Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtte rahastamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omakapital, investor, võõrkapital, bilanss, finantsinvesteering, objektiks, ettevõttesse, väärtpaberiturgu, ajaga, tasuvusaeg, kasumiaruanne, võlad, investeerimine, riskikapitalistid, otseinvestor, portfelliinvestor, rahastamine, immateriaalne, lepingud, krooniga, äriregistris, muule, ostmise, pangast, võlakirjad, vahekord, viimiseks, teenib....................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine...........................................................................................................................6 Võõrkapital või omakapital?............................................................................................................6 Börs ja börsiettevõtted..........................................................................................................................6 Investeeringu tasuvuse hindamine........................................................................................................7 Kui palju maksab kapital?..........................................................
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta
osalejate:osanike või aktsionäride vastutuse määra poolest. 13.Millised on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu 14.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 15.Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga.
ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri? Väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasit intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud taotluseta 15)Mis on võõrkapital? Võõrkapital- Laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmis tähtajaga ja hinnaga. 16)Miks ei või ettevõttes kasutada liiga palju võõrkapitali? a)Mida rohkem võõrkapitali kasutada, seda suuremad on intressikulud b)Ka omakpitali hind suureneb koos võõrkapitali osatähtsuse suurenemisega, sest siis suureneb
A 2. Väärtpaberiturg kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. G 3. Faktooring C. On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum F. Kindla tagasimakse tähtaja ja hinnaga F 6. Võõrkapital laenuandjate vara ettevõttes. G. Annab pangale õiguse koguda laekumisi B 7. Lihtaktsia ettevõttele veel tasumata arvetest. H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja D 8. Dividendid dividendide maksmist. I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest J 9. Omakapital
tegemata, Firmat on suhtleiselt kerge moodustada. Mitmekesi tegutsedes on parem võimalus genereerida värskeid ideid. Täisühingu puudused: Osanikel on piiratud vastutus. Kõik osanikud vastutavad solidaarselt kõikide ärivõlgade eest kogu oma isikliku varaga. Teistesõnadega, kui ettevõte ebaõnnestub, saavad tema võlausaldajad nõuda oma raha sisse igalt osanikult. Ettevõttesse on raske kaasata lisaraha. Lisaraha kaasamise võimalikkus sõltub ettevõtte tuludest ning osanike jõukusest ja laenuvõimest. 3. Usaldusühing Usaldusühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, kellest üks peab olema täisosanik(vasutab kogu oma varaga) ja üks piiratud vastutusega usaldusosanik- vastutab oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingu eelised ja puudused on üldjoontes samad mis täisühingul, nõuab see
võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. Investeeringute tasuvus= (jooksev tuli + kasum kapitalilt)/ investeeritud summa 11. Finantsaruandlus (bilanss, kasumiaruanne, rahavooguse aruanne) struktuur: Bilanss väljendab ettevõtte finantseisundit fikseerituna kindlal ajamomendil. Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest. Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma. Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum
raha aegväärtus). Diskonteerimata rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid Diskonteerimata rahavoogude alusel hinnatakse investeerimisprojekti tasuvusaega. Tasuvusaeg - ajavahemik, mille jooksul projekti realiseerimisest saadud tulu katab esialgsed kulutused Tasuvusaja arvutamine Tasuvusaeg=aastad enne täielikku tasuvust+täieliku tasuvuse aastaks puuduv rahavoog/täitva aasta rahavoog Kui tasuvusaeg jääb alla etteantud tasuvusaja, siis võib projekti vastu võtta. Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad hindamiskriteeriumid Diskonteerimine finantseerimise hinna mahaarvestamine Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad peamised investeerimisprojektide hindamiskriteeriumid arvestavad raha aegväärtust ja need on: · rahavoogude praegune puhasväärtus (NPV); · kasumiindeks (PI) · sisemine rentaablus e sisemine tulumäär (IRR)
Ettevõtte loomise protsess 4 teed ettevõtjaks saamisel uue ettevõtte alustamine Enne alustamist selgita vajadus asukoht turg tootmishooned tegevus ja personal planeeritavad finantsnäitajad olemasoleva ettevõtte ostmine miks omanik tahab müüa ettevõtte füüsiline olukord turg ettevõtte finantsolukord juriidilised aspektid frantsiis on tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teistele isikutele piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks ärikokkulepe, kus litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki frantsiisiga kaasneb tihti lisaks toodetele terve äritegevuse pakett frantsiisilepingu tasu on kõrge Rühmatöö Millised on eelised ja puudused uue ettevõtte alustamisel
(projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär 6) Ajas varieeruvad tulunormid
Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine;
Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5
Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel. Väärtuskontseptsioon ja selle rakendamine: raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtus (lihtaktsiad, eelisaktsiad, võlakirjad). Väärtuskontseptsiooni (erinevate varade väärtuse puhul) postulaadiks on, et investor ei maksa vara eest kunagi rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Seega turg ei valeta ja turuväärtus on ülim. Hindamine ehk väärtuse leidmine on finantsjuhtimises fundamentaalanalüüsi keskseim osa (vt. ka tehniline analüüs). Diskonteerimise matemaatiliste aluste rajajaks võib lugeda John Newton'i, kes ühena esimestest esitas liitinressi teooria, ning Edmund Halley't (tunnustatud astronoom), kes avaldas esimese nüüdisväärtuse tabeli 1693.a.-l. John Smart'i
VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved Laekumata arved Lühiajalised laenud Varud Pikaajalised laenud Investeeringud Liisingud Kinnisvara Viitvõlad investeeringud PÕHIVARA OMAKAPITAL Hooned Aktsiakapital Reservid Masinad, seadmed Kasum Andres Laar 2008 2007 BILANSI OLEMUS AKTIVA- VARAD on ettevõtte käsutuses olevad erinevas vormis vahendid nagu raha, väärtpaberid, laekumata nõuded, investeeringud tütar- ja
printsiibist (alustab kõige likviidseim vorm raha). - Kohustused on bilanssi paremal pool ning nad iseloomustavad allikaid, mille alusel ettevõte varasid rahastatakse. Bilanssi parem pool on ülesehitatud ka likviidsuse põhimõttel, aga siin tähtis on aeg lühiajalised ja pikaajalised kohustused (likviidsuse tunnuseks on see kiirus, mis aja jooksul midagi saab rahaks muuta). Ettevõte varade ja kohustuste vahe on omakapital. Ettevõte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks, esimesed on kiiresti realiseeritavad või 1 aastaga tarbitavad varad (raha/pank, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, eelmiste perioodide kulud ja varud); käibevarade see osa, mida saab kiiresti ja ilma oluliste kuludeta rahaks muuta, nimetatakse likviidseks varaks. Ettevõtte rahandus 4 RP089
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
valdkond, mis käsitleb äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Õpetus ausast ettevõtlustegevusest. Ärinimi – Äriregistrisse kantud nimi, mille all FIE või äriühing tegutseb. Äriplaan – Detailne ja põhjendatud ettevõtte äriidee, eesmärkide ning kavandatava äritegevuse kirjeldus koos finantsprognoosidega. Äriühing – Õiguslik vorm ettevõtlusega tegelemiseks. B Bilanss – Raamatupidamisaruanne, milles kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital mingil ajahetkel. Bilansipäev – Aruandeperioodi lõppkuupäev. Bioloogilised varad – Taimed, loomad ja muud elusorganismid. Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused. Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele,
· Lihtaktsia Viimases järjekorras kasumi jaotamisel, annab hääleõiguse üldkoosolekul. · Eelisaktsia ei anna hääleõigust, kuid annab eesõiguse kasumist osa saamisel · Võlakiri dokument, mis tõendab, et laenaja on laenuandjalt laenu saanud. Võlakirja käeshoidmise ajal maksab võlakirja omanikule intressi. · Intress tasu laenu kasutamise eest. · Börs osa väärtpaberiturust. Seal on kauplemisreeglid täpselt paika pandud. · Otseinvestor ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb juhtimises aktiivselt kaasa · Portfellinvestor investeerinud isik, aga ei löö juhtimises kaasa · Ettevõtte raamatupidamine: Bilanss ettevõtte vara, kohustused ja kapitali mingil ajahetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe teatud perioodi ajal. · Bilanss on alati tasakaalus. · AKTIVA: käibevara: raha, väärtpaberid, laekumata arved, kauba ja tootmisvarud. Põhivara: ehitised, seadmed ja muud.
3. tulemuste üldistamine, järelduste tegemine ning soovitused ettevõtte edaspidiseks tegevuseks. Ettepanekute puhul peaks tegema mitu alternatiivset ettepanekut. juhtkond võtab vastu otsused. Kui analüütik annab vaid ühe ettepaneku siis on ta juhi eest võtnud vastu otsuse. Raamatupidamine ehk finantsaruanded Tavaiselt koostatakse analüüs raamatupidamise põhiaruannete alusel, kuid vajadusel võib kasutada ka nendega seotud muid aruandeid. Raamatupidamis bilanss kajastab ettevõtte finantsolukorda teatud hetke seisuga rahalises väljenduses. Tegemist on minevikulise aruandega, sest ta koostatakse eelndvate näitajate põhjal. Bilanss on vajalik selleks, et koostada selle alusel finantsanalüüs ja hinnata ettevõtte olukorda. Bilanss koostatakse tekkepõhiliselt, koosneb kahest poolest- vasak pool kajastab ettevõtte käes olevaid varasid ja parem pool iseloomustab nende varade moodustais allikaid.
Ehk siis võlakirja tänane väärtus on kupongmaksete annuiteedi nüüdisväärtus ning nimiväärtuse nüüdisväärtus. Võlakirja väärtust mõjutab kõige rohkem nõutav tulusus ehk diskontomäär ehk lihtsalt intressimäär, lisaks intressile mõjutab ka võlakirja periood ja tema liik. 12. Mille poolest erinevad jooksev tulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? YTM (Yield to Maturity) on tulumäär mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. CY ehk Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0 13
Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5
Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5
Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5
kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks. finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu. finantsvõimenduse kordaja (kordades) keskmine koguvara / keskmine omakapital firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. fondiemissioon - aktsiaettevõtte vaba omakapitali suunamine aktsiakapitali täiendamiseks, fondiväljalase; aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata aktsiate arvu või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel.
ohuks suhtarvude interpreteerimisel on see, et järeldused tehakse ühekülgselt ehk ühest näitajast lähtuvalt. Kuna suhtarvude leidmisel kasutatakse samaaegselt mitut näitajat, siis võivad muutused tuleneda kõigist neist, mis on oluline järelduse formuleerimisel. Kolmas etapp on järelduste tegemine. Üldistatakse analüüsi tulemused ning töötatakse välja alternatiivsed soovitused SWOT analüüs on kvalitatiivne analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). 07.02.2013 3 Bilanss e. raamatupidamise aruanne Tavaliselt tehaks finantsanalüüs põhiaruannete alusel Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit teatud hetke seisuga (bilansipäev) rahaliselt, seega on bilanss minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks
Intresside kattekordaja. Naitab kui suures ulatuses on ettevõtte võimeline maksma luhiajaliseid kohustusi uksnes raha abil. Ehk mitu % luhiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Naitab intresside maksevõimet arikasumi abil ehk sisuliselt mitu korda uletab arikasum intressi. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Naitab võla osakaalu kapitali strukuuris ehk mitu % varadest on finantseeritud kohustustega Naitab omanike panust ettevõttesse, seda mitu % varadest on finantseeritud omakapitalida. 13. Kaiberentaablus. Varade rentaablus. Käiberentaablus ehk tegevuskulukus ehk kasumimarginaal (profit margin PM) naitab muugikaibe iga rahauhiku tasuvust. Tõlgendus: 1 muugikaibe euro tekitab PM senti puhaskasumit. Üldtunnustatud kriteerium: oleneb tugevalt tegevusharust. Jaekaubanduses võib piisata juba 1%, aga tööstuses nt 20%. Juhtimisotsus: maksimeerida.
vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. (6) Ettevõtte OÜ Abilis omakapital koosneb: omakapitalis nimiväärtusest, kohustuslikust reservkapitalist, eelmise perioodide jaotamata kasumist ja aruandeta kasumist. 17 6 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK Finantsanalüüs (ingl financial analysis) on ennekõike suunatud ettevõtte jätkusuutlikkuse analüüsimisele. Jätkusuutlikkust saab väljendada maksevõime, kasumlikkuse, kapitali
Need on keerulised ülesanded, mille teostamiseks puudub täppisteaduslik aparatuur. Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt:
viimine maksimumini. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 24. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on viia miinimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu vähendada omanike jõukust, rikkust. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. 25. Bilansis on näha kõik ettevõtte kantud kulud, kuid mitte teenitud tulud. Bilanss ei kajasta ettevõtte tehtud kulusid ja teenitud tulusid. 26. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada töötajate jõukust, rikkust. Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. 27. Eestis tegutsevates ettevõtetes pole tavaliselt finantsjuhi ametikohta. Väikestes ja
..................... Raamatupidamislausend ettevõttes ,,T": Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................ 14 Tabel 1 Emaettevõtte "E" bilanss 01.05.20X1 AKTIVA PASSIVA Raha Laenukohustused 58 000 Nõuded 132 000 Võlad 84 000 Varud 264 000 Aktsiakapital 300 000
Peamiseks ohuks suhtarvude interpreteerimisel on see, et järeldused tehakse ühekülgselt ehk ühest näitajast lähtuvalt. Kuna suhtarvude leidmisel kasutatakse samaaegselt mitut näitajat, siis võivad muutused tuleneda kõigist neist, mis on oluline järelduse formuleerimisel. Kolmas etapp on järelduste tegemine. Üldistatakse analüüsi tulemused ning töötatakse välja alternatiivsed soovitused SWOT analüüs on kvalitatiivne analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). 3 Bilanss e. raamatupidamise aruanne Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit teatud ehtke seisuga (bilansipäev) rahaliselt, seega on bilanss minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil.
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda st. nõudmine aktivate vastu. Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema. 1.4 Bilansi võrdused Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina:
annaabi.ee 
