Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtte analüüs -Selver AS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
selver, selveri, plus, võrkpall, pakkumised, odavaim, kaupluste, köök, soodsam, partnerkaardi, audentes, kinkekaardid, loto, valikus, selveris, rimi, market, majapidamis, 500g, kartul, kinkekaart, direktor, sport, audentese, kaubamärk, kampaaniad, viin, maasika, ostes, kingi, sponsorlus, meeskond, esindus, järjepidevus, konkurents, klubis, sarjaValgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas
TALLINNA TRANSPORDIKOOL xxxxxxx SELVER Analüüs Juhendaja: Turundus, xxxxxxx Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 Selveri iseloomustus.................................................................................................... 3 Selveri missioon...........................................................................................................3 Selveri visioon............................................................................................................. 3 Selveri eripära.............................................................................................................. 4 Selveri kampaaniad....................................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................3 1.SELVERI ISELOOMUSTUS...................................................................................................................................4 1.1.A - Selver Paide Ajalugu....................................................................................................................................4 1.2.Asukoht..............................................................................................................................................................4 1.3.Tegevusalad........................................................................................................................................................4 1.4
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja I kursus Koostaja :Kädi Loorits PÕLVA SELVER PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja kaupluses : Olga Asadova Grupijuhendaja : Anneli Kütt Väike-Maarja 2012 Sissejuhatus Sooritasin oma praktika Põlva Selveris . Praktika aeg oli 21.05.12-15.06.12 . Minu eesmärk praktikale minnes oli saada praktilisi kogemusi kaupluses tehtavatest töödest ja et ma tuleksin endale antud ülesannetega hästi toime . Erilisi ootusi praktikale minnes ma endale ei seadnud .
As Pere Leib Tootmine Pere Rukkileib, Kroovleib, Lihtne Rukkileib, Muuli Leib, Wabariigi must leib, Wabariigi vormileib, Pärnu leib, Rae leib, Tartu Meelise leib As Leibur- Klassikaline rukkileib, Leiburi SAIB Vändra Leib Mahe (öko) rukkileib Oü Saare Leib Kroovleib, Saare peenleib As Lõuna Pagarid - Rukkileib 2. Kirjelda müüdavate tsitrusviljade sortimenti ja müügikohti. (Selver As, Paide Selver) Vaatlesin tsitrusviljade müüki Selver As-is, Paide Selveris. Tsitruselisi müüakse koos teiste puuviljadega puuviljade ja köögiviljade sektsioonis, kas külmikuriiulilt või puuviljakastist. Esindatud olid järgmised tsitruselised: apelsin, mandariin (pole hetkel müügil), klementiin, sidrun, greip, pomelo, lime, switie (pole hetkel müügil) Lahtine Võrgus Pakitud (kilekott) Apelsin Apelsin Apelsin Sidrun - -
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS "Omatooted" Helen Heinat 205MRA Tallinn 2010 Selver Selveri laiast kaubavalikust võib leida hulgaliselt Selveri märgitooteid.Tooteperekonna kujundamisel on arvestatud parima hinna ja kvaliteedi suhtega.Selveri märgitooted on oma kaubagrupis kõige soodsamad. Toidukaupadest kuuluvad tooteperesse Selveri mahlad, vitamiinijoogid, õlu, saiad, munad, ketsup, majonees, pähklisegu, maisihelbed, kakaopallid, müsli, jogurti, makaronid, jahu, suhkru, pelmeenid, kiirnuudlid, toiduõli, erinevad hoidised (ananassilõigud, puuviljakompoti, pirnikompoti, kirsikompoti, ploomikompoti, virsikukompoti, letso, pritamin paprika, peperoni, erinevad kurgihoidised, maisi konservid, herned), dzemmid (aprikoosi, maasika, metsamarja ja mustsõstra), pähklikreemi, jäätised (1
Kalinkin Praktika toimus F. G. Adoffi 11, Rakvere. Praktika kestis 200 akadeemilist tundi . Praktika eesmärgiks oli kinnitada ja rakendada koolis õpitud oskusi ja teadmisi.Ülesanneteks oli arenada praktilisi kutse-ja erialasi oskusi ning kujundada välja õiged kutse-ja erialased hoiakud ja väärtused.Pratikal puutusin kokku mitmete töödega:letiteenindamine,kassapidamine ja kubaväljapanek. Kristi Tamm 1 SELVERI ISELOOMUSTUS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus.
Emmi Ojala EESTIS TEGUTSEVAD KAUBANDUSKETID Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, teenindavad kiiresti ja asjatundlikult, pakuvad kvaliteetseid kaupu ja
01.01.2006 osteti Räpina TÜ-lt 13 kauplust 12.12.2006 avati Veriora A ja O peale renoveerimist. paigaldati esimene taara-automaat ühistus 02.02.2007 avati peale renoveerimist Kanepi A ja O kauplus 03.05.2007 avati peale renoveerimist Põlgaste kauplus 06.07.2007 avati peale renoveerimist Orava kauplus 10 11 Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal , mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002
...........................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa Selveri struktuur...................................................................................4 1.5 Kaupluse sortiment................................................................................................5 2 Kaupluse töö korraldamine.....................
.......................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SELVERIS........................................................................................ 7 3
omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse. (Ibid) Vältimaks vastuolu varasemate kaubamärkidega, tuleks juba kaubamärgi valiku ja väljatöötamise ajal otsinguid. Samuti tuleks välja selgitada, kas valitud tähist on võimalik kasutada nii, et ei tuleks konflikte ja sellele on võimalik õiguskaitset saada. (EAS, s.a.) Otsinguid saab teha Patendiameti andmebaasist, mis sisaldab Eesti riigisiseseid ja rahvusvahelisi kaubamärke. Teine on eSearch plus veebileht, mis sisaldab endas Euroopa Ühenduse kaubamärke, kaasa asrvatud Eestis kehtivaid.(Patendiamet, 2015) Registreeritud ehk kaitstud kaubamärk annab ainuõiguse oma kaupu ja/või teenuseid esile tõsta või eristada samal ajal keelates konkurentidel kasutada sarnaste tähiste või identse kaubamärgi kasutamise samas valdkonnas kaupade ja/või teenuste seast. Kaubamärgi omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse. (Patendiamet, 2015)
Tuntumad neist on Tallinna peenleib, Kirde sai, Rukkipala, Kuldne röstisari, Ela 100% täisterasaiad, Toolse leib, Kodune sepik. Peale lihtpagaritoodete (leivad, saiad, sepikud, kuklid, röstsaiad) turustab Leibur Vaasan Ready-to-Bake! tooteid. Tegemist on sügavkülmutatud küpsetusvalmis pirukate ja saiakestega, mida on mugav ja kerge kodus valmistada. Samuti müüb Leibur ka laia valikut eelküpsetatud tooteid ning sügavkülmutatud saiakesi ja pirukaid kaupluste küpsetuspunktidele ning toitlustusasutustele. AS Kalev Chocolate Factory põhitegevuseks on sokolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning sokolaadi-, suhkru- ja jahukondiitritoodete müük. Lisaks tavasortimendile valmistame tooteid ka eritellimuste alusel, koostöös kliendiga töötame välja kliendi sõnumiga tooteid. Kliente teenindab klienditeeninduskeskus, mis tegeleb nii tavatellimuste kui ka eritellimustega
Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................................4 Üldised andmed......................................................................................................................6 1.Äriidee.................................................................................................................................7 1.1Konkurentsieelis............................................................................................................8 1.2Visioon...........................................................................................................................8 1.3Missioon........................................................................................................................8 1.4Eesmärgid......................................................................................................................8 2.Tegevuskeskkonna analüüs.......
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS.......
Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269 Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277 Tähtpäevatoidud 282 Kaasaegne Eesti köök 286 Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297 Usundid ja toitumiskultuur 297 Tuntumad rahvusköögid 302 3 1. TOITLUSTUSETTEVÕTETE JA -TEENUSTE LIIGID Eesmärk: õppida tundma
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
kõige lihtsamalt, mugavalt ja kiiremini teha interneti kaudu ning turundajatel ja 9 suhtekorraldajatel, kes tahavad, et nende sõnumid sihtgrupini jõuaksid, on mõistlik edastada neid seal, kus nende sihtgrupp aega veedab ehk siis muu hulgas ka internetis. E-turundusel on televisiooni-, raadio-, print- ja välireklaami ees see suur eelis, et see nõuab küll ehk veidi rohkem loovust ja töötunde, aga võib olla oluliselt soodsam ja sealjuures tulemuslikum kui turundus traditsioonilistes kanalites. Siiski ei tasu vähese otsese rahakulu peale luua illusioone, et turundus internetis on tasuta – see vajab palju inim- ja ajaressurssi (mis pole kumbki odavad) ning selle investeeringu mõistmist. Samuti vajab see suuremat põhimõttelist muutust, organisatsiooni toimimisloogika ümber mõtestamist, sest mis kasu on kahesuunalisest kommunikatsioonist, kui saadavat tagasisidet arvesse ei võeta? E-turunduse kanalites sündiv
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
