docstxt/.txt
Tallinna Tehnikaülikool KCM0014 Ehituskeemia FIBO ploki kasutamine ehituses Referaat Nimi Matriklinumber Sügis 2020 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 Fibo plokitooted ............................................................................................................................... 4 Koostis ja valmistamine ............................................................................................................... 4 Omadused .................................................................................................................................... 4 Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis .....................
12000 10946 10000 8000 6765 Column A 6000 Column B 4181 4000 2584 2000 1597 ...
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond FIBO ploki kasutamine ehituses referaat Ehituskeemia KCM0014 Sügissemester 2017/18 Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Fibo ploki omadused........................................................................................................................3 Poorsus.........................................................................................................................................3 Külmakindlus...............................................................................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus..................................
pikkusmõõt varieeruv Betoonist müürikivid ja plokid: Columbia Kivi Tihedus 770 kg/m3...950 kg/m3 Betoonist tänavakivid Survetugevus 1...1,5 MPa Betoonist katusekivid Lafarge Tekkel Niiskusdeformatsioon ca 0,04% Kergbetoonist müürikivid ja plokid FIBO - Exclay Soojuspaisumine 17x10-6 m/°C Mullbetoonist müürikivid ja plokid - AEROC Soojusjuhtivus 0,15 W/m°C Kipsplaat loetakse põlevaks ehitusmaterjaliks, tulepüsivus 2x13mm kipsplaatkonstruktsioonil 30 min PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID COLUMBIA KIVI COLUMBIA KIVI Valmistatakse tsementsegust või betoonist
võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure veesisaldusega v liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma jt. ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem mördi tardumist. Fibo Plokk on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist
Võrumaa Kutsehariduskeskus Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus............................................5 Viimistlus(sise ja väliviimistlus).......................................................5,6,7 Kokkuvõte...............................................................................................8 Kasutatud kirjandus....................................................................
Koostaja: Kristi Tamberg Imetajate kloonimine Mis on kloonimine? Geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Kloonimise eesmärgid Väärtusliku genotüübiga põllumajanduslooma-de paljundamine. Väljasuremisohus imetajate populatsioonide taastamine. Arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine Erinevad kloonimise tüübid 1. Embrüonaalkloonimine Embrüo lõhestamise meetod 2. Tuumkloonimine Diferentseerunud keharaku siirdamine munarakku, millest on tuum eemaldatud Embrüonaalkloonimise etappid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tas...
END; {Fakt} See funktsioonivariant kirjeldab adekvaatsemalt süsteemi tegelikku tööd funktsiooni täitmisel. Nimelt loob translaator omaette mäluväljad mitte üksnes alamprogrammi lokaalmuutujatele, vaid ka avaldistes esinevate tehete tulemitele. Ka need kantakse pinu- desse. Seega saame näite viimast varianti analüüsides ôige pildi süsteemi toimingutest pinudega. Teine näide: Fibonacci arvud. Jada: 0, 1, 1, 2, 3, 5, 8, 13, 21, 34, 55, 89, 144, 233, 377... Fibo(0) = 0, Fibo(1) = 1, Fibo(n + 2) = Fibo(n + 1) + Fibo(n) (n >= 0), s.t. iga järgmine element on kahe eelmise summa. Ajaloost. Jada vôttis esmakordselt kasutusele Leonardo Fibonacci (Pisano = Pisast). Ta elas XIII ja XIV sajandi vahetusel. Tema "Arvutamise raamatus" on kuulus küülikute paljunemise ülesanne: Mitu küülikupaari tekib ühest paarist aasta jooksul, kui (1) iga paar annab ühes kuus ühe paari järeltulijaid, (2) iga uus paar saab suguküpseks ühekuuseks saamisel,
Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Kergkruus on väga vastupidav erinevatele raskustele, tulele, niiskusele, külmumisele ja erinevatele närilisetele. Kergkruus on väga sobilik materjal aiapidajale, kes tahab lihtsate vahenditega värskendada õue välisilmet ja kasutada uudseid lahendusi taimekasvatuses. Samuti on kergkruus-ja plokid abiks erinevate õueehitiste rajamisel. Fibo kergkruus Kergkruusa valmistatakse savist, mis segatakse ühtlaseks massiks. Seejärel savimass kuivatatakse ja põletatakse pöördahjus. Savi kuumeneb temperatuurini 1150 °C ja paisub. Nii tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Fibo kergkruus (vaid looduslikest lähteainetest). Kergkruusas võib olla vett nii pinnal, kui ka graanulisse sisse imendunult. Fibo kergkruusast saab valmistada ka kergplokke, mis on väga vastupidavad. Fibo kergkruus on:
paekiviseina u- arv on ca 1,7 W/m2K seega umbes 8-9 korda suurem tänapäeval normiks peetavast. www.paekivi.ee andmaetel maksab alus pae ehituskivi 80. Tuntuimad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Teise liigitusena võib müürikive pidada tehislikuks, see tähendab neid on vastavalt töödeldu ning sideaineid lisatud koospüsimiseks. Hetkel Eesti ehituspoodides on põhimõtteliselt müügil kuue erifirma ehituskivi. Müürikividest tuntuimaks võib pidada Weberi kuulsat fibo kergkruusplokki. Fibo plokid koosnevad Leca kergkruusast ning sideaineks on kasutatud tsementi. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte
Kool Tööstustehnoloogia osakond Nimi Müürimaterjalid Iseseisev töö Õpetaja Asukoht(näiteks Tartu 2012) Müürimaterjalid Fibo plokid ja sillused Fibo plokk 120,5-159,6/ täisalus Fibo kergplokk 172-189/täisalus Fibo õõnesplokid 135,2-150 / alus Fibo sillus 15,33-156,55/tk/ sõltuvalt suurusest Tellised Tavatellis 0,35-1,15/tk Täistellis 0,51-0,57/tk Auktellis ~0,6/tk Aeroc plokid ja sillused AEROC toodete toorained on peeneksjahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumpulber. Tooted on asbestivabad. Oma tugevuse saavutavad tooted autoklaavimisprotsessi käigus ja on seega koheselt kasutatavad (ei vaja järelkivinemist)
Enamasti on sellistel juhtudel aktsepteeritav niiskussisaldus < 10 massiprotsendi. Pinnasesse paigaldamisel pole see oluline. Kus kasutatakse kergkruusa? Kergkruus on kasutusel geotehnikas, põllumajanduses ja reoveepuhastuses. Kergkruus reoveepuhastuses kasutatakse pinnasefiltrina. See on sobiv lahendus oludes, kus odavat imbsüsteemi rajada ei ole võimalik või majapidamistes, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selleks Fibo kergkruusa. Kergkruus põllumajanduses kasutatakse lägahoidlate katmiseks. Kergkruusgraanulid on kerged ja jäävad pinnale ujuma, moodustades sinna aluspinda kopeeriva ujuva katte. Rootsis tehtud katsed näitavad, et lämmastiku ja ammoniaagi lendumine vähenevad 90%, vähendades seeläbi ümbruskonna õhusaastet. Lisaks sellele on hoidla väljanägemine puhas ja esteetiline. Kergkruus kaitseb mahuti sisu päikese mõju eest, vältides nii lägakooriku teket ja sellele
Weber Mis on Weber? Weber on maailma juhtiv kuivsegude tootja ja kes pakub lahendusi uusehituseks ja renoveerimiseks maailma 43 riigis. · Fassaadisüsteemid · Põrandalahendused · Plaatimine ja veetõkkesüsteemid · Müüritis (Fibo plokitooted ja Weber müürisegud) · Leca ® kergtäitematerjalid · Tava ja eribetoonid · Pahtlid Weber Eestis Kergkruusa, kergkruustoodete ja ehituslike kuivsegude (kuivbetoonid, fassaadi ja põrandatooted, pahtlid, plaatimistooted ja müürisegud) arendus, tootmine ja turustamine. Weberil on lisaks kaks alambrändi Fibo (plokitooted) ja Leca (kergkruus ja soojustatud plokitooted). Ettevõttel on Eestis kaks tootmisüksust (kuivsegutehas Aravetel ja plokitehas
Mullbetoonplokkidest müüritiste ladumine Mullbetoon on väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoonid on üks kergbetoonide alaliike. Tihedus alla 1800 kg/m³. Levinumad on Silbeti, Aeroci ja Fibo plokid. Plokkidest Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine
Kõrgvee perioodil süvendi seismisel kogunes sinna vesi. Vundamendikaeviku sügavus on 1,4 m. 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. 1.2.1. Hoone üldiseloomustus. Hoone on projekteeritud pikikandeseintega katusekorrusega ühe korruseline kergplokkidest väikeelamu. Katuse kalle on 45°. Keldrit hoonel ei ole. Vundamenditaldmik ja vundament on valmistatud vundamendiplokkidest. Välisseinad ja siseseinad on Fibo plokkidest ning fassaad on krohvitud. Vahelae kandekonstruktsioonid on õõnespaneelidest ja katusekandekonstruktsioonid on puidust. Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Hoone tulepüsivusklass on TP-3 1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. Hoone on eluhoone. Esimesel korrusel asuvad kabinet, magamistuba, köök, WC, vannituba, sahver ja hall, millest saab keerdtrepi kaudu teisele korrusele.
kattematerjalina. Klombitud tellis saadakse täistellise ühe külje või külje ja otsa klompimisel. Kasutatakse soklite ja fassaadide kattematerjalina ning aiapostide ladumiseks. Täisblokk kasutatakse seinte ladumiseks. Betoontellised Valmistatakse peeneteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. Kivide külmakindlus peab vastama viimistlustellistele kehtestatud nõuetele. Fibo kergplokid FIBO 3 on plokitoodetest kõige universaalsem: tugev, kerge, soojuspidav. Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest. Fibo ventilatsiooniblokk 200- õõnesblokk. Õõnesblokki saab kasutada: ventilatsioonikanalite ehitamiseks, kas eraldiseisvalt või fibo moodulkorstnaga seotult. Fibo 5 plokkidest kõige suurema survetugevusega. Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest. Põhilised kasutuskohad on raskelt koormatud seinad ja müüritsoonid, vundamendid.
· Tuletõkketarindeid läbivates kommunikatsiooniavades teha vastava tule- kindlusega tulekaitseklapid. · Hoonesse paigaldada vähemalt üks autonoomne suitsuandur. Seletuskirja arhitektuurse osa on koostanud arhitekt Helmi Sakkov KONSTRUKTIIVNE OSA Üldosa 5 Projekteerimise eelduseks on elamu tööiga enam kui 50 aastat, seega kuulub ehitis EPN- i järgi klassi D (50-100 aastat). Elamu on kahekorruseline. Elamu kandvad seinad rajatakse fibo plokist. Elamu I korruse põrandad on raudbetoonist, veeküttega. Vahelagi on liimpuittaladel või puittaladel. Katused on 20 kraadise kaldega. Hoone jäikus tagatakse ristuvate seinte, seintega ankurdatud vahelagede ja katuslae jäikusega. Hoone konstruktsiooniosa keerukuse tõttu on soovitatav tellida konstruktsiooniosa tööprojekt või probleemide tekkimisel pidada nõu eriala spetsialistiga. Koormused Katusetalade arvutamisel võtta arvesse omakaalu- , tuule ning lumekoormusi.
Ühkvahe eesmärk on tagada tuulutus õhutihedate materjalide vahel. Õhuvahe asub näiteks välisseina voodri taga ning katuses katusekatte all. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasseina taga peab olema tagatud tuulutus. Tuleb arvesse võtta hoone paiknemist ilmakaarte suunas, kuna suured klaaspinnad võivad päikese käes tõsta sisetemperatuuri. Peab olema tagatud statsionaarne süsteem klaaspindade puhastamiseks. 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 490x195mm, laius 200-350 (seinaplokk) ja 250x480mm , laius 100-150 (vaheseinaplokk) 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 600mm seinas ja 300mm laes. Põhjuseks on ehituses kasutatavate materjalide (vill, ehitusplaadid) mõõdud. 27. Mis on paneeli standardmõõt? 1156x200-320x??? 28. Mis on telliskivi mõõt? 250x120x65mm 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke?
Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Lakke, põrandale, on ka juhused, kus pannakse seintele, hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Tuulutuse eesmärgil, seina vahel ning võib ka põranda all olla. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasi vastupidavust (karastatud või lamineeritud), soojuspidavus praktiliselt puudub, õhkab külma nt talvel 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 500x200x200 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 60-90 cm 27. Mis on paneeli standardmõõt? 28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3
Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Lakke, põrandale, on ka juhused, kus pannakse seintele, hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Tuulutuse eesmärgil, seina vahel ning võib ka põranda all olla. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasi vastupidavust (karastatud või lamineeritud), soojuspidavus praktiliselt puudub, õhkab külma nt talvel 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 500x200x200 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 60-90 cm 27. Mis on paneeli standardmõõt? 28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3
massi tihedamaks ning lisab tugevust ja soojusjuhtivust. Kergbetooni kuivtiheduse, survetugevuse ja soojusjuhtivuse sõltuvusseosed on esitatud graafikul. Kergbetooni eeliseks on tema kergus, hea soojustusvõime, oma massi kohta suur tugevus ning kõigi nende omaduste varieerimisvõimalus vastavalt olukorrale. FIBOMIX Kergbetoon FIBOMIX kergbetooni valmistamiseks: 1. valatakse esmalt 6-7 l vett segumasinasse ja lisatakse: · 1 kott fibo (peentäite kergkruus, fr. 2-4 mm) · +1 kott fibo (kergtäite kergkruus, fr. 4-10 mm) ning segatakse 2-3 minutit Segistid on erinevate suurustega, seega konkreetsele masinale sobivad kogused tuleb ise leida, pidades kinni materjalide suhtarvudest. · nüüd lisatakse 1 kott (25 kg) kuivbetooni Vetonit S-30 ja segatakse veel 3-4 minutit NB! Parim tulemus saavutatakse segisti madalaimas (kõige järsemas) tööasendis. seejärel lisatakse segistisse vähehaaval vett kuni
250 mm ja kuni 2 m laiuste avade korral on kaare raadiuse ( R ) ja ava laiuse ( B ) suhe 1:1,5. Alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm ja kaare raadiuse ning ava laiuse minimaalne suhe on ette antud normidega. VÄIKEPLOKKSEINAD Vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse seinakonstruktsiooni tüübi valikul väga laialdaselt erinevast materjalist väikeplokke: keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk); mullbetoonväikeplokke ( Silbeti plokid ); autoklaavitud kergbetoonplokke ( Aeroc’i plokid); pressitud betoonkive ( Columbia-kivi ). Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokke) seina struktuur on poorne, mille tõttu isoleerib ta hästi soojust ( betooniga võrreldes 5-kordselt). Nad on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja nad kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel.
on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Plokkide mõõtmed (mm) Kuivkaal (kg) Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8 150 185 490 9 12 200 185 490 12 16 250 185 490 15 20 300 185 490 18 25 350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490 185 350 21 -
millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes · Klaaskiududega tugevdatud kipsplaate kasutatakse ruumides, kus eeldatakse rangemaid nõudmisi plaadi tugevus-, tulekindluse ja muudele näitajatele Betoonist valmistatavad ehitustooted jaotatakse: · Betoonist müürikivid ja -plokid: Columbia Kivi · Betoonist tänavakivid · Betoonist katusekivid - Lafarge · Kergbetoonist müürikivid -ja plokid - FIBO · Mullbetoonist müürikivid - ja plokid - AEROC Columbia kivi · Valmistatakse tsementsegust või betoonist. Sideaine portlandtsement. Täitematerjal kvartsliiv ja graniitkillustik. · Valmistatakse fassaadikive ja täis- ning õõnesplokke · Mõõtmete moodulid: · Pikkus 190/195, 295, 390/395 mm · Laius 45, 90, 95, 140, 190, 195, 240 mm · Kõrgus 57,90,190 mm Tehnilised näitajad · Survetugevus 18...25 Mpa
latt 20x50; S=400 20 kipsplaat 13 -0,15 -0,17 -0,40 10 200 50 600 10 fibo plokk 200 125 250 125 EPS 50 -1,15 -1,40 -1,60
Seinad Mihkel , Jan , Hans , Rauno Väikeplokkseinad Erinevad materjalid : 1)Mullbetoonväikeplokid ( Silbet) 2)Keramsiitbetoon ( Fibo) 3)Pressitud betoonkivi (Columbia) 4)Autoklaavitud kergbetoonplokk(Aeroc) Mullbetoonväikeplokkidest seinad Võib ehitada kuni 3-korruselisi hooneid Kasutatakse nii eluhoonete,garaazide,laohoonete ja ka loomapidamishoonete ehitamiseks Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Struktuur on poorne,mille tõttu see isoleerib hästi soojust. On vastupidavad külmale Neisse imendub vähe vett Kuivavad kiiresti Müüritis on tulekindel Betoon-õõnesplokkidest seinad
Krohvimine Kergkruusplokkide- fibo. seina krohvimine Olemas olevate hoonete puhul tuleb ennem renoveerimist aluspind üle kontrollida ning vastavalt seinakonstruktsioonile ja maja arhitektuurile valida sobiv lahendus. Töö tehnoloogia: valitavas lahenduses tuuakse ära ... · Segu margid · Kulunorm · Kogus · Kihipaksus · Vajaduse korral tugevdusprofiilid · Aremeerimisvõrgud · Soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. · Väliskrohvi garantii peab olema vähemalt 10 aastat. Krohvikihid ilma soojustuseta ... · Krunt (vesialuseline) · Armeeringuga aluskiht 4-6 mm (krohv ja võrk) · Aluskrunt · Viimistluskiht · Värvimine? Aeroc ja kergbetoonplokkide krohvimine seinal ... Krohvimisel võib tinglikult jagada kahte etappi ... 1. Seina esmane tasandamine, mille tulemusel saavutatakse piisavalt sile pin...
armatuuri läbimõõtu) 30 ploki laiust. · Soovitav on armeerida ja betoneerida õõnesplokist müüri alumine horisontaalne rida ja ka paneeli alune horisontaalne rida. · Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstrentiline surve, pikad sillused või muu keerulisem konstruktsioon (tugisein) soovitatakse pöörduda konstruktori poole, kes arvutaks välja konkreetsed konstruktsioonid. 7.7.3 Fibo kergplokk Fibo müüritist kasutatakse nii kandeseinteks kui mittekandvateks, nii välis- kui siseseintes. Põhimõtteliselt laotakse välisseinad nii, et mört pannakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest - õhkvaheladumine. Kõige parema müraisolatsiooni ja kõige parema kandevõime saavutamiseks võib siseseinad laduda täisvuukidega. Tavaliselt kasutatakse mörti ainult horisontaalvuukides koos vuugisarrusega.
Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C Suhteline õhuniiskus: 3070%. 2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist. Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm
ruumides . Mitmekihilised AEROC Element vaheseinad rahuldavad ka korterite vahelistele seintele esitatavaid heliisolatsiooni nõudeid. Valmis seinad on lihtsad viimistleda kohe plaatimis ja pahteldusvalmis. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 7 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 8 Väikeplokkidest vaheseinad Väikeplokkidest vaheseinad ehitatakse: * gaasbetoonist (Silbet, Aeroc) * keramsiitbetoonist (Fibo) Vaheseinad võib laduda Silbet'i väikeplokkidest (588x288x100 mm ja 600x380x100 mm) ning Aeroci 600x200x150 mm plokkidest. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest leiavad põhilliselt kasutust Fibo 100 mm plokid, tööstusehituses suuremate/kõrgemate seinte puhul ka 150 mm plokid: Mõõtmed mm Ploki kaal kg Soojajuhtivus Helipidavus dB Tulepüsivus W/mK 100x185x490 6 0,20 35 120min.
3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2739,3 5 Vahtplast EPS 155 80 21 260,4 7,5 28.8 6 Klaasviil KLS-1-50 240 136 55 1795,2 52 29 7 Kõva puitkiud plaat 150 99 6 89,1 85,6 960,7 8 Fibo 3 160 40 38 243,2 152 625 9 Poorbetoon AEROC 163 40 39 254,3 134 527 10 Kiviviil 44 44 99 191,7 26,2 136,7 11 Klaas 151 151 4 91,2 214,7 2354,2 12 Vahtplast XPS 119 109 49 635,6 26,1 41,06
betoon 8,4m postide samm Napreenist lapid õõnespaneelide all Betoniseerimine Ehitustrust korraldab Põrandad, sillused, basseinid, paneelide vahed. Kopter, segumasin, pirn 7600m3 betooni 4 meest Pärast betoniseerimist kaetakse hermeetikuga Ventilatsioon VENTILATSIOONIKAMBER Soojustus SPU Vahtpolüstürool Kivivill/naturaalvill Vaheseinte ehitus Fibo plokk seinad ja kipsseinad, aerocs ja columbia Välisfassaad “Hansalinna stiil” Punane savitellis Siledaks lihvitud paneel Krohvitud pind Ehitusmasinad TORNKRAANA 4 tornkraanat Töötavad graafiku alusel Tähtis koostöö (paneelide keeramine) Rent 10 000€ kuu (4 kraanat) Tõstevõime oleneb kaugusest. UPITAJA (teleskooplaadur) Tõsteulatus -3 korrust (ca 15 meetrine nool)
elektrifreesiga. MAXIT maxit Estonia AS maxit Estonia AS kuulub Saksa kontserni Heidelberg Cement Group`i ehitusmaterjalide tootjate rühma maxit Group AB. maxit Group on esindatud üle 100 tehasega enam kui 30. riigis ning meie kuulume selle grupi Põhja-Euroopa regiooni. maxit Groupi`i tehastes toodetakse laias valikus kõrge kvaliteediga kuivsegusid (kaubamärgid Vetonit, ABS ja Serpo, maxit) ning kergkruusa ja -plokke (kaubamärk Fibo). maxit Estonia AS on alates 30.07.04 meie ettevõtte uus nimi. 10 aastat turul on tegutsetud Optiroc`i nime all. Nimemuutuse põhjuseks on maxitGroup`i strateegia muuta kõik sellesse rühma kuuluvad ettevõtted üle kogu maailma ühtselt äratuntavaks ning tagada seeläbi tugev korporatiivne identiteet. 1993.aaasta 26 veebruari, Aseri Tellis AS asutamist Lohja OY AB ja RAS Aseri Tehas ühisettevõttena, võib lugeda meie tegevuse alguseks Eestis. Juba 1991.a. algusest tegutses
massikao järgi. [6] 2. KERGKRUUSPLOKK Keramsiitplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite (kergkruusa), tsemendi ja vee kokkusegamisel. Vastavalt tugevusastmele kasutatakse erinevaid kergkruusa fraktsioone. Valmis 5 segu juhitakse vormidesse, kus see vibropress-menetlusel plokkideks vormitakse ([8]Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]). Plokid kivinevad normaalrõhul. [5, p. 245] Kuna kergkruusa valmistatakse vaid looduslikest materjalidest, on nendest ehitatud hooned tervisele ja ümbritsevale keskkonnale kahjutud. [5, p. 245] Kergplokid on avatud struktuuriga, mistõttu neist tehtud välisseinad tuleb töödelda vihma- ja tuulekindlaks. Müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks vajab seina pealispind tihendvat kihti, näiteks krohvi. [5, p. 245]
1, krohv 0,01 4 0,01 0,1 0,04 -6,73 kihtide 0, 0 3 vahtpolüsterool EPS60 0,15 9 3,85 78,3 21,92 15,19 vahel 0, 2 Fibo kergpolokk 0,2 4 0,83 17,0 4,75 19,93 0, 3 Tasanduskrohv 0,02 5 0,06 1,2 0,33 20,26 sisepind Sisepind 0,13 2,6 0,74 21,00 siseõhk R ( m
Lagi tuleb valge ja kui õnnestub, siis päeval nähtamatute tähekestega, mis ööpimeduse saabudes, lampide kustudes, helendama hakkavad. Seinad värvitakse ja tehakse ka väike seinamaaling, et lapsel lõbusam oleks uues kohas harjuda. Põrandale läheb täispuit. 5 1. KONSTRUKTIIVNE OSA 1.1. Vundament Vundament, mis on kogu hoone aluseks ja toeks on laotud fibo plokkidest. Vundamendi ehitamisel tuleks tähelepanu pöörata pinnase tüübile ning maja konstruktsioonile. Ehitusnormid soovitavad asetada vundament maapinna külmumise sügavusele. Eestis on see umbes 1,2m. Sellisele sügavusele vundamendi rajamine toob loomulikult kaasa lisakulutusi, kuid see on nagu investeering tulevikku. Maja lihtsalt kestab kauem. Fibo valisin vundamendiks, sest see on kerge, tugev, vastupidav ja kergesti töödeldav, paigaldatav
piisavalt loomulikku valgust. Katus on ehitatud kaldega, sest et see ka annab majale ilus välimus ning see on efektiivne lahendus arvestades meie kliimat. Konstruktsioonilahendus Projekteeritava elamu peamised ehitusmaterjalid on soojustatud betoonelementid, puit. Soojustatud betoonelemendi kasutamine teeb elamu energiasäästlikumaks. Elamu on pikikandvate betoonist seinatega. Kandvad seinad on tehtud betoonelemendist, vaheseinad on ehitatud fibo plokkidest. Kandvate seinade paksus on 280 mm, mis suurendab seinade heli- ja müraisolatsioon aga see on vajalik, sest et kandvad seined eralduvad korterid. WC ja vannitubade vaheseinad ehitatakse plokkidest, mille paksus on 100 mm. Eluruumide vaheseinad ehitatakse plokkidest, mille paksus on 200 mm. Vundamendi tüüp on lintvundament. Varikatus on toetud metallist postidele ja mitte soojustatud. Katus on tehtud puittaladest ning soojustatud mineraalvillaga.
sajuveekanalisatsiooni Drenaazipump 1,0 tk Pumbakaevu ehitus 1,0 tk 16 Kaeved maa-alal 163 Täide Pinnase tagasitäited buldooseriga, lokaalmoreen ja 470,0 m3 savimoreen Kergkruus Fibo tagasitäide 650,0 m3 Pinnase tihendamine 650,0 m3 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Mullapinna planeerimine buldooseriga 2963 m2 Muru külvamine koos kasvumulla lisamisega 2963 m2 Lehtpuu istikute istutamine 22 tk 172 Teede ja platside alused
· konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/m3). Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoon ning kergbetoon omavad tulepüsivust kuni 2 tundi, raudbetoon talades. 1,5 tundi eelpingestatud talades. Betoontooted jaotatakse kahte klassi: · Klass 1: kergbetoon (mull ja vahtbetoon, fibo) omavad väiksemaid termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes; · Klass 2: paekivi ja muu looduskivi täitematerjaliga, mis sisb kvartsi, mis võib hakata kiiresti lagunema ning seetõttu pole just parim valik tule tõkestamiseks. Mullbetoon. Mullbetooni jagunemised Mullbetoon jaguneb veel vaht -ja gaas betooniks. Vahtbetoon:
*niiskusomadused *talub hästi keem. ja füüs. koormust *suur külmakindlus *akustilised omadused Keraamilised plaadid *märjalt v kuivalt pressitud plaadid *glasuuriga kaetud v mitte *tiheduse järgi jaotamine (I-IV) *mida tihedam plaat, seda vastupidavam *Plaatide tüübid: 1)kahhelplaadid - kuivalt pressitud ja madalal temp põletatud 2)klinkerplaadid - märjalt pressitud ja kõrgel temp. põletatud Kergkruus *kasutatakse: kallete andmisel, vundamedi soojustamisel, fibo plokkide valm., pinnase isoleerimiseks, libeduse tõrjeks
(sarnased siseseinaplaatidega). Nad on glasuuritud või glasuurimata. Fassaadiplaatide külmakindlus peab olema ≥25 tsüklit. Mosaiikplaadid - on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). 35. Keramsiidi omadused ja kasutuskohad Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) on üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem.On sõmer ja poorne materjal Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10… 20 mm. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus ei mädane ei hallita, ei meeldi närilistele ja putukatele, ei karda
välistingimustes EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUS EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUSA KASUTATAKSE kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel pinnase isoleerimisel haljastuse juurestiku mikrokliima parendamisel libeduse tõrjeks
omadused, spetsiaalsed arvutuseeskirjad, sõlmelahendused, ühilduvad lisatooted (segud, sillused, terasdetailid jt.), spetsiaalsed tööriistad paigalduseks, tootetugi (tehniline teave üksikasjades) ja avalikult kättesaadavad paigaldusjuhendi. Hulgaliselt infot on võimalik leida tootjate kodulehehtedelt: www.aeroc.ee - Aeroc - tooted www.ikodor.ee - Ikodor-plokid www.maxit.ee - Fibo plokid ja sillused www.silbet.ee - “Narva” ja “Silbeti” plokid www.columbia-kivi.ee - Columbia tooted www.wienerberger.ee - Porotherm plokid EELISED • Ladumise kiirus • Väiksem töömahukus • Madalam hind võrreldes samaväärse kandva tellismüüritisega • Plokkide kergem töötlemine võrreldes tellisega • Väljatöötatud sõlmelahendused ja tootetugi • Kiiremad ja odavamad viimistlemise võimalused PUUDUSED
15 116 86 251 2504 3875 1547,5 (kärgtellis ) Aeroc 16 172 301 99 5125,4 2270 443 (ecoterm) Õõnes- 17 119 248 91 2685,6 3730 1388,9 silikaat tellis 18 Fibo 3 158 39 39 240,3 156 649,2 Paroc 19 95 47 45 200,9 25 124,4 kivivill 2 KATSE Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine 2.1 katse Mitte poorse materjali tiheduse määramine
Poorbeoon 3 Aeroc 162 41 40 265,7 138 519,4 4 Tep Plaat 148 53 155 1215,8 192 157,9 5 EPS 156 80 22 274,6 74 269,5 6 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,7 7 Kipsplaat 187 185 12 415,1 316 761,2 8 Fibo 3 159 39 40 248,0 154 620,9 2099, 9 Savi tellis 246 65 87 1391,1 2920 0 2004, 10 Silikaat tellis 252 64 120 1935,4 3880 8
3224 Raudbetoonist täisnurksed postid, 400x400mm 7 m3 5,8 815,04 76,31 6240 3225 Ümmargused monoliitbetoonist postid, 30/37 DN400mm 4 m3 9,7 306,17 1,2 126,1 1734 3226 Liftišaht 108 m3 53,2 49,85 33,8 9035 324 Müüritised 3241 Fibo kergblokkist šahti sein 150mm 54 m2 0,8 17,81 10,4 1524 326 Seinte puittarindid Ventilatsioonikorstende sein, puitkarkass 150x50mm, 3261 mineraalvill 150mm ja aurutõke 25 m2 1,9 17,95 24,7 1067 327 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon
Vertikaalsed liitekohad peavad aga asetsema karkassi peal. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks tuleb kasutada distants pukse et distantsliistud ei suruks plaate kokku. Tuuletõkkeplaatide liitekohad peavad jääma tuulutusõhule läbitungimatuks. Kui olemasolev piire ei ole piisavalt tihe(puudub veeauru liikumist takistav kiht, siis tuleb soojustusest sissepoole paigaldada aurutõke). Karkassi kinnitamist seinale tuleb arvestamist küllaltki suurt koormavat mõju. KERGPLOKK FIBO APOREX RKL- tuuletõkke plaadid paigaldatakse nii, et sulund mis on plaatide pikemal küljel, jääb vertikaalseks. Horisontaalsed liitekohad peavad asetsema karkassi peal. Kivivooder seotakse konstruktsiooni külge sisevooder laudis. Horisontaalne distantsiliist 32 korda 100. Aurutõkkega isolatsiooniplaat ISOVER REK-25. Puidust horisontaalkarkass 50 korda 50 S 600. Soojustus ISOVER 565 KL-50. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 1,5-
Pealmiseks puudumiseks on, et ta ei kivistu ( ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab seda kasutada aind kuivades kohtades. Positiivseks omaduseks on kõrge kuumakindlus ja hea plastus ja veehoidlus. Orjenteerumis vahekord 1:2- 1:4. Segamörtidest; leiavad kasutamist peamiselt, tsement-lumimört ja vähem tsement- savi. Tsement annab mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja vee hoiduse. Seetöttu kasutatakse segamörte sageli. Krohvimine Kergkruusplokkide- fibo. seina krohvimine Olemas olevate hoonete puhul tuleb ennem renoveerimist aluspind üle kontrollida ning vastavalt seinakonstruktsioonile ja maja arhitektuurile valida sobiv lahendus. Töö tehnoloogia: valitavas lahenduses tuuakse ära ... · Segu margid · Kulunorm · Kogus · Kihipaksus · Vajaduse korral tugevdusprofiilid · Aremeerimisvõrgud · Soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. · Väliskrohvi garantii peab olema vähemalt 10 aastat.
päeval hakata uut meetrit laduma ja valama seega väga lihtne. Viimistlemata jätta seda siiski ei saa, sest plokid on paigaldatud ilma mördita ja väikesed praod võivad muidu seina jääda. "Nii et väljapoole krohv või tuuletõkkeplaat ja sisse pakume näiteks looduslikku savikrohvi. Tavalist kipsi ma siin ei soovita rikub asja ära," on Jegelski kindel. Lisaks hingavusele on puitlaastploki eelis näiteks Fibo ploki ees tugevus, mille garanteerib sissevalatud 12 cm paksune betoonikiht. Võrdluseks: kui kergplokist saab ehitada kuni viis, siis puitlaastplokist tervelt 15 korrust üksteise otsa tugevusevahe on niisiis kolmekordne. Miks puitmaja? Puitu peetakse sageli vähepüsivaks ja tuleohtlikuks. Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on vanad puumajad, mida napile hooldusele vaatamata on palju säilinud. Ka
annaabi.ee 
