Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esmaabi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
verejooks, ninaverejooks, kinnitav, vigastatud, rätik, peatu, helista, peahaav, kõigepealt, kindaid, kilekotti, andmiseks, haavale, imav, viite, silmatrauma, silmaarsti, turse, tõnuReieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. • Esmaabi : Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. • Jälgi haava paranemist. VENOOSNE VEREJOOKS • Tekib veeni vigastuse korral
· Õnnetuskoha ülevaatamine ja olukorra hindamine; · Väldi uute ohvrite teket! · Abistaja ohutuse tagamine; · Kannatanu teadvuse või teadvusetuse tuvastamine; · Hingamistegevuse kontrollimine; · Südametegevuse kontrollimine; · Hingamisteede vabastamine; · Kaudse südamemassazi tegemine · Vajaduse korral riiete ja kaitsekiivri eemaldamine; · Püsiva küliliasendi andmine; · Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest; · Vigastatud kehaosa immobiliseerimine; · Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik; · Kutsu lisaabi! Õnnetuspaigal võib asjalik tegutsemine päästa palju inimelusid. Sageli määrab esmaabi kvaliteedi oskus mobiliseerida endale stressis kõrvalseisjate seast abilisi. 2. Abikutse Helistada hädaabinumbril 112! Anda teada · Mis juhtus? · Kus juhtus? · Millal juhtus? · Kellega õnnetus juhtus? · Mis seisundis on kannatanu?
o Janu (kudedest viiakse vedelik verre, et taastada vere maht) o Kiire pindmine hingamine o Nõrk niitjas pulss o Vererõhu langus. Aju hapnikuvarustuse halvenemisel o Loidus o Rahutus ja agressiivsus o Haigutamine ja õhu ahmimine o Teadvusetus Südameseiskus. 11. Millised on šoki põhjused? Põhjused • Välimine verejooks, • sisemine verejooks, • põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suurusest, sügavusest ja verevoolust. PINDMINE HAAV Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, tavaliselt narmendab. Võib paraneda ilma armida ● Kasutada kaitsevahendeid: kilekotid, kindad. ● Vältida verega kokkupuudet. ● Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) ● Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda. ● Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus. ● Ei kasutata pulbrit, kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda. VÄIKE HAAV 1 – 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist. Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga ● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.)
ESM A A BI MIS ON ESMAABI? • VIGASTATULE VÕI HAIGELE ÕNNETUSKOHAL OSUTATAV VÄLTIMATU ABI • SELLEGA PÜÜTAKSE TAKISTADA PATSIENDI SEISUNDI HALVENEMIST SENI, KUNI SAABUB LISAABI • SINU TEGUTSEMINE ESIMESEL 5 MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI
Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda Tavaliselt ei veritse Võib valutada, paraneb armita Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Väike haav: 1 – 1,5 cmpindmine haav ei vaja õmblemist Võib veeritseda, aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Võib valutada Vajab disenfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster
eest ära ja ta saaks hingata. Kontrollida tuleb ka suud, et seal ei oleks võõrkehasid, mis takistavad hingamist. Pärast seda tuleb uuesti hingamist kontrollida. Pulssi kontrollida kaelalt. Väga madala vererõhu korral, kui randmel enam pulssi ei ole, siis kaelal võib pulss veel olemas olla. Kui seisund näib tõsine olevat, tuleb kutsuda kiirabi, helistades 112. Kontrollida tuleb ka, kas on verejookse. Kui on, siis kõigepealt tuleb need sulgeda, alles siis hakata vajaduse korral elustama. 112 tuleb helistada siiski kohe, viivitamatult. Ümbrust uurides saab ehk viiteid, mis võis kannatanuga juhtuda -- kas ta on kukkunud vms , selle põhjal saab oletada, millised võivad vigastused olla, kas on näiteks selgroog viga saanud. Kui kannatanu on teadvusel, küsida ta nime, vanust, kas tunneb kusagil valu, kas tal on kroonilisi haigusi -- nii saab hinnata kannatanu seisundit ja kiirabile on
Selline vahekord on elustajale oluliselt kurnavam ja ebaefektiivse massaazi tekkimise oht on kõrge. Kaalutlege kriitiliselt oma jõuvarusid. Kui kiirabi eeldatav tulekuaeg on rohkem kui 10 min või kui kannatanu on teist suurem, on soovitav elustamisvahekord 2 hingamist ja 15 massaazi. Oluline on jätkata efektiivselt kiirabi tulekuni. Elustamist tuleb jätkata kiirabi saabumiseni või selgeltpalpeeritava pulsi ja hingamise tekkimiseni! VEREJOOKSUD Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste vahenditega. 5 1) PANE KANNATANU LAMAMA 2) SURU HAAV KÄEPÄRASEST RIIDEMATERJALIST TEHTUD RULLIGA VÕI OMA SÕRMEDEGA KINNI ( KASUTA KILEKOTTI VÕI KINDAID!) 3) TÕSTA JÄSE ÜLES (südamest kõrgemale) 4) TEE JÄSEMETE HAAVALE RÕHKSIDE RÕHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE TEKITAMISEKS
saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külgeära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja tugevalt) 510 min. 5. Anna kannatanule selline asend, et vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal. * Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale * Jäsemehaavad- tõsta jäse üles Zgutid on ohtlikud! Kasuta neid üksnes äärmisel vajadusel. Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati) Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks.
väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haava välimuse järgi, milline on haavas veritsus, kui sügav see on ja potensiaalselt milliseid elundeid ta võib olla vigastanud Pindmiste haavade esmaabi. o Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet o Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) o Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda. o Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus. o Ei kasutata pulbrit, kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda. Väike haav o 1 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist o Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga
3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haava tõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verejooksu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, koht on kriimustatud, pisut narmendav, verd üldiselt ei tule või siis väga vähe. Haav võib valutada, kuid paraneb armita. Kasuta kindaid! Kui ei veritse, pole vaja siduda. Tugevasti määrdunud marrastus uhu puhtaks külma voolava veega ning pärast seda tupsuta õrnalt desinfitseeriva lahusega. Väike haav on 1-1,5 cm . Haav ei vaja õmblemist. Võib tekkida terariistaga lohakalt ümberkäimisel. Kasuta kindlasti kindaid ja väldi verega kokku sattumist! Aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla. Puhasta desinfiseeriva vahendiga. Verejooks lõppeb tavaliselt iseenesest
VÄLDI LISAÕNNETUSI - selgita välja lisaõnnetuse oht ning hoiata ka teisi. ANNA VÄLTIMATUD ESMAABI - hakka elupäästvat esmaabi andma võimalikult kiiresti. Kui kannatanuid on palju, tee kindlaks neist igaühe seisund ja anna vältimatut esmaabi seda vajajaile.Alles pärast seda selgsita välja milliseid muid vigastusi kannatanul on. KUTSU ABI - kutsu õnnetuskohale lisaabi. Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale · Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud · Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus 1. SELGITA KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
....................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED..................................................................................................................16
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?")
üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt ei veritse, kuid võib valutada. Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.). Ei määrita joodiga ega kasutata pulbrit. Kui ei veritse, pole vaja ka siduda. Väike haav - 1 – 1,5 cm pindmine haav, mis ei vaja õmblemist.Võib veeritseda. Vigastatud koht jahutada voolava veega. Vajab desinfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt asetan haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. Vaja kasutada kaitsevahendeid abistamisel.
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab
Panen kannatanu poolistuvasse või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi ning rahustan kannatanut. Keeran pea halvatud poolele ( vasak pool) Avan hingamisteed ning eemaldan pigistavad esemed Vajadusel asetan kannatanu stabiilsesse külili asendisse Kontrollin elutähtsaid funktisioone. Kui isik kaotab teadvuse, alustan elustamisega. 7 Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks? Panen noormehe istuma ( kergelt ettepoole kallutatult), käed põlvedel, et veri saaks välja voolata. Rahustan kannatanut Surun ninatiivad kokku ( nina luulise osa alt ninaseljal) ning hoian tugevat survet avaldades ligikaudu 10 minutiti. Külma eseme olemasolul võib aseteada selle kuklale või ninajuurele. Juhul kui ninaverejooks ei peatu ning on kestnudjuba üle 10 minuti, kutsun
kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine, palavus, negatiivsed emotsioonid, õhupuudus, söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid
sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaazi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda. Elustatava nina tuleb samal ajal kinni pigistada. Kui kannatanu suu on vigastatud, puhutakse õhku kannatanule ninna, beebidele ninasse ja suhu korraga. Väga kõvasti puhudes võib kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda. UPPUMINE Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui
Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 20. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde 21. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nikastus: · Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks · Jää või lume olemasolul, sobib ka külmazelee, aseta see liigesele turse vähendamiseks · Tee liigesele side elastse sidemega · Suure turse, liigese liikuvuse muutumisel vajalik arsti konsultatsioon · Nikastuse korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu kaldub nikastus kergesti
küünarvarreluude, reieluu murrud jne) lülisambamurd, vaagnamurd, roiete hulgimurd, aju kontusioon, erinevad haavad 5 Tegutsemisjuhend: Kontrollin, kas kannatanu on elus, vaatan kas on suuremaid vigastusi; kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et rohkem vigastusi ei tekitataks. Helista 112. Elustamise ABC. Põletused Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. Mida väiksem on valu, seda sügavam on põle tus. Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed. Põletusastmed: I staadium – punetav nahk, tugev valu, II staadium – villid, punetus, valu, III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk.
Peapiirkonna vigastus - Kontrolli kannatanu hingamist. Siruta kannatanu sinule lähemal olev käsivars , teine Peahaava pese külma veega, alla 2 cm haava puhul pole traumapunkti vaja minna. Aseta käsi pane üle rinna. haavale sidematerjal. Jälgi kannatanu seisundit, vajadusel helista 112. - Haara kaugemast õlast ja puusast, kõverda alla ning pööra täisnurga alla ja pööra kannatanu enda poole. Vajalik, et võimalikult vähendada kaelatrauma ohtu. 8. Minestus 3. Verejooks Lühiajaline teadvusekaotus ja kannatanu võib kukkuda.
suure üledoosi korral taastab hingamise ja teeb kannatanu täiesti selgeks. Toksikomaani tunnused: keemiliste ainete lõhn riietel ja hingeõhus plekid nina- ja suuümbruses isutus liigutuste koordineerimatus sagedased tugevad peavalud, kurguvalu või tilkuv nina tujude äärmuslik vaheldumine ja ebastabiilne käitumine. Käitumine hädaolukorras rahusta toimeta inimene värske õhu kätte pööra ta külili helista kohe arstile või kutsu kiirabi. Esmaabi ESMAABI EESMÄRK päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Kuidas käituda kiirabi saabumiseni? ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT HÄDAABI TELEFONID: KIIRABI 112 POLITSEI 110 TULETÕRJE 112 Telefoni teel
Väga kõvasti puhudes võib kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda. UPPUMINE Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi. Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht.
seksuaalsuhet ei toimu. Seksuaalsed tunded on veel lahus armumistunnetest. 29. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 30. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde 31. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nikastus: Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks Jää või lume olemasolul, sobib ka külmazelee, aseta see liigesele turse vähendamiseks Tee liigesele side elastse sidemega Suure turse, liigese liikuvuse muutumisel vajalik arsti konsultatsioon Nikastuse korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu kaldub nikastus kergesti korduma
Mida täpselt , nimetage 5 olulist ? Vastused: - räägi, mis on juhtunud; - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht; - ütle, kas keegi on kannatanud; - ütle oma nimi ja telefon; - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt; - jälgi häirekeskusest saadud juhiseid; - ära katkesta kõnet ilma loata; - ära lülita telefoni välja peale teate edastamist, - kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III).
Liikumisvaegus põhjustab ülekaalulisust, tühihäireid, südame infarkti, kroonilist väsimust, unehäireid ja kõrget vererõhku. Vähese treenituse ja vananemise vahel on korrelatsioon - bioloogiline vanus on tervisesportlasel 10 -20a. Madalam. Kui vigastuse puhul ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, tuleb kinniste, ägedate vigastuste puhul alustada kohe meetmetega turse ärahoidmiseks. Kehtib K – K – K reegel: külm + kompressioon + kõrgele ( vigastatud jäseme tõstmine üles ). Lisaks R - rahu, puhkus. Esmalt on vaja vähendada verevoolu, milleks sobib hästi külmaravi. Soojaprotseduurid ( alkoholikompress, parafiin, elektriravi, massaaž ) on vastunäidustatud. Külma toimel ahenevad veresooned ja väheneb valuaisting. Külmaga mõjustatakse kuni 12 minutit, siis tehakse 10 minutit paus, alustatakse uuesti külmaga jne. Külmaraviks võib
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
miinimumnõuded 2.4. Tehnoloogiaseadmeid tohivad parandada vaid vastava ettevalmistusega töötajad. 2.5. Köögipersonal peab kandma ettenähtud sanitaarriietust ja vajadusel ettenähtud isikukaitsevahendeid. 2.6. Küüned peavad olema lühikeseks lõigatud, juuksed peakattega kaetud. 2.7. Keelatud on lubada töökohale võõraid, kõrvalisi isikuid. Sealviibimine võib olla lubatud vaid sanitaarrõivastuse kandjail. 2.8. Ei ole lubatud kasutada mõranenud ega vigastatud sööginõusid, need tuleb käigust kõrvaldada. 2.9. Tükelduslauad peavad olema valmistatud tugevast puust või muust vastupidavast materjalist, nende tööpind peab olema sile. 2.10. Lõikelaudu ei tohi hoida virnas üksteise peal. 2.11. Jäätmete jaoks peavad olema kaanega ämbrid, mis pärast tööd (sõltumata täitumisest) tuleb tühjendada ja desinfitseerida ning loputada kuuma veega. 2.12. Metallnõud (katlad, potid, pannid) peavad olema terved, kindlate põhjade ja käepidemetega. 3
mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena. Aju Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused: · halveneb mälu, ·väheneb õppimisvõime,
......................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast ....................................................................................
annaabi.ee 
