Failioperatsioonid & Windows Explorer

FAILIOPERATSIOONID Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail;

Faili haldus

Failihalduse ülesanne Kirjelda järgnevaid tegevusi: 1. Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti? Uue dokumendi loomiseks, selleks anna menüükäsk File New..., või tee hiireklõps nupuribal oleval käsunupul . Mõnikord tuleb kinnitada oma soovi klõpsuga lingil Blank Document (tühi dokument). 2. Mis on vahet käskudel Save ja Save As...? Dokumentide salvestamiseks on Windows'is kaks käsku: Save (Salvesta) ja Save As... (Salvesta nimega...). Need käsud leiad File-menüüst. Käsku Save kasuta juhul, kui dokument on juba kettale salvestatud. Selle käsuga salvestatakse dokument samasse faili, kuhu ta juba salvestatud oli. Käsu Save käivitab ka klõps käsunupul. Kui tahad dokumenti salvestades muuta

Uurmiustöö Windows Xp

Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v.a emaplaadi vahetamise korral. Sama operatsioonisüsteemi koopiat saab kasutada ainult arvutil, millele ta tehases installeeriti. Hiire kasutamine Windowsi keskkonda saad tõhusalt kasutada vaid hiirega. Hiir on kahe või kolme põhinupuga

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Tegumirib aolekuala Nupp Start Tegumiriba, mille nupud tähistavad minimeeritud aknaid 3 Akna nime tuvastamine Akna avamisel ilmuvad faili ja programmi nimi akna ülaosas asuval tiitliribal. Akna kuju muutmine Akna suurust saate muuta, kui viite hiire kursori akna servale, kus see muutub kaksiknooleks, hoiate hiirenuppu all ja lohistate aknaserva, kuni aken on soovitud suuruse ja kujuga. Akna nihutamine Viige hiire kursor akna ülaserva tiitliribale, hoidke hiirenuppu all ja lohistage aken soovitud asukohta töölaual. Teise akna taga asuva akna vaatamine Kui teil on samal ajal avatud mitu akent, saate muuta nende asetuse järjekorda. Kui näete akent, mida soovite kasutada, klõpsake seda ning see liigub pealmiseks. Akna pealmiseks

Operatsioonisüsteemid, failisüsteemid

ja sulgemine. Akent saab töölaual liigutada, kui minna hiirega akna tiitliribale, hoida hiirenuppu all ja liigutada hiirt. Akna suuruse osaliseks muutmiseks (näiteks kitsamaks) tuleb minna hiirega akna äärde nii, et hiire valge nool muutub mustaks kahesuunaga noolteks . Seejärel tuleb hiirenuppu all hoida ja hiirt liigutada. Kui aknas on rohkem infot (objekte, teksti) kui akna sisse mahub, tekivad aknale kerimisribad. Kerimisribad võivad olla nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt (paremal asuv pilt),

Faili operatsioonid

järgmised: · Käivitada programme ja avada dokumente; · Vaadata, milliseid kettaid saab antud arvutiga kasutada ning vaadata ketaste ja kaustade sisu; · Vaadata informatsiooni ketaste, kaustade, dokumentide ja kiirväljakutsete kohta. · Luua uusi kaustu ja kiirväljakutseid; · Kopeerida kaustu, dokumente, kiirväljakutseid ühest kohast teise; · Kustutada mittevajalikke kaustu, dokumente ja kiirväljakutseid; My Computer Avades hiire topeltklõpsuga akna My Computer, näeme kõigepealt kõiki antud arvutis olemas olevaid välismäluseadmeid. Kuna enamasti on arvutites kasutada kõvaketas, võrgukettad ning flopi- ja CD-seade, siis piirdume nende vaatlemisega ja räägime edaspidi lihtsalt ketastest. Niisiis My Computer-aknas on näha kõik arvutis olevad kettad. Iga kettaga on seotud mingi täht. Flopiseadet tähistab täht (A:), kõvaketast täht (C:) jne. Need tähised on kindlaks kujunenud ajaloolistel põhjustel

EXCEL - Tabelitöötlus

· Print - dokumendi välja trükkimine · Print Report - aruande trükkimine · Viimati kasutatud nelja dokumendi nimed · Exit - väljumine tekstitoimetist MS Word Edit menüüs on järgmised käsud: 4  · Undo - tühistab viimati teostatud tegevuse · Repeat - kordab viimati teostatud tegevust · Cut - lõigatakse märgistatud andmed välja (kopeeritakse lõikelauale (clipboard) ja kustutatakse) · Copy - kopeeritakse märgistatud andmed lõikelauale · Paste - kopeeritakse lõikelaual olev tekst või tabel või pilt või .... teksti sisse alates jooksvast kursori positsioonist. · Paste Special - kopeeritakse lõikelaual olev informatsioon teksti spetsiaalses formaadis. · Fill - kopeeritakse andmeid või kirjutatakse märgistatud lahtritesse andmeid mingi arvutuseeskirja järgi · Clear - kustutatakse märgistatud tekst

Wordi kasutusjuhend

programmis. Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm. Töö lõpetamine Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus. Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku. Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte. Word-i programmiaken Nimeriba Microsoft Word Menüüriba

Sissejuhatus - MS Word 2003

Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl. Control Toolbox) ning all Joonistus (ingl. Drawing). Nupurea valikud – võimaldab muuta vaikimisi lisatud nuppe. Tööpaan – hõlbustab töö

Wordpadi, Notepadi ja OpenOffice võrdlus

Joonlaud. Kasutage joonlauda, et kontrollida oma dokumendi teksti paigutust ja asukohta. Dokumendi ala. See on koht, kus te tipite oma dokumenti, muudate teksti ja kasutate vormindamist. Teksti valimine: Millal iganes te soovite teha midagi oma dokumendi tekstiga, nt kopeerida või vormindada, peate esmalt selle valima. Teksti valimiseks viige hiirekursor kohast, kust te soovite oma valikut alustada, vasakule. Kui kursor on paigas, klõpsake ja hoidke all vasakut hiire nuppu, samal ajal kursorit üle valitava teksti lohistades. Valitud tekst tõstetakse esile. Kui olete oma valiku lõpule viinud, vabastage hiire nupp. 4  Teksti kopeerimine ja teisaldamine Kui teil on ühes dokumendi osas tekst, mida soovite viia teise ossa, on teil kaks võimalust teksti teisaldamiseks ilma, et peaksite seda ümber tippima: Te saate selle kopeerida ja kleepida teise kohta

Arve koostamine Exceliga

joon on tekkinud ka lehe allserva. Need katkendlikud jooned piiravadki ära lehe suuruse. Kui kirjutad midagi nendest väljapoole, prinditakse see juba teisele lehele. Kontrolli seda alati prindi eelvaatusest! Jäta kolmas rida tühjaks. Ja lahtrisse A4 kirjuta oma nimi ja vajuta Enter- klahvile. Tavaliselt on nimi nii pikk, et ületab lahtri laiuse. Lahter tuleb Sul endal laiemaks teha. Selleks liigu hiirega üles kahe veeru vahelisele eraldusjoonele, hiire kuju muutub kahe otsaga nooleks. Hoia all hiire vasakut klahvi ja venita veerg laiemaks. Kirjuta lahtrisse B4 füüsilisele isikule Maksuameti poolt antud registreerimis- kood. Selle alla lahtrisse B5 oma isikukood ja B6 oma aadress. Ja sarnaselt nime lahtriga venita ka see veerg laiemaks. Veergu ei saa laiemaks venitada, kui Sul on teksti sisestamine pooleli, s.t. hiirekursor vilgub mõnes lahtris. Sellest vabanemiseks vajuta lihtsalt Enter-klahvile.

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

pihuarvutid (handheld PC); sülearvutid (laptop, notebook); lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); tööjaamad (workstation); suurarvutid (mainframe). Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid: Sisendseadmed ­ arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon,joystick jms. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate

Gimp uurimustöö

"Show other downloads" ja valige tekkinud nimistust enda operatsioonisüsteemile vastav GIMP. Kui allalaadimine on lõppenud, siis avage eelnevalt valitud kohta salvestatud fail. Selle avamisel kõigepealt tervitatakse teid ja teatatakse et algab GIMPi paigaldamine teie arvutisse. Vajutage "Next". Seejärel tutvustatakse teile GIMPi kasutustingimusi. Kui viitsite, siis võite need läbi lugeda. Võite ka kohe vajutada taas akna all olevale nupule "Next". Nüüd ilmub ekraanile aken "Ready to install" (paigaldamiseks valmis). Siin on võimalik vajutada nupule "Install now", mispeale GIMP installeeritakse vaikimisi seadetega ­ programmide kausta luuakse vastav kaust GIMPi jaoks, paigaldatakse kõik keeled kaasa arvatud eesti keel ning seostatakse GIMP-pildifailid programmiga. Kui soovite neid seadeid muuta, siis vajutage nupule "Customize".

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

annete, uurimuste, brosüüride jmt vormistamiseks. On olemas mitmeid valmiskujundusega dokumendi põhjasid ehk malle (templates). Nt. CV-d, pro- tokollid, kalendrid, kirjaplangid jne (Vt Fail->Uus->Mallid). Blankette ja põhjasid vt täiendavalt aadressidelt http://office.microsoft.com/et-ee/templates/?CTT=97 ja http://www.sekretar.ee/static/Dokumendihaldur (7.09.2011) Tekstitoimetisse sisenemisel avatakse automaatselt tühi dokument Blank Document . Failiformaat tekstitoimetis MS Word on docx alates Word2007 versioonist (varem lihtsalt doc), mis tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm. Teadmiseks: o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile.

Veebistuudium arendus ASP.NET

Koolipidu

Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!

 Lehe vaatamiseks tasub Web Developeris vajutada nupule, mille kirjelduseks ,,View in Browser". Tulemuseks pannakse kohalikus masinas tööle veebiserver ning veebilehitseja ja loodud serveri kaudu saab nimetatud lehte vaadata. Iseenesest poleks palja HTML-lehe tarbeks serveri käivitamine hädavajalik ­ seda saab vaadata ka lihtsalt failina kohalikust kataloogist. Aga kuna Web Developer pigem mõeldud siiski iga kord serveris uuesti genereeritavate lehtede loomise tarbeks, siis on talle vastav võimalus sisse ehitatud. Nii võibki

Solid Edge

hiire parempoolsele klahvile. a b joonis 2-2 Zoom Area ­ suurendab joonist soovitud piirkonnast. Käsu kasutamiseks tuleb tõmmata ristkülik üle soovitud ala (hiire vasakut klahvi all hoides) või valida piirkond ristküliku diagonaali punkte osutades. Suurendada-vähendada saab ka hiire kerimisrulli abil Fit ­ toob kogu aktiivse joonise sisu tervikuna ekraanile Zoom ­ suurendab või vähendab dünaamiliselt hiirega lohistades. Kursori asend määrab ära tööakna tsentri ning suurendamine või vähendamine toimub selle ümber. Sujuvaks suurendamiseks või vähendamiseks tuleb all hoida hiire vasakut klahvi ning liigutada kursorit.

Arvuti tark- ja riistvara

 Esimene veebilehitseja oli Mosaic (1993) , praegu on tuntumad brauserid MS Internet Explorer -> meie kasutame ! · Netscape Communicator · Opera · Moxilla Firefox . HTML ­ HyperText Markup Language Kodeerimissüsteem veebidokumentide loomiseks e. keel, milles teatatakse brauserile, kuidas seda lehte näitama peab. · Veebileht ­ veebis asuv document · Veeb ­ kogumik elektroonilisi dokumente, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega. · Link, hüperlink ­ viide teiseke dokumendile (osale), millel klõpsates satutakse viidatud kohta veebis. (Hüper) lingiks võib olla nii tekst kui graafililne element. HTML keeles kasutatakse koode (tag)

Arvuti parool

loo Windows 95/98 laadimisdiskett ja lae oma kompuuter sellelt laadimisdisketilt ning kopeeri SAM ja SYSTEM failid teise kausta või siis disketile. * Kui Sul on NTFS failisüsteem, siis kasuta näiteks NTFSDos Pro poolt loodud disketti, et saada ligi registrifailidele. Kuna SYSTEM registrifailid ei mahu disketile ära, siis tuleb kasutada mingit DOS'ile baseeruvat arhiveerimisutiliiti, näiteks HA. Et lisada SYSTEM registrifaile disketile, selleks tipi käsk: a:ha.exe a a:system.ha C:WINDOWSSystem32Configsystem Et neid faile disketilt hiljem kätte saada, selleks tipi: ha.exe e system.ha SYSKEY: SYSKEY (süsteemivõti)--see on 16 baiti, mida Windows kasutab hash'ide täiendavaks krüpteerimiseks. Ka seda võtit hoitakse registris, et talle ligi saada: * Kasuta SYSKEY.EXE utiliiti, et panna ta disketile, mida peab seejärel kasutama igal Windows'i alglaadimisel. Seda faili, mis asub disketil, tuleb nimetada StartKey.key'ks.

Network üldiselt

siis vastuseks tulev pakett saabub tagasi porti 2555. Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte UPD protokolli puhul blokeerida. Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille

Süsteemitarkvara aruanne

11 8) Nuppu „Edasi“ vajutades algab Ubuntu paigaldamine. 12 9) Paigaldamise lõpus on vaja arvuti taaskäivitada, operatsioonisüsteem on paigaldatud. 13 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED Kasutajate lisamine ning kustutamine Kasutajate lisamiseks tuleb esimese asjana avada terminal, mille leiab kõrvalt menüü pealt või vajutades CTRL + ALT + T (Ubuntu). 1) Kasutaja lisamiseks on 2 käsku: „adduser“ ja „useradd“. Hetkel kasutame käsku „adduser“, kuna „useradd“ on detailsem ning keerukam lisamine, mis tihtipeale pole vajalik. Kui terminal on avatud, peaks sisse logima juurkasutajana (root) kasutades käsku „sudo –i“ ning sisestades oma parooli. 2) Järgmisena tuleks terminali kirjutada „adduser user“, mis loob kasutaja nimega „user“.

PHP ALUSED RAAMAT

Serveri käivitamiseks leia üles selle käivitamise ikoon ja lihtsalt kliki sellel. Programmi edukal käivitumisel kuvatakse ekraani alumises parempoolses nurgas roheline ikoon. Mitteedukal käivitamisel on see punane või kollane, põhjuseks siis mõne teenuse mittetöötamine. Mittetöötamise võivad põhjustada näiteks arvutis töötav Skype või mõni teine veebiserver. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus Apache teenus ei käivitu korralikult. Selleks tee all nurgas olevale ikoonile hiire vasaku klahviga klikk ning see avab serveri menüü. Liigume valikusse Apache>Service>Install Service See avab meile konsooli akna, kus palutakse vajutada Enter ei paigaldada teenus. Pärast ebaõnnestunud käiku, kliki uuesti ikoonil ing vali Testimine Testimiseks avame veebikataloogi C:wampwww või klikime serveri ikoonil ja valime www directory. See avab kataloogi, kuhu midagi lisades näeme seda nö. veebilehel. Vaikimisi on seal index.php

Exeli õpetus

) Kuigi oled ehk siiani märkimisega hakkama saanud, tasub ikkagi järgnevaid tutvustusi vaadata. Kindlasti avastad nii mõnegi uue nipi, mida varem ei teadnud. Terve tabeli märgistamiseks on klahvikombinatsioon Ctrl+A, eeldab, et aktiivne lahter on tabelis ja tabelis ei ole ühtegi tühja rida ega veergu. Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine 1. Märgi esimene osa lahtreid. 2. Vajuta alla ja hoia all CTRL klahvi. 3. Nüüd märgi ülejäänud lahtrid. Sama nippi saad kasutada ka tervete ridade, veergude, üksikute lahtrite ja kõikvõimalike segavariantide puhul. Märkimist ei saa sammuna tagasi võtta. Põhjus lihtne - märkimisega ei ole ju veel midagi toimunud! Vahel ajab segadusse see, et märkimise käigus jääb märgitud plokis ikka üks lahter valgeks. Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui

Autocad II

ka lisa 1 juhendi esimesest osast): · 8,13.5,-9 ­ absoluutsed ristkoordinaadid; · @8,13.5,-9 ­ relatiivsed ristkoordinaadid; · 7<22.5,6.45 ­ absoluutsed silinderkoordinaadid; · @7<45,5.5 ­ relatiivsed silinderkoordinaadid; · 4<90<30 ­ absoluutsed sfäärkoordinaadid; · @4<90<30 ­ relatiivsed sfäärkoordinaadid. Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE ­ tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin- naline objekt (moodustamise ajal paralleelne jooksva koordinaadistiku XY-tasapinnaga). Küll aga saab kolmemõõtmelist polüjoont joonestada käsuga 3DPOLY, mis osutub kahe-

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

nimetatakse kalibreerimiseks ja meetodeid on kaks. Esimene võimalus on osta vastav riistvara (kolorimeeter), ilma põhjuseta näiteks Eye-One Display 2 ja lasta sellel kogu töö ära teha. 15 Kuna meil selliseid vahendeid pole, siis kasutame monitori kalibreerimiseks ICC värviprofiili. Enne seda aga veendume, et meie resolutsioon on maksimum ja kasutame võimalikult palju värve (32-bit). Selleks vali arvutis Control Panel>Display>Adjust Resolution Nüüd oleme valmis RGB värviprofiili muutma. Selleks vali Control Panel>Color Managment. Avanenud aknas vali vastav monitor. 16 Edasi kliki samas aknas Advanced sakile ja veendu, et Device profile oleks sRGB või Adobe RGB (1998). Esimene valik võiks olla sRGB, sest Adobe RGB on suurema värviruumiga ja värvid on kohati erksamad

ArcGIS juhendmaterjal EESTI KEELES

tööriistariba Kihihaldur Kaardiaken Kaardikihi Tools tööriistariba rippmenüü Joonistamine Olekuriba Joonis 2. ArcMap kasutajaliides ArcMap`i kasutajaliides Tiitliriba ­ kaardidokumendi (.mxd) nime kuvamine Kihihaldur ­ kaardikihtide (layer) ja andmefreimide (Data Frame) haldamine Olekuriba ­ selekteeritud tööriistariba info ja hiire pointeri asukoha koordinaatide info kuvamine 1.1.2 ArcCatalog ArcCatalog on vahend GIS andmete organis eerimiseks ja haldamiseks. Aplikatsioon, mis on sisulis elt käsitletav kui ruumiandmete Windows Explorer, sis aldab vahendeid geograafilise andmestiku sir vimiseks, geograafilis eks (kihi graafiline pilt) ja tabelkujul (atribuuditabelid) kuvamiseks, loomiseks ning metaandmete salvestamiseks (vt ka joonis 3). Samuti määratakse

Nimetu

Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea. Siin näites paistab, et alamprogramm Main' i sulg on sama kaugel taandes kui alamprogrammi alustav rida ise. Ning klassi sulg on sama kaugel kui klassi alustava rea sulg. Nõnda saab programmi pikemaks kasvamisel kergemini järge pidada, millises plokis või millistes plokkides vaadatav käsk asub. Nõnda on esimene väike programm üle vaadatud ja loodetavasti tekib natuke tuttav tunne, kui vaadata järgnevaid ridu: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Käivitamine Edasi tuleb tervitusrakendus käima saada. Töö tulemusel tekkinud pildi võib arenduskeskkonnas (näiteks Visual Studio 2008) ette saada kergesti - vajutad lihtsalt käivitusnuppu ja midagi ilmubki.

Google App Engine

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010  Google App Engine ­ Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................

Google SketchUp

Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.2 Joonistusala Mehikese eemaldamine ehk uue malli loomine Kui programmi käivitame, siis tervitab meid üks mehike joonistusala keskel. Vali Select-tööriist ja kliki mehele ning vajuta klaviatuurilt kustutusklahvi Delete. Nüüd vali menüüst File>Save As Template, pane mallile nimi ja soovi korral iseloomustus. Nüüd peaks selle malliga avatama kõik sinu uued dokumendid. Teljed 3D mudelite loomisel on oluline xyz-teljestik, mis määravad mudeli pikkuse, laiuse ja kõrguse. Teljestikud ristuvad 0-punktis. Google SketchUp värvib teljestikud vastavalt punane, sinine ja roheline. Kõikide mudelite loomise aluseks ongi nende värvide jälgimine. Isegi kui silm "ütleb", et joon on viltu, siis usu alati värve 8

Programmeerimine PHP

# kaivitame funktsiooni sum() # ja kirjutame tulemuse väljundisse echo $a.' + '.$b.' = '.sum($a, $b); /* Funktsioon summa leidmiseks. Sisendiks on 2 argumenti ja tulemuseks on nende summa */ function sum ($x, $y) { return $x + $y; } ?> Näide 1.3.2 Eraldajad PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga: separators.php käsk: defineeri muutuja $a ja selle väärtuseks pane 1 $a = 1; // käsu lõpp - semikoolon // käsk: defineeri muutuja $b ja selle väärtuseks pane 3 $b = 3; // käsu lõpp - semikoolon // käsk: kirjuta valjundisse muutuja $a väärtus echo 'a = '.$a; // käsu lõpp - semikoolon // käsk: kirjuta väljundisse reavahe echo '
'; // käsu lõpp - semikoolon // käsk: kirjuta väljundisse muutuja $b väärtus echo 'b = '.$b; // käsu lõpp - semikoolon ?> Näide 1.3.3 Echo

Microsoft Operatsioonisüsteemid

üksikuid süsteemi faile Windows Me setup faile. Samuti on uuendatud kolm uut kaarti nimega "Staatiline VxDs", "Keskkond" ning "International". Static VxDs kaart võimaldab kasutajatel lubada või keelata staatiline virtuaalse seadme draiverid laaditakse käivitamisel, Keskkond kaart võimaldab kasutajatel lubada või keelata keskkonnamuutujaid ja Rahvusvahelise kaart võimaldab kasutajal määrata rahvusvahelise keele klaviatuuri seadeid, mis olid varem sätestatud kaudu real-mode MS-DOS konfiguratsioonifailid. Cleanup nuppu Startup kaart võimaldab puhastada kehtetu või kustutada startup kirjeid. · Süsteemi jälgija on uuendatud Dial-Up Adapter osa. Kasutajad saavad nüüd jälgida objekte, näiteks ühenduse kiirused, baite või edastatud / sekundis. Windows ME Pildid 15 1.8.Windows XP on Windowsi 9. operatsioonisüsteem

AutoCad I

· vajadusel varustatakse joonis nõuetekohaste mõõtmetega; · kui jooned peavad lõikuma, siis nad ka täpselt lõikuvad (ei jäeta pragusid ega liigseid joonejuppe); · püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema; · kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema; Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted: · punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp- sudena ekraanil (vajutades hiire vasakpoolsele klahvile); · koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk `GRID (vt. lk. 12); · hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk `SNAP (vt. lk. 12); · rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk `ORTHO (vt. lk. 16); · kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar-trasseerimist (vt. lk. 16);

Loogika ja programmeerimine

Seejärel loodi assembler, mis kujutab endast lihtsat keelt asendamaks arvuti protsessori kahendkoodis kirjutatud käsud mnemoonikutega - lihtsate käske tähistavate tähekombinatsioonidega. Programmeerijate jaoks oli see suur samm edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: · Fortran I (1954) · Algol 60 · Cobol 60 · Fortran IV · Basic (1963) · PL/1 · Simula (1967) · Algol 68 · Pascal (1970) · SmallTalk (1972) · C (1972) · Forth · Cobol 74 · Fortran 77 · Modula 2 · Ada