Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euro ja eurot kasutavad maad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sent, lastud, koguväärtus, eurole, hispaania, holland, iirimaa, küpros, luksemburg, portugal, slovakkia, sloveenia, rahaühik, ettevõtetes, keskpank, münti, mindi, eurode, pärnus, viljandis, rahatähedEuro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. Hetkel on ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse
Krabi 2010 Sissejuhatus Euro üleminek on suur asi meie kõigi jaoks sellega kaasnevad mured ja rõõmud. 01.01.11 lähme üle eurole()... 2 Sisukord Sissejuhatus............................................lk2 Sisukord................................................lk3 1.urost üldse.........................................lk4 1.1Eesti üleminek eurole....................lk4 2.uro rahatähed ja mündid..............lk5 2.1Mündid....................................lk5 2.2Rahatähed...............................lk5 2.3 Võrdlustabelid..................................lk6 4.4.Euro poolt või mitte ja leheküljed..lk6-7 3 1.urost üldse
riigimehed · 1930ndatel - Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. · Vahetult enne Teise Maailmasõja lõppu aeglustus Euroopa integratsioon. · 1948 - Haagi föderalistide konverents · 1948 - Asutati Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon · 1949 - Loodi Euroopa Nõukogu, mis muutus inimõiguste ja humanitaarprobleemidega tegelevaks organisatsiooniks · 1951 - Loodi kuue riigi poolt (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg) Jean Monnet ettepanekul Euroopa Söe ja Teraseühendus (ESTA) · 1953 - Loodi Raudteekonventsioon, kuhu astusid 10 Lääne-Euroopa riiki · 1957 - Allkirjastatakse Roomas Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergia lepingud · 1960 - Stockholmi leping, millega asutatakse Suurbritannia eestvedamisel Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon EFTA, sinna koonduvad 7 riiki ja see
Euroopa Liit Euroopa Liidu ametlik lipp 1945-1969 1950. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus kestva rahu tagamiseks, mille ettepaneku tegijaks oli Robert Schuman Ühenduse asutajaliikmeteks oli Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia 1957. aastal sõlmiti Rooma leping ,millega loodi Euroopa Majandusühendus(EMÜ) ehk ühisturg 1960. aastatel tekkisid The Beatles's sarnased ansamblid, mis meelitas kohale hulk noori, olles majandusele hea aeg 1970-1989 Euroopa Liit võtab vastu keskkonnakaitseseadusi, asutades surverühmi nagu Greenpeace, et kaitsta maailma meie ümber Euroopa Liidu regionaalpoliitika raames hakati suuri summasi eraldama, et luua vaeste piirkonnas piisavalt
Raha vahetusväärtust närib inflatsioon, mis on põhjustatud peamiselt rahaomanike hinnangute muutumisest raha vahetusväärtusel. Viimasel võivad olla nii objektiivsed kui ka subjektiivsed põhjused. (Lk 49-53, Mart Sõrg; ,,Raha", Tartu Ülikooli Kirjastus1996 a) Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused
Tugev toetus oli ka nimedel "esta" ja "est", kuna Lätis on "latt" ja Leedus "litt". Lõpuks jäid "kroon", mis võetud Rootsi järgi ning "sent" Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu "cents", "centavos", "santiim" jne. 2.2.1. Pangatähed 5 krooni 10 krooni 1928 10 krooni 1937 A [10 krooni 1940 B – ei lastud tegelikult käibele] 6 20 krooni 50 krooni 100 krooni Seejuures 1 ja 2 kroonised mündid tuli vastavalt kehtinud rahaseadusele valmistada vähemalt 50% hõbeda sulamist. Hiljem seadust siiski muudeti ja 1 krooniseid münte valmistati ka mitteväärismetalli sulamist. Seoses rahasüsteemi mittesobimisega kaotati 25 sendine nominaal 15. oktoobril 1936 käibelt. 2.2.2. Mündid Münte oli kasutusel 9 erinevat nominaali:
Rootsi). 1. jaanuarist 1999 võeti euro sularahata arvelduses kasutusele Austrias, Belgias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Selleks ajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks määratud. 1. jaanuaril 2002. a. tuli euro ringlusse sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid: 1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2
................................................................. 8 Kasutatud kirjandus:...................................................................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö räägib euro plussidest ja miinustest. Pole jäänud palju aega kui 1.01.2011 astume ka meie euroalasse ja võtame käibele euro. Uurimistöö valiku tegin sellise, kuna see on hetkel kõige aktuaalsem teema. Toon välja inimeste arvamuse eurole ja mida Eesti üldse peab tegema, et me saaksime euroga liituda. Inimeste arvates on see halb, et kaotame enda vabaduse sümboli, aga kas see kõik on lihtne? 3 Ülevaade euro kohta Euroopa Liidu kõrgeim poliitiline organ Euroopa Ülemkogu otsustas, kes liikmesriikidest saavad euroalaga ühineda. Euroopa Ülemkogu määrab Euroopa Liidu otsuste üldise poliitilise suuna ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1.detsembril 2009 sai sellest institutsiooni
Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima liidu sihte. Riigil peab olema avaliku halduse sektor. Rooma leping- rahvusvaheline leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus. Lepingu algne nimetus oli Euroopa Majandusühenduse asutamisleping, kuid Maastrichti lepinguga kustutati sõna "majandus-" ning muudetud redaktsioonis on seega lepingu nimi "Euroopa Ühenduse asutamisleping." Lepingu sõlmisid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 2. ELi põhiinstitutsioonid ja nende tegutsemise põhimõtted: Euroopa Ülemkogu- koosneb liikmesriikide valitsusjuhtidest või riigipeadest, mis koguneb vähemalt kaks korda aastas. Ülemkogu funktsiooniks on EL poliitika üldiste suundumuste kavandamine Euroopa Nõukogu- rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur
Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Nagu te teate on Eesti kroonide peal tuntute eestlasste pildid. Näiteks: 25 kroonise peal on Jakob Hurt, 100 kroonise peal Lydia Koidula ning 500 kroonise peal Carl Robert Jakobson. Kõik nad on teinud Eesti jaoks midagi tähtsat ning tänu sellele ongi nende pildid seal. Kas Eestil tõesti on vaja minna üle Eurole? Me nägime kõvasti vaeva, et meie riik iseseisvaks teha, paljud valasid verd selle maa vabadusse võitlemise eest. Eesti kroon on üks meie riigi vabaduse sümbolistest. Ja just selle pärast peaks seda hoidma. Kui me valiksime Euro,siis on meil veel üks asi vähem,millest kinni hoida. Pärast kui me kõik asjad oleme ära visanud, mille poole meie esivanemad püüdlesid või lõid, ei hooli varsti enam keegi meie rahva vabadusest
Eurole üleminek Eestis Teemad · Mis on euroala? · Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Miks on eurole üleminek kasulik? · Kuidas vältida hinnatõusu? Mis on euroala? · Euroalasse kuulub 16 Euroopa Liidu riiki, kus on kasutusel euro. · Eestist saab 01.01.2011 euroala 17. liige. · Euroala on teine kõige suurem majanduspiirkond maailmas USA kõrval (15% maailma majandusest, USA 20% maailma majandusest). Umbes 40% tehingutest välisvaluutaturgudel toimub eurodes. Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile.
Euroopa Liit Euroopa Liit loodi pärast Teist maailmasõda selleks, et majandusliku koostöö kaudu suurendada ühtemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Esimene laienemine toimus1973. Aastal, kui Euroopa Liiduga liitusid Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigid. Eesti koos üheksa Kesk- ja Ida- Euroopa riigiga sai Euroopa Liidu liikmeks 2004.aasta kevadel. Praegu on Euroopa Liidul 28 liikmesriiki. Euroopa Liidu institutsioonid · Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade
Eesti pankrannikut ja 100-kroonisel alasi taga seisvat seppa. Metallist vermiti sente, kuid ka 2- ja 1-krooniseid, millest kaks sõjaeelset juubelimünti, pühendatud Tartu Ülikooli 300. juubelile ning X Üldlaulupeole, omandasid lausa kuldmündi staatuse. Sendid olid üsna sarnased 1992. aasta omadele. Kõige huvitavam oli 1-sendine: number ühe taga kaardus tammelehtedega oks ning kaares oli kirjutatud EESTI SENT (I. Sakk, 2006, lk 110-113). Kõikide müntide tagaküljel oli kujutatud kolme lõvi Eesti vapina (Lisa 3). Esialgu käibisid ka margad, mida kroonide tulekut mööda ringlusest tagasi tõmmati. Kõige kasutatav paberraha oli kahtlemata sinine 10-kroonine, mida trükiti koguni kolm aastakäiku(I. Leimus, 2006, lk 53-54). 1933. aastal toimus Eesti krooni devalveerimine ehk odavdamine, et päästa Eesti majandus Suure ülemaailmse majanduskriisiga seotud lämbumisest. Devalveerimine on
Vabariigi saatus oli raske, kuna riigis oli maksevahendite puudus, kuid Eesti Vabariigi aitas välja Soome, kes laenas 10 miljonit marka. Hiljem loodi oma riigiraha- eesti kroon. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal kasutati Eestis Idamarkasid ja Nõukogude rublasid ning Nõukogude ajal viidi läbi kaks suuremat rahareformi. Eesti taasiseseisvumise ajal võeti taas kasutusele eesti kroon ja 2011. aastal mindi Eestis üle eurole, mis on kasutusel ka tänapäeval. 3 1. RAHAST ÜLDISELT 1.1. Raha kujunemine Raha kui käibevahend sai alguse umbes 500 aastat enne Jeesuse sündi. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Varem põhines inimestevaheline kaubavahetus valdavalt bartertehingutel, ehk siis näiteks kui sul oli lambakari ja su naabril sealaut, siis sina andsid talle lamba ja said vastu sea. Hiljem leiti, et
ööbik" ja ,,Vaino-lilled" ja näidenditest ,,Säärane mulk" ja kui Lydia lavastas neid näidendeid, siis pani ta ühtlasi ka aluse eesti teatrile. Raha tagaküljel on kujutatud Põhja-Eesti tormist pankrannikut. Kõikidel Eesti müntidel on esiküljel on sõnad "EESTI VABARIIK" ning nimiväärtus ja mündi tagaküljel on kolm lõvi ning vermimise aasta. Kuna Eesti kroon seoti Saksa margaga ja kui Saksamaa läks üle eurole, siis sellega fikseerus ka Eesti raha kurss euroga, Krooni ja euro vahetuskursiks kinnitati alates 1992. aastast kehtinud 15,6466. Eestist saab euroala 17., väiksuselt teine riik -- kõige väiksem eurot kasutav majandus on Malta. Kui Eesti liitus Euroopa liiduga, siis see kohustas liitumist euro rahaga. Ettevõtted ja eraisikud saavad kroone eurodeks vahetama hakata detsembri algusest. Lisaks saavad ettevõtted sõlmida pankadega eurode saamiseks eeltoimetamislepinguid või
Rahareformide olemus ja näited Neljas rahareform Eestis 1.jaanuarist 2011.a. leidis aset sündmus, mida planeeriti juba ajal, mil Eesti Vabariik liitus Euroopa Liiduga - Eestismaal võeti kasutusele Euroopa ühisvaluuta euro. Kuigi Eesti ühines Euroopa Liiduga juba 1.mail 2004.a., läks vajalike tingimuste täitmisega aega veel kuus aastat. Eestis ühisvaluuta kasutuselevõtmise otsustusprotsess lõpes 13.juuni 2010.a. Eurole ülemineku praktilised ettevalmistused algasid tegelikkuses aga juba enne liitumist Euroopa Liiduga. 28. juunil 2004 liitus Eesti vahetuskursimehhanismiga ERM II (Exchange Rate Mechanism II) mis on euroalaga ühinemisele eelnev süsteem vahetuskursi stabiilsuse tagamiseks. Pärast ERM II liitumist on Euroopa komisjon ja Euroopa keskpank hinnanud Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks, neljal korral. Viimased lähenemisaruanded avaldati mais 2010.a., ning
solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati 3 söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25
Teine etapp algas 1. jaanuaril 1994. Selles etapis nähti ette: · Euroopa Rahainstituudi (EMI) loomine Frankfurdis; EMI koosseisu kuulusid EL-i liikmesriikide keskpankade juhid; · liikmesriikide keskpankade sõltumatuse tagamine; · riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine. Kolmandas etapis 1. jaanuaril 1999 võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001). Sellest ajast alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on
aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu kaart Euroopa Liidu ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga
MÕISTED Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures 6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012 Läti Leedu Eesti Ungari Portugal Poola Prantsusmaa Itaalia Küpros Rumeenia Bulgaaria Slovakkia Austria EL-27 Belgia Tšehhi Saksamaa Soome Hispaania
aastal ning Rooma Lepingutesõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Lee du,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slo vakkia, Sloveenia, Soome,Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa liidu keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, p ortugali, prantsuse, rootsi,rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel
Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused. Euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Ajavahemikus 2000-2009 astusid liikmesriikide hulka Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta ja Slovakkia. Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki:
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel. Oma referaadis uurin Euroopa Liidu ajalugu, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Referaadis käsitlen eraldi peatükkidena ka Euroopa Liidu laienemist, komisjoni ja parlamenti. Juttu on ka Euroopa Liidu keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 3 Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950
germaani hõimudele oli kotkas jumala Odini lind; roomlastele ülimajumala sümbol. Sealt, ja läbi usulise tähtsuse, sai sellest keskaegse sümbolismi osa. Kujundasid: Heinz ja Sneschana Russewa-Hoyer. Eesti Kõigi Eesti euromüntide rahvusliku külje kujundus on ühesugune — sellel on Eesti kontuur ja sõna „Eesti”. Kujundus: Lembit Lõhmus 6 Iirimaa Iirimaa valitsus otsustas kasutada kõigi nimiväärtustega Iiri müntidel ühesugust rahvuslikku kujundit. Müntidel kujutatakse traditsioonilist Iiri sümbolit keldi harfi — kujutatud ka Iirimaa vapil, mündi väljalaskeaastat ja sõna "Éire" (Iirimaa iiri keeles). 2-eurose mündi servatekst: kuus korda kordub kiri 2**, vaheldumisi püsti ja ümberpööratult. Harfi kujundas: Jarlath Hayes Kreeka euromündid
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus
suurem kui 60% SKTst 4. EMU liikmesriigi valuutakurss peab olema enne liitumist stabiilne. Kaks aastat enne liitumist peab liikmesriik suutma hoida fikseeritud kurssi oma valuuta ja euro vahel. Euroalaga liitunud riigid. Euroopa Liiduga liitunud 27 riigist on euroalaga liitunud 16 riiki. Euroala moodustavad ELi liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud euro. 1999 Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Soome, Portugal, Iirimaa, Austria, Belgia, Madalmaad, Luksemburg. 2001 Kreeka . 2007 Sloveenia. 2008 Küpros, Malta. 2009 Slovakkia. 1999-2002 kehtis euro vaid elekrooniliselt ning alates 2002 aastast ka sularahana. Bulgaaria, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriik on küll ELi liikmed, kuid ei ole ühisraha eurot kasutusele võtnud. Eesti Panga plaan euroalaga liituda on 2011. aastal. Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süstem
Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Prantsusmaa koostöö vajalikkust. 1981. aastal ühines EÜ Kreeka. 1986. aastal ühinesid EÜ Portugal ja Hispaania. Liitumisi mõjutasid ka poliitilised arvestused, sest EÜ juhtriigid lootsid nii tugevdada nende kolme riigi (Kreeka, Portugali, Hispaania) suhteliselt noori demokraatlikke süsteeme. Maastrichti leping 1992. aasta 7
Sissejuhatus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Viimase lugemise tulemusena elab EL- s 499,7 miljonit inimest. Euroopa Liidus on 23 ametlikku-ja töökeelt. Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja
27 liikmesriiki. EL- l on nii valitsusvahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. a ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati EL 1993. a Maastrichti lepinguga. EL-i liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. EL-s on 23 ametlikku keelt, see tähendab, et kõik lepingud ja avalikud pöördumised tõlgitakse 23-e keelde. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2010. a algul 501, 1 miljonit ja 2009. a algul 499, 7 miljonit. 1973. a toimus EL põhjasuunaline laienemine. Liitusid Iirimaa, Suurbritannia ning Taani. 1981. a liitus Kreeka. 1986
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25.
a. kehtestatud Marshalli plaaniga. Kiiresti sai selgeks, et Külma Sõja tingimustes on vajalik ka mingisugune majandust koordineeriv organisatsioon. Viimasega tulid lagedale prantslased, kui 9.mail 1950.a. esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee Saksa-Prantsuse söe- ja terasetööstuse ühendamiseks. Euroopa söe- ja teraseühenduse loomiseni jõuti 1951.a. aprillis. Ratifitseeriti 1952.a. juuli. Asutajateks 6 riiki: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Holland ja Itaalia. Inglismaa jäi kõrvale, kuid lubas teha tihedat koostööd. Antud tasandil eksisteeris ESTÜ vaid 7.a. 1955.a. toimunud liikmesriikide välisministrite tippkohtumisel otsustati viia majanduslik koostöö ka teistesse valdkondadesse. Uute organisatsioonide loomiseks moodustati nn. Spaakikomitee(nimi tulenes Belgia välisministrist). Komitee töötulemusena sõlmiti 1957.a. nn. Roomalepingud. Tegemist on tänase EL ühtede aluslepingutega, millega loodi
annaabi.ee 
