Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Failihaldusülesanne arvutis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
control, avada, vajutades, failisüsteem, andmekandja, explorer, document, käsklus, failidel, järgnevaid, arvutisse, kustutada, märke, kirjutatakse, tekstifaili, andmekandjaid, windows, salvestada, erineval, asukohta, algses, formaadis, valides, recent, documents, folder, hoides, select, delete, punktiga, faililaiendid, virtuaalne, ketas, haldamiseksFailihalduse ülesanne Kirjelda järgnevaid tegevusi: 1. Kuidas luua rakendusprogrammis uut dokumenti? Uue dokumendi loomiseks, selleks anna menüükäsk File New..., või tee hiireklõps nupuribal oleval käsunupul . Mõnikord tuleb kinnitada oma soovi klõpsuga lingil Blank Document (tühi dokument). 2. Mis on vahet käskudel Save ja Save As...? Dokumentide salvestamiseks on Windows'is kaks käsku: Save (Salvesta) ja Save As... (Salvesta nimega...). Need käsud leiad File-menüüst. Käsku Save kasuta juhul, kui dokument on juba kettale salvestatud. Selle käsuga salvestatakse dokument samasse faili, kuhu ta juba salvestatud oli. Käsu Save käivitab ka klõps käsunupul. Kui tahad dokumenti salvestades muuta
Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks
· Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control; · Tehakse hiireklõpsud ülejäänud failide nimedel; · Vabastatakse Control klahv. Uue kausta, faili, kiirikooni loomine Alamkausta loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse alamkausta luua. · Valida menüüst File alammenüüst New käsk Folder. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Faili loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse faili luua. · Avada menüüst File alammenüü New. · Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document.
järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control; · Tehakse hiireklõpsud ülejäänud failide nimedel; · Vabastatakse Control klahv. Uue kausta, faili, kiirikooni loomine Alamkausta loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse alamkausta luua. · Valida menüüst File alammenüüst New käsk Folder. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Faili loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse faili luua. · Avada menüüst File alammenüü New. · Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document.
Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde. 2 Ikoonid võimaldavad teil avada programme, faile, kaustu, kettadraive, veebilehti ja printereid. Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate paigutada failid, mida soovite arvutist kustutada. Ikooni nime tuvastamine Ikooni nime või sisu kuvamiseks asetage kursor ikoonile. Faili või programmi avamine
· Multiplan - Exceli õpetus neile, kes oskavad kasutada programmi Multiplan · Technical Support - info tehnilisest toetusest programmile Excel (näiteks fax) · About Microsoft Excel - info kasutatava Excel-i koopia kohta: versiooni number, litsentsi andmed; samuti on siin veidi infot arvutisüsteemi kohta Excel-File-Open Avanenud aknas on järgmised osad: · File Name: - siia tuleb trükkida faili nimi, mida Te soovite avada (või klõpsutada vastaval failinimel failivaliku aknakeses) · Failivaliku aknake - see asub rea File Name: all ja siia ilmub aktiivses kataloogis olevate failide nimekiri (näidatakse ainult need failid, mis on lubatud valiku List Files of Type: sablooniga, vaikimisi on sablooniks *.xls, st. näidatakse ainult .xls laiendiga faile) · Directories: - saab valida kataloogi, kust Te soovite faili avada. Mingi kataloogi aktiviseerimiseks tuleb teha
- I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis. Paigaldamise käigus küsitakse sul vaikimisi veebilehitsejat, kui Internet Explorer sobib, siis vajuta lihtsalt Open. Edasi päritakse ka sinu emaili kohta, mis jäta nii nagu on ja tulemüüri reageerimisel luba serveril kasutada internetti. Edukast paigaldamisest annab märku aken, kus on võimalik pärast Finish vajutamist server koheselt käivitada - Launch WampServer 2 now. Aga mina eemaldan valiku ja käivitan serveri Start-menüüst. WampServer käivitamine ja haldamine Serveri käivitamiseks leia üles selle käivitamise ikoon ja lihtsalt kliki sellel.
Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). et.wikipedia.org Operatsioonisüsteem vastutab failide loomise, kustutamise ja muutmise eest. Tavaliselt on selleks operatsioonisüsteemis realiseeritud ühe või rohkema failisüsteemi tugi. Failisüsteem määrab ära hulga andmete salvestamiseks, kustutamiseks ja muutmiseks vajalikke parameetreid: millisteks loogilisteks osadeks on kõvaketas jaotatud, kuidas andmeid kõvakettale salvestatakse, mis on fail, mil viisil on võimalik asukohad struktureerida jne. Erinevad operatsioonisüsteemid kasutavad erinevaid failisüsteeme ning ühe operatsioonisüsteemi jaoks vormindatud kõvaketas ei pruugi olla loetav (ning sinna pole siis võimalik ka kirjutada) teise operatsioonisüsteemi poolt.
Find otsimine Replace asendamine Go To soovitud kohta liikumine VIEW - dokumendi vaatamise erinevad võimalused, ekraanipildi kujundamine Normal - tavaline vaade teksti kiireks sisestamiseks Online layout nn veebivaade, kus teksti kuvatakse vastavalt akna suurusele ning lisandub navigeeritav sisukord Page Layout - trükikuju vaade (sellisena ilmub tekst paberile) Outline - struktuurvaade, mis hõlbustab dokumendi reorganiseerimist Master Document - selles vaates saab jagada dokumendi alamdokumentideks (kasulik suurte projektide korral, nt raamatud või mitmeosalised aruanded) Toolbars - saab nupuridasid sisse-välja lülitada Ruler - saab töölehe ülaosas ning vasakul asuvaid joonlaudu sisse-välja lülitada Document Map sisukorravaade, kus kuvatakse vaid dokumendis leiduvad pealkirjad Header and Footer - jaluste ja päiste sisestamine
dtd">
vastavate üksikkaartide „sakkidel”, vaid nimistus oleva real klõpsamisega, kus valikut näitab rea ees olev sinine kolmnurk ▶) ÜLESANNE I Pinnatükk 25 Jooniselehtede kogumi kujundamise (valiku) kinnitamise kaart Käsu NEWSHEETSET paleti esimene leht. Viies hiirenoole paleti vasakule laiale püstribale, ja vajutades alla hiire vasaku nupu, ning hoides sada alla surutuna, saab paletti „tragida” jooniseväljal suvalisele kohale ÜLESANNE I Pinnatükk 26 Käsu NEWSHEETSET paleti teine leht Käsu NEWSHEETSET paleti kolmas leht NB! Klõpsamine real ENNE seda väikest kolmnurka kutsub valja vestlusakna Create New Drawing,
siis vastuseks tulev pakett saabub tagasi porti 2555. Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte UPD protokolli puhul blokeerida. Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille
3.5. Operatsioonisüsteemid, mida WMware Microsoft Windowsi keskkonnas toetab: 1. Windows 8 2. Windows 7 3. Windows Vista 4. Windows XP (Service Pack 3) 5. Windows Server 2012 6. Windows Server 2008 7. Windows Server 2003 Standard 8. Windows XP Home Edition (Service Pack 2 või uuem) 3.6. LISAKS: Et kasutada abisüsteemi programmis WMware Workstation ("Help" menüü all), on vaja ühte neist veebilehitsejatest: Internet Explorer 6 või uuem, Mozilla Firefox 1 või uuem, Netscape 7 või uuem, Safari 1 või uuem, Opera 7.54u2 või uuem. 6 4. VMware Workstation 9 installeerimine NB! Nagu juba mainitud on VMware Workstation 9 tasuline programm. Toode tuleb osta, et kasutada selle täisfunktsioone. See programm saadaval ka demo versioonina! 4.1. Avage "VMware-workstation-full-9.0.0-812388.exe", mis saab allalaadida leheküljelt https://my.vmware
nimetatakse kalibreerimiseks ja meetodeid on kaks. Esimene võimalus on osta vastav riistvara (kolorimeeter), ilma põhjuseta näiteks Eye-One Display 2 ja lasta sellel kogu töö ära teha. 15 Kuna meil selliseid vahendeid pole, siis kasutame monitori kalibreerimiseks ICC värviprofiili. Enne seda aga veendume, et meie resolutsioon on maksimum ja kasutame võimalikult palju värve (32-bit). Selleks vali arvutis Control Panel>Display>Adjust Resolution Nüüd oleme valmis RGB värviprofiili muutma. Selleks vali Control Panel>Color Managment. Avanenud aknas vali vastav monitor. 16 Edasi kliki samas aknas Advanced sakile ja veendu, et Device profile oleks sRGB või Adobe RGB (1998). Esimene valik võiks olla sRGB, sest Adobe RGB on suurema värviruumiga ja värvid on kohati erksamad
Antud sam kaustas asuvad failid on ilma laiendita ja nad on ainult registri fragmendid ning seega ei lase Windows vaikimisi neile ligi mitte kui kedagi, isegi lugeda ei saa neid. Et nendele failide ligi pääseda peab tegema ühte neist: * Sellesamas kompuutris peab olema lisaks Windows'ile veel mingi teine erinev operatsioonisüsteem (Linux, Knoppix, WinPE jne) ja Sul tuleb laadida ennast sinna teise opsüsteemi. * Kui Sul on süsteemikettal FAT (või FAT32) failisüsteem, siis loo Windows 95/98 laadimisdiskett ja lae oma kompuuter sellelt laadimisdisketilt ning kopeeri SAM ja SYSTEM failid teise kausta või siis disketile. * Kui Sul on NTFS failisüsteem, siis kasuta näiteks NTFSDos Pro poolt loodud disketti, et saada ligi registrifailidele. Kuna SYSTEM registrifailid ei mahu disketile ära, siis tuleb kasutada mingit DOS'ile baseeruvat arhiveerimisutiliiti, näiteks HA. Et lisada SYSTEM registrifaile disketile, selleks tipi käsk: a:ha.exe a a:system.ha
Samuti on võimalik joonist liigutada hoides all
Joonis 1. Google App Engine SDK graafiline liides programmide haldamiseks Windows ja Mac keskkondades sisaldab SDK graafilist töökeskkonda, mis võimaldab mugavalt luua uusi aplikatsiooniprojekte, neid serverisse laadida ning lokaalses veebiserveris testida. Linux keskkonnas graafiline liides (hetkel) puudub, selle asemel tuleb kasutada tekstilisi käsklusi. SDK käsud Run - Aplikatsiooni käivitamine GAE emulaatoris (lokaalne veebiserver) Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55 Google App Engine Andris Reinman Browse - Veebilehitseja avamine aplikatsiooni aadressiga lokaalses veebiserveris
detektiivi roll ning püüda asuda tõestama, et mõni stantardne koodikäsklus toimib vigaselt. Kõige kindlam võimalus midagi tööle saada on tõestada, et seda pole olemasolevate vahenditega võimalik teha. Enamasti selgub süstemaatilise läbiproovimise käigus siiski, et soovitud lahendus on tehtav - kuigi mõnikord küllaltki pikka teed pidi. Paratamatult aga leidub kohti, kus ka programmeerimiskeele enese käsklus käitub vähemasti mõningates olukordades kõhutunde pakutust erinevalt. Vahel aitab sellistel puhkudel manuaali lugemine. Välistatud pole aga ka olukord, kus on võimalik tehnoloogia autoritele saata uhkusega kiri, kus kirjeldada leitud viga ning selle esinemise olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati
Joonistamine Olekuriba Joonis 2. ArcMap kasutajaliides ArcMap`i kasutajaliides Tiitliriba kaardidokumendi (.mxd) nime kuvamine Kihihaldur kaardikihtide (layer) ja andmefreimide (Data Frame) haldamine Olekuriba selekteeritud tööriistariba info ja hiire pointeri asukoha koordinaatide info kuvamine 1.1.2 ArcCatalog ArcCatalog on vahend GIS andmete organis eerimiseks ja haldamiseks. Aplikatsioon, mis on sisulis elt käsitletav kui ruumiandmete Windows Explorer, sis aldab vahendeid geograafilise andmestiku sir vimiseks, geograafilis eks (kihi graafiline pilt) ja tabelkujul (atribuuditabelid) kuvamiseks, loomiseks ning metaandmete salvestamiseks (vt ka joonis 3). Samuti määratakse läbi ArcCatalog`i loodava geoandmebaasi või objektiklassi ülesehitus ja sis u (struktuur). 4 Joonis 3. ArcCatalog 1.1.3 ArcToolbox ArcToolbox aken (vt
Üldiselt on mõistlik mitte kasutada suuri ja väikseid tähti, kuna hiljem teeb see töö Linuxi terminalis raskemaks. Samuti pole mõistlik valida automaatset sisselogimist ning tuleks alati valida „Sisselogimiseks küsitakse parooli“. Kodukataloogi krüpteerimine on kasutaja enda valik, selda valides tugevdab 10 kasutaja enda andmete turvalisust. 11 8) Nuppu „Edasi“ vajutades algab Ubuntu paigaldamine. 12 9) Paigaldamise lõpus on vaja arvuti taaskäivitada, operatsioonisüsteem on paigaldatud. 13 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED Kasutajate lisamine ning kustutamine Kasutajate lisamiseks tuleb esimese asjana avada terminal, mille leiab kõrvalt menüü pealt või vajutades CTRL + ALT + T (Ubuntu). 1) Kasutaja lisamiseks on 2 käsku: „adduser“ ja „useradd“
· nelinurga tipupunktid tuleb sisestada ümberkäigu suunas (vt. joonis 2, paremal); · nelinurga tipud võivad paikneda ruumis suvaliselt, mitte tingimata ühel tasandil; · sisestades enne järjekordse tipu sisestamist tähe I (või tehes külgmenüüst valiku Invisibl), jääb pinna järgmi- ne serv nähtamatuks. Joonestuspakett AutoCAD si- saldab üheksa tüüppinna joonesta- mise protseduure. Nende pindade joonestamiseks on kasulik avada ikoonilatt Surfaces või siis käi- vitada rippmenüüst Draw valik Surfacesja selle alamvalik 3D Surfaces.... Need üheksa pinda Joonis 2. on järgmised (sulgudes tuuakse protseduuri nimetus): ristthukas (ai_box), kiil (ai_wedge), püramiid (ai_pyramid), koonus (ai_cone), sfäär e. kerapind (ai_sphere), kuppel (ai_dome), kauss või vaagen (ai_dish), toor e. rõngaspind (ai_torus) ja võrk (ai_mesh). Käivitada võib
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit
1. Kui tegu on uue tabeliga, mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As 2. Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde. Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad: · Save in: - siit saab valida ketta, kuhu tabel salvestatakse. Kettavaliku akna saate avada, kui klõpsutate selle rea lõpus oleval alla-noolekesel. · Rea Save in: all asub aknake, kus näidatakse parajasti aktiivse kausta sisu. Kui soovite mingi kausta sisse liikuda, siis tehke selle kausta nimel topeltklõps. Tagasi ülemkausta saate liikuda nupu Up One Level abil. Selles aknakeses liikuge kausta, kuhu Te soovite oma tabeli salvestada.
mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises reziimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS-programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s. Uuendusteks olid parem AGP ja USB toetus. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB toetus on seal nii vigane, et enamik draivereid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 Gb kõvakettad on FAT32 failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes). Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine kasutajaliidesesse, Active Desktop, tõhusam Windows Explorer, UNC (Uniform/Universal Naming Convention aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribast juurde pääseda). Kuna sarnaseid funktsioone Windows 95-ga oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe arendatud ja peamiselt turunduslikel põhjustel turule toodud.
annete, uurimuste, brosüüride jmt vormistamiseks. On olemas mitmeid valmiskujundusega dokumendi põhjasid ehk malle (templates). Nt. CV-d, pro- tokollid, kalendrid, kirjaplangid jne (Vt Fail->Uus->Mallid). Blankette ja põhjasid vt täiendavalt aadressidelt http://office.microsoft.com/et-ee/templates/?CTT=97 ja http://www.sekretar.ee/static/Dokumendihaldur (7.09.2011) Tekstitoimetisse sisenemisel avatakse automaatselt tühi dokument Blank Document . Failiformaat tekstitoimetis MS Word on docx alates Word2007 versioonist (varem lihtsalt doc), mis tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm. Teadmiseks: o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile.
Ja loomulikult, kuna pakett on inglise keeles, siis ilma sellest keelest aru saamata on raskem hakkama saada (kuigi mitte võimatu!). 2. Ülevaade joonestuskäskudest Kui joonestuspakett AutoCAD Release 15.0 on arvutisse installeeritud (installeerimist me ei käsitle), siis tema käivitamine on võimalik ekraanil oleva ikooni abil (punast värvi A-täht). Tulemusena avaneb dialoogaken (vt. joonis 1), millelt saab valida, kas alustada uut joonist või avada olemasolev, mida saab kaustadest (folder) otsida. Valikuvõimalusi on neli: · Open a Drawing olemasoleva joonise avamine; · Start from Scratch uue joonise alustamine vaikimisi määrangutega, vastavalt soovile kas inglise (jalgades ja tollides) või meetermõõdustikus; · Use a Template uue joonise avamine, kasutades varemloodud malli (template, failid laiendiga .dwt; kus valida saab mitmesuguste formaatide ja kirjanurgastiilide vahel);
kasutusel harvem, kuna oht vaikimisi saada liiga suured ligipääsuõigused · Igal objektil on omanik (mingi subjekt) - identifitseeritav nt isikukoodi põhjal vms · Omanikul on objektile maksimaalsed õigused · Omanik saab määrata teiste subjektide juurdepääsuõigusi oma objektidele · Subjektide grupeerimine lihtsuse huvides DAC realiseerimine · Iga objektiga võib siduda pääsuloendi (ACL - Access Control List). ACL sisaldab subjektikirjelduste ja lubatud/keelatud tegevuste paare. fail.txt: (mati: LK, kati: L) Millal parem: palju faile ja vähem kasutajaid; kasutajaid annab grupeerida · Iga subjektiga võib siduda voliloendi (capability list). Voliloend sisaldab objekti ja lubatava pöörduse paare. mati: (printer: K, CD: L) Millal parem: palju erinevate õigustega kasutajaid, objekte on pigem vähe Millal halvem: palju faile ja vähem kasutajaid · capability tõlgitakse volituseks
(nt. OpenOffice.org Writer ja Microsoft Office Word). Seda võivad kopeerida ja kasutada kõik (kodud, koolid, firmad). Menüüde suhtes on OOo Writer ja MS Word sarnased. Programmisisesed aknad on MS Wordis ainult küljepaanid ,kuid Writeris on nii dokitud , kui ka vabalt liikuvad aknad. Enamik kirjutamise, toimetamise ja ülevaatamise korraldusi on OOo Writeris samad ,mis MS Wordis, kuid on väikesed erinevused detailides. Open Office suudab avada ja toimetada kõiki MS Offici faile, MS Office aga OO failidega toime ei tule. Enamikul juhtudel on OO failide maht oluliselt väiksem kui MS Offici puhul. Seega tuleb arvestada vaid sellega, et kui soovitakse faile edasi saata, siis peab neile adressaatidele, kellel on arvutis vaid MS Office, failid enne sobivasse formaati sättima. 7 Kuid nüüd välja lastud ka liides kõigile Microsoft Wordi kasutajatele, mis annab võimaluse
kirjavahemärke · uute Plug and Play (ühenda ja mängi) seadmete tugi, st nende automaatne paigaldamine (installeerimine) ja konfigureerimine · uuendatud kasutajaliides, mis teeb ligipääsu paljudele arvuti ressurssidele palju kergemaks Start-nupu kaudu · ühe hiireklõpsuga käivitatavad toimingud (keskmine nupp või rullik asendab topeltklõpsu, parempoolne avab hüpikmenüüd) · täiustatud failihaldur Windows Explorer · sisseehitatud NetWare ja muu arvutivõrkude (Interneti) tugi lisanduvad 32-bitised täiendused · kontoripaketi Office kasutamine (erinevad programmid) UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 1970. aastate alguses Bell Labsis ja millel on mitu versiooni. Omadusi: · Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Igal failil
rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
käivitusõiguse tõkkeid, static - et alamprogramm Main on olemas ja käivitusvalmis kohe rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
Kirjuta fotol 1 iga pistikupesa juurde (nii täpselt, kui võimalik otsustada) tema eesti- keelne nimetus (tüüp) ning näiteks mõni seade, mida sinna pessa asetada saab. Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist? Võrdle mahu osas tänapäevast kõvaketast, disketti, laserketast (CD-ROM) ja USB- mälupulka (koos arvuliste näidetega). Millised neist andmekandjatest kardavad mag- netvälja? Millised on klahvide Control key, Alternate key ja Insert key eestikeelsed nimed ja põhiline 4 tähendus? Millised on mehaaniliste hiirte puudused võrreldes optiliste hiirtega? Miks ei tasu hiire asendajana kasutada graafikalauda (digitaallauda)? Mida tähendab mõiste ,,värskendussagedus" kineskoopmonitoride juures (seletus, ühik, arvuline näide)? Millisest värskendussagedusest suuremat (või võrdset) tohib sil-
annaabi.ee 
