Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Etikett erinevates olukordades". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
king, sigar, kingad, tervitamise, kanta, lips, smoking, tervitamisel, daam, vest, sigari, ülikond, frakk, suudlus, sigaret, riietuse, vesti, frakilegantsaka, suudelda, tervitus, sigarit, kingi, siid, kaabu, kindad, tervitada, kummardus, põsele, suitsetamine, mustast, särk, tervitamine, komme, kohtumisel, villane, kutsel, kingade, sõrmus, kinnastkäekella. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. Kikilips on vestiga ühte värvi. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Smoking Smoking on õhtuülikond ja seepärast kantakse seda ainult pärast kella kuut õhtul kas teatris, pidulikel õhtusöökidel, tantsupidudel või üritustel, mis toimuvad elegantsetes hotellides ja klubides. Traditsiooniliselt õmmeldakse smoking peenest mustast villasest riidest. Smoking võib olla ka valge. Sel juhul on püksid valged või mustad. Kuid tänapäeval on kasutusel ka tumesinisest, veinipunasest materjalist smokinguid. Smokinguga kantakse murtud nurkadega püstkraega valget särki. Etiketi järgi kantakse smokingu juurde musta lipsu, ka siis, kui smoking on valge. Veel mõni aeg tagasi pidi härrasmees oskama sõlmida kaelasidet "liblikaks." Smokingu reväärid on siidist, pükste küljeõmblustel satiinpael
Veel hullem on olukord, kui ühel ja samal üritusel on kahel naisel seljas täpselt ühesugune kleit. See on juba täielik tragöödia. 2. Igapäevane tööriietus Valiku võimalus on kõige laialdasem igapäevases ja puhkeaja riietuses. Siin on tänapäeval lubatud peaaegu kõik. Samas on täheldatud, et sotsiaalsesse rühma kuulumine seab omad piirid, nt kui juhtub noore tütarlapse või noormehe igapäevaseks riietuseks olema vastavalt range kostüüm või ülikond ja lips, siis see kutsub eakaaslaste hulgas esile kaastundlikke pilke. Vastupidiselt eakas daam plastmasskõrvarõngastega ja nabapluusiga tekitab pigem muigeid. Populaarne kaasaegne rõivas on naistel kostüüm ja meestel kombineeritud ülikond, s.t eri värvi kuube ja pükse. Otstarbekas on jälgida, milliseid kombinatsioone kasutada. Kindlasti tuleks hoiduda triipude ja ruutude koos kasutamisest. Klassikaliseks kombinatsiooniks büroodes töötavate meeste jaoks on särk, püksid ja sobiv vest
Päeval kantakse reeglina (ka hõbedast ja kullast) ehteid, millel pole säravaid kivisid. Päevase pidulikuma sündmuse puhul võib alati kaela panna pärlid. Õhturiietuse juures kantavad ehted peavad kindlasti sobima nii tualeti kui meigiga nad võivad vikerkaarevärvides särada. Hoiduda tuleb vaid omavahel sobimatutest ehetest. Ärge end ehetega üle koormake!!!! NB! Piduliku õhtusöögi juures ei kanta sportlikku käekella. See reegel kehtib ka meeste puhul. Aga abielu- ja kihlasõrmust kantakse alati ja igal pool. Laulatussõrmus e. abielusõrmus, lihtne kullast võru, nagu me seda praegu kanname, tuli kasutusele alles 19. saj. keskpaiku. Enne seda kanti kihlasõrmust, mis pärast abiellumist täitis siis ka abielusõrmuse funktsiooni. Nii kihla- kui abielusõrmuse õige koht olevat vasaku käe neljandas sõrmes, kust vana-egiptuse uskumuse kohaselt kulgeb veresoon, vena amoris, otse
Põsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega
iseloomu säilitamisest/muutmisest. • Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel • Tähendab sõbralikkust • Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust • Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma • Teise inimese silmist saab enamasti aru, kas ta valetab või räägib tõtt • Kas tal on ausad kavatsused või plaanitseb ta midagi halba •
· Kutse mõõtmed 15x10 cm või 18,5x12 cm, kujundus erinevates maades erinev · Kutsel võib olla trükitud või pressitud asutuse logo, lipu või vapi kujutised · Nimed, aadressid, tiitlid peavad olema ÕIGED · Kutsed on ühe-, kahe- või kolmepoolsed · Vastuvõtu toimumise aeg paljudes riikides sõnadega, meil kirjutatakse kuupäevad ja kellaajad numbritega · Riietuse kohta märkus all paremas (vasakus) nurgas (tume ülikond, smoking, frakk) Vastava märkuse puudumisel valik vaba. · Aadress kutse paremas (vasakus) alumises nurgas · Vastuvõtu põhjus kutse keskel ühel real · Täiendav info alumises paremas (vasakus) nurgas · Kutse saadetakse alati ümbrikus, millel kutsutava nimi Võimaluse korral 2-3 nädalat enne, kuid mitte hiljem kui 1 nädal enne. · Kutsele vastatakse kohe peale selle saamist kas nõustumise või viisaka keeldumisega.
Noogutamine ja kummardamine Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Naine ei kummarda temast tunduvalt vanemale daamile. Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut, nokamütsi jt samatüübilisi peakatteid. Peakatet hoitakse põhi enda poole. Peast ei võeta sõjaväelase, politseiniku või muud vormimütsi ning peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna barett, spordimüts, läkiläki va matustel. Naised ei võta tervitamise ajal peakatet ära. Vastu- ja kaasatervitamine Tervitusele tuleb alati vastata. Kui ei mäleta, kas kohtuti on mõistlik lähtuda põhimõttest: parem rohkem kui üldse mitte. Püstitõusmine tervitamisel Naistuttavate, endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti. Naised tõusevad siis, kui tervitavad eakaid härrasid või suhtlevad ametialaselt oma ülemusega.
Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea;
Siin ei olegi midagi keerukat, kui tervitada samasse kultuuriruumi kuuluvaid inimesi. Ent sageli tuleb suhelda teiste rahvaste esindajatega, kelle taust on teine ning kelle tervitamiskombed võivad üllatada või tunduda naljakad (Lukas & Tsatsua 2008). Esimesena võiks üldreeglina tervitada ruumi siseneja. Ametialasel suhtluses tuleks alati jälgida positsiooni: esimesena tervitab positsioonilt madalam, kuid käe ulatab positsioonilt kõrgem inimene. Võrdse positsiooni puhul lähtutakse tervitamisel vanusest ja soost. Kui on tegemist isikliku suhtlusega, siis esimesena tervitab noorem inimene vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijat ning käe ulatab esimesena vanem või naine (Annus-Anijärv). Tervitamisviise on palju. Need algavad lihtsast ja külmast noogutusest või sõjaväelikust kombest tõsta käsi kõrva äärde ning lõpetada mitmekordse põsesuudlusega akolaad'iga lõunapoolsete
ega läki-läkit, naised ei eemalda kunagi peakatet, käed taskust välja ja selg sirgu. ESITLEMINE: kellele esitletakse kõrgemale ametikule, välismaalasele, naisterahvale, vanemale inimesele, grupile üksikisikut. Viisakas ei ole: enda, abikaasa ja lähisugulaste tutvustamisel kasutada ,,härra", ,,proua", ,,magister" ,,,doktor" jne määratlusi. 2.LOENG Soovitusi meestele: Tume ülikond, hele särk ja lips on alati klassikalised. Argipäeviti välditakse musta ülikonda, samuti pruuni (orja värv). Korrektne lips on siidist, värvilt tumepunane, sinine, hall või kollastes toonides. Ametliku rõivastuse juurde ei kuulu violetne, roheline, valge ega ka loomade, lindude ja paljaste naistega kaunistatud lipsud. Mood rikub reegleid! Rõivad olgu puhtad, põksid viigitud ja särk hoolikalt triigitud. Heledad sokid ei sobi tumeda ülikonna ja pükste juurde.
positsioonilt madalam tervitab esimesena positsioonilt kõrgem ulatab esimesena käe võrdse positsiooni korral arvestatakse vanust ja sugu Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: noorem tervitab vanemat esimesena mees tervitab esimesena naist vanem või naisterahvas ulatab esimesena käe Tervitamise ja tutvumise viis kuldreeglit euroopalikus suhtlemiskultuuris Tõuske püsti! Vaadake silma! Naeratage! Öelge oma nimi! Andke kätt! Tiitlid ja aunimetused tervitamisel Abielu = vabaabielu Euroopas pole enam kombeks nimetada naist mehe tiitli või ametinimetusega (proua kohtunik, proua professor on ise oma eriala/ameti esindajad) Erand: diplomaatiline suhtlemine (proua suursaadik, proua konsul) Tutvumisvisiidid diplomaatias asukohariiki hiljem saabunud diplomaat külastab varem saabunud diplomaati Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut või nokkmütsi Võetakse kinni kaabu pealt ja nokkmütsi nokast
halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel. TERVITAMINE Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning
Igaks juhuks võetakse käed aegsasti taskust välja, kui on oodata tutvustamist. Sellel harjumusel on sügavam tagamõte. Juba vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks. Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi. Nii ongi välja arenenud nõudmine, et käed tuleb avalikult ette näidata. See elab edasi kombes käed taskust võtta, kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame. Käeandmine tervitamisel tähendab sõbralikkust. Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust. Selles kõiges on midagi sõbralikku. Läbi kinda pole sellest kõigest mitte midagi tunda, sel juhul on kätlemine vaid tühi, harjumuspärane vormitäide. Seepärast peaks, vaatamata kõigile traditsioonidele, ka tüdrukud tervitamisel kinda käest võtma. Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma
Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse. Mustritest valitsesid täpid, ruudud, triibud ja lilled.
Sakoülikond koosneb mustast sabakuuest, musta-hallitriibulistest pükstest, valgest särgist, hõbehallist lipsust ja hõbehallist vestist. Sakoülikonna juurde kuuluvad mustad lakk-kingad ja mustad või tumehallid sokid. Kui peigmees on sakoülikonnas peaks samaväärselt riides olemas ka isamees ja mõrsja saatja. Teine võimalus pidulikuks riietuseks on frakk. Selle juurde kuulub tingimata valge pidulik särk ja valge vest. Samuti on peigmehe lips sel juhul valge. Kingad on lakknahast ning sokid õhukesed ja musta värvi. Riietumisnõuded ja -kombed on aastatega muutunud vähem rangemaks ning liikunud üha suurema vabaduse suunas. Ameerika Ühendriikides on smoking soositud peigmehe rõivastus. Smoking oma siidrevääride ja siidpaeltega pükste küljeõmblustel on pidulik, kuid mitte nii jäik kui frakk. Stiilne on must smoking, kuid peigmehele sobib suurepäraselt ka valge - see on imekaunis noore saleda meesterahva seljas
neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on nii-öelda loiud ja tangud käepigistused. Esimese puhul on tunne, nagu oleks sulle käe asemel ulatatud vatiga täidetud kinnas. Teise puhul jääb aga mulje, nagu oleks su käsi tangide vahele pigistatud. Kuldreegel on, et käed peavad kätlemisel olema kuivad ja puhtad, ning kinnastatud kätt pole viisakas tervitamiseks ulatada. Samuti
stiil ei piirdu ühel hooajal pakutavaga, vaid mineviku, oleviku ja tuleviku ühendamisega. Minevik moe seisukohalt on igihaljas klassika, mis on alati moes ja moodustab nii naise kui ka mehe garderoobi raudvara. Olevik dikteerib ajakohased detailid, tulevik on ajavaimu ja tulevikutunnetuse tajumine, lisaks avangardsed nüansid. Saksa moenõustaja Waltraud Rang, kes muide annab nõu ka BMW müügimeeskonnale kogu maailmas, leiab: “Meestel on väga oluline valida ülikonna juurde lips, mis peale ülikonna värvi harmoneerub ka tema naha, silmade ja juuste värviga. Kui see tundub liiga keeruline, tasub valida lips, mis ennekõike rõhutab silmade värvi; ümmarguse näo puhul võiks härra valida suuremustrilise lipsu, kitsa näoga passib paremini triibuline.” Iga mood aegub, iga uus mood rikastab eelnenut või kaob jälgi jätmata. On aga riideesemeid, mis väikeste muudatustega detailides püsivad aastakümneid. Seda nimetatakse klassikaliseks garderoobiks.
Seetõttu on viisakas esitleda firmapeol proua Tammele alati härra Mändi. Seltskonda tulnud saatjata naine esitleb end samuti ise. Kuid iseenda kohta ei öelda proua ega härra, seda teevad teised. Noorem tervitab vanemat ikka esimesena. Kui välimusest pole aru saada, kes on noorem, kes vanem, tervitab esimesena viisakam (kiirem). Madalama positsiooniga inimene tervitab esimesena kõrgemal positsioonil olevat Aga kui ülemus on noor mees ja alluv vanem daam, peaks tervitama esimesena ikka see noor ülemus, kellel on kahtlemata head kombed ja kes austab vanemaid inimesi, eriti naisterahvaid. Alati tervitab esimesena, olenemata positsioonist ja east, ruumi siseneja - st juurdetulija tervitab juba kohalolevat seltskonda. Näiteks koolis tervitab õpetaja esimesena klassis olevaid õpilasi, koju tulev naine tervitab esimesena kodus olevat meest ja lapsi, kuigi mehed peaksid tervitama esimesena naisi. Ruumi
Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada. Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. ,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on need ,,Pantaleti" püksikud üle põlve. Pükste alumised ääred olid kaunistatud volangidega. Need püksid olid tehtud, kas siidist või linasest riidest. Järgmiseks alusriideks oli pluusi taoline asi, mis jättis kehale justkui liivakella figuuri, seda kutsuti ,,shimmeyks". See oli vaba aluspesu, mis ulatus allapoole põlvi. Sellel oli kroogitud paelaga kaelus ja nööbid pükste osal. Pärast seda tuleb korsett, mis
Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Riietumisnõuded ja -kombed on aastatega muutunud vähem rangemaks ning liikunud üha suurema vabaduse suunas. Ameerika Ühendriikides on smoking soositud peigmehe rõivastus. Smoking oma siidrevääride ja siidpaeltega pükste küljeõmblustel on pidulik, kuid mitte nii jäik kui frakk. Stiilne on must smoking, kuid peigmehele sobib suurepäraselt ka valge - see on ilus noore saleda meesterahva seljas. Särk võiks olla valge, rinnaesist sobiksid ehtima voldid. Smokinguga kantakse vesti või siidist vööd ja rinnas siidrosetti. Omal kohal oleksid tagasihoidlikud mansetinööbid. Kingad võivad olla
Sakoülikond koosneb mustast sabakuuest, musta-hallitriibulistest pükstest, valgest särgist, hõbehallist lipsust ja hõbehallist vestist. Sakoülikonna juurde kuuluvad mustad lakk-kingad ja mustad või tumehallid sokid. Kui peigmees on sakoülikonnas peaks samaväärselt riides olemas ka isamees ja mõrsja saatja. Teine võimalus pidulikuks riietuseks on frakk. Selle juurde kuulub tingimata valge pidulik särk ja valge vest. Samuti on peigmehe lips sel juhul valge. Kingad on lakknahast ning sokid õhukesed ja musta värvi Pulmakutsed Kirjalike kutsete saatmine on tänapäeval üks kindlamaid pulmatraditsioone. Suulist kutsumist ei kasutata. Kutsete saatmisel tuleb arvestada, et need ei jõuaks kohale liiga vara, aga ka mitte liiga hilja - kutsetele peab jääma aega vastamiseks. Seetõttu on soovitatav, et külalised saaksid kutsed kätte umbes kaks nädalat enne pulmi. Viisakus nõuab neilt suulist või kirjalikku
peaks olema kaelas ehe ripatsiga · Kõrvarõngad väikesed, tagasihoidlikud · Töö juures ei sobi kanda kleiti ilma varrukateta 9 · Pluus ei tohi vajuda nii, et rinnahoidjad paistaks · Pesu peab mugav olema, ei tohi välja paista · Vöö kuni 2 cm · Klassikaline pliiats-seelik · Sukkpüksid naha värvi või tagant joonega · Kingad kinnised või tagant rihmaga. Konts 4-5 cm. Konts eraldi, täistald. · Kleidi, seeliku pikkus - 2 sõrme üles- või allapoole põlve · Kott nahast, kindel vorm · Pükstega on sobilik kanda põlvikuid vüi sukkpükse · Märkmik nahast · Pastakas soliidne, peenike, mõne kuulsa firma oma · Rahakott soliidne nahk · Ülikonna riie ühevärviline, heal juhul triibuline · Prillid metallraam · Kindad nahast, sõrmikud
või ainult eesnimi, sõltuvalt olukorrast), ulatage oma parem käsi. Tänapäeval on kätlemine muutunud üheks kõige levinumaks tervitusviisiks üle maailmaEri kultuuride puhul tuleb end eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida ja teisest rahvusest inimest solvata. Ärietiketis kehtivad pisut teised reeglid kui igapäevaelus. Olulist rolli mängib ettevõttesisene hierarhia. Kui eraelus kohtub viiekümnendates aastates naine kolmekümnese mehega, on daam see isik, kes ulatab tervitamiseks esimesena käe. Kui kohtumine toimub aga ettevõtte ruumides ja kokku saavad kolmekümnene meesülemus ning viiekümnene naissoost alluv, siis ootab naine, kuni ülemus talle käe ulatab. Klientidega suheldes peaksid teenindustöötajad, kes on nooremad kui nende kliendid, olema tähelepanelikud ja mõistvad. Enamasti on vanemad inimesed saanud traditsioonilise kasvatuse ja eeldavad, et nad otsustavad ise, kellele ja millal oma terekäe ulatavad
kaunistusi. Eriti kaunid on elavad lilled loori kinnituskohtades. 1930-ndatel aastate mood oli, et kes juba kannab loori ja pruudikimpu, see peab olema pealaest jalatallani pruut. Seepärast valigu pruut hoolikalt oma garderoobi, alates ihupesust ja lõpetades kingade-sukkadega. (Heinsaar) Peigmees peaks talvel kandma musta või tumedat ülikonda. Kuid ülikond peab olema ühevärviline. Rinnataskust võib olla särgiga sobiv rinnarätik. Must ülikond asendab frakki, smoking sobib alates kella 19-st. Suvel sobib hele rätsepaülikond. Kus päevasärk on valge, lips või kikilips võib samuti olla valge, palju tähtsam on kvaliteet. Peigmehe kingad on klassikalised, nahktallaga ja pealt nööritavad. Pruutpaari rõivastus peab olema kooskõlas. Kui peigmees valib tumeda ülikonna, kannab pruut väikest õhtukleiti, pärast- lõuna kleiti või kostüümi, mille juurde sobivad loor, kübar või muud peaehted.
Pruudiloor on traditsiooniliselt süütuse sümbol ning see ehib esimest korda abielluja pead, teist korda abielludes valib pruut kübara või mõne muu peaehte. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) Ehetest soosituimad on pärlikee ja pärlkõrvarõngad ning kihlasõrmus, ristitud pruudil ka tagasihoidlik kaelarist. Peigmees kannab talvel musta või tumedat ülikonda. Suvel sobib ka hele ülikond. Päevasärk on valge, lips või kikilips võib samuti valge olla. Kingad on klassikalised, pealt nööritavad. Tumeda ülikonna juurde käivad mustad kingad. Sokid peavad olema kingade või ülikonnapükste värvi. Ülikonna rinnataskus on särgiga sobiv valge rinnarätik. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) Kui eelistatakse rahvarõivaid, peavad need seljas olema mõlemal abiellujal. 2.2.4 Külaliste etikett laulatusel Laulatusele minnakse pidulikus riietuses ning valget kannab ainult pruut. Pruudi tuttavad,
Tradisioonilised türgi teretussõnad on merhaba tere ja nasilsiniz kuidas käsi käib?. Vastus viimasele küsimusele kõlab nii: iyiyim, tesekkür ederim tänan hästi. Türklastel on heameel, kui te nende keel kallal veidi vaeva näete. Moseesse minekuks peavad teil sobivad rõivad seljas olema. Need võivad olla argised, aga nad peavad olema tagasihoidlikud. Kingad jätke ukse taha. Mosee vaipu ei tohi kingadega tallata. Soovi korral võite moseeteenijalt pisikese tasu eest sussid laenata. Naised tohivad püksegi kanda, aga nende pea, kael ja käsivarred peavad olema kaetud. Kui teie rõivad tunnistatakse vastuvõetamatuteks, siis võib moseeteenija teile pikka rüüd laenuks pakkuda. Alati on hea teha moseele väike annetus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond BRASIILIA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. ÜLDINE TAUSTAINFO..................................................................... . 4 1.1. Üldine informatsioon....................................................................... 4 1.2. Ajalugu.......................................................................................4 1.3. Poliitika.......................................................................................5 1.4. Pühad ja tähtpäevad.........................................................................5 2. KULTUURIHOIAKUD...................
Rahvarõivad on muutunud aasta-aastalt populaarsemaks. Neid kannavad kooliõpetajad, laulu- ja tantsupidude aegu näeme rahvarõivas ka neid, kes esinemistega seotud polegi. Üldine peorõõm ja eriline meeleolu lausa sunnivad kaasa minema. Ka presideni vastuvõtul sobib kanda rahvariideid. Kuid rahvariiete kandmisel tehakse ka vigu, mis kindlasti tulenevad vähestest teatmistest. Rahvarõivas naisel peaksid jalas olema lihtsad kinnised mustad kingad. Sobivad ka paeltega kingad. Kontsad peavad olema madalad ja tugevad, tikk-kontsaga rahvatantsu tantsida ei saa. Lahtised kingad ei sobi villase seeliku juurde mitte mingil juhul. Lapsed võivad äärmisel juhul kanda pigem musti kingi meenutavaid tenniseid. Mehed peaksid samuti kandma lihtsaid kinniseid musti kingi, kui võimalik siis paeltega. Pastlaid on piduliku rõiva juurde kantud ainult Lõuna-Eestis. Kaelaehted 2
Rahvarõivad (rahvariided) on nii argi- kui pidupäevadel kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Rahvariided märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid. Eesti rah
kuue küljeõmblused. Kuub ulatus puusade keskkohani. Kuue peale võidi siduda lai siidist särpvöö. Ülerõivana kandsid mehed ¾ või täisringikujulist keepi või varrukatega mantlit, mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga. Jalatsid. Kõige rohkem kanti sääremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapaid. Saapa lehterservad olid alla pööratud ja kaunistatud pitside, batisti või sulgedega. Saabaste küljes olid kannused. Kingad olid kõrge kontsaga, neid kaunistati suurte paeltest rosettidega. Kanti värvilisi, eriti siniseid ja punaseid sukki. Aluspesu oli avar, rikkalikult kroogitud ning paistis rõivaste lõhikutest. Pesu oli õhukesest riidest ja väga hinnaline, kuid sageli oli see määrdunud ja räpane. Inglise kuningal Charles II l olevat olnud vaid 2 taskurätti ja 3 särki. Krae ja kätised olid kohustuslikud lisandid. Tavaliselt olid need valged. Krae oli
vormistatakse kõrvuti. · Protokollile võib ka lisada näiteks skeeme, tabeleid ja jooniseid. · Lisadele viidatakse teksti sees. Kõik protokollile lisatavad dokumendid peavad olema alla kirjutatud üleval paremas nurgas. 3) Tervitamine, esitlemine, tiitlid. Tervitamine. Kohtumine saab alguse tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamise vorm, mille juurde kuuluv sõbralik näoilme on kohustuslik. Reeglid tervitamisel: Esimesena tervitab mees naist, noorem vanemat, alluv ülemat. Alati tervitab esimesena ruumi siseneja, olenemata soost, east ja positsioonist. Esimesena tervitab külaline pererahvast. Kui tervitamisega kaasneb ka kätlemine, peab käepigistus olema tugev, tervitamiseks ulatatakse terve käsi, vaadatakse silma. Esitlemine. Ka esitlemisel tutvustatakse nooremat vanemale, meest naisele. Väga suure vanuse puhul soole tähelepanu ei pöörata.
Ähvardav naeratus annab teisele selgelt sõnumi eemale hoida või siis kanda tagajärgi, kui ikkagi edasi tuleb. 3.4 Lahkumine11 Lahkumisel on samasugune repertuaar rituaalseid käitumisviise. Kui see lõpetatuse tseremoonia puudu jääb, tundub lahkumine ebatäielik. Kas teie peol on kunagi olnud külas keegi, kes mingil põhjusel head aega ütlemata minema läheb? Teile jääb imelik tunne, nagu oleks midagi puudu. Paljud lahkumiszestid on samad mis tervitamisel. Kuid lahkumiszestid võivad varieeruda vastavalt sellele, mis teie koosveedetud aja jooksul juhtus. Näiteks teid võidi tutvustada võõrale, keda saite nüüd hästi tundma. Sellisel juhul võib teie lahkumiszest olla intiimsem, kui oli tervitus. Teisalt, teil võis sõbraga lahkarvamusi olla. Loomulikult ei ole lahkumiszest nii sõbralik kui tervitus. 3.4.1 Harjutus: Nautige oma ruumi Meie tegusas ja sageli stressirohkes maailmas on vajadus rahu ja üksinduse järele aina
* Flaami seltskonnas tõstetakse toosti ajal klaase kaks korda: esiteks siis, kui toosti öeldakse, seejärel vaadatakse kordamööda üksteisele silma ja siis tõstetakse klaasid teist korda. Alles siis on õige aeg rüübata. * Belglasi tuntakse kui kokkuhoidlikke inimesi - seepärast sööge ära kõik, mis ette antakse või mis te olete tellinud. * Kui te maakohas ringi reisite, siis on viisakas enne majja astumist porised kingad jalast ära võtta. 3.5 Arve maksmine Tavaliselt maksab arve kutsuja, kuigi külaliselt oodatakse, et ta teeks katset maksta. Mõnikord määravad maksja teised asjaolud (näiteks ametiseisund). Maksmiskorralduste tegemine juba varem, nii et lauas maksmist ei toimu, on võõrustamiseks väga stiilne moodus. 9 3.6 Jootraha andmine Jootraha ei anta üldiselt rohkem kui 10% või isegi veidi vähem; rohkemat peetakse tõusiklikuks ja taktituks
annaabi.ee 
