· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjööril...
1. Feodalismi ja absolutismi võrdlus. ABSOLUTISM FEODALISM · riiki valitses monarh, kellel oli piiramatu · Riiki valitses kuningas, keda abistasid võim suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuninga võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus · alaline sõjavägi, üleminek sõjaväe · Keskaja algul eksisteeris rüütlite kohustusele ...
Feodaalne hierarhia(lääni kord) Valitseja(keiser kuningas)=>suur feodaal(hertsog, krahv)=>väike feodaal=> väike rüütlid Feodaal suhted(järg) (alam)vasall (ülem)senjöör 1) oli senjööri kaitse all 1)andis vasallile maad ja kaitses teda (kohtus) 2)Vandus senjöörile igavest truudust(investitatuur) 3)teenis senjööri sõjaväes 4)vajadusel laenas raha või ostis vanglast välja 5)toetas nõuannetega Feodalismi tekke põhjused 1) Frangi riik vajas tugevat sõjaväge Et sõjamehed jõuaksid endale osta raskeratsaväe varustust, andis senjöör neile maa koos talupoegadega(tegid tööd, maksid makse)sõjameestest kujunes rüütlite kiht. 2) vajati kindlat võimusüsteemi, kus alluvussuhted oleksid kindlat paigas kehtis põhimete:" minu vasalli vasall ei ole minu vasall" kohustused olid vaid selle senjööri ees, kellele anti truuduse vanne.
Väljavõtted vanemate juristide töödest.; Codex Iustinianus.-sisaldab imperaatori korraldusi,mis pidid lahendama vastuolusid õigusallikate vahel – Kõik osad said seaduse jõu.Justinianus keelas kommentaaride koostamise selle kogu kohta. 1538. a andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus iuris civilis. Rooma õiguse rakendamine ja läbitöötamine feodalismi ja kapitalismi perioodil. Tähtsamad Lääne-Rooma seadustekogud: Lex romana Visigothorum/Breviarium Alaricianum-sisu on pärit Gaiuse, Pauluse ,Papinianuse kogudest Edictum Theodorici-roomaõiguslik koodeks, kehtis idagootide riigis. Lex romana Burgundiorum-kehtis burgundia riigis Rooma riigi idaosas-Büstantsis , arenes Rooma õigus omarada. Õiguse alusena püsis Justinianuse kodifikatsioon
keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes hakkas rüütlitele sõjaväeteenistuse eest tasuma maaga, et nad oleks rohkem motiveeritud
Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted sageli küllalt keerulisteks ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Feodaalide seiklus-ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne-Euroopas. 1.2 Feodalismi mõistest Feodalism on suhteliselt vastuoluline mõiste, millega tavaliselt iseloomustatakse keskaegse Euroopa ühiskondlikku ja majanduslikku korraldust. Selle definitsioone on äärmiselt suurel hulgal ning nood võivad üksteisest vägagi oluliselt erineda. Üldiselt on feodalismile omaseks peetud siiski teatud kindlaid tunnuseid nagu: isiklike suhete suur tähtsus isandate (senjööride) ja nende sõltlaste (vasallide) vahel, maa kui peamine
tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad). Lääne-Euroopas kujunes keskklass (muutus peamiseks)(talupoegade kihistumine oli üsna suur), Venemaal oli aga endiselt pärisorjuslik suhtumine. Lääne-Euroopa ühiskond võrdsustus. Maa- feodaalsüsteemi alus on maa olemasolu. (Feoodisüsteem) Merkantilismi ajal maad liideti, et ühe isiku maad asetseksid ühes kohas. Merkantilism lammutas feodalismi. Keskklass ei kujunenud päris vaid lainenes inimeste hulk, kes kasutasid hüvesid. Üksik kuningas ei otsustanud, mida rahaga teha, vaid laiem inimeste seltskond otsustas. 3) Jean Colbert majanduspoliitika põhijooned: vähendas rahva maksukoormust ja valvas karmilt ametnike üle, et need ei varastaks riiki. Tema ajal hakati maksma preemiaid neile, kes ehitasid laevu (asutas kaubandusühingud). Valvas ametnike üle, et ei oleks korruptsiooni, hindade ja kvaliteedi kontroll, välismaa
Koduloomi täiustati ja nende arvukus kasvas. Kõrge taseme saavutas hobusekasvatus, sest hobuseid kasutati peamiselt sõdades. Luuakse väärtuslikke lamba- ja seatõuge ning mitmeis veise tõuge . Juba sel ajal praktiseeriti lisaks vabalt karjadena pidamise ja aretamise kõrval ka laudas- pidamist. Sellel ajal kasutas inimene juba edukalt selliseid tõuaretusvõtteid, nagu loomade valik ja hindamine välimiku, põlvnemise ja isegi järglaste kvaliteedi järgi. Loomakasvatus feodalismi ajal Kirikute võimutsemise aeg, kus pidurdus teaduse ja kunsti areng. Ei kaasnenud suuri muutusi loomakasvatuses, ei loodud eriti põllumajanduse loomatõuge. Hea gograafiline asend ja kaubavahetudus Idaga soodustas vana-venes kaht tüüpi hobuste kujunemiset 1) kerge, kuiv, ratsaväehobune 2) raskem, ,,bojaari"- tõugu hobune, kes sarnanes Lääne- Euroopa rüütelihobusega. Teised loomad jäid rohkem talupoegade kasvatada ning suuremaid edasi arenguid siin ei toimunud. Alles
(8-6. saj. e Kr) M: niudevöö, tuunika, keep, Vabariigi periood tooga (510-31 a e Kr) puuvill, siid, linane Keisririigi periood sandaalid, saapad (31 a e Kr 476 a) kuldehted pileus, flammeum soengud, parukad Büstsants N: tuunika, stoola, palla, orjandusliku ja peakate keskaegse ühiskonna M: püksid, tuunika kujunemine (4.-7. saj.) paludamentum, paenula Feodalismi tekkimine "segmendid" ja arenemine tablion (7.- 13. saj.) kaetud keha Feodalismi edasine siid, taft, damast, samet, areng (13.-15. saj). gobelään,brokaat, linane, villane, puuvillane saapad zucchetto, petaso Romaani N: (alus- ja pealiskleit, (10-13 saj.) mantel, rätik, keep M:alus-ja pealis-tuunika,
Uued ideaalid: *Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp *Väärtustati ettevõtlikkust ja initsiatiivi, loomingulisust *Inimene võib omal jõul saada rikkaks ja mõjukaks Renessanssi põhjused: *Must surm seadis Jumala olemasolu kahtluse alla *Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega
George Gordon Byron kui romantiline poeet G.G. Byron on üks tuntumaid 19.saj alguses tekkinud kirjandussuuna romantismi esindajaid. Romantismi tekkeallikateks olid toonased rahva vabadusliikumised ning rahva võitlus feodalismi ja rahvastiku rõhumise vastu. Sealt sai ka lord Byron arvatavasti osa oma inspiratsiooni. Järgnevalt püüan näidata, et G.G. Byron oli romantiline luuletaja. Romantilises luules on tähtsal kohal individualism. Individualismis väärtustatakse isiksust, tundeid, elamusi ja igatsusi. (lk 11) Byron ihkab ahnest hiilgusehullustusest eemale , hoopis rahustava looduse rüppe. Siit tulenebki romantismi järgmine tunnus looduse ja loomulikkuseihaldus. (lk 5 1.salm)
Imed ja maagia Seiklused Fantastika Mis on romantism? Romantism on kunsti suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830 aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantikud Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid.
Aadlikud Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri
Romantism Romantsim on kunsti suund. Tänapäeval võib kunstiks nimetada kõike seinast seina, aga eelkõige tähendab see viietäheline sõna siiski kas muusikat, teatrit, kino, arhitektuuri, kujutavat kunsti ja kirjandust. Romantism tekkis tänu 1789.aastal Prantsuse revolutsiooni ajal toimunud rahvahulkade vabadusliikumisele ning rahva võitlusele feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, vähene sarnasus tegelikkusega, individualism, kummalised tegelaskujud ja ebatavaline sündmustik. Muusikas oli romantism valitsevaks suunaks 1810.aastast kuni 1850.aastani, avardades ja juhtides tähelepanu teose sisule ja tunnetuslikule küljele. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Tolle aja muusikud ja heliloojad kirjutasid palju ballaade.
Ragnar Mart Pikkani 8.D Romantism Romantism on kunsti, kirjanduse, muusika suund, mis tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal aastatel 1789-1799. Romantism tekkis kirjandusse umbes aastal 1795. Kunstivaldkondades muutus aga domineerivaks aastatel 1820-1830 ning lõppes muusikas 20. saj alguses. Paljud teosed kajastavad tulevikühiskonna unistust on feodalismi vastased ning seotud enda aja vabadusliikumisega. Romantismilist kunsti iseloomustab mineviku idealeerimine tegelikkusest võõrdumine, individualism, ebatavalised tegelased ja sündmustik. Kirjanduses on romantism suund mille valmistas ette eelromantism ning osaliselt ka sentimentalism mille teooria kujunes 18. ja 19 sajandil saksamaal. Romantism mängis suurt osa 19. saj euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Romantismil on iseloomulik esteetiliste katekooriate ja žanrite segumine.
romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud
äärast lõuna-venemaale. Saksid britanniasse. Roomaga suhtlemine muutis neid.kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate ja keldi kunstiga.abstraktsete ja jäljendavate vormide segunemine. Fantaasiaküllane. Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt. 8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke. Relvakandjad kaitsevad talupoegi töö eest. Barbarite vallutus kõigele tagasilöök. Tekkis frangi riik, merivingide dünastia võimu all. Kultuur segunes kigi vahel, ristiusk levis. Idagootide pealinn Ravenna. Theoderichi maosoleum. Käaitöö. Relieevfid madaldusid, geomeetria ja abstraktsuse pealetung. Kirikuriistad. Kirjakunst ja illustratsioonid levivad. Kirik peamine kirjalik allikas. Iirimaal misjonäride töö õnnestus. Kloostrid levisid kõikjale. Iirlased
ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanridesegunemin grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti
·1848-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia ·1857 täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal Edasine elukäik I · 1862 pöördus tagasi Peterburgi, töötas õpetajana · Hiljem sai temast Aleksander II tütre joonistusõpetaja · 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel J.Köler ja rahvuslik liikumine I · Kuigi elas Peterburis oli eestimaa asjadega hästi kursis · 1864 maalis F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismi vastase teose "Ärkamine nõidusunest" · Teda peetakse rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhiks J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mitme rühmituse liige · 1882 aastal, peale J.Hurda surma sai temast rahvusliku liikumise juht Looming I · Autoportree. Õli. 1859 · "Tütarlaps allikal"
Dekabristid Dekabristid olid vene aadlikest revolutsionäärid, kelle eesmärgiks oli harida Venemaa igas seisus olevaid inimesi. Nad olid uuenduslike ideedega, mis pärinesid Euroopast, eelkõige Prantsusmaalt. Vaated kujunesid feodalismi süveneva kriisi olukorras. Rääkisid palju prantsuse keeles ning toetasid valgustusajastu ideid. Dekabristid organiseerisid 1825. aasta detsembris ülestõusu, millest tuleb ka nende nimetus. 1816. aastal asutasid rühm ohvitsere esimese poliitilise salaühingu mis kandis nimetust Päästeliit, kuhu kuulus umbes kolmkümmend liiget. Kuna võitlusmeetodeid oli mitmeid ja kokkuleppele ei jõutud liit lagunes. 1818-1820 tegutses Hüvanguliit, kuhu kuulub juba märksa rohkem liikmeid umbes
KUNSTIAJAKUGU 7.Merovingid, karolingid. 1.Merovingide kunst: · 5-7 saj feodalismi kujunemine · Idagoodid rajasid 5. Saj Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati nende kuningale Theoderichile mausoleum (10-kandiline põhiplaan, alumist korrust ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati
hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia ja keisrivõimuni. See maaomanikest ratsaväele tuginev arengurida pani aluse läänidel ja üleminekule feodalismi. 3) Germaani riikide vägevate huvi alates 6. sajandist kristluse, kloostrielu ja pühaduse vastu, mis viis aadlikristluse tekkeni. 4) Bütsantsi all oleva katoliku kiriku halduse väljaarenemine, mis viis Pippinite najal aadlist sõltuva Kirikuriigi rajamiseni ja Bütsantsiga seotuse ületamiseni. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning
kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes Romantism kirjanduses • Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja
Romantism 19. sajand Mis on romantism? ● kunstisuund, mida iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelased ja sündmustikud ● tekkimise allikateks olid Prantsuse revolutsioon, rahva võitlus feodalismi ja rõhumise vastu ● rahva huvi tekkimine oma kultuuri vastu pani aluse mitmele teadusharule Romantismile iseloomulikud jooned ● nõuti loominguvabadust ● tähtis oli inimese sisemaailm, tunded ● oluline teema oli armastus ● ideaale otsiti minevikust - eriti tunti huvi keskaja vastu ● religioossne ja müstika ● rahvaloomingu kogumine ● luuleajastu - eelistati kirjanduse liikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane
VALGUSTUSKIRJANDUS 18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese
saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil ehk valitses feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Keskajal oli katoliiklaseks olemine vältimatu tingimus. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Ühiskonnakihis eraldusid oratores (palvetajad), bellatores (sõdijad), laboratores (töötegijad). Valdavalt olid ühiskonna liikmed kirjaoskamatud. Kirjapandud tekste asendasid suulised pärimused. Keskaja periood pani aluse tänapäeva Läänemailmale.
pimedad Paigutus Pildi üleval on kujutatud suuri hooneid ning väikest osa ka linnavaatest Pildi keskosas toimub sõjategevus ja jõhkrad tapmised. Fookuse taha jäävad ahastusest karjuvad linnakodanikud Pildi alumises osas on kujutatud langenuid ning tolmust maapinda, mille peal verised võitlused aset leidsid Pildi lugu 1808. a märtsis tungisid Napoleoni väed Põhja- Hispaaniasse . Puhkes rahvasõda ühtaegu nii Prantsuse okupantide kui iganenud feodalismi vastu. Goya nägi oma silmaga tänavavõitlusi Madridis ning neile järgnenud mahalaskmisi ja sai neist inspiratsiooni maalimiseks. Põhjus Minu arvates maalis Goya selle pildi selleks, et mälestada kõiki neis võitlustes langenuid. Usun ka, et ta tahtis näidata, kui julm võib üks rahvarahutus olla. Ehk tahtis ta järeltulevaid põlvi selle eest hoiatada ning suunata neid targemalt tegutsema. "ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808" Põhjus Kui "2
Uue maailmapildi kujunemine Renessanss Sissejuhatus https://www.youtube.com/watch?v=Vufba_ZcoR0 0:35 - 2:50 Antiikkultuur 14.saj algul Itaalias Jumala asemel tähelepanu inimesele Taasväärtustamine Renessannss ehk taassünd Materiaalne pole enam patt Võimalikud põhjused Must surm Majanduste areng Mõjuka keskklassi teke Feodalismi kokkuvarisemine Trükikunsti leiutamine Rahvakeelse kirjanduse teke Jõuad inimesed, kes toetasid kunstnikke Dante Alighieri 1265-1321 Firenze poeet Toskaana murre Firenze Tähtsaim kultuurikeskus Humanism *Tekkis 14. saj koos renessansiga *Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine *Inimeste hindamine isikuomaduste järgi Kunst *Kunstis hakati ilu poole püüdlema. *Kehade kujutamine *Sandro Botticcelli(1444-1510) Leonardo Da Vinci *1452-1519
Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst" ka Saksamaa pessimism, üllatused. Gracian 17.saj Valgustus Euroopa Vaimne liikumine, mis suunatud Filosoofia ja kirjanduse põimumine, kirjandus Voltaire "Mikromegas" 18. saj. feodalismi ja kiriku vastu; kui uute vaadete tutvustaja; filosoofiline Defoe "Robinson Crusoe" teaduste tähtsustamine; vabadus, jutustus, romaan; esseistlik vorm Goethe "Faust" võrdsus; loomulik inimene; tagasi loodusesse Romantism Saksamaa Revolutsioonid, rahvuslik Kunstniku mõttelaadi, tundeelu rõhutamine; Byron'i luule Puskin "Jevgeni
Varakeskaegne ühiskond, kiriku- ja vaimuelu 1.Millest oli tingitud ja kuidas avaldus linnaelu hääbumine varakeskajal Lääne- Euroopas? Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. 2.Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks (2 näidet/argumenti)? Maavaldustel töötasid talupojad, nende tööst sõltus sissetulek. Naturaalmajanduses valmistati kõik ise, kõik kuulus sulle. Kui sulle kuulus maa, siis kuulusid sulle ak seal töötavad talupojad. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Naturaalmajanduses oli parim viis tasuda sõjameestele andes neile maatükke. Maatükist
Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku' Romantism kirjanduses Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 1798 1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti välja
kõigevalitseja olemasolu tunnistamisega, nagu seda on kristluses jumal Pascal jansenistide seas jesuiitide vastu Jesuiidid olid silmakirjalikud petised, kes tegid kurja kõrgema eesmärgi nimel. Nende arvates tapmine on hea, kui on head huvid mängus, nagu isa käest päranduse saamine, enda au küsimus. Jansenistid olid vaimulikud, kelle arvates ei tohi tappa mingi eesmägi nimel. Jesuiidid olid feodalismi ja absolutismi toetajad, jansenistid selle vastu. Jansenisitid eitavad tahtevabadust. Tegelikult nad võitlesid seepärast, et jesuiitidel oli viha jansenistide vastu, konkurents hariduse vallas, pedagoogika. Jesuiidid järgisid pääsmise mõisted, kuid lühendasid seda tunduvalt. Pascal oli jesuiitide vastane puht seepärast, et jesuiitidel muutus religioon kõlblusetuse külvajaks. Tõe nimel tohib vanadele vastu rääkida, olgu nende autorieet
Sissejuhatus uusaega See järgneb keskajale ja läheb välja I MS-ni. Uusaja alguseks pakuvad ajaloolased neid sündmusi: 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastas Ameerika 1640 Inglise kodanlik revolutsioon 17.saj algus Madalmaade revolutsioon Ta probably küsib kt-s et milline variant tundub sulle neist loogiliseim? Ma panin et Inglise kodanlik rev. Ja Madalmaade rev, sest siis murti feodalismi juured. Uusaeg jaguneb kaheks eristatavaks perioodiks 1) enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni see oli absolutsimi aeg, domineeris agraarühiskond, rikastus kodanlus ja tema mõjukus kasvas 2) peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni tööstuse kiire areng ja industriaalühiskonna kujunemine.Valitsusvormina muutus domineerivaks konstitutsiooniline monarhia, suurimaks ühiskonlikuks liikumiseks kujunes rahvuslik liikumine Uusaja algul toimusid suured muudatused.
Tuleb loobuda välismaiste kaupade impordist. ADAM SMITH (majandusteoreetik) - . Pidas merkantilismi ebaloomulikuks, loomuvastaseks. . Smith sõnastas merkantilismi lihtsalt: kaupmehed hakkavad rikastuma, kui nende sissetulek ületab kulutused. Sama kehtib ka rahvusriigi kohta: rahvusriik hakkab rikastuma, kui tema sissetulek maksude näol ületab kulutused. VENEMAA eripära: valmistas ette teed turumajandusele, kuid tugevdas samas ka pärisorjust. Kui Lääne- Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulas feodaalsus merkantilismiga hoopis kokku. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Et aga eksportkaupu andis käsitöö, siis jõudsid merkantilistid järeldusele, et on tarvis arendada käsitöönduslikku tootmist
ROMANTISM Romantism on kunsti suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastatel klassitsismi asemele Romantismi tekkimise allikad olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu, ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, tegelikkusest võõrdumine, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Muusikas on romantism umbes 18201880
Renesanss: toimus võitlus feodalismi vastu, ilmalikkus, humanism-hakati inimestega arvestama, tegeldi antiikkultuuriga, kajastas kodanluse huve, ilmalik inteligents. Renesanssi jagunemine: vararenesanss (14-15), kõrgrenesanss (15-16), hilisrenesamss(16-17). Dante Alighieri üleminekuaja luuletaja. ,,Vita Nuova" (Uus elu) *valmistatud 1921, 1922 *pühendatud Beatricele * koosneb 31 luuletusest, millest 25 sonetid ja ülejäänud kommentaarid *osad: armastuse eellugu, armastuse puhkemine, armastuse süvanemine, neiu surm *uus mahe stiilis *platooniline armastus ,,Jumalik komöödia" ülesehitus: 3osa-põrgu, puhastustuli, paradiis; igas osas 33 laulu, lisaks neile sissejuhatus; sümboolika: arvud(3), värvid(must, hall, valge), tegelased: lõvi(upsaku, uhkus, vägivaldsus) panter(valelikkus, reetlikkus,lihahimu) hunt(kasuahnus, enesearmastus); kasutatakse kolmikvärssi: aba bcb cdc... Francesco Petrarca tema pea teos on ,,Laulude raamat" see sisaldab...
Romaani kunst Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus lääne- euroopas peale antiiki. Kestis 10.-12.sajand Roomani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa- prantsusmaa. Ajalooline taust: on feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja lääne- euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika. Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga
Herder (Saksamaa) At night. Blue wave Kirajanduses · Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. · Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Eestis oli romantismil feodalismi- James Macpherson ja saksavastane värving. Rohkem Kirjanduses · Romantismi esimeseks tähtsamaks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 1798 1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute ja filosoofide vahel.Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle
veel täpsemalt kangelaslaulu. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820. 1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid
palla, paludamentum, paenula 7. saj. - ei rõhuta kehavorme Mehed: ja areng - püksid, tuunika, paludamentum, paenula Orjandusliku - fibulaga kinnitud tikitud tabljon Materjalid: siid, taft, damast, samet, gobelään, Feodalismi tekkimine brokaat, linane, villane, puuvillane Ehted: - diadeem, kuldkäevõru, kraetaoline kaelaehe - emailitehnika, pärlid, kuld, kalliskivid Soengud ja peakate: - meestel lühikesed juuksed - peakattena kandsid naised polsterdatud rulli ja looriga mütsi 13. saj. Jalatsid mähised kingad, sandaalid, pehmed saapad edasine areng Feodalismi
11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õitseaeg * kaubanduse areng Varem tekkinud aadlikristluse najal kiriku ümberkorraldamine, Euroopa turvamine, seisusliku feodalismi maksmapanemine, linnastumine (käsitöö, rahandus, kaubandus). Keskseks oli maa, seda nii pärusomandina kui sellele kinnistatud pärisorjadena. See oli sõdalastest rüütlite tekkimise ja võimulolemise aeg. Peale klassikalist feodalimi muutusid rüütlid juba palgasõdalasteks ja senjööri-vasalli isiklikud ausuhted ja vastastikused kohustused asendusid veel välise õukondliku mänguga looritatud rahasuhetega. 15. 16. sajandi algus hiliskeskaeg: * kriisid ühiskonnas ja kirikus,
veel täpsemalt kangelaslaulu. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid
ROMAANI KUNST Romaani kunsti ehk romaani stiili üldiseloomustus Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus Lääne- Euroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Romaani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa Prantsusmaa. Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne- Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus
Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu
Romantism Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms
"Meduse`i parv,, veresaun" ROMANTISM KIRJANDUSES ·Romantikute kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. ·Romantism oli Euroopa kirjanduses valitsev 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel. ·Romantismile oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanrite segunemine. ·Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. ·Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. ROMANTIKUD KIRJANDUSES Välismaal: Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" ·Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" · Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid Eestis: ·Eduard Bornhöhe (1862-1923) ,,Tasuja" ·Lydia Koidula (1846-1886) ,,Mu isa maa on minu arm" ·Friedrich Reinhold Kreutzwald (1802-1882) ,,Kalevipoeg" KASUTATUD KIRJANDUS ·http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm ·https://karinakunstiajalugu.weebly.com/romantism.html
Gooti kunst Gooti kunsti (12-16. saj.) nimetus on antud hiljem, kuskil 16-18. saj., Uusaja alguses. Gootika jaguneb Varagootikaks (12. saj II pool 13. saj algus), Kõrggootikaks (13-14. saj.) ning Hilisgootikaks (15-16. saj.). Tol ajal oli feodalismi õitseaeg ning rüütlikultuuri kõrgperiood. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse, kaubandus elavnes, tekkis tööjaotus. Suureneb maksukoormus, mis põhjustab ülestõuse ja talurahva sõdu. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal aastal 1944 St. Denis' kloosterkiriku valmimisega. Uudse arhitektuuriga loodeti ligi meelitada palverändureid, oli kuningavõimu sümboliks (sinna maeti kuningaid). Arhitektuuris
Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms
üritusena päeva ajal ja lageda taeva all. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad linnarahva seast. Näidendeid kirjutati 1-ks korraks. Etendused olid tasuta. Rahvaeeposte ja rüütlikirjandusega võrreldes olid neeed palju liigirikkam: lüürika ja eepika kõraval areneb rikkalik draamakirjandus. Puuduvad rahvaeeposte ideaalsed kangelased. Valitsema pääseb linnakodaniku kaine, realistilk eluvaadeja kriitiline hoiak. Keskaja linnakirjandus väljendas ka talupoegade feodalismi vastaseid meeleolusid. 3) KANGELASLAULUD "Vanem Edda"- kõige rikkalikum vanaislandi kirjandus. "Edda"- mütoloogilised laulud, mis jutustavad maailma ja inimese loomisest, jumalate omvahelistest tülidest ja maailma lõpust. "Edda" uuema osa moodustavad kangelaslaulud, kus peategelaseks on küll surelikud, kuid jumalikku päritolu kangelased, nagu Achilleus või Herakles. Saagad moodustavad vanaislandi kirjanduse kõige huvitavama osa. Need on proosas kirjutatud sugukonnakroonikad
Hispaanias sõdis ta araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis talt aga tänapäeva Põhja-Saksamaal asunud paganlike sakside alistamine. Aastal 800, kui Karl Suur tuli Rooma lahendama paavsti tüli kohaliku aristokraatiaga, kroonis paavst ta esimesel jõulupühal Püha Peetruse katedraalis keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 2. Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks? · Kõik eluks vajaliku kasvatasid maaomanikud ise. Maatükist saadav sissetulek oli küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldas pühenduda sõjalistele harjutustele. Feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. 3
annaabi.ee 
