variandina. Mittekodeerivates alades tekkivatel vigadel on väike efekt genoomi
Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast ). Wikipedia Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine • Harjutamine • Vigadest õppimine • Osadeks jaotamine • Tegevuste automatiseerumine • Eksperdid ja algajad • deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Raskused probleemide lahendamisel • Piirangud • Fikseerumine • Mentaalne struktuur – lahendamist soodustav – lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel • Alaeesmärkide püstitamine • Tagasisuunas töötamine • Lõpptulemus - vahendid (means-end analysis) • Ülesande ümberstruktureerimine • Analoogia leidmine 37 38 Loovmõtlemine • Probleemidele uudsete lahenduste leidmine • Uudne ja funktsionaalne
Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine: - harjutamine teeb paremaks probleemilahendajaks - vigadest õppimine ei toimu probleemi üldistamist - osadeks jaotamine - tegevuste automatiseerumine mida rohkem harjutatakse, siis hiljem tegevusele väga mõtlema ei pea Ekspert valdkonna spetsiifiline mälu parem; kasutatakse erinevaid strateegiaid; harjutamise tulemus Raskused probleemide lahendamisel: Piirangud eelnevad kogemused, ei osata väljaspool piire mõelda Fikseerumine ei suudeta teatud seisust edasi minna Mentaalne struktuur - lahendust soodustav - lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel Alaeesmärkide püstitamine väikestest eesmärkidest suuremate poole Tagasisuunas töötamine lõppeesmärgist tagasi mõtlemine Lõpptulemus olemasolevate vahendite (means-end analysis) abil lahenduse leidmine Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine Loovmõtlemine Probleemidele uudsete lahenduste leidmine
Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine: - harjutamine – teeb paremaks probleemilahendajaks - vigadest õppimine – ei toimu probleemi üldistamist - osadeks jaotamine - tegevuste automatiseerumine – mida rohkem harjutatakse, siis hiljem tegevusele väga mõtlema ei pea Ekspert – valdkonna spetsiifiline mälu parem; kasutatakse erinevaid strateegiaid; harjutamise tulemus Raskused probleemide lahendamisel: Piirangud – eelnevad kogemused, ei osata väljaspool piire mõelda Fikseerumine – ei suudeta teatud seisust edasi minna Mentaalne struktuur - lahendust soodustav - lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel Alaeesmärkide püstitamine – väikestest eesmärkidest suuremate poole Tagasisuunas töötamine – lõppeesmärgist tagasi mõtlemine Lõpptulemus – olemasolevate vahendite (means-end analysis) abil lahenduse leidmine Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine Loovmõtlemine
biheivioristide töödest rottide ja kassidega kus demonstreeriti katse-eksituse teel õppimist Köhler muutis katsepüstitust kahes osas: - Loomad olid intelligentsemad (ei ole ainult katse-eksituse meetodil õppimine) - Lahendus oli leitav situatsiooni analüüsides (ka taju alusel) Maieri 2 nööri katse inimestega – vihje õiges suunas kiirendas lahendamist – toimus ümberstruktureerimine Dunckeri tikutoosi katse ja funktsionaalne fikseerumine Maieri kahe köie katse Scheereri 9 punkti probleem Luchinsi veeanumate katse Wertheimer uuris erinevate loovülesannete lahendamist nii lastel kui täiskasvanutel. Ta näitas, et probleeme lahendatakse kolmel viisil: - Katse eksituse teel ehk juhuslikult - Reproduktiivselt ehk meeldejätmise abil - Produktiivselt – kasutades eelnevaid teadmisi ja nendest lahenduse tuletamine. Selleks on vaja probleemi restruktureerida
õpilaste loominguline panus. Eriti ap.Paulus. tähendas taganemist autoriteedist ja järelikult ka · Perioodid tõest. · Patristika · RETROSPEKTIIVSUS · Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike · Igasugune muutus viib paratamatult langusele. põhiõpetuste fikseerumine). · "Kõik, mis muutub, kaotab väärtuse." · Algab Aurelius Augustinuse loominguga ja lõppeb · Valitseb mimeetililine kultuur. kristliku dogmaatika ja filosoofia · Mõisted modernsus ja novus olid hinnangulised. väljakujunemisega. · Keskaja õpetlase suurimaks väärtuseks peeti
nutele (u 40%). Lihaste arengu tempo ületab tugi- ja liikumisparaadi passiivse osa, s.o luude, liigeste ja kõõluste arengu tempot. Enne sugulise küpsemise perioodi esineb lastel harva tõsisemaid traumasid, sest nende kehakaal ja rakendatavad jõud on suhteliselt väikesed. Puberteedi perioodil olukord muutub. Kõõluste fikseerumine lõpeb keha erinevates osades 12.20. elu- aasta vahel. Seoses lihaste võimekuse tõusuga kaasnevate treeningukoormuste kasvuga hakkab üha sagedamini esinema probleeme ja traumasid jooksjatel, 36 SPORDI ÜLDAINED I TASE hüppajatel ja viskajatel. Keha arengu reeglipärasus kajastub teatud traumade tüü- NB! pilises periodiseerimises: 1213 a traumad pöiaga,
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 102 Tekkivad konfliktid nende kolme teguri vahel on individuaalsed, seesmised, pärinevad lapsepõlvekogemusest ja neid kaalutakse (hinnatakse) eelkõige ilma indiviidi teadvuse osavõtuta. Isiksuse arengu faasid Freudi järgi Libidoga seotud tungid võtavad erinevail arenguetappidel erinevaid vorme, mille üldnimetuseks on fikseerumine (oma arengus antud faasil peatumine). Freud analüüsis poiste arengut. Oraalne (suu) faas 0 - 1 aastat Anaalne (päraku) faas 1 - 3 aastat Falloslik (peenise) faas 4 - 5 aastat Latentsiperiood 6 - 11 aastat Genitaalne (suguelu) faas 12 ja enam aastat Falloslikus faasis tunnetab laps samasoolise vanema konkurentsi vastassoolise vanema kui ihaldusobjekti suhtes
muudetakse klemmide asukohta. Eesti kiirabi standardvarustuses on kahte suurust Magilli klemme (lapsele ja täiskasvanule). Pilt 51.12. Magilli klemmid 720 Toru fikseerimine Kõige sagedamini kasutatakse intubatsioonitoru fikseerimiseks mittevenivast materjalist 0,5 kuni 1 cm laiust paela. Intubatsioonitoru sidumisel on mitu võimalust. Olenemata sellest, millist sidumistehnikat kasutada, peab olema tagatud: tehnika kiire kasutamine, intubatsioonitoru kindel fikseerumine, kaelaveenide liigse surve vältimine (sõrm peab vabalt mahtuma toru ja kaela vahele). Sageli (enamasti lastel) kasutatakse tavalist 1–2 cm laiust plaastrit. Intubatsioonitoru fikseerimise korral plaastriga tuleb tähele panna, et kinnitusmaterjal toetuks üla-, mitte alalõuale, kuna ülalõug seisab paigal ja hoiab toru palju kindlamalt kui alalõug, mis võib koos toruga liikuda pidevalt üles ja alla. Kui nägu on vigastuste või muude põhjuste tõttu verine, mis segab plaastri
annaabi.ee 
