Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fibo ploki kasutamine ehituses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plokk, plokki, sillus, plokid, silluse, taldmik, kergkruus, taldmiku, müür, weber, kandvad, sillused, mahukaal, laduda, vaheseina, vundament, plokis, seintel, avade, armatuuri, tugevusega, erinevas, ehitusinfo, paisu, elukutseline, kasutamisel, survetugevus, kahekordsete, koormatud, vundamentide, lintvundamendi, kanalite, armeeritud, projekteerija......................................................4 Tulepüsivus..................................................................................................................................5 Fibo ploki kasutamine......................................................................................................................6 Vundamenditaldmik.....................................................................................................................6 Vundamendi müür........................................................................................................................6 Seinad...........................................................................................................................................7 Sillused.........................................................................................................................................8 Kokkuvõte..................................................................
................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus............................................5 Viimistlus(sise ja väliviimistlus).......................................................5,6,7 Kokkuvõte...............................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9 Sissejuhatus: Seekordses referaadis räägime lähemalt fibo plokk müüritise ladumisest, selle soojustamisest ja välisfassaadist. Materjal on otsitud internetist. Fibo müüritis Müüritise all mõistame liitmaterjali, mis on saadud müüri ladumisel (kivid, plokid + mört). Müüritisel (kui materjalil) on oma omadused tugevus, deformatiivsus jne. Paljud nendest omadustest on seotud teatavate konstruktiivsete nõuete täitmisega müüritise tegemisel. Müüritise tugevusomadused on ainult siis
võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure veesisaldusega v liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma jt. ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem mördi tardumist. Fibo Plokk on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist
Ehitusmaterjalid Müürikivid Tartu 2013 Ehitusmaterjalid Müürikivid Müür koosneb üldiselt mingisugusest müürikivist ja mördist. Müürikivi on üldnimi kõigile müüri ladumisel kasutatavatele ehituskividele. Müürikiviks võib olla tellis, väikeplokk (keramsiitplokk, poorbetoon plokk, keraamiline plokk jne), looduskivi (paekivi). Müürikivid jagunevad laias laastus kaheks: looduslikud, ehk peaaegu töötlemata kujula kaevandustest võetud ja seina laotud ning tehisliku, mida töödeldakse vastavalt, kuni nad on sobilikud seina panemiseks. Looduslikud ehituskividest levinuim Kesk- ning Lõuna- Eestis on maakivi ehk graniit. Maakivi võib põllu äärest tasuta korjata ning kui vaja suuremaid koguseid korraga peab soetama kividega tegelvates ettevõtetest
välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust: 9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290…2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluste nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalistel 120 mm Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a) ennastkandev sein; b) osaliselt koormatud sein; c) täielikult koormatud sein
on tegu väikeste pindadega. Pasta tehakse plekile vastavast kemikaalist või puhastusainest ja inertsest täiteainetest (talk, puidujahu). Kokkusegatud ainetest pasta kantakse määrdunud alale 5-10 mm kihina ja harjatakse pärast kuivamist maha. Mustuse liigid ja nende eemaldamine · Lahustuvad soolad Peamiselt kevadel võib ehitise pinnale ilmuda valge härmatis. Sama toimub ka siseruumides, kui ehitus on sügisel peatunud ja müür on märgunud. Peasüüdlaseks on siin u. 95 % ulatuses 20 tsemendist pärinevad veeslahustuvad kaaliumi-, naatriumi-, kaltsiumi-ja magneesiumisoolad, mis kuivamisel jäävad seinapinnale. Välisseinalt pesevad sademed need soolad suveks maha. Härmatise eemaldamise kiirendamiseks on esmane kuivharjamine ja kui see ei olnud küllaldane, siis lisaks pühkimine märja harja või käsnaga. Keemiline pesu on vuugile kahjulik, survepesu
omadused, spetsiaalsed arvutuseeskirjad, sõlmelahendused, ühilduvad lisatooted (segud, sillused, terasdetailid jt.), spetsiaalsed tööriistad paigalduseks, tootetugi (tehniline teave üksikasjades) ja avalikult kättesaadavad paigaldusjuhendi. Hulgaliselt infot on võimalik leida tootjate kodulehehtedelt: www.aeroc.ee - Aeroc - tooted www.ikodor.ee - Ikodor-plokid www.maxit.ee - Fibo plokid ja sillused www.silbet.ee - “Narva” ja “Silbeti” plokid www.columbia-kivi.ee - Columbia tooted www.wienerberger.ee - Porotherm plokid EELISED • Ladumise kiirus • Väiksem töömahukus • Madalam hind võrreldes samaväärse kandva tellismüüritisega • Plokkide kergem töötlemine võrreldes tellisega • Väljatöötatud sõlmelahendused ja tootetugi • Kiiremad ja odavamad viimistlemise võimalused PUUDUSED • Kohati väiksem tugevus võrreldes tellismüüritistega
massikao järgi. [6] 2. KERGKRUUSPLOKK Keramsiitplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite (kergkruusa), tsemendi ja vee kokkusegamisel. Vastavalt tugevusastmele kasutatakse erinevaid kergkruusa fraktsioone. Valmis 5 segu juhitakse vormidesse, kus see vibropress-menetlusel plokkideks vormitakse ([8]Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]). Plokid kivinevad normaalrõhul. [5, p. 245] Kuna kergkruusa valmistatakse vaid looduslikest materjalidest, on nendest ehitatud hooned tervisele ja ümbritsevale keskkonnale kahjutud. [5, p. 245] Kergplokid on avatud struktuuriga, mistõttu neist tehtud välisseinad tuleb töödelda vihma- ja tuulekindlaks. Müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks vajab seina pealispind tihendvat kihti, näiteks krohvi. [5, p. 245] Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]
AEROC Element seina fikseerimiseks olemasoleva seinaga kasuta alumiiniumvarrast, mis löö seina 45° nurga all. Ehituskaar 4/81 57 Kanna liim plaadirea pealispinnale. Sae vaheseina plaat pooleks. Teist rida alusta pooliku plaadiga ja rihi loodi abil paika. Jätka ladumist täisplaatidega. Ukseava ülaserva tee plaatide toetamiseks laudraam. Puhasta liimitav seina pind lahtisest tolmust. Kanna liim raami kõrval olevale seinaosale. Sae vajaliku mõõduga plaadid ja moodusta nendest ukse kohale sillus. Rihi plaadid hoolikalt paika. Jäta sein kuivama. Puitraam eemalda enne ukse paigaldust. Viimase rea plaadid sae 2-3 cm madalamad, et lae ja seina vahele tekiks elastne vuuk. Paigalda viimane plokirida ja fikseeri sein kiiludega lae ja plokkide vahel. Täida lae ja seina vaheline pilu montaazivahuga. Jäta vaht kuivama ja seejärel lõika noaga ülearune osa ära. Ehituskaar 4/81 58 Paranda plaatide äralöögid ja muljumised AEROCi parandusseguga. Silu seinas olevad võimalikud ebatasasused
– lõõrid 0,6 in-h/tk Mördi valmistamine in-h/kord in-h/m² Segumasinaga – ühe soonega plokid 0,4 0,23 – kahe soonega plokid 0,4 0,47 – soojustusega plokid 0,4 0,4 – lõõr 0,1
Vundamendi ehitamisel tuleks tähelepanu pöörata pinnase tüübile ning maja konstruktsioonile. Ehitusnormid soovitavad asetada vundament maapinna külmumise sügavusele. Eestis on see umbes 1,2m. Sellisele sügavusele vundamendi rajamine toob loomulikult kaasa lisakulutusi, kuid see on nagu investeering tulevikku. Maja lihtsalt kestab kauem. Fibo valisin vundamendiks, sest see on kerge, tugev, vastupidav ja kergesti töödeldav, paigaldatav. Sarnast plokki ja vundamendisüsteemi on Põhjamaades (Norras, Rootsis, Soomes) kasutatud juba üle 30 aasta ja see materjal on tõestanud oma sobilikkust. Fibo plokkidest võib ehitada vundamendi ja selle peale kuni kolm korrust (ka raudbetoonvahelagedega). 1.2. Müüritis ehk seinad Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest
Looduskivi 8 4 Tehiskivid Tellised Savitellis, tsement- tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid. Ühe kä käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas vä väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. Plokki tõstab üks töö tööline: line: <30 kg. 9 Tellised Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast
Erinevate värvitoonide saamiseks lisatakse tootmisprotsessis betoonisegule värvipigmente, mis võimaldab kliendil valida sobivaima värvitooni. Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. 4 Tehnilised näitajad: Plokid Kivid täisplokk õõnesplokid soliidkivi murtud kivid Mõõtmed mm 390x140 390x9 390x 390x 390x2 190x90x5 190x95 390x9 x190 0x190 140x 190x 40x19 7 x90 5x90 190 190 0 Tolerantsiklass D1 D1 D1 D1 D1 D1 Mass kg 15 10 13 17 20 2,1 3,8 7,8
Sellisel menetlusel valmistatud betooni nimetatakse kivikbetooniks. Kivide valikul tuleb arvestada nõudega, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 vundamendiseina paksust. 18 kivibetoonist monoliitne lintvundament Kergkonstruktsioonis seinte madalvundeerimiseks kasutatakse väga laialdaselt keramsiitbetoonist väikeplokkidest laotud lintvundamente. Vundamendi taldmik valatakse kohapeal monoliitse raudbetoonvööna, kus vöö laius sõltub hoonelt üle-kanduvast koormusest ja pinnase kandevõimest. Vundamendi seinaosa alumine osa, mis ei vaja soojusta-mist, laotakse 300...350 mm paksustest täisplokkidest vundamendi massiivosa. Ülemine osa, mis on kontaktis välisõhuga ja külmunud pinnasega talvel, laotakse 19
2-konstruktsioonielemendid(vundament, seinad, katus, trepid) Pööning(on kütmata ruum. Sooja pööningulae ja katuse(sarikad, Sadevete ärajuhtimine toimub hoone ümber rajatava sillutusribaga, mille sidelappidega). Terassamba alaossa tehakse taldmik jõudude 3-ehitustooted(elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid- roovid, kate)vahel. laius on 0,7-1,0m ja tavaliselt tehakse see kas asfaldist, asfaltbetoonist, paremaks ülekandmiseks ja vundamendile ankurdamiseks. kivid, plokid, plaadid, paneelid,trepid-astmed)
ruumised, kus on nõutud plaadi tugevus ja tulekindlus. Omadused: • Laius 1200 või 600, paksus 9 v 13 ja pikkus on varjeeruv. • Tihedus 770-950kg/m3 • Põlev ehitusmaterjal, 13 mm paksuse kipsplaadi põlemineon 30 min Omapärad: • Ei soovitata kasutada kohtades, kus niiskus on pika aja jooksul suurek kui 90% • Kus temp on üle 45% Betoonist tooted • Betoonist tänavakivid, katusekivid • Müürikivid ja plokid • Petoonist müürikivid ja plokid ning kergmüürikivid j aplokid • Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit
läbimõõduga 3-4mm. Võrk tehakse vastavalt soovitav kasutada peab olema tehtud ristuvatest väljakujunenud praktikale ja kõrgemargilist terast, nende varrastest, et ta mahuks lähtudes võimalikest ohtudest tugevuse ärakasutamiseks on nominaalpaksusega vuuki (ca müürile (näiteks hoone vaja väga suuri 10 mm). Skeem 5.2 Müür on ebaühtlane vajumine, seinte deformatsioone (raua töötamise seisukohalt lõpmata liikumine). 2. Armeerimine venimist), mida kivipost ei pikk. Külgdeformatsioonid vastavalt tugevus arvutustele talu. Tugevdamise eelduseks saavad müüri koormamisel vajalik siis, kui müüri paksus on, et pragunenud tekkida vaid müüriga on millegipärast piiratud. (ülekoormatud) kivipostile
Müürituse kompaktsuse seisukohalt peavad need kihid olema kõik hästi seotud omavahel (seotud vastavalt nõuetele). Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi osade nimetused- Lapiti kivi Mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda. Kui sidekivis prao tekkinud lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. . 7.Müüriseotised, nende mõte Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagueespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate. Tuntumad seotised on järgmised. plokkseotis; ristseotis; mitmekihiline seotis; kaevmüüritise seotis. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi
saab plaatidele anda igasuguse värvuse. Keraamiliste plaatidega sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust. 3) Mosaiikplaadid on väga väikesed, servapikkusega 20-50mm. Plaadid liimitakse alumise küljega võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti ca 1m2 suuruste vaipadena(vaipkeraamika). Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. Keramsiit ehk kergkruus üldnimetus ehitus- ja täitematerjalidele, mis on looduslikuga võrreldes neli korda kergem. Tuntuimad kaubamärgid on Fibo, Leca ja Exclay. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150°C pöördahjus. Tootmine: Eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks Mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus Savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150°C-ni Tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Omadused:
mineraalpinnaseks valis autor liivapinnase ning süvendi varisemisnurk sai valitud tabeli järgi - = 30°. Selle põhjal arvutati väljakaeve- ja tagasitäite mahud, materjali kogused ning valiti vajaminevad masinad. 3. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 3.1. Tööde loetelu Objektil vajavad teostamist projekti järgi järgnevad tööd: krundi märketööd, kasvupinnase eemaldus ehk koorimine, mineraalpinnase eemaldus, killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla, geodeetilised märgid taldmiku plokkidele, vundamendi taldmikuplokkide paigaldus, vundamendi seinaplokkide paigaldus, monoliitse betoonvöö ehitus, süvendi tagasitäide, haljastuskihi rajamine. Materjali ladustamine ning soojakute asukohad on ära toodud joonisega lisa 11. Tööde aeg ja tööle kuluv töövajadus on lisana ära toodud graafikutega alapeatükis 3.9. 3.2. Tööprotsesside kirjeldus 3.2.1. Märketööd
külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel. 35. Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, erinevad tooted, kasutamiskohad Tootmisprotsess. Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Kasutamiskohad - Plokid on ette nähtud kasutamiseks nii kandvates kui ka mittekandvates välis- ja siseseintes, kaasa arvatud tulemüürid. Antud plokke ei tohi paigaldada otsesesse kokkupuutusse pinnasega. Tooted – poorbetoonist kergplokid, vaheseinaplaadid, U-plokid, sillused ja laepaneelid(armeeritud), kuivsegud 36. Kipsplaat, eterniit (ASBESTIVABA KIUDTSEMENTPLAAT) Eterniit-laineplaadid on mõeldud kaldkatuste (kaldega kuni 7°) ning seinte katmiseks
ruumised, kus on nõutud plaadi tugevus ja tulekindlus. Omadused: • Laius 1200 või 600, paksus 9 v 13 ja pikkus on varjeeruv. • Tihedus 770-950kg/m3 • Põlev ehitusmaterjal, 13 mm paksuse kipsplaadi põlemineon 30 min Omapärad: • Ei soovitata kasutada kohtades, kus niiskus on pika aja jooksul suurek kui 90% • Kus temp on üle 45% Betoonist tooted • Betoonist tänavakivid, katusekivid • Müürikivid ja plokid • Petoonist müürikivid ja plokid ning kergmüürikivid j aplokid • Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit
turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C. Savi kuivab, praguneb ja savitükid veeretatakse ümarikeks kuulideks. Vee kiire aurustaumise tõttu kuulid paisuvad mahult 2...3 kordseks
autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku, hüdrofoobset või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5. 28. Poorse täiteainega kergbetoonid Täitematerjali järgi Looduslik poorne kivim Poorne Räbud Orgaanilised tehismaterjal materjalid pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, kergkruus karplubjakivi Omadused: survetugevus on 2,5...20N/mm², tihedus on 800...2000kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/mK. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega. Kasutusalad: soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjal; seinaplokid, monoliitsed seinad, mõnikord sarrustatud konstruktsioonides (sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga).
Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust –nõudvam. Ilmastikukindel TEHISKIVISEINAD Tellised Keraamiline tellis, tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest.
Laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt heledad. Küttekollete sisevoodrina, tööstuslikes põletusahjudes jne. 19. 5. POROTHERM KÄRGTELLISED parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Paljukorruseliste ja konstruktsioonilt keerukate majade ehitamiseks. Maja konstruktsioon tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoonühendusega püstvuuk teeb ehituse lihtsaks ja kiireks ja ökonoomseks. 20. 18. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus 21. KERGKRUUS ehk keramsiit üldnimetus ehitus- ja täitematerjalile, mis on looduslikuga võrreldes 4 korda kergem. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150 C temperatuuril pöördahjus. 22. Kergkruus Savist kergkruusaks: 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150C-ni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. 23. Kergkruusa omadused: 1
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid
2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2
laduda hea väljanägemisega müüri. Paekivi mahumass on ca ' 2500 kg/m3. Tehiskivide nomenklatuur on praegusel ajal väga suur, siiski võiks siin eristada järgmisi kivi- gruppe: savitelliseid kui ilmselt kõige vanemaid, silikaatkive, tsementkive, väikeplokke mitmesugusest materjalist. Kõikide kivide puhul on eelduseks, et nad oleksid ühe käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass kõigub 4...6 kg vahel. Väikeplokkide puhul eeldatakse, et plokki tõstab üks tööline, vas- tavalt sellele ei tohiks väikeploki mass olla üle 30 kg. Savitelliseid valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast hoolikat segamist vormitakse kivi- plonnideks ja põletatakse ahjus. Põletamisel segatud mass osaliselt paakub ja moodustab kõva kivimi, mis säilitab oma kuju ja millel on vajalik survetugevus Täiskivide mahumass on ca' 1800 kg/m3. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 18
soojustada väljastpoolt. Kasutada tuleks vahtpolüsterooli. Soojustusmaterjalid Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga kahekordne bituumenvõõp, defon, jafoplast jne. Sokkel tuleb kujundada nii, et maapinnalt üles pritsiv vesi ja lumekihi sulamine ei kahjustaks välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. Veetoru läheb tavaliselt vundamendi alt. Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi. Veetorustik peab olema 0,5 m allpool pinnase külmumissügavust, seega ~ 1,5 m sügavusel. 14
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
...........................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5.2 Drenaazitorud ..............................................................................................18 3.2.2
annaabi.ee 
