(http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html ja http://www.childrensgarden- vail.com/what-reggio-emilia http://www.tlu.ee/opmat/ka/e_kursus/Emakeel_lastekirjandus/Emakeel/demokraatia_praktiseerimin e_alushariduses.html 8.10.2013) Lastel on õigus olla märgatud ja olla koheldud kui täiskasvanu, kellel on kõik õigused. Eelkõige siis luua iseenda kogemuste pagas. Suhtlemisel ja enda väljendamisel täiskasvanute, eakaaslaste ning muude ettekujutatud kaaslastega annab eelduse luua maailma paremaid kodanikke. Samuti parandades inimsuhtluse kvaliteeti, garanteerib see igale individuaalsele lapsele suure rikkuse võimaluste, potensiaali, tugevuse ja loovuse näol. (http://www.reggiokids.com/the_reggio_approach.html 08.10.2013) Reggio Emilia õppeprotsess baseerub neljal üldpõhimõttel. Andes lastele küll otsustusvõime, peab siiski olema teatav kontroll õppeprotsessi üle. Sellega ei tohi piirata laste võimalusi enese
Et ilu mõista selleks on vaja olukorrad ja inimesed inetuks muuta. 2. Armastus oli seotud alati surmaga "surm teeb armastuse elavaks","armastus on tugevam kui surm","õnnelik saab olla ainult siis kui armastad seda õiget". Surm teeb teose mõistmise lihtsamaks ja paneb lugeja kaasa tundma. Poe'd huvitas ainult esteetika mitte moraal ja tõepärasus. Tedaei huvitanud inimest ümbritsev keskkond vaid inimese siseilm. Tema tegelased ei ole elavad inimesed vaid koondkujud ettekujutatud maailmast. Kõik tema muutuvad olude sunnil koletisteks, kes on võimelised sooritama ebainimlikke tegusid. Tema novellid on kõik lõpuni kurvad. See kurbus kandub üle ka tegelastele, sest enamasti on nad üksikud ja meeleheitel keda maailmaasjad ei huvita. Temategelased kannatavad olemasolu tõestuseks. Kuigi nad seda ise ei aima. Nad püüavad end tõestada pahategudega, et end elavana tunda. Olla korralik, see on patt. Seepärast nad ei võitle enda eest
kurbus on kõikide ühisosa. Poe jaoks oli tähtis iga sõna ja selle kõla, sest sõnal on maagiline jõud, sõna on relv, mis võib isegi tappa ja seepärast viimistles ta oma luuletusi ja novelle eriti hoolekalt, sest ainult nii oli võimalik, et tema novell lugejat kohe köidaks. Tema novellides puudub miljöö ehk ümbritsev keskkond. Teda huvitas inimese sisemuses toimuv. Seepärast on tema tegelased skemaatilised, koondkujud, ettekujutatud maailmast ja tema tegelased muutuvad olude sunnil koletisteks, kes peavad tegema kurja selleks, et tunda end elavatena. Sellega kaasneb lõpuni ütlemata kurbus ja pessimism. Tegelased on tahtejõuetud ning sünged meeleheites piinlevad kujud, keda maailma asjad ei huvita. Nad kannatavad oma olemasolu tõestuseks. Nad riskivad eksides saatuse vastu selleks, et oma olemasolu õigustada. Olla korralik see on patt.
,,Jumala sõda. Ristisõdade uus ajalugu" Christopher Tyerman Nimede käsitlus igal maal erinev, vastavalt erinevaid aspekte tuleb käsitleda. Saksapäraste latinisatsioon (parem kui ingliskeelne variant). Von-id, van-id, de´d hilisemalt nimedele tulnud, pole algselt nimeosad olnud, näitasid päritolu paika. Periood kristliku aja XI saj lõpust, u 5. Saj edasi. Ristisõjad olid sõjad, mida õigustas usk ja mida peeti tegelike või ettekujutatud vaenlaste vastu, keda usu- ja poliitiline eliit määratles ohuna kristlastele. Neis sõdades otsustavat osa etendanud uskumused tõstsid võimsalt esiplaanile hirmuäratava, aga siiski julgustava üleloomuliku jõu, mida ometi oli võimalik väljendada väga konkreetsetes tegudes: palve, patukahetsus, almuste jagamine, usuteenistusel osalemine, palverännakud, vägivald. (lk 15) Väga levinud, aga ajaloole hukutav on mineviku pidamine tänapäevast turvaliselt erinevaks.
ei kõigu mitte ainult kahe pooluse, vaid tuhandete, loendamatute poolusepaaride vahel. Inimese mõtlemisvõime piir pole kuigi kõrgel, ja ka kõige vaimsem aj haritum inimene näeb maailma ja iseennast alati läbi väga naiivsete, lihtsustavate ja valelike vormeliprillide kõige enam just iseennast. Sest paistab, et kõigil inimestel on kaasa sündinud ja lausa loomusunniline vajadus pidada oma mina mingiks ühtsuseks. Kui nüüd mõni inimene sammukese edasi läheb ning oma mina ettekujutatud ühtsuse kahesuseks laiendab, siis on ta juba peaaegu geenius, igal juhul haruldane ja huvitav erand. Tõeliselt pole aga mitte ükski, isegi mitte kõige naiivsem mina mingi tervik, vaid ülimalt mitmekesine maailm, väike tähistaevas, vormide, astmete ja seisundite, pärilikkuste ja võimalikkuste kaos. Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. NÄITED KIRJANDUSEST: Faust, Harry Haller, mingil määral Raskolnikov
suurt midagi. Rein oli unistaja, kes armastas enda ideaali Kõrbojast rohkem kui tegelikku Kõrbojat. ,,Liig palju on ta kavatsenud, liig suuri asju on ta kavatsenud ja tegemata jätnud sagedasti kõige tarvilikumagi. Tema on Kõrbojast unistanud kui mõnesugusest ime- või muinasmaast, kus on piiramatud võimalused, ja on unistades unustanud tema kivid ja rabad, mis ootavad tänapäevani lõhkujaid ja kraavitajaid. Temale on ikka lähedasem ja omasem olnud mitte reaalne, vaid ettekujutatud Kõrboja, mida ta tundma on õppinud mitte oma silmaga, vaid mingisugustest isamaaliste laulikute sepitsetud salmidest." Rein lasi enamuse töödest sulastel ära teha. Katku Jüri väga töökas peremees, kes sai kõigi oma töödega ise hakkama. Jüri polnud eriti uuendusmeelne, arvas, et vanad järele proovitud viisid on kõige kindlamad. Oma talu polnud Jüri nõus mingi hinna eest müüma, sest ta ei sallinud võõrast raha, arvas, et kõik peab olema ise teenitud.
rääkida su naisega, kes peaks sind tundma. Või on temagi vaid su rännaku üks osa, naine, keda juhuslikult kohtasid? Temagi ei pruugi teada tõelist sind. Sa olid kui igavene rändaja, kes millegagi oma elus rahule ei jäänud. Vaba hing, kes otsis omale aina uusi ,,ohvreid", kelle abil su fantaasia saaks hoogu juurde. Sa ei suutnud ilma inimesteta elada, kuna nemad ongi need, kes su fantaasiamaailma käima lükkavad. Sa kaasasid neid oma ettekujutatud ellu, olles ise kord muinasteadlane, kord kalamees. Ilma erinevate isikuteta ei olnud sul kui elu. Sa lausa püüdsid eemalduda realismist, oma päris perekonnast. Kas sa kartsid seda? Kartsid kohustusi? Tore, et kohtumine Maretiga sulle veidigi aru pähe pani. Sa nägid, et fantaseerimine ei ole vaid meeste privileeg, sa märkasid Maretis ennast, seda Nipernaadit kevade algul täis energiat ja rõõmsameelsust, kui samas olid ise oma rännakust väsinud ja räbalais
ülekohut. Kaks kõrvalseisjat osutuvad aga keeleteadlasteks, kes on üksteist otsinud ning noomivad tüdrukud halva keelekasutuse pärast. Järgmisel päeval ilmub lilleneiu keeleteadlaste juurde ja soovib saada koolitatud, et hakata tööle lillepoe müüjana. Härrased, Higgins ja Pickering otsustavad üleskutse vastu võtta ja seavad eesmärgiks kokni slängi rääkiva tänavatüdruku hertsoginnaks koolitamise. Ettekujutatud raske töö kujuneb palju lihtsamaks, sest Eliza on väga kiire taibu ja terava kõrvaga ning tema õpetamisest kujuneb lõbus tegevus. Nende eesmärk saab rohkemgi kui täidetud, sest suursaadiku vastuvõtul tembeldatakse rentslitüdruk suisa Ungari printsessiks. Eliza süda murdub, kui härrad selgelt oma ekserimendi lõpu üle rõõmustavad. Pickeringi austus tüdruku vastu on kasvanud, kuid Higgins on neiusse lausa armunud. Oma keerulise käitumise kurastab ta väga Elizat, kes
Seega ei saa kaardistamisest praktiliselt mitte kusagil mööda vaadata ja seda nii ajalises kui ka ruumilises mõttes. Kaardistamine on petlikult lihtne toiming. Kaardistamine on põhimõtteliselt maailma mõõtmine. Kaardistamine pole seotud ainult matemaatikaga see võib olla nii poliitiline, spirituaalne kui ka moraalne. Sama põhimõtte järgi võib öelda, et kaardistamise andmed ei ole ainult arhiivipõhised, need võivad olla ka vaatluslikud, mälu järgi või ettekujutatud. Maailm vaadelduna läbi kaardistamise võib olla materiaalne või mittemateriaalne, tõeline või ihatud, terviklik või ainult üks osa tervikust. Ühesõnaga, kaardistamine võib piiritleda ja visandada mingi ala ükskõik, mis suuruses alates suurest pildist ja lõpetades pisimate detailidega. Kaardistamise toimingud on loomingulised, kuid samas ka ärevad. Kaart ise on mõlemat: ruumiline teadmiste kehastus ja stiimul edasisteks uuringuteks. Tänapäeva maailmas on kaart
pooluse, vaid tuhandete, loendamatute poolusepaaride vahel. Inimese mõtlemisvõime piir pole kuigi kõrgel, ja ka kõige vaimsem aj haritum inimene näeb maailma ja iseennast alati läbi väga naiivsete, lihtsustavate ja valelike vormeliprillide – kõige enam just iseennast. Sest paistab, et kõigil inimestel on kaasa sündinud ja lausa loomusunniline vajadus pidada oma mina mingiks ühtsuseks. Kui nüüd mõni inimene sammukese edasi läheb ning oma mina ettekujutatud ühtsuse kahesuseks laiendab, siis on ta juba peaaegu geenius, igal juhul haruldane ja huvitav erand. Tõeliselt pole aga mitte ükski, isegi mitte kõige naiivsem mina mingi tervik, vaid ülimalt mitmekesine maailm, väike tähistaevas, vormide, astmete ja seisundite, pärilikkuste ja võimalikkuste kaos. Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. NÄITED KIRJANDUSEST: Faust, Harry Haller, mingil määral Raskolnikov
Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta sellega kokku puutub, igavesti heites oma avasilmi-unistusi tuleviku suunas, kinnitades neid objektide külge, mida ihaleda ning sama kiiresti haakides unistusi nende küljest lahti, kui need on kätte saadud ning ära kogetud." Seega hedonism on isiklik ja ettekujutatud ning oluline ei ole mitte hinna üle vaidlemine, vaid asjadest unistamine või nendega enda vaimne rahuldamine. Seega algas tarbimisühiskond kuskil 18 sajandi lõpus. Romantiline ettekujutus enesearendamisest, esteetilisest naudingust. Romaanide levik oli esimene standardiseeritud kultuuri massidesse levik. Eesmärgiks on ühiskonnale vastandumine: mitte kaine arvestus ja säästmine vaid eneseväljendus, mõtekate kogemuste hankimine. Just protestantistlik tunnete
Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned aastakümned tagasi ära põlatud, kui vulgaarsus). 2.Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus (sisu väljamõeldud, ettekujutatud), fikseeritud, suhteliselt püsiv ja avalik, tõlgendatavus. 3.Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli. Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma (eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme).
“vormi” ehk tunnetuse võimalikkuse tingimust, niisiis “transtsendentaalselt”. Kui mina, subjekti ja teadvust (nagu eelnevatest selgitustest nähtub, tähendavad need mõisted antud seoses sedasama) mõeldakse kogemuse võimalikkuse tingimusena, siis ei ole sellega 4 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. “ettekujutatud midagi muud, kui mõtte transtsendentaalset subjekti = x, mida saab tunnetada üksnes nende mõtete kaudu, mis on tema predikaadid, millest meil aga, kui teda neist eraldada, ei saa olla mingit mõistet”. Ta ise on “lihtne ja sisust täiesti tühi ette- kujutus […], mille kohta me ei saa isegi ütelda, et ta oleks mõiste, vaid võime ütelda üksnes seda, et ta on pelk teadvus, mis kõiki mõisteid saadab” (A 345 / B 404). Niisugune
Et viimatiosutatud olukorda vältida, tuleb oma soove ja vajadusi mõistuslikult klassifitseerida ja hinnata. Siin tuleb nüüd mängu mõistus: selle ülesandeks on leida õige tee mitte-mõistuslikult antud eesmärkide saavutamiseks. Kannatuse allikaks on rahuldamatud vajadused. Järelikult ei tohi inimesel olla rahuldamatuid vajadusi. Selleks tuleb uurida inimlikke vajadusi ja eristada nende seas loomulikke ja tühje, s.t. üksnes ettekujutatud vajadustest tulenevaid soove. Loomulike seas tuleb seejärel eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid soove. “Paratamatud soovid” on sellised, mille rahuldamatus viib paratamatult halvale kehalisele enesetundele ja hingelise meelerahu kaotamisele. Sellised on näiteks vajadus toidu, riietuse, peavarju ja elukeskonna tundmise järele. Loomulikeks ent mitteparatamatuteks soovideks on näiteks selliste toitude soovimine, mis iseäranis hästi maitsevad, või kaunite rõivaste soovimine
Nemad kannavad meid - mitte meie neid, sest me oleme sellesse puusse üksnes jätkatud (Rm. 11). Kurjal läks aga korda ahvatleda kristlikku kogudust sellest alandlikust, vennalikust suhtumisest eemale. Kristlik kogudus võttis ennast ülistades omaks kogu au ja tõotused, mis Iisraelile olid mõeldud ja kustutas seega Iisraeli Jumala lunastusloost. 7 Teoloogia ja varastatud sünniõigus Pärast apostlite aega hiilisid teisedki ettekujutatud üleoleku elemendid kristlikesse õpetustesse ja varastasid Iisraeli sünniõiguse. Barnabase kiri (I sajandi lõpust või II sajandi algusest) muutis Vana Testamendi vaimseks ja väitis, et see kuulutas ainult Kristust ette: Ärge lisage midagi oma pattudele ega öelge, et leping kuulub nii neile kui ka meile. Jah! See on meie oma, aga nemad kaotasid seeläbi lepingu igaveseks. See ja sarnased tundeavaldused sisaldusid ka Antiookia Ignatiuse (70-107 AD)
Nooremas eas ilmneb kolm vastanduvat mudelit: a) subjektid, kellel nii võimekuse kui motivatsiooni tasemed olid alustuseks kõrged, b) need, kellel motivatsioon oli kõrgem kui võimekus ja c) vastupidi, need, kellel võimekus ületas motivatsiooni. Järgmisel kolmel aastal oli proksimaalprotsessidel suurem mõju uurimiskäitumise suurendamisele kui vaimse võimekuse suurendamisele, kuid rühm, kes ilmutas kõige tugevamat motivatsioonitaset. Pidades meeles, et need on vaid ettekujutatud tulemused, selleks et illustreerida mudeli olemust ja sobida kokku veel põhjendamata hüpoteesiga, et üldiselt näitavad proksimaalprotsessid suuremat mõjuvõimu motivatsiooni suurendamisel kui kognitiivse arengu taseme tõstmisel, kuid viimases valdkonnas on need eriti efektiivsed isikutega, kes on algul ilmutanud intellektuaalse tegutsemise madalamaid tasemeid. Bronfenbrenner rõhutab, et me asume bioökoloogilise mudeli kolmanda komponendi juurde: keskkonnakontekstid, kus areng aset leiab
kogukonnad. Need olid moodustunud dünastilistel või religioosetel põhimõtetel, mitte rahvusel. Rahvusriik sõnastati alles esimest korda Pr revol ajal- riik peab toestama rahvuslikke huve. Rahva huvi poliitika vastu hakkas kasvama läbi ajakirjanduse ja kirjaoskuse. konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson) Konstruktsionistid: populaarne kuju on Anderson: rahvus pole muud, kui ettekujutatud kogukond. Läbi teoste ja propaganda on tekitatud mingis elanikkonnas kogukondlik solidaarsus, loodi müüdid, konstrueeriti rahvuslikud väärtused. Rahvus on ajalooliselt ehitatud. Propaganda, kus rahvus ühendas kõiki klasse. Ettekujutus, et inimestel on ühte side, kuigi üksteist ei tunta- rahvuslik vend. Rahvust võib ka dekonstrueerida ja väärtused marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). "Töölistel ei ole isamaad. Neilt ei saa võtta seda, mida neil ei ole
Lauluduellid (eskimod). Süüdistuste andmine kohtule. Süütuse vandumine. Rahvuslus ja selle uurimine Rahvustunnete ja nende väljenduste uurimine ajas ja ruumis. Rahvuslik identiteet on konstrueeritud läbi ajaloo tõlgenduste, rituaalide ja traditsioonide loomise, tahtliku ja organiseeritud unustamise jms. Benedict Anderson. Imagined Communities. (1983) Rahvuslus on ideoloogiline konstruktsioon, nö ettekujutatud kogukond, kus tuntakse ühtsustunnet mingi joone (rahvuse) jagamise ja inimestega, keda pole kunagi kohatud. Trükipressi ja ajakirjanduse roll selles - rahvus tekkis auditooriumi piires, kelleni Ernest Gellner Natsionalismi teke seotud tööstusühiskonna vajadustega. Masinad nõuavad haritumat rahvast. Homogeensus riigi piires läbi hariduse. Natsionalismi ideaal - rahvusriik (riik ja rahvus langevad ühte).
2.5.2 Formalism: Hilbert Kahekümnenda sajandi esimese kolmandiku jooksul oli David Hilbert (1862-1943) Saksamaa ehk kõige mõjukam matemaatik. Muuhulgas loetakse tema teeneks funktsionaalanalüüsi rajamist. Matemaatika ja loogika arengut mõjutas tugevasti 1900. aasta matemaatikakongressil Hilberti poolt pakutud loetelu 23 peamisest senilahendamata matemaatikaprobleemist: osa nimetatud probleemidest on praegusajaks lahendatud, osa probleemide jaoks on näidatud, et Hilberti poolt ettekujutatud lahendust ei saagi olla, ning osa probleeme on siiani lahendamata. Loogikuna soovis Hilbert nagu logitsistidki formaliseerida matemaatika alused range aksiomaatikana, millest saaks siis tuletada kõik matemaatikateoreemid. Erinevalt logitsistidest väitis Hilbert, et matemaatilise mõtlemise objektideks on formaliseerimisel kasutatud sümboolika ja formaalselt esitatud väited ise, mitte aga selle sümboolika ``ettekujutatav''
tulemusel tekivad ka uued riigid. Tööstusrevolutsioon vajas uut moodi ühiskondlikku integratsiooni. Lahenduse pakkus (19.saj) moodne rahvusriik, mille teostas Euroopa (vaimu) eliit (kes sai sellest kõige rohkem kasu). Natsionalismi abil oli võimalik ületada iga riigi sees teravnevad klassikonfliktid. Teine konkureeriv ideoloogia oli sotsialism. Rahvusaade osutub edukaks ja I maailmasõda näitab, et rahvas on valmis kaitsma oma riiki. Benedict Anderson: 19.saj rahvusriigid on ettekujutatud imaginaarsed konstruktsioonid. See seisukoht on liialdus. Ajaloost võib leida sellise keelelise enese identifitseerimise näiteid ka varemast, aga maailma ajalugu hakkab ta mõjutama alles 19.saj Teine tegelane on Eric Hobsbawn: Rahvusaade on alati piiratud territooriumil valitsev ,,rahvususk", mis 19saj kinnitas elanikud rahvustervikuga areneva turumajanduse tingimustes. Lisaks majanduslikele teguritele oli vaja ka poliitilisi muutuseid. 19saj poliitiline
vahetamine. Alles tööstuse areng, linnsatumine, hariduse kasv modernsuse tunnused tegi võimalikuks, et leivisd rahvuse ideed ja propaganada. 18.saj lõpus, 19.saj alguses ttekkis rahvus identiteedina teiste kõrvae(usuline identiteet, klassikuuluvus). Peab ka eestlasi tüüpiliseks rahvuse näiteks, kes tekkisid 19.sajandil. 2. konstruktsionistid (Benedict Anderson) Anderson näitab, et rahvus polegi midagi muud kui ettekujutatud asi, pole midagi reaalset. Inimestel on tekkinud idee, et meie oleme nüüd üks rahvus ja tuntakse ühtse kogukonnana, hoolimataet üksteist ei tunta. Osutab, et kui rahvus on konstrueeritud, siis võib samamoodi ka dekonstrueerida ja ära kaotada. Rahvus on konstrueeritud horisontaalne seltsimehelikkus. Selle aluseks sai olla tugev ideoloogia, rahvuslik propaganda. Eric Hobsbawm(?) rõhutas, et rahvuse äol on tegemist eliidi, kodaniku ideoloogiaga, et
4.161. Gloria Pelju Sünnikoht: Harala Olemus: temperamentne; Lugu: Palvo Sammal kandis ta süles autost tuppa ja kooris kannatamatult riidest lahti. Gloria oli juba teel midagi erilist oodanud. Ta liibus Palvo vastu ja kuulas mehe sosinaid. Palvo ei suutnud end kokku võtta. Siis hakkas mees teda inetute sõnadega mõnitama ja ähvardas ära kägistada. Lõpuks puhkes ta nutma ka veel. Surmapõhjus: loomulik surm 4.162. Palvo Sammal Sünnikoht: Harala Olemus: elas oma ettekujutatud maailmas; hull; tulnukatesse uskuja; Lugu: Ta jäi töötuks. Siis anti talle Globaalmudelite rakendamise keskusest, mida ta ette kujutas, teada, et kõrgushüpe on tema Nokia,tema võimalus. Ta pidi nädala pärast kolm meetrit ületama. Palvo läks koolidirektori jutule, et talvisel ajal võimlas treenida. Direktor ei saanud aru, mis keskusest ta räägib. Palvo vastas uhkelt, et väljaspool meie Universumit. Ta kargas naljaviluks üle laua. Direktor
Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta sellega kokku puutub, igavesti heites oma avasilmi-unistusi tuleviku suunas, kinnitades neid objektide külge, mida ihaleda ning sama kiiresti haakides unistusi nende küljest lahti, kui need on kätte saadud ning ära kogetud." Seega hedonism on isiklik ja ettekujutatud ning oluline ei ole mitte hinna üle vaidlemine, vaid asjadest unistamine või nendega enda vaimne rahuldamine. Seega algas tarbimisühiskond kuskil 18 sajandi lõpus. Romantiline ettekujutus enesearendamisest, esteetilisest naudingust. Romaanide levik oli esimene standardiseeritud kultuuri massidesse levik. Eesmärgiks on ühiskonnale vastandumine: mitte kaine arvestus ja säästmine vaid eneseväljendus, mõtekate kogemuste hankimine
,,viimane vana maailm inimestele", lõpu aeg pärast seda aega tuleb uus maailm. Uue maailma või uue ajastu tulemist tähendaski tegelikult teadusliku revolutsiooni ilmumist. Teaduse areng tähen- dabki kas lõppu vanadele kommetele, väärtustele, ideoloogiatele jne. või millegi-kellegi lõpu algust. Praegu elavad inimesed ajas, mil valmistutakse tulnukate saabumiseks Maale. Religioon tuleb nö. ,,kõige lõpus" siiski tagasi, kuid teistsugusemal kujul kui seda on ettekujutatud näiteks Piiblis. Et tulnukate saabumine väga ära ei ehmataks inimesi, valmistutakse selleks ette. Teaduse sentsatsioon inimkonnas näitab tegelikult suure lõpu algust. Piiblis on ju kirjas, et enne suurt lõppu ( näiteks Jee- suse teine tulemine Maale ) on suurem osa Maa elanikkonnast usust taganenud. Seda ütleb suur prohvet Jeesus Kristus ise isiklikult Uues Testamendis enda teist tulemist ette ennustamas. Kuid
,,viimane vana maailm inimestele", lõpu aeg pärast seda aega tuleb uus maailm. Uue maailma või uue ajastu tulemist tähendaski tegelikult teadusliku revolutsiooni ilmumist. Teaduse areng tähen- dabki kas lõppu vanadele kommetele, väärtustele, ideoloogiatele jne. või millegi-kellegi lõpu algust. Praegu elavad inimesed ajas, mil valmistutakse tulnukate saabumiseks Maale. Religioon tuleb nö. ,,kõige lõpus" siiski tagasi, kuid teistsugusemal kujul kui seda on ettekujutatud näiteks Piiblis. Et tulnukate saabumine väga ära ei ehmataks inimesi, valmistutakse selleks ette. Teaduse sentsatsioon inimkonnas näitab tegelikult suure lõpu algust. Piiblis on ju kirjas, et enne suurt lõppu ( näiteks Jee- suse teine tulemine Maale ) on suurem osa Maa elanikkonnast usust taganenud. Seda ütleb suur prohvet Jeesus Kristus ise isiklikult Uues Testamendis enda teist tulemist ette ennustamas. Kuid
„viimane vana maailm inimestele“, lõpu aeg – pärast seda aega tuleb uus maailm. Uue maailma või uue ajastu tulemist tähendaski tegelikult teadusliku revolutsiooni ilmumist. Teaduse areng tähen- dabki kas lõppu vanadele kommetele, väärtustele, ideoloogiatele jne. või millegi-kellegi lõpu algust. Praegu elavad inimesed ajas, mil valmistutakse tulnukate saabumiseks Maale. Religioon tuleb nö. „kõige lõpus“ siiski tagasi, kuid teistsugusemal kujul kui seda on ettekujutatud – näiteks Piiblis. Et tulnukate saabumine väga ära ei ehmataks inimesi, valmistutakse selleks ette. Teaduse sentsatsioon inimkonnas näitab tegelikult suure lõpu algust. Piiblis on ju kirjas, et enne suurt lõppu ( näiteks Jee- suse teine tulemine Maale ) on suurem osa Maa elanikkonnast usust taganenud. Seda ütleb suur prohvet – Jeesus Kristus – ise isiklikult Uues Testamendis enda teist tulemist ette ennustamas. Kuid
annaabi.ee 
