Suure võimu distantsiga riigid Väikese võimudistantsiga riigid · Austatakse võimu kui positsiooni · Võim peab olema seaduslik ja · Seadusandlikkus pole oluline moraalse kontrolli all · Kõigil võrdsed võimalused võimule 5. MASKULIINSED JA FEMINIINSED ÜHISKONNAD: Maskuliinsed Feminiinsed · Palju raha investeeritud · Palju raha investeeritakse riigikaitsele ja relvadele abiprogrammidesse ja · Konflikte lahendatakse jõuga pakettidesse · Esmasel kohal majanduse areng · Konflikti lahendatakse
,,Ära keeruta! Asu asja juurde!" Nõrga kontekstiga kultuuriga 5. Missuguse kultuuritüübi põhireeglitega sobivad kokku järgnevad laused? ,,Sellega hoidsime kõvasti aega kokku. Seekord me aega ei raisanud." Monokroonsed kultuurid 6. Võrrelge maskuliinset ja feminiinset kultuuri. · Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. · Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust.
lahendatakse vaidlustega ja võistlustega. Äärmuslikult feminiinsete tuumväärtuseks on teiste eest hoolitsemine, eriti nõrgemate eest. Nõrkade eest tuleb hoolitseda; jõuvarusid tuleb säästa; kõik peaksid olema tagasihoidlikud hoolivad ja rääkima leebel toonil; erimeelsused lahendatakse kompromisside ja läbirääkimistega; ühiskond on salliv; väärtustatakse võrdsust, solidaarsust ja tööelu kvaliteeti. Näiteks on Hollandi ja Skandinaaviamaade kultuurid väga feminiinsed, Saksamaa, Šveits ja Austria seevastu tugevalt maskuliinsed; Costa Rica ja Portugal on feminiinsed, Columbia ja suurem osa teisi Ladina-Ameerika riike aga maskuliinsed; Tai on feminiinne, Jaapan väga maskuliinne. Ka Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid on küllalt maskuliinsed. Tõde – Kuidas inimesed tulevad toime etteaimamatute ja mitmemõtteliste olukordadega. See seostub ärevuse kui ühe põhilise inimliku tundega ehk teisisõnu – hirmuga tundmatu ees
Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Ida- ja Lõuna- Euroopa riikides Sugu Soorollid ja suhtumisest võitlusse Naiste ja meeste ebavõrdne rollijaotus langeb kokku maskuliinsema ühiskonnaga rõhk on saavutustel ja võitlustel Feminiinses ühiskonnas on mehed ja naised võrdsemad rõhk on hoolimisel ja kompromissidel Holland ja Skandinaaviamaad feminiinsed Saksamaa, Sveits ja Austria väga maskuliinsed Tõde Kuidas tullakse toime mitmemõtteliste ja etteaimamatute olukordadega Üks äärmus orienteeritus ühele tõele mille vastas on orienteeritus paljudele tõdedele Tugevalt ebakindlust vältivad Venemaa, Balkanimaad, Jaapan, Korea Inglise keelt kõnelevad riigid ja Hiina taluvad ebakindlust paremini Tugevalt ebakindlust vältivad Meeldib turvaline ja ettearvatav maailm Eelistavad otsest silmsidet
Maskuliinsust seostatakse rohkem enesekehtestamise ja feminiinsust teiste eest hoolitsemisega. Erinevaid kultuure uurides saab võrrelda, kuivõrd inimesed püüdlevad eelkõige kõrge maskuliinsusega seotud väärtuste poole või kuivõrd nad eelistavad pigem feminiinseid väärtusi. Ka erinevaid organisatsioone saab seostada erinevate väärtustega äriorganisatsioonidel on pigem maskuliinsed ja haiglatel pigem feminiinsed eesmärgid. Mainori kõrgkool Taani kuulub ka femiinsesse ühiskonda, kus väärtustatakse pigem elukvaliteeti, ollakse orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse
Jällegi tekitavad Eva ja Adele teatud kontrastsust oma maaliga kujutades seda niiviisi, et esmapilgul tundub maal nii süütu ja puhas kuid seda ligemalt vaadates on näha et maalis on peidus hulga alatoone, mis teevad maali vähem ohutuks. Jällegi üritavad minu meelest Eva ja Adele sulanduda enda maali sisse seksuaalsust ning nii naise kui ka mehe seksuaalsust sulanduda ühte maali, mis minu meelest seostub nendega, kuna neil mõlemal on teatud maskuliinsed kui ka feminiinsed omadused. Üldiselt oli näitus suhteliselt huvitav ning põnev. Maalid olid esmapilgul väga sarnased, kuid ligemalt vaadates või neis kõigist mindagi erinevat ning huvitavat välja lugeda.
hea haridustase ja arvukam keskklass. 5 c) Ebakindluse vältimine näitab, mil määral tunnevad inimesed end tundmatute olukordade ees ebakindlana ja ohustatuna. d) Maskuliinsus-feminiinsus näitab kuivõrd on ühiskonnas juurdunud maskuliinsed väärtused (edukus, ambitsioonikus, materiaalsed väärtused) või siis feminiinsed väärtused (elukvaliteet, head suhted, hoolivus, sõltuvus). e) Pikaajaline orientatsioon näitab, kuivõrd on ühiskond pühendunud traditsioonilistele, tulevikku suunatud väärtustele nagu kokkuhoidlikkus ja püsivus. 2.3 Suhtumine aega ja ruumi Igapäevaelus võib inimestevahelises suhtlemises tekitada segadust suhe aega ja ruumi. Suhtumist võib lihtsustatult jagada kaheks. Monokroonse ajakäsitluse puhul olulised ajagraafikud ja lahterdamine
sõltumatust. Väga tugev on saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. (Jaapan, islamimaad) Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Ärisuhteid mõjutavad feminiinsus ja maskuliinsus väga palju. Näiteks kasvõi seda mis kellaajal kokku saada ning kui tõsiselt töösse suhtutakse. Ka reklaami tegemisel peaks arvestama, kuhu sihtgruppi kuulub vastav riik.(Soome, Rootsi, Norra, Taani) 15. Millised on tehnoloogilise keskkonna tegurid? · Toote säilitamine · Elektrienergia · Mõõtühikute süsteem
*Rõhk individuaalsel initsiatiivil ja saavutustel, eestvedamise ideaal. *Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule arvamusele. *Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällisthauani. MADAL INDIVIDUALISM - Equador, Panama, Kolumbia 34. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone: -maskuliinsus-feminiinsus Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu
on üldjuhul ka nende hoiakud. See lisab lootust, et tulevikus, koos põlvkondade vaheldumisega mureneb ka iganenud soostereotüüpide kandepind. Viiendaks, mitteeestlased, sh eriti mehed on arusaamades tunduvalt vanamoodsamad ning enam traditsiooniliste soostereotüüpide kütkes kui eestlased. Selgitades Eesti inimeste väärtuspildi maskuliinsustfeminiinsust, selgus, et vastu ootusi on Eestis nii naiste kui meeste väärtusmustris selges ülekaalus postmodernistlikule ühiskonnale omased feminiinsed ehk "pehmed väärtused". Sealjuures ei erine oluliselt ka erinevate põlvkondade meestenaiste väärtushinnangud, küll aga kohalike rahvuskogukondade omad. Mõlemast soost mitteeestlased kalduvad enam aktsepteerima maskuliinseid ehk "tugevaid väärtusi" edukust, tugevust , jõudu, enda maksmapanemist jms kui eestlased. Kuigi Eesti ühiskonnas on soostereotüüpsed hoiakud laialt levinud seda nii meeste kui naiste seas, on naised siiski mõnevõrra modernsemate vaadetega kui mehed
• … Lühidalt: ’Üksildus, sõltumatus, eesmärgid, konfliktid’ vs ’Perekond, konformsus, sise-välisgrupi erinevused’ 33. Kirjeldage G.Hofstede maskuliinsus-feminiinsus kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge maskuliinsuse-feminiinsuse dimensiooniga riigid. Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu;
seadusi ei peeta väga oluliseks. On leitud, et nendes maades, mida iseloomustab suur ebakindluse vältimise soov, valitseb suurem ärevus ja agressiivsus. Maskuliinsus / Feminiinsus - Maskuliinses ühiskonnas on domineerivaks pooleks mehed ning mehelikud väärtused edasipüüdlikkus, raha ja asjade väärtustamine. ideaal on iseseisvus ja karjäär. Maskuliinsed jooned tugevus, läbilöögivõime, konkurentsivõimelisus, ambitsioonikus. Feminiinsed maad väärtustatakse elukvaliteeti, keskkonda, oluliseks peetakse sugudevahelist võrdõiguslikkust. Feminiinsed kiindumus, kaastunne, võrdsuse püüd, emotsionaalsus. Feminiinsed maad hindavad elukvaliteeti nt. Taanis peetakse puhkust väga oluliseks ning ületunde ei tehta. Maskuliinsed maad Jaapan, Austria, Venetsueela, Itaalia, Sveits, Mehhiko, Iirimaa, Suurbritannia, Saksamaa. Feminiinsed Rootsi, Norra, Holland, Taani, Soome, Tsiili, Portugal, Tai.
On leitud, et nendes maades, mida iseloomustab suur ebakindluse vältimise soov, valitseb suurem ärevus ja agressiivsus. Maskuliinsus / Feminiinsus - Maskuliinses ühiskonnas on domineerivaks pooleks mehed ning mehelikud väärtused edasipüüdlikkus, raha ja asjade väärtustamine. ideaal on iseseisvus ja karjäär. Maskuliinsed jooned tugevus, läbilöögivõime, konkurentsivõimelisus, ambitsioonikus. Feminiinsed maad väärtustatakse elukvaliteeti, keskkonda, oluliseks peetakse sugudevahelist võrdõiguslikkust. Feminiinsed kiindumus, kaastunne, võrdsuse püüd, emotsionaalsus. Feminiinsed maad hindavad elukvaliteeti nt. Taanis peetakse puhkust väga oluliseks ning ületunde ei tehta. Maskuliinsed maad Jaapan, Austria, Venetsueela, Itaalia, Sveits, Mehhiko, Iirimaa, Suurbritannia, Saksamaa. Feminiinsed Rootsi, Norra, Holland, Taani, Soome, Tsiili, Portugal, Tai.
17 26 3 2,8 22 n 1 27 13 2 0,9 21 n 1 30 2 6 5,6 24 m 1 Analüüs - Faktoriaalne ANOVA (two way ANOVA) 2) Sõltuvate gruppidega katseplaan Sugu Maskuliinsed sõnad Vabalt valitud sõnad Feminiinsed sõnad mees 10 13 7 naine 12 8 8 mees 6 18 12 mees 12 10 12 mees 10 12 10
probleemid. Samas on ka Itaalias palju reegleid ja bürokraatiat, kuid indiviidi tasandil üritatakse reegleid eirata nii palju kui võimalik. Maskuliinses ühiskonnas on domineerivaks pooleks mehed ning mehelikud väärtused edasipüüdlikkus, raha ja asjade väärtustamine. ideaal on iseseisvus ja karjäär. Maskuliinsed jooned tugevus, läbilöögivõime, konkurentsivõimelisus, ambitsioonikus. Feminiinsed maad väärtustatakse elukvaliteeti, keskkonda, oluliseks peetakse sugudevahelist võrdõiguslikkust. Feminiinsed kiindumus, kaastunne, võrdsuse püüd, emotsionaalsus. Feminiinsed maad hindavad elukvaliteeti nt. Taanis peetakse puhkust väga oluliseks ning ületunde ei tehta. 54 Tabel 14. Dimensioon feminiinsus-maskuliinsus. Feminiinsus Maskuliinsus
Uuenduste vastased staatussümbolitesse suhtumine Austatakse võimu omavat negatiivne Prantsusmaa, Türgi, Belgia, Tolerantsus Malaisia jne. Soome, Austria, Taani, Iisrael, Uus- Meremaa jne. Feminiinsus on tavaliselt seotus kodu ja lastega, maskuliinsus julguse, auahnusega. Kui feminiinsed mõtteviisid on seotud suhtlemisega, inimestega, siis maskuliinsed karjääriga, saavutustega. Feminiinsed Maskuliinsed Soome, Norra, Rootsi, Taani, Hispaania, Iiri, Suurbritannia Holland Sõltuvalt sellest, kas mõtteviisid on enam maskuliinsed või feminiinsed valitakse ka isikuid / tegelasi, keda matkida. Feminiinsetes maades on oluline iidolisõbralikkus, maskuliinsete maade eeskujudeks võivad olla Rambo, Batman jms
Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule arvamusele. Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällist hauani. o MADAL INDIVIDUALISM Equador, Panama, Kolumbia · MASKULIINSUS - FEMINIINSUS: feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust jms., maskuliinsetes saavutusi ja võimu. o Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. o Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. o Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. o Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. o Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu
4) Maskuliinsus - kirjeld., kuivõrd domin. kultuuris maskul. käitum.jooned nagu sõltumatus, kõr- ge saavutusvaj. Maskuliinse kult. riigid: Jaapan, Austria, Itaalia ja Venetsueela. Koolisüst. on orient. saavut. ning mõned erialad on koond. M, teised N kätte. Maj. edukust peet. tähtsam. kui keskkonnakaitset ja rohkem levinud on suuremastaabil. org. ja projektid. Isiksuse tasandil väljendub edasipüüdlikuses, võistluslikkuses, rikkuse ja asjade tähtsustam. Feminiinsed riigid: Rootsi, Taani, Norra, Soome. Oluline sugude võrdsus, mis ilmneb M ja N käi- tum. stereotüüpide sarnasuses. M ja ka N võivad olla perekonna ülalpidajateks. Koolisüst. orient. sots. kohanem., puudub jaotam. M ja Ntöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sots. ega mat. tunnust. Tähtis on elu kval. ja keskkonnasäästlikkus, mida eelist. maj.näitajate kasvule. Kult. peet. org. üldise keskk. osaks, kuna mõjut. org-i läbi tema toimim. teatud geogr. piirk. Kult.
Siit kujuneb arusaam sellest, kuidas asjad töötavad. Auto läheb katki, on kaks võimalust, kudias läheneda. Esiteks võib lähenemine olla objektivistlik: kuidas see jälle sai katki minna, alles käisin paranduses. Teiseks religioosne lähenemine: miks see just minuga praegu pidi juhtuma?! Teine valdkond on tunded: mida tunda matustel, pulmas jne; kas mehed ja naised nutavad sarnaselt. Kolmandaks on käitumine: millised zeztid on maskuliinsed, millised feminiinsed. Uskumine on seotud väärtustamisega, me usume nendesse asjadesse, mille puhul me tajume, et me peame nende eest seisma siis, kui neid halvustatakse. Veel üheks valdkonnaks on imetlemine: milline on ilus naine. Ka püüdlemine eesmärkide poole: mida elus taotleda. Erinevuste tõttu nendes valdkondades tekivadki arusaamatused erinevate kultuuride vahel. 6 Händeli oratooriumi Jefta märgiline tähendus
Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud
Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa
Kuid tegelik väärtus tekib nendele asjadele inimese tööga. Seega näeme väärtust ,,fantastilises vormis", mis tekib võrreldes teiste asjadega, mitte inimiestevahelised suhete läbi: töö, palgasuhted, klass, vaid asjade endi võrgustik. ,,Sotsiaalne hieroglüüf" - meist väljaspool asuv objekt, millel on omadused samuti meist väljaspool asuvas maailmas. Fetis. Tavaline reklaamis - auto ei ole lihtsalt töö vili, millel on teatavad sensoorsed omadused, vaid millel on maskuliinsed/feminiinsed omadused, staatus, moodsus jne Vahetusväärtus on justkui loomulik omadus asjadel, kuid samamoodi ka paljudel teistel sotsiaalsetel ja kultuurilistel väärtustel (vrd Smith, kelle jaoks on kaupade puhul tegemist ainult puhtalt impoersonaalse vahendiga) Marx toob esimest korda välja, kuidas asjade maailm ja nende struktuur võib muuta kogu maailma struktuuri ja vajaduste struktuuri. Haug (1986) Kui me ostame asju, siis me ostame neid eesmärgiga kasutda. Kuid ostu
Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa
Töötülid lahendatakse läbirääkimiste ja kompromissidega. Maskuliinsus ja feminiinsus ühiskonnas. Maskuliinsed kultuurid on vähem sallivad. Palju raha kulutatakse riigikaitsele ja relvadele. Rahvusvahelised konfliktid lahendatakse võitlusega, kompromissid tekitavad vastumeelsust. Tähtsamaks peetakse majanduse arengut, mille nimel ollakse valmis ohverdama elukeskkond. Feminiinsed ühiskonnad kulutavad suhteliselt palju raha maailma vaeste abistamiseks, riigikaitsele erilist rõhku ei panda. Riikidevahelised konfliktid lahendatakse läbirääki- miste ning kompromissidega. Oluliseks peetakse keskkonnakaitset. Naisi on poliitikas suhteliselt rohkem kui äris. Isegi feminism sõltub kultuurist. Maskuliinne feminism nõuab naistele samu õigusi, mis on meestel, st õigust olla niisama
annaabi.ee 
