Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
weber, müüritis, plokk, viimistlus, müüritise, krohvid, therm, ladumise, armatuur, vuugid, viimistluskrohvi, armatuuri, stuck, plokid, vuuk, soojustus, tera, kivipuru, projekteerija, kandva, pragude, soojustuse, olukordades, armeeritud, laduda, baseeruv, sileda, krohvisegu, valikus, tsement, star, kivid, nendest, müüriseotis, valikul, varrasVäärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88 mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), vuukide korralik täitmine müürimördiga, tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal),
FIBO PLOKI OMADUSED Poorsus Sisemine pooride ruumala kergkruusa graanulites moodustab 70-75%. Poorid on suletud, kuid poorid võivad olla omavahel ühenduses mikropragude kaudu. Tsemendikivi, mis täidab punktidena üksikuid graanuleid, ei täida aga terade vahelist tühiruumi ning seda nimetatakse ka poorideväliseks ruumalaks, mille suurus sõltub kergkruusa fraktsioonist ja mahukaalust. Näiteks Fibo 3 plokkidel on poorideväline ruumala ca 30% ja seetõttu on soovitav müüritise välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist. Külmakindlus Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt
Kui sein on näiteks aga 300 mm, jääb silluste vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui tehases toodetud sillused ei ole kättesaadavad, võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Nad valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. Tellisseina avasid võib sillata ka nn. kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m, 8 mm avas kuni 1,5 m, kuni 2 m ava kohale 12 mm vardad. Kandvas seinas on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil.
Sissejuhatus Referaadi „Fibo ploki kasutamine ehituses“ teema valiti seepärast, et autor on kasutanud ehituses Fibo plokke ning hoiustanud neid õues kile all. Autorit huvitab, kuidas Fibo plokke oleks kõige mõistlikum kasutada ning kas neid on võimalik peale mitut kuud välistingimustes hoiustatuna veel kasutada. Referaadi uurimisküsimused on järgmised: 1. Mis on Fibo plokk? 2. Kuidas välitingimused mõjutavad Fibo plokke? 3. Kuidas on Fibo plokke võimalik kasutada? 3 Fibo plokitooted Koostis ja valmistamine Fibo plokid koosnevad erinevate kergkruusa osakeste segust ning tsemendist. Eri tugevusega plokkidel kasutatakse erinevas suuruses osakesi, mis jäävad vahemikesse 0…2, 2…4, 4…10 või 10…20 millimeetrit. Lisaks võib Fibo plokis olla liiva
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega
), spetsiaalsed tööriistad paigalduseks, tootetugi (tehniline teave üksikasjades) ja avalikult kättesaadavad paigaldusjuhendi. Hulgaliselt infot on võimalik leida tootjate kodulehehtedelt: www.aeroc.ee - Aeroc - tooted www.ikodor.ee - Ikodor-plokid www.maxit.ee - Fibo plokid ja sillused www.silbet.ee - “Narva” ja “Silbeti” plokid www.columbia-kivi.ee - Columbia tooted www.wienerberger.ee - Porotherm plokid EELISED • Ladumise kiirus • Väiksem töömahukus • Madalam hind võrreldes samaväärse kandva tellismüüritisega • Plokkide kergem töötlemine võrreldes tellisega • Väljatöötatud sõlmelahendused ja tootetugi • Kiiremad ja odavamad viimistlemise võimalused PUUDUSED • Kohati väiksem tugevus võrreldes tellismüüritistega • Pole võimalik teha aktsepteeritavat puhasvuuk-pinda
...............................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine.............................................................................................................................17 Betoneerimine...................................................................................
...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.................................................................................................................5 1. KONSTRUKTIIVNE OSA..............................................................................................6 1.1. Vundament................................................................................................................6 1.2. Müüritis ehk seinad.................................................................................................. 6 1.3. Vahelaed...................................................................................................................7 1.4. Katus.........................................................................................................................7 2. TEHNOLOOGILINE OSA..............................................................................................8
– soojustusega plokid 0,4 0,4 – lõõr 0,1 Vundamendid ja välisseinad in-h/plokk in-h/m² – plokk 600 x u 300 x 200 0,05 0,41 – plokk 600 x 350 x 200 – ladumine, sarrustamine 0,045 0,37 – pumpvalu 0,08
äärmiste äärmiste kivide vahed tä täidetakse mö mördi ja vä väiksemate tä täitekividega. Ladumisel tuleb jä jälgida, et jäjärgnema kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et ülemised kivid kataksid alumised püpüstvuugid. Looduskivist müü müüritise ritise paksus on 60… 60…70cm. 6 3 Looduskivi Ühekihilisi seinu võiks aktsepteerida juhul, kui hoone asend või kohalikud kliimatingimused väldivad kaldvihma toimet
Lisaks jääb ehitusmaterjalidesse toomisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis poorbetoonil on 30 35%. Seega on hoones kasutamise algetapil tunduvalt rohkem niiskust. Normaalsetes kasutamisoludes tasakaalustub poorbetoonkonstruktsioonide niiskusesisaldus praktiliselt esimese kütteperioodi jooksul nn tasakaaluniiskuseni, mis sõltuvalt konkreetsetest tingimustest jääb enamikus vahemikku 3...6% kaalu järgi. A niiskust läbilaskev viimistlus nii sees kui väljas B niiskust mitte juhtiv välisviimistlus, näiteks soojustus vahtpolüstürooliga AEROC välisseina kuivamine Nagu graafikult näha sõltub kuivamise kiirus kasutatavate viimistlusmaterjalide auruläbilaskvusest. Ideaalne ehitusniiskuse eraldumine aurumise teel saavutatakse mõlemalt poolt difusioonile avatud seinas. Niiskus liigub kergemini soojast keskkonnast külma suunas. Seepärast on AEROC seinakonstruktsioonide puhul eriti tähtis, et seina
2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1
koostisele. Põhimördi täitematerjaliks kasutatakse üldiselt kvartsliiva. Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5. Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused: -tugevus, -nakkuvus kividega -plastilisus (töödeldavus, mört on hästi laotatav müürile), -hea võime hoida endas vett, -vähene agressiivsus. Mördi vaime hoida vett on tähtis müüritise tugevuse saavutamiseks. Tuntumad klassikalised mördid on: -tsementmört, -segamört, -lubimört. Sideained jaotatakse õhk- ja hüdraulilisteks. Esimesed kivinevad ainult õhu käes, mitte vees. Hüdraulilised sideained kivinevad pärast veega segamist nii õhu käes kui vees. Tuntum õhksideaine on õhklubi, hüdrauliline tsement. Täitematerjalina kasutatakse tavaliselt liiva või purustatud kivimit. Vesi mida kasutatakse mördis peab olema puhas. Üldiselt peetakse
mass ei tohi ületada 30 kg. kvartsliiva. tavaliselt sideainest liivast ja ·Savitellised ·Väikeplokid tehakse veest. Mört liigitatakse valmistatakse savi ja erinevatest vastavalt koostisele liiva segust, mis materjalidest.Plokkide *põhimört *peen e.kergmört. põletatakse ahjus. On abil saab ladumise Põhimördi täitematerjaliks suhteliselt poorne kiirust oluliselt kvartsliiv, peenmördi mahumass: 1800 tõsta.Valmistamisel täitematerj-ks perliit, 3 kg/m , värvus kasutatakse väikese keramsiit, punakas.Töötavad hästi mahumassiga materjale klaas,tuhk,pimss.Peenmörte
· Tellisseinad liigitakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatet materjalidest (kergbetoon, puistematerjal, soojusisolatsioon). Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidade seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead. Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga. Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim. neid kas rõht- või püstvuukideks. Viimased omakorda nim. nende asetuse järgi piki- ja põikvuukideks. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12 mm, püstvuukide paksus 10 mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6 mm ja üle 15 mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-,
Sisukord: · Sissejuhatus · Firmast · Poorbetoon maailmas · Plokkide paigaldamine · Viimistlus · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi
Liiga kõrge müür võib hakata ,,ujuma". Kui müüri laotakse rasketes ilmastikutingimustes, tuleb ehitusperioodil jälgida vahepealseid kivinemisi. [5, p. 245] Kergplokist sein on heade soojuslike omadustega. Üksnes plokist aga alati ei piisa. Et saavutada nõutav U-väärtus, tuleb kasutada lisasoojustust, näiteks mineraalvilla või vahtpolüstüreeni. [5, p. 245] 6 Kergbetoonplokkidest müüritis baseerub tsemendil ja sellele mõjuvad temperatuurimuutused, mis väljenduvad müüritise kahanemises ja paisumises. Et müüritisse ei tekiks pragusid, tuleb see laduda minimaalarmeerimisega- üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. [5, p. 246] 1.3 . Kergbetoonplokkide kasutusvaldkonnad Vundamendid ja soklid Välis- ja siseseinad Ukse-ja aknaavade silded Moodulkorstnad Maja seina ploki laius valitakse hoone mahu ja seintele mõjuva koormuse järgi
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju
........................................................................................ 23 4. Müürituse töötamine, müüri omadused ................................................................................ 25 4.1 Üldpõhimõtted ................................................................................................................ 25 4.2 Müürituse töötamine survele .......................................................................................... 25 4.3 Müüritise tugevus ........................................................................................................... 30 4.3.1 Müüritise survetugevus ........................................................................................... 30 4.3.2 Müürituse nihketugevus .......................................................................................... 31 4.3.3 Armeerimata müüritise normpaindetugevus ........................................................... 32
tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771- 2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. 1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva
pinna vahele ei jääjääks ks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Ainult liimiga on lubatud paigaldada soojustusplaate siledale kandvale aluspinnale (tolerants <± <±1 cm, mineraalne pind: betoon, silikaat- silikaat-, savi- savi-, kä kärgtellis, keramsiit- keramsiit-plokk, plokk, gaasbetoon, mineraalsed plaadid jne.) kuni 8m kõrguseid polü polüstü stüreensoojustusega ning kuni 20m kõrguseid mineraalse lamellvillaga sü süsteeme. Soojustusplaatide kinnitamisel tuleb eelistada tä täispinnalist kinnitusmeetodi, kus liim kantakse soojustusele 10x12 mm segukammiga. Suurema aluspinna ebatasasuse korral võib kasutada meetodit, kus liimivall kantakse plaadi tagakü tagakülje tervele
-Ploki kaal 16 kg -Ploki konstruktsioon ei nõua püstvuukide täitmist -Plokki sobib kasutada nii kandvate , kui ka vaheseinte ladumiseks. -Raskest materjalist valmistatud plokk vastab kõrgendatud kvaliteedinõuetele: mürapidavus tulekindlus soojapidavus külmakindlus -Kuna ploki konstruktsioon ei nõua püstvuukide
1 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht
vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui valmissilluseid tehasest ei saa, siis võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Need valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. 20. Kaar-, kiil- ja kihtsillused. Tellisseina avasid võib sillata ka nn kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m. Kuni 1,5 m ava korral 8 mm, kuni 2 m ava korral 12 mm. Kandvas seinas 28 on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab
Seda kasutatakse niisketes kohtades. Kasutatakse ka seal, kus krohv peab olema tugev. Tsementmört. Seda kasutatakse peamiselt hüdroisolatsiooni-kihtide aluse tasandamiseks. Tsementmörti kasutatakse ka juhul, kui krohvikiht asub hiljem vees. Polümeersed krohvimördid Sisaldavad sideainena orgaanilist sideainet s.t dispersiooni või lahustit ning täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm. – Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11% mineraalseid aineid 79-83%. Mineraalsed krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina. Lubimördid Lubimörte kasutataks enamsti puit- tellis- betoon- ja teiste pindade katteks. Nad on plastsed ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja kuivades kohtades kestavad hästi. Tsementmört Kasutatakse hoonete fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade (vannitubade, värvimistöökodade, WC-de, basseinide) krohvimiseks
2. Värvide liigid ja omadused 1. Õlivärv: Värvi kasut. krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Värv nakkub kõige paremini karedatele pindadele. Õlivärvi peab säilitama mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Värv tungib sügavale aluspinda, mis tagab väga hea katmis- ja nakkumisomaduse. Ilmastikukindel, kaitseb puitu liigse kuivamise ja niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Värvida ainult kuivale puidule. Töid õlivärviga teostada vabas õhus või väljaspool eluruumides, kuna värvil on spetsiifiline põlevkivi toodetele omane lõhn, mis kaob kuivamisel. Värv tuleohtlik ning lahtise tule
Valatakse korruste kaupa: postid + vahelaed. Posti ristküliku, ruudu ja ümara kujuga. Karkasside skeemid Post-plaat Kapiteelidega postid Ribiline vahelagi Saalungi materjalid: Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele: Piisav tihedus Piisav tugevus ja jäikus Betooni liiga kiire kuivamise vältimine Sobiva pinnaviimistlusega Armatuur Armatuurvõrgud Armatuurvardad Eelpingestatud armatuur Betoontarindi kuivamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks võimalikult kiirelt saada hoone katuse alla ja vältida lume ja sadevee sattumist siseruumidesse. Alati tuleks võimalikult kiirelt eemaldada põrandatelt sinna sattunud vesi. Kriitilise niiskuse tase: Betoon <75% Parkett <80% Kumm, kork, tekstiil <85% Plast linoleum <90% Epoksiid, akrüül- polüestermass <97% Betooni kuivamine sõltub Tarindi paksusest, kuivamise suundadest (ühes suunas, kahes suunas)
Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6mm ja üle 15mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe.
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi (raudbetoonpaneeli, tellisseina) suhtes jahedama keskkonna pool. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Aurutihedaid materjale (plekk, kivi, klaas, plastik) võib seina välispinnale paigaldada ainult tagant tuulutatavana. * vuugid seina elementide vahel tuleb usaldusväärselt tihendada, kasutades piisava kestvusega materjale. * suurelementide vuukide tarindus peab võimaldama nende väliskihi temperatuuri- ja niiskus- deformatsioone * juhul, kui välisseina kihid on erineva jäikusega materjalidest, peab olema tarindusega tagatud nende usaldusväärne koostöö või sõltumatute temperatuuri- ja niiskusdeformatsioonide võimalus * välisseina kihid peavad olema piisava tugevusega üksteise külge ankurdatud.
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
annaabi.ee 
