1s T=t/N võnkesagedus-ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv Tähis f, mõõt 1Hz hälve-keha kaugus tasakaaluasendist Tähis X mõõt 1m võnkeamplituut-suurim kaugus tasakaaluasendist e. max hälve, tähis x0 resonants-võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süstemi vabavõnkumise sagedusega harmooniline võnkumine-võnkumine mis toimub sin või cos funkts. Järgi Algfaas-näitab milline osa võnk. on ajahetkeks 0 juba perioodist möödunud Faasivahe-kahe võnkumise faasi erinevus Laine-võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront-piir kuhu häiritus on jõudnud Lainete liigid: ristlaine, pikilaine ristlaine-osakesed võnguvad risti laine levimis suunaga. Nt:merelaine pikilaine-võnkumine toimub aine levimises suunas laine periood 1) aeg mille jooksul lainepunkt teeb täispöörde 2) aeg millega laine front läbib ühe laine pikkuse laine sagedus-lainepunkti võngete arv ajaühikus
Algfaas-liikumise algus, n. harmoonilise võnkumise algfaas on t=0. 4. Sageduse ja lainepikkuse seotus: c=f, kus c-valgusekiirus. Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega f, laineharjade arvuga, mis läbib mingit ruumipunkti ajaühikus. 5. Samasihiliste võnkumiste liitmine: x1=a1cos(0t+1) tan=(a1sin1+a2sin2)/( a1cos1+a2cos2) x2=a2cos(0t+2) Harmooniliste samasihiliste võnkumiste liitmine taandub vektorite liitmise operatsioonile. Kui liidetavate võnkumiste faasivahe on 0 on resultantvõnkumise amplituud võrdne kahe liidetava võnkumise amplituudide summaga. Kui faasivahe on ± (vastasfaasis olevad võnkumised), siis on resultantvõnkumise amplituud Ia1-a2I. Kui sagedused on erinevad, siis ei ole resultantvõnkumiseks enam harmooniline võnkumine, vaid mingi keerulisem. Ristsihiliste võnkumiste liitmine: x2/a2+y2/b2-(2xy/ab)cos=sin2 Kui liidetavate võnkumiste faasivahe on 0, siis võtab eelnve võrrand kuju: (x/a-y/b)2=0, millest järeldub
Olemas ka alasivoolu korral. On põhjustatud laengukandjate vastastikmõjust aineosakestega. Pinge ja voolutugevuse vahel faasi vahet ei ole. · Induktiivtakistus põhjustab ahelas olev induktiivpool. Valem: XL=wL. On põhjustatud enda induktsiooni nähtusest. Voolutugevuse muutus põhjustab poolis enda induktsiooni elektromotoorjõu, mille märk on voolumuutuse suunale vastupidine. Voolutugevuse ja pinge vahel on faasivahe. Pool on lisavooluallikas. · Mahtuvuse takistus moodustab vooluahela kondensaator.Pmt on kondensaator lisavooluallikas. Valem: XC=1/wc · Vahelduvvoolutugevuse efektiivväärtus selline alasivoolu tugevus, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. · Relaktiivvõimsus kui ahelas on induktiiv või mahtuvustakistus, siis on pinge ja voolutugevuse vahel faasivahe, vahepeal on võimsus neg. Seda võimsust nim.
erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus. Selle hindamiseks vaadatakse aega, mille jooksul valguslainete paketis juhuslik faasimuutus ei ületa -d. Niisugune kriteerium on valitud seepärast, et selle ületamisel seguneksid juba maksimumid ja miinimumid ja interferents poleks enam jälgitav. Valguslainete ruumiline koherentsus. Tuleneb ajalise koherentsuse nõudest. Nimelt see on ruumiosa mõõde, mille sihis ei muutu lainepakettides juhuslik faasivahe rohkem kui võrra. Keskkonnas valguse kiirus väheneb ja siis: Seega tuleb arvesse optiline teepikkus. Praktikas tähendavad koherentsuse nõuded seda, et liituvad valguslained tulevad sünteesida ühest ja samast valgusallikast ja valguse spektraalset koostist tuleb oluliselt piirata. 83. Lähtudes joonisest, tuletage valguse interferentsi üldtingimused punktis M. Vaatame punktis M toimuvat liitumist
Võib olla positiivne ja negatiivne. Amplituut- maksimaalne hälve. Harmooniline võnkumine- saab kirjeldada sin-või cos-funktsiooni abil. Esineb looduses suht palju, nt kiik, vahelduvvool. Siinuse argumendiks olevat suursut l=wt, nimetatakse faasiks. Suurust w, mis tiirlemise jaoks on nurkkiirus, nimetatakse võnkumise korral ring-ehk nurksageduseks. Mõõtühik on 1 rad/s. Algfaas- määrab süsteemioleku ajahetkel t=0 Faasivahe- kahe võnkumise faasi erinevus. ¼ korda pii, teine võnkumine on pii/2 esimesest võnkumisest ees. Infraheli- 0-16 hz Kuuldav heli- 16-20 000 hz Ultraheli- Suurem kui 20 000 Hz Pendel- võnkuva süsteemi füüsikaline mudel. Kõiki pendleid iseloomustab isokroonsus ehk võime võnkeamplituudi muutumisel võnkeperioodi säilitada. Matemaatiline pendel-venimatu kaalutu niidi otsas riputatud punktmass. Võnkumist põhjustab raskusjõud koos niidis tekkiva tõmbejõuga
1. aktiivtakistus 2. Mahtuvustakistus 3. Induktiivtakistus Aktiivtakistus tekitab vahelduvvooluahelas olev takisti ( On põhjustatud laengukandjate vastastikmõjul ioonide ja teiste osakestega Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahet ei ole Induktiivtakistus tekitab poolis tekkivale voolule. tekib tänu poolis olevale endainduktsiooni elektromotoorjõule, mis takistab voolu muutumist (Xl w . l) Puhtalt induktiivtakistusel ahelas soojust ei eraldu ning pinge ja voolu vahel faasivahe pii/2, kusjuures voolutugevus jääb pingest maha Mahtuvustakistus tekitab ahelas olev kondensaator. Tekib tänu sellele, et kondensaator võib vaadelda kui lisa kondensaatorit, mis voolu kasvamisel laadub, kahanemisel annab energiat ahelasse tagasi. Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahe pii/2. Soojust puhtalt ei eraldu. Pinge jääb voolutugevusest ajaliselt veerand perioodi maha. (Xc 1 jagatud (w . c) Vahelduvvoolu võimsus Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nim
Igal värvil on erinev lainepikkus Interferents, difraksioon Interfrents- 2 valguslainet hakkavad teineteist segama Lainete liitumine, mille tulemusel erinevates ruumipunktides lained kas tugevdavad või nõrgenevad teineteist Difraksioon-lainete (valguse) paindumine tõkete taha Faas kirjeldab laine olekut Lained, mis on faasistiituvad ja tugevndavad üksteist. Vastasfaasis kustutavad teineteist Faasivahe iseloomustab kui palju 2 lainet teineteise suhtes hilinevad. Interfentse tingimused: 1. Laine peab pika aja jooksul säilitama oma esialgsed parameetrid 2. Kui laine pole pidev, on pilt pidevalt muutuv ja silm fikseerib pideva valgustatuse 3. Lained peavad olema koherentsed-ained, mis on sama lainepikkusega ja samasfaasis Selgenev kile - selleks, et laseks rohkem valgust läbi - need vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud
Mille poolest erineb laservalgus tavalisest valgusest ? Laseri valgus on MONOKROMAATILINE Laseri valgus on KOHERENTNE e. võnkumised või lained on kooskõlastatud ajas ,lained on ühesuguse pikkusega. Laseri valgus on KOLLIMATIVNE s.t. et valguskiir ei haitu ruumis. Laserkiirel on suur võimsus Koherentsus Koherentsed lained (a) võnguvad ühistaktis (muutumatu faasi- vahega), levivad kõik samas suunas, mittekoherentsed (b) võn- guvad kõik eri taktis (faasivahe ei püsi) ja levivad suvalistes suundades. Koherentseid valguslaineid kiirgavad laserid, mittekoherentseid tavavalgustid (elektripirn, küünal.... ka Päike) 10 Tavalise valguse ja laserikiirguse võrdlus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Periood – ühe võnke kestvus Vahelduvvoolu iseloomustavad 3 suurust: 1) Hetkväärtus – suuruse väärtus konkreetsel ajahetkel 2) Amplituudväärtus – maksimaalne väärtus 3) Efektiivväärtus –see, mida näitavad mõõteriistad Laengukandjate liikumise erinevus alalis- ja vahelduvvoolul: Alalisvoolu puhul võib laengukandjate liikumist vaadelda ühtlase kulgliikumisena Vahelduvvoolu korral laetud osakesed võnguvad Faasivahe – kahe võnkumise faaside erinevus VAHELDUVVOOLU TEKITAMINE Generaator – seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks (vahelduvvool) Mehaaniline generaator – kasutatakse mehaanilist energiat KOLMEFAASILINE VOOL Kolmefaasiline vool koosneb 3st faasijuhtmest ja nulljuhtmest Faasijuhtmetes olev vool on üksteise suhtes 120 kraadi nihutatud Faasipinge – pinge 0-i ja faasi vahel KOLMEFAASILISTE TARBIJATE ÜHENDAMINE 1
Periood T on aeg, mis kulub valguslainel läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas. Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir on geomeetriline mõiste, millest ka kiirteoptika paralleeltermin geomeetriline optika. Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases (st homogeenses ja isotroopses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt
punkthaaval. Optiliste hologrammide tehnoloogia täienes kiirest pärast laseri leiutamist 1960. aastal. Oma panuse eest holograafia leiutamisel sai Gábor Dénes 1976. aastal ka Nobeli preemia. Tööpõhimõte Tavalises fotos on salvestatud vaid esemelt tulnud valguse kiiritustihedus. Seega ei ole foto vaatlemisel tekkiv valgusväli identne esialgselt esemelt tulnud valgusväljaga: kaduma on läinud info eri suundadest tulnud valguskiirte faasivahe kohta. Hologrammis on salvestatud lisaks kiiritustihedusele ka faasiinfo ning kujutise taastekitamisel tekkiv valgusväli on identne salvestamisel esemelt tulnud valgusväljaga. Seega tundubki vaatlejale kujutis kolmemõõtmelisena. Faasiinfo salvestamiseks kasutatakse interferentsi nähtust. Ruumiliselt koherentne valguskimp jagatakse kaheks, näiteks poolläbilaskva plaadiga. Osa valgusest langeb otse salvestavale
Aja järgi tuletis sellest on: 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). Lainevõrrand on võrrand, mille lahendiks on lainet kirjeldav võrrand. Lahendus: x = x0 sin(t - k r ) 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 80
Tehke joonis koos selgitustega. Keskkonna iga punkt,milleni lainetus on jõudnud,muutub ise elementaarsete k eralainete allikaks. 22. Sõnastage lainete superpositsiooni printsiip. Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis n ad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summaarne hälve on üksiklai nete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 23. Mis on koherentsed lained? Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ru umipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune saged us. 24. Mis on interferents? Mis tingimustel tekib mingis ruumipunktis interfe rentsimaksimum, mis tuingimustel miinimum? Interferents koherentsete lainete liitumisel tekkiv toime, mis tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tek ib suurema amplituudiga liitvõnkumine. 25. Mida nimetatakse lainete difraktsiooniks
25. Maa magnetiline põhjapoolus asub Maa geograafilise lõunapooluse lähedal. 26. Magnetilise induktsiooni jooned on alati kinnised jooned. 27. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mis seisneb selles, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. 28. Valguse interferentsiks nimetatakse nii lainete tugevnemist ja nõrgenemist lainete kohtumisel. 29. Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. 30. Valguslained on koherentsed, kui nende faasivahe ei muutu aja jooksul. 31. Kirjeldage Rutherfordi katset kuldplaatidega, sõnastage 2 järeldust. Rutherford pommitas väga õhukest (kilelaadset) kuldplaati alfaosakestega ja avastas, et enamus alfaosakesi läks läbi, vaid 1 8000-st põrkus tagasi see näitab, et · positiivne laeng on aatomis olemas, aga see on koondunud aatomi tuumas · aatomis peab olema väga palju vaba ruumi, kuna enamik osakesi läbis plaadi liikumissuunda muutmata 32. Vesiniku planetaarne aatomimudel
Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus - selle hindamiseks vaadatakse ajalist pikkust, mille jooksul valguslainete paketis juhuslik faasimuutus ei ületa -d. Valguslainete ruumiline koherentsus hindamiseks vaadeldakse ruumiosa mõõdet, mille sihis lainepakettides juhuslik faasivahe ei muutu rohkem kui võrra. 83. Lähtudes joonisest, tuletage valguse interferentsi üldtingimused punktis M. Faasivahe punktis M. On optiline käiguvahe. Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 84.Tuletage valem interferentsi tingimuste jaoks punktis x. Igas punktis valguse intensiivsus on määratud käiguvahega . Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 85. Tuletage kiire 1 ja 2 optilise käiguvahe avaldis maksimumi ja miinimumi jaoks.
Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus - selle hindamiseks vaadatakse ajalist pikkust, mille jooksul valguslainete paketis juhuslik faasimuutus ei ületa -d. Valguslainete ruumiline koherentsus hindamiseks vaadeldakse ruumiosa mõõdet, mille sihis lainepakettides juhuslik faasivahe ei muutu rohkem kui võrra. 83. Lähtudes joonisest, tuletage valguse interferentsi üldtingimused punktis M. Faasivahe punktis M. On optiline käiguvahe. Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 84.Tuletage valem interferentsi tingimuste jaoks punktis x. Igas punktis valguse intensiivsus on määratud käiguvahega . Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 85. Tuletage kiire 1 ja 2 optilise käiguvahe avaldis maksimumi ja miinimumi jaoks.
Faas määrab valguslaine võnkeseisundi (E-vektori väärtuse) antud ajahetkel. Valguslaines muutub E-vektor siinusfunktsiooni kohaselt. Valguse interferents lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega . Käiguvahe onvõrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. Koherentsus lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu, nimetatakse koherentseteks. Valguse difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. VALGUSE JA AINE VASTASTIKMÕJU Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Peegeldumine nähtus, kus valguskiir pöördub esimesse keskkonda tagasi. - langemisnurk - peegeldumisnurk
Koguliikumise saame, kui liidame kõik need võnkumised, arvestades liikumissuunda. võnkumiste liitmine suundade järgi kahele põhijuhule: samasihiliste ja ristuvate võnkumiste liitmisele. 0 0 2 2 2 Samasihilised võnkumised: A =A +A2 +2A1A2cos( 1 ), - faasivahe, A- amplituudid x 2 y 2 2 xy cos 0 sin 2 0 A12 A22 A1 A2 Ristuvad võnkumised(üldine ellipsi võrrand): , 0 x,y – hälbed, A-amplituudid, - faasivahe 18
Lained elastses keskkonnas Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Interferents Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. (SIINUSLAINETE LIITUMINE) Difraktsioon
(harmooniliste) Keha võib samaaegselt osaleda kuitahes mitmes võnkumises. Koguliikumise saame, kui liidame kõik need võnkumised, arvestades liikumissuunda. võnkumiste liitmine suundade järgi kahele põhijuhule: samasihiliste ja ristuvate võnkumiste liitmisele. 0 0 2 2 2 Samasihilised võnkumised: A =A +A2 +2A1A2cos( 1 ), - faasivahe, A- amplituudid x 2 y 2 2 xy 2 2 cos 0 sin 2 0 A1 A2 A1 A2 Ristuvad võnkumised(üldine ellipsi võrrand): , x ja y – hälbed, 0
21 KÜSIMUS: 7) Miks on langemistasandis lineaarselt polariseeritud ja sama-aegselt Brewsteri nurga all langev valgus ei neeldu? Kuidas võiks Brewsteri seaduse tuletada? 3.6 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste Optiline teepikkus: teepikkuse ja murdumisnäitaja korrutis. Optiline käiguvahe: kahe kiire optiliste teepikksute vahe (kasutatakse heledate ja tumedate interferentsiribade asukohtade arvutamisel). Faasivahe ja käiguvahe seos: KÜSIMUS: 8) Selgita Rayleigh interferomeetri näitel, mis on optiline käiguvahe? Kirjuta välja valem, mis näitab optilise käiguvahe väärtust. 22 3.6 Optilise kompensatsiooni selgitus Michelsoni interferomeetri näitel KÜSIMUS: 9) Selgita lühidalt Michelsoni interferomeetri näitel, mis on optiline kompensatsioon? 3.6 Valguse interferents: mis tingimused peavad olema täidetud interferentsipildi tekkimiseks
muutuvate parameetritega kvaasimonokromaatilistest lainelõikudest: E = E0 cos[0 t + (t )] , kus E on elektrivälja tugevus (nn valgusvektori moodul), E0 selle amplituud, 0 - võnkumiste keskmine sagedus, ( t ) - ajas korrapäratult moduleeruv faas. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisefekti, mille korral liitlaine intensiivsus ei võrdu liidetavate lainete intensiivsuste summaga. Selleks on vajalik, et liidetavad lained oleksid koherentsed, st nende faasivahe oleks ajas muutumatu. Kvaasimonokromaatiliste lainelõikude liitumisel on see tingimus täidetud siis, kui nende optiline käiguvahe on oluliselt väiksem nende enda pikkusest ja siis, kui valgusallikas on punktikujuline. Difraktsioon on samuti jälgitav lainete liitumisel ja see seisneb valguse hajumises langemisel tõkkele või läbiminekul avast. Difraktsiooni saab arvutada, toetudes Fresneli- Huygensi printsiibile, mille kohaselt kujutab lainepinna iga element endast sfääriliste
Lainefront hetkel t + t 8.3 Lainete interferents Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 4 Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine.
võnkumise sagedus? XXVII Võngete arvu ühes ajaühikus nimetatakse võnkumise sageduseks. Ta on võnkumise perioodi pöördeväärtus. Tuiklemise periood? Jõudude moment?Jõu f momendiks antud punktis O suhtes nim Tuiklemise või faasivahe muutumise periood T on määratud vektorilist suurust M ,mille määrab avaldis M=rFsin , r on punktist liidetavate võnkumiste sageduste vahega Mida nim: Lainearvuks? O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme Lainepikkust jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada ühega
5.Vedrupendli võnkeperiood() T = 2x0/vm = 2m/k; m pendlikeha mass k vedru jäikusk - , . - m, F= - k x 6.Resonants sundvõnkumise amplituudi järsku suurenemine võnkesüsteemile mõjuva välisjõu sageduse ühtimisel süsteemi omavõnkesagedusega. , , . Sundvõnkumine Võnkesüsteemis välise vahelduva häirituse mõjul tekkiv võnkumine., , 7.Lainepikkus Laine karakteristik, kahe lähima ühes ja samas faasis oleva (faasivahe 2) punkti vaheline kaugus. 2 .==f 8.Laine võrrand- nim avaldist, mis maarab vqnkuva punkti halbe olenevalt tema koordinaatidest x, y, z ja ajast t. Funktsioon peab olema perioodiline nii aja kui ka koordinaatide suhtes. Tasalaine =acos(t-kx); -suurus vqrrandis on suvalise punkti koordinaatiga x halve aja hetkel.tasalaine, kirjeldab vqnkumist;-ringsagedus, k- lainearv, a-amplituudKeralaine vqrrand: =a/r cos(t-r/v)a-konst, mis arvuliselt on vqrdne amplituudiga uhikulisel kaugusel allikast
t' = = 1 - (u / c ) 2 1- 2 5) Keha inertne mass, raskemass?? Keha kaalumisel saadavat massi nim raskeks , inertsinähtustest määratava massi inertseks massiks. Keha raske ja inertne mass on täpselt võrdsed. 6) Mida näitab võnkumise sagedus? Võngete arvu ühes ajaühikus nimetatakse võnkumise sageduseks. Ta on võnkumise perioodi pöördeväärtus. 7) Tuiklemise periood? Tuiklemise või faasivahe muutumise periood T on määratud liidetavate võnkumiste 2 sageduste vahega T = | 2 - 1 | 8) Mida nim: Lainearvuks? 2v 2 2 Lainepikkust arv ,mis mahub teepikkusele 2 ühikut. k = = = = v v vT XXIX
valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Enim huvi pakub niisuguste lainete liitumine, millede lainepikkused on ühesugused või vähe erinevad. Need on siis koherentsed lained. Öeldakse, et koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv. Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nimetatakse interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. Tõkkele langevad lained levivad geomeetrilise varju piirkonda. Seletuse aluseks on
· Sumbe dekrement . · 7. Sundvõnkumised. Resonants. · Juhul, kui sumbetegur <0, on võnkumised ,,peaaegu" harmoonilised ajas eksponentsiaalselt kahanvea amplituudiga · . Kui lisaks mõjub süsteemile ka väline perioodiline jõud , siis toimuvad sundvõnkumised, mis väikese keskkonnatakistuse ja piisava aja möödumisel võnkumiste algusest, on kirjeldatavad valemiga , kus on faasivahe sundiva jõu ja sundvõnkumise vahel. Amplituud A on võrdne sundiva jõu amplituudiga ja sõltub ka selle sagedusest . Sõltuvus omab teatud sageduse korral maksimumi, millist nähtust nim. resonantsiks. · 8. Tasalaine, teda iseloomustavad suurused. · Laine on võnkumiste ruumis edasikandumise protsess. Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st. lainepind on tasapind.
Õhu tiheduse kiire kahanemine kõrgusega Valguse nõrgenemine: Põhjused: Hajumine – footon põrkub molekulidelt algsest suunast kõrvale Neeldumine Bouguer’ seadus Keskkonnas levides kiirgus nõrgeneb eksponentsiaalselt Valguse interferents: Mitme kulgeva laine liitumisel uue laine tekkimine Interferentsi tekkimiseks peavad uued lained olema koherentsed st, et igas liitumispunktid peab liituvate lainete faasivahe jääma konstantseks Valguslainete puhul on hea kui valgus on monokromaatiline (laser) Valguse difraktsioon: Lainete paindumine tõkete taha Atmosfääris näiteks valguse paindumine pilvepiiskade taha Valguse polarisatsioon: Lainetuse jaotus: Pikilainetus – tihedused ja hõrendused lainete levimise sihis Ristlainetus – võnkumine risti laine levimise suunaga Polarisatsioon on lainetuse toimumine eelistatud tasapinnas Omane ristlainetusele
levimiskiirusega Samafaaspind- Moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. 73) Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74) Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75) Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 76) Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 77) Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis.
Kvaasimonokromaatiline laine E = E 0 cos(0 t +(t )) Reaalne valguslaine koosneb suurest arvust monokromaatilistest valguslainetest Valguslainete korral kehtib superpositsiooniprintsiip. 2. Valguse interferents 2.1. Interferentsi mõiste ja lainete koherentsus. Kui liidetavate lainete intensiivsuste summa ei võrdu täpselt liitlaine summa intensiivsusega, siis tekib interferentsi nähtus. Koherentsed lained lained, mille faasivahe ei muutu, ainult sellise valguse korral saab tekkida interferents. Interferentsi olemasolu sõltub ka seda registreerivast seadmest. Interferentsi korral jaotub valguse energia ruumis ringi. Interferents allub energia jäävuse seadusele. 2.2. Interferentsipildi arvutus kd I = 4 E 02 cos 2 x 2l l Maksimumide vahe x =
1 = 01t + 01 . (7.41) 1 = 01t + 01 Vastavalt koosinusteoreemile on summaarse võnkumise amplituud kui vektori A pikkus A = A12 + A22 - 2 A1 A2 cos( - (2 - 1 )) = A12 + A22 - 2 A1 A2 cos(2 - 1 ) . (7.42) Järelikult liitvõnkumise summaarne amplituud A, mis liidetavate võnkumiste faasivahe 2 - 1 ajas muutumise tõttu samuti ajas muutub, avaldub valemiga A = A12 + A22 - 2 A1 A2 cos(2 - 1 ) . (7.43) Saadud tulemusest näeme, et kui liidetavad võnkumised on samas faasis, s.t. 2 -1 = 2n, n = 0,±1,±2,... (7.44) on summaarne amplituud A = A12 + A22 + 2 A1 A2 = A1 + A2 . (7.45) Amplituudid liituvad ja võnkumised tugevdavad teineteist
2) Raadiolained f=10(ül. in. 5) 10(ül. in. 12) Hz. 3) Optiline kiirgus f=10(ül. in. 12) 10(ül. in. 17) Hz 4) Röntgenikiirgus f=10(ül. in. 16) 10(ül. in. 19) Hz 5) Gammakiirgus f=10(ül. in. 19) 10 (ül. in. 23) Hz Lainefront Lainefrondiks nimetatakse pinda, mis eraldab laine poolt häiritud ruumi osa sellest ruumist, kuhu laine veel jõudnud ei ole. Koherentsus Selliseid laineid, mis on võrdse lainepikkusega (sagedusega) ning mille faasivahe ajas ei muutu, nimetatakse koherentseteks. Valguse difraktsioon Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valguskiir ei satu. v valguse levimiskiirus, valguse lainepikkus, f sagedus, T-periood Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir Valguskiir on kiir, mis näitab valgusenergia levimise suunda.
Matemaatiline ja füüsikaline pendel C) Harmoonilise võnkumise energia D) Samas sihis toimuvate võnkumiste liitmine Võnkuvale kehale võib samaaegselt mõjuda mitu tasakaaluasendi poole viivat jõudu. Neid võib liita ja vaadelda võnkumist ikkagi ühe jõu põhjustatud liikumisena. Võib ka liita erinevate jõudude poolt tekitatud liikumisi. Siis räägitakse võnkumiste liitmisest. Tulemus kannab liitvõnkumiste nime. E) Tuiklemine Tuiklemise või faasivahe muutumise periood � on määratud liidetavate võnkumiste sageduste vahega. Nähtust nimetatakse tuiklemiseks ainult siis, kui �1 − �2 ≪ �1,2, st kui liituvad lähedaste sagedustega võnkumised. Suure sageduste vahe korral ei ole liitvõnkumiste pilt nii lihtne. Selget amplituudi suurenemist ja vähenemist ei ole märgata. F) Ristuvates sihtides toimuvate võnkumiste liitmine Üks vedrude paar paneb keha võnkuma X-telje, teine Y-telje sihis. Kui hälbed on
Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. Lainefront on laine levimisel ainult üks, samafaasipindu aga mitu. 37. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. Järelikult see võrrand on: 38. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 39. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 40
ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. Lainefront on laine levimisel ainult üks, samafaasipindu aga mitu. 37. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. Järelikult see võrrand on: 38. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 39. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 40. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Mis on aatommass ja molekulmass? Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mis on ideaalne gaas? 41
Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). Lainet kirjeldav võrrand on ühe teise võrrandi lahend, mida nimetatakse lainevõrrandiks. Lainevõrrand kirjeldab füüsikaliste lainete levikut, näiteks pillikeele võnkumist 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe/faasinihe igas ruumipunktis on jääv Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. ,,Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on kooskõlalised. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt
Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus. Lainete interferents on lainete liitumine. Interferents tekib tavaliselt siis, kui ühe ja sellesama laine kaks osa läbivad uuritavasse punkti jõudmisel erineva teepikkuse. Osalainete poolt läbitud teepikkuste vahet nimetatakse käiguvaheks . Kuna lainefunktsiooni faasiavaldises on koordinaadist sõltuv osa k x , siis vastab käiguvahele faasivahe = k , kus k on lainearv. Liitlaine amplituud on maksimaalne, kui = 2 m ja = m , kus m on täisarv (interferentsi maksimumi tingimus). Liitlaine amplituud on minimaalne, kui = 2 (m + 1/2) ja = (m + 1/2) (interferentsi miinimumi tingimus). Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil
o Laineks nimetatakse ruumis levivat võnkumist. Üksikud keskkonnaosakesed piirduvad liikumisega tasakaaluasendi ümber. Pikilained, ristlained. o Lainevõrrand: z(t) = a cos 2 ( - ) , T-periood, a-amplituud, -laine pikkus. · Energia levimine lainega. o I = ½ a² ² u , -ringsagedus, u-laine levimiskiirus. (Umovi vektor lainega leviva energiavoo tihedus) []. · Lainete interferents ja difraktsioon. o Kui üksikute liituvate lainete faasivahe kogu keskkonna ulatuses on konstantne, nimetatakse laineid koherentseteks (ühesuguse sagedusega). o Interferents lainete liitumisel uue laine tekkimine. o Difraktsioon lainete paindumine tõkete taha. · Helilained. o Helilaineteks ehk kuuldavaks heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz 20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 000 Hz ultraheli. · Akustiline õõnsus.
m Viimane on harmoonilise võnkumise diferentsiaalvõrrand. Sellest keha ringsagedus: k 0 = m Ja võnkeperiood: m T0 = 2 k Millise amplituud ja algfaasiga keha võnkuma hakkab oleneb sellest, kui suure jõuga keha tasakaaluasendist välja viiakse ning millisel ajahetkel lahti lastakse. Võnkumisseadus on sinusoidaalsest keerulisem. 40. Ristsihiliste, harmooniliste vônkumiste liitmine: faasivahe 0, /2 ja korral. Ristsihilised võnkumised on väikeste hälvete juures mõlemad harmoonilised ning keha liikumise võib kirjutada parameetrilisel kujul: x = Ax sin ( x t + x ) y = Ay sin ( y t + y ) Keha tegelik liikumine on x ja y sihiliste liikumiste summa. Kui vabaneda võrrandisüsteemis teisenduste kaudu parameetrist t, saame seose x ja y vahel - trajektoori võrrandi: 2 2 x y + - 2 xy cos( x - y ) = sin 2 ( x - y ) .
Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus. Lainete interferents on lainete liitumine. Interferents tekib tavaliselt siis, kui ühe ja sellesama laine kaks osa läbivad uuritavasse punkti jõudmisel erineva teepikkuse. Osalainete poolt läbitud teepikkuste vahet nimetatakse käiguvaheks . Kuna lainefunktsiooni faasiavaldises on koordinaadist sõltuv osa k x , siis vastab käiguvahele faasivahe = k , kus k on lainearv. Liitlaine amplituud on maksimaalne, kui = 2 m ja = m , kus m on täisarv (interferentsi maksimumi tingimus). Liitlaine amplituud on minimaalne, kui = 2 (m + 1/2) ja = (m + 1/2) (interferentsi miinimumi tingimus). Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil
o Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x = 0,2 sin 0,5 t x0 = 0,2 2 2 0,5 T= = = 4s f = = = 0,25 Hz 0,5 2 2 x = x 0 sin( t + 0 ) Algfaas( 0 ) - määrab ära võnkumiste faasi võnkumiste alghetkel. Faas( t + 0 ) - nurk, millest võnkumise võrrandis võetakse siinus Faasivahe kahe võnkumise faasi erinevus Matemaatiline pendel Matemaatiline pendel võnkumine toimub raskusjõu ja elastsusjõu. Resultantjõu algväärtus muutub, järelikult muutub ka kiirendus. Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T = 2 g Vedrupendel m T = 2
mis kiirgab kaootiliselt valgusfootoneid. Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus - selle hindamiseks vaadatakse ajalist pikkust, mille jooksul valguslainete paketis juhuslik faasimuutus ei ületa π-d. Valguslainete ruumiline koherentsus – hindamiseks vaadeldakse ruumiosa mõõdet, mille sihis lainepakettides juhuslik faasivahe ei muutu rohkem kui π võrra. Lähtudes joonisest, tuletage valguse interferentsi üldtingimused punktis M. Punktis S on faas ωt . Esimene laine ja teine laine tekitavad punktis M võnkumised, mis liituvad üleval antud valemite järgi. Leiame faasi vahe punktis M: s2 s1 2 π δ=ω ( − = v2 v1 )λ ( n2∗s2 −n1∗s1 ) = 2π λ
aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x 0,2 sin 0,5 t x0 0,2 2 2 0,5 T 4s f 0,25 Hz 0,5 2 2 x x 0 sin( t 0 ) Algfaas( 0 ) - määrab ära võnkumiste faasi võnkumiste alghetkel. Faas( t 0 ) - nurk, millest võnkumise võrrandis võetakse siinus Faasivahe – kahe võnkumise faasi erinevus Matemaatiline pendel Matemaatiline pendel – võnkumine toimub raskusjõu ja elastsusjõu mõjul. Resultantjõu algväärtus muutub, järelikult muutub ka kiirendus. Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T 2 g Vedrupendel
Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, 180 o ) Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x 0,2 sin 0,5 t x0 0,2 2 2 0,5 T 4s f 0,25 Hz 0,5 2 2 x x 0 sin( t 0 ) Algfaas( 0 ) - määrab ära võnkumiste faasi võnkumiste alghetkel. Faas( t 0 ) - nurk, millest võnkumise võrrandis võetakse siinus Faasivahe kahe võnkumise faasi erinevus Matemaatiline pendel Matemaatiline pendel võnkumine toimub raskusjõu ja elastsusjõu mõjul. Resultantjõu algväärtus muutub, järelikult muutub ka kiirendus. Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T 2 g Vedrupendel m
Kaksikpilu valmistamine on tülikas ja seepärast on lihtsam see osta (Eestis on seda võimalik teha Phywe kaudu) või kasutada arvuti simulatsioone. Katses tekivad varju piirkonnas heledad ja tumedad ribad. Nende tekkimist seletatakse Huygens-Fresneli printsiibiga, mis täpsustab valguse intensiivsuse jaotust lainefrondis. Intensiivsus on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega, mis. oleneb omakorda liituvate lainete faaside vahest või käiguvahest. Faasivahe näitab liituvate lainete faaside erinevust, mille määrab käiguvahe . Käiguvahe on võrdne lainete poolt kohtumispunktini läbitud teepikkuste vahega. Valguse lainelist olemust tõestab ka polarisatsioon. Valgust nimetatakse polariseerituks, kui selle elektrivektor võngub ühes kindlas tasandis. Fotoefekt seisneb vabade elektronide ainest väljalöömises valguskvandi toimel. Seda saab näidata elektroskoobiga ühendatud Zn-plaadi valgustamisega. Kui plaat laadida
läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas. Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Meenutus eelmise aasta koolieksamist, kus üks küsimus puudutas just nimelt interferentsi: Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi
läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas. Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Meenutus eelmise aasta koolieksamist, kus üks küsimus puudutas just nimelt interferentsi: Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi
lainearvuks. Lainearv k = 2 / näitab, kui mitu lainepikkust mahub 2 meetrisse. Huygens'i printsiip: Lainefrondi iga punkti võib vaadelda uute lainete allikana. Lainete interferents on lainete liitumine. Interferents tekib tavaliselt siis, kui ühe ja sellesama laine kaks osa läbivad uuritavasse punkti jõudmisel erineva teepikkuse. Osalainete poolt läbitud teepikkuste vahet nimetatakse käiguvaheks . Käiguvahele vastab faasivahe = k , kus k on lainearv. Liitlaine amplituud on maksimaalne, kui = 2 m ja = m , kus m on täisarv (interferentsi maksi- mumi tingimus). Liitlaine amplituud on minimaalne, kui = 2 (m + 1/2) ja = (m + 1/2) (interferentsi miinimumi tingimus). Lainete difraktsioon on lainete kõrvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik varju piirkonda). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus.
lainearvuks. Lainearv k = 2 / näitab, kui mitu lainepikkust mahub 2 meetrisse. Huygens'i printsiip: Lainefrondi iga punkti võib vaadelda uute lainete allikana. Lainete interferents on lainete liitumine. Interferents tekib tavaliselt siis, kui ühe ja sellesama laine kaks osa läbivad uuritavasse punkti jõudmisel erineva teepikkuse. Osalainete poolt läbitud teepikkuste vahet nimetatakse käiguvaheks . Käiguvahele vastab faasivahe = k , kus k on lainearv. Liitlaine amplituud on maksimaalne, kui = 2 m ja = m , kus m on täisarv (interferentsi maksi- mumi tingimus). Liitlaine amplituud on minimaalne, kui = 2 (m + 1/2) ja = (m + 1/2) (interferentsi miinimumi tingimus). Lainete difraktsioon on lainete kõrvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik varju piirkonda). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus.
annaabi.ee 
