See sai alguse 14. saj. Muusikas kandus rõhk vaimulikult muusikalt ilmalikule muusikale. Prantsusmaa 14.saj kunsti tuntakse Ars Nova nime all. Selle alusepanijaks on Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Selle ajastu esinduslikumad teosed olid 3-4-häälsed motetid. Üksikute missaosade asemel hakati komponeerima terviklikke missatsükkleid. Esimese selletaolise kirjutas helilooja Guillaume de Machant. Ta oli ka esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust muusikast tähtsamaks. Kontsertmissa erivormina tekkia reekviem ehk leinamissa. 1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muus...
Soome-ugri noorte loojate etnofuturismi konverents toimus 5.-9. mail 1994 Tartus. Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele. Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi kõnede, filmide, näituste, laulude, koosolemise kaudu. Konverentsi viimane päev kulus tervenisti etnofuturismialaste plaanide arutamisele ja ühistegevuse kavandamisele. Küsimus on keeruline seepärast, et eriti Venemaa territooriumil elavaid soome-ugri rahvaid on püütud v...
renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Iseloomustada ladina keele rolli rahvuskeelte kõrval keskajast kuni 20 sajandini. Keskajal lihtsustatud munkade ladina keel. Karl Suur ja karolingi ajastu: ladina keele standardiseeritud vorm, haritlaste ühiskeel. Uus luule silbilis-rõhulisel põhimõttel, organiseerivaks elemendiks riim (O Fortuna velut luna, Gaudeamus). Renessansi humanistid Francesco Petrarca (1304-1374) verborum dulcedo quaedam et sonoritas (Epistulae 15.1): renascentia litterarum -- keele ja kirjanduse taasünd . Lorenzo Valla: ladina keelt austavad kõik rahvad nagu jumalat, kes on taevast alla laskunud (1440.a. Elegantiarum libri). Relatiniseerimine, põhjamaade renessanss (16.-17. saj.) Erasmus 1528.a. dialoog Ciceronianus. Encomium moriae, Adagia, Colloquia familiaria. Tõlked rahvuskeeltesse ja nendest ladina keelde. Sebastian Brandt Narrenschiff 1494, `Stultifera navis' 1497; I. Kant Opera ad philosophiam criticam 1796-1798. Barbaarse ja kultuurse keele probleem Saksamaa....
saj alguseks olemas ja ladina keelde tõlgitud teosed, aga need olid paganlikud kirjutised. Astronoomia arengu pidurdamise tõi kaasa, samuti ka arstiteadus oli taanarengus- kirik keelas laipade lahkamise ning haigused olid jumala karistus pattude eest. 9. Mida tähendab renessanss ja kuidas muutus inimeste mõtteviis ning kunsti? Renessanss on antiikkultuuri taasünd 14-16 s pärast 1000-aastast seisakut ja uus mõtteviis. Muutused mõtteviisis: Humanism-inimese maapealne elu on väärtus. Antiikkultuuri ei pea põlgama vaid tundma õppima, väärtustama, jäljendama. Muutused kunstis: Antiikaegse iluideaali tagasitule, piibliteemade kõrvale tuli antiikmütoloogia, palja inimkeha näitamine palju loomulikumalt ja täpsemalt. 10. Millal toimusid suured maadeavastused ning kuidas need muutsid Euroopa riikide arengut ning mõjutasid majandust...
dialektid). kasutati katoliku kirikus. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). Renessanss – Rinascimento: taasünd 1100-1400 – ideed ja nende väljendusvahendid võeti Rooma kultuurist. Algas: 1) tõlkimine; 2) jäljendamine; 3) üksikute elementide kasutamine, osaline matkimine. Humanism ja antiikkultuuri juurde pöördumine. 14. saj. renessanss Itaalias, levimine 15.-16. saj. (Hispaania, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaal seostus reformatsiooniga 16. saj.). Taaselustati antiikaja kirjandus˛zanre: luule -bukoolika, eepika, humanistlik proosa (Boccaccio, Erasmus Rotterdamist)...
kõik ühiskonna liikmed on piisavalt kompententsed, valitsevad.2. Mitte ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem. Demokraatia all mõistame nii ideaali kui ka tegelikku riigi korda, 12. Demograatia allikad 1. Klassikalise kreeka demograatlikud ideed- tegemist vahetu ehk otsese demograatiaga. Otsused võeti vastu rahva koosolekul, milles osalesid kõik mehed.. 2. on vabariigil tratitsioon mis on pärit Roomast ja taasünd renesansiaja riikidest. Mõisteti et rahvas ei ole homogeene ta jaguneb eliidiks ja rahvamassiks. Suurbritannia mudel kordide koda ja alamkoda. 13.Valitsuse kriisi võib nimetada demograatlikuks –1. kõigi kodanike hääli tuleb vaadelda võrdselt., kõigil on õigus väljendada oma arvamusi kollektiivsete otsuste väljatöötamisel.’ 2.olulise tähtsusega teavet ei tohi varjata ja kõigil peab olema võimalus tutvuda. 3...