Ekraan on valgusega loodud kujutis inimsilmale kuvamiseks, kõvast või painduvast materjalist. Ekraan teiste sõnadega: monitor,kuvar, videoterminal, videokonsool Ekraani tüübid: Integreeritud, manuaalne -ja elektriline rullekraan, kaasaskantav ekraan, kokkupandavad raamekraan. Näitena:... Kuidas ekraani valida?: Esimesena tuleb valida ekraani tüüp. Mobiilne või püsilolev? Mobiilne-hea kui kasutada tehnikat erinevates ruumides. Kui püsivolev ss kas elektriline või manuaalne ekraan. Teisena valida pildiformaat. See oleneb Projektsiooni tüübist Valikus on standardformaat 4:3 videoformaat Lai ekraanformaat Ekraanidel on mustad ääred mis tõstavad pildi kvaliteeti ja kontrasti Kolmandaks ekraanimaterjal. sõltub ruumi suurusest, kujundusest, projektori asukohast ja ruumi valgustusest Neljandaks suurus. Vaataja minimaalse ja tagumise vaataja asukoha järgi tuleks arvestada Ja muidjugi et oleks piisavalt ruumi ruumis ekraani jaoks
................... 11 8 Videoliidesed..................................................................................................... 13 8.1 Lahutusvõime ja pildisuhe...........................................................................14 9 Ajalugu.............................................................................................................. 15 10 Ohutus............................................................................................................. 16 11 Lisafunktsioonid............................................................................................... 18 11.1 Energiasäästmine...................................................................................... 18 11.2 Integreeritud tarvikud................................................................................ 18 11.3 Läikiv ekraan............................................................................................. 18 11.4 Puuteekraan......................................
polarisatsioonisuunda muutmata. Sellisel juhul jõuab vertikaalselt polariseeritud valgus horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja piksel paistab tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid. LCD kuvarid kasutavad vedelkristall plaati, mis polariseerib valgust vastavalt ridade ja veergude kaupa(pikslid). Seda plaati valgustatakse tagant polariseerimata valgusega. TFT erineb tavalisest LCDst selle poolest, et iga piksel säilitab oma värvi niikaua, kuni antakse ette uus värv, mida kuvada, seega kasutab voolu ainult värvi muutmisel ja on seetõttu säästlikum. Plasma kuvarites kasutatakse ühe piksli jaoks kolme üliväikest plasmakambrikest(RGB), mis
Sellisel juhul jõuab vertikaalselt polariseeritud valgus horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja pikselt paistab tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus 3 tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid. Värviline LCD Värvilised vedelkristallekraanid töötavad samadel põhimõtetel, aga iga värviline piksel koosneb punasest, rohelisest ja sinisest alapikslist, mille kombineerimisel erinevatel tugevustel on võimalik näidata erinevaid värve. Valgele taustvalgustusele lisavad värvi värvifiltrid. Materjalid Klaas on põhiline tugimaterjal ekraani erinevate komponentide jaoks, kuid on ka funktsionaalmaterjal näiteks värvifiltrites. Polarisaatorina on kasutusel PVA
Arvutist edastatakse pilt projektori abil tahvlile. Arvutita saab kontrollida puudutuse või pliiatsi abil. 15. Erinevad mikrofonide tehnoloogiad- nende tööpõhimõtted ja kasutusalad 16. Milles seisneb ekraanide roll? Et pilt edastataks võimalikult arusaadavalt ja kvaliteetselt. Et kogu auditoorium näeks hea kvaliteediga pilti. Ekraaniga saavutatav efekt tagab ühtlase, ilma moonutusteta pildi, tõesed värvid, säilib kontrast ja kvaliteet. Kui on hea ekraan on võimalik raha kokku hoida projektori soetamisel. 17. Esitletava info liigid. Koolitööd, toote tutvustus. 18. Esitluse loomise põhireeglid. -Tiitelleht, kava, sisu, vajadusel kokkuvõte, küsimusi slaid ja tänu kuulamise eest. 19. Milline on jaotusmaterjali roll esitluse toetamisel? Siis kuulajaskond saab ise kaaga lugeda ja veel uurida 20. Mida arvestada jaotusmaterjali kasutamisel esitluse toetajana?. Peab meeldima 21. Kõne ja pildi edastamine
Siin on mõned tüüpilisemad näitajad: Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides. Lahutusvõime näitab, mitu pikslit on ekraanil. Piksli suurus või pikslivahe: Antud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kaadrisagedus näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Reageerimisaeg: Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks. Vaatenurk: Minimaalne ja maksimaalne kaldenurk, kus 180° on paralleelne vaatajaga. Tänan Kuulamast! 2013
elektronid. Kui seis normaliseerub, siis eraldub nähtav valgus. Eelis: Saab teha suuri ekraane Puudus: kulub palju energiat. Plasmakuvar klaaskihtide vahel on kambrikesed neooni ja kseooni seguga. Esiklaas: läbipaistvad elektroodid, MgO kiht, kambrikesed fosforiga, mille taga on elektroodid. Kui ELEKTROODIDELE pinget ANDA, siis MgO ioniseeritakse ning vabaneb UV-kiirgus, mis ergastab fosfori elektronid. Kui olukord normaliseerub, siis vabaneb nähtav valgus. Eelis: väga suured ekraanid. Puudus: kulub palju energiat. Passiivmaatriksiga LCD Moodustatakse elektroodidest, millega saab sisse/välja lülitada pildvälja punkte. Odavad kuvarid, aga lekked. Aktiivmaatriksiga LCD erinevus eelmisega seisneb selles, et iga vedelkristalli juures on oma transistor, mis juhib pinget. Passiivmaatriksiga OLED nii anood kui katood on ühelt poolt kaetud orgaanilise ainega. On valmistatud ribadena, mis on risti. Selle abil saab adresseerida kõiki punkte.
Kuid samuti väga tähtsaks näitajaks on monitori realaotussagedus (värskendussagedus). See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks väreleb. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte Põhikomponendiks on elektronkiiretoru. See on õhust tühjaks pumbatud klaastoru. Elektronkiiretoru ühes otsas asub kiirete elektronide allikas elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire (värvilisel monitoril kolm elektronkiirt). Elektronkiiretoru teises otsas on luminofooriga kaetud ekraan. Elektronkiire suunamiseks kasutatakse magnetvälja, ostsillograafides elektrivälja. Sobiva tugevuse ja suunaga magnetväli tekitatakse mähiste (ja magnetite) abil. See ekraani punkt, millele parajasti langeb elektronkiir, hakkab elektronide energia arvel kiirgama valgust. Pildi saamine Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm elektronkiirt, mis läbivad maski ja seejärel tabavad mingi piksli värvuspunktikesi.
Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebilehitsejana. Uutel mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierina. Paljusid pihuarvuteid saab WiFi või traadita laivõrgu kaudu internetti, intraneti või ekstranetti ühendada. Suurel osal neist on puutetundlik ekraan. Mõistet "pihuarvuti" kasutas esimest korda 7. jaanuaril 1992 Apple'i tegevdirektor John Sculley, viidates Apple Newtonile. 1996 esitles Nokia esimest mobiiltelefoni "9000 Communicator", mis toimis ühtlasi pihuarvutina. Teine varajane uustulnuk sellel turul oli "Palm", kes alustas 1996 mudeliga "Pilot 1000". Tänapäevaks on peaaegu kõik pihuarvutid muutunud nutitelefonideks. Igal aastal müüakse üle
läbib 0 kraadi polarisatsiooniga valgust, järgneb vedekristall ja vaataja poolel filter mis laseb samuti läbi ainult 0 kraadi pol valgust. Juhtides pinge läbi vedelkristalli, siis valgus seda elementi enam ei läbi. Kuna vedelkristall valgust ei kiirga on vaja valgusallikat, millest lasta valgust läbi veekristalli või mitte. Valguse saamiseks kasutatakse: 1) LCD-ekraani taga on peegel, mis peegeldab vaata pool olevat valgust tagasi läbi LCD-elementide. Selline ekraan ei toimi hämarates tingimustes, kasutatakse kalkulaatorites ja randmekellades. 2) Teisel juhul kasutatakse ekraanitagust aktiivset valgusallikat, milles võib olla fluorestseeriv allikas või LED-kuvari puhul valgusdioodid. LED-i puhul on valgusallikas vaja vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu. Seega saab LED kuvareid teha õhematena, kuna vähem jahutust vaja. Kasutatakse kaasaskantavates arvutites, meditsiiniseadmetes, elektrimõõteriistades jne.
............ 26 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282)29 19. Andmevahetus mikroarvutis: paralleeledastus, järjestikedastus, veakindlad koodid (282- 291) .............................................................................................................................................. 30 20. LCD, LED OLED ja plasma kuvarid (292-308) ................................................................... 32 21. Puutetundlikud ekraanid (308-317)....................................................................................... 34 22. Printerid (317-322) ................................................................................................................ 37 23. Klaviatuur (322-324) ............................................................................................................. 39 24. Katkematu pingeallikas (UPS) (335-337) ............................................................................
................................................................................................. 32 2 1. Multipleksor, demultipleksor. VT VI piletit........................................................................32 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). VT VIII piletit.......................32 3. Puutetundlikud ekraanid.................................................................................................. 32 XXI.......................................................................................................................................... 33 1. Loendurid. VT II piletit..................................................................................................... 33 2. Adresseerimisviisid. VT II piletit.............................................................................
Katood, mis võib olla olenevalt OLED-i tüübist olla läbipaistev OLED-is emiteeritakse valgust anoodi ja katoodi abil. Orgaaniliste kihtide alusele kandmiseks on kolm võimalust: vaakum-termo-aurustamine, orgaanilise auru faasi sadestamine, jugaprinteriga printimine. Pasiivmaatriksiga OLED Aktiivmaatirksiga OLED LED (Light Emitting Diode) - On kahte tüüpi LED-paneele: tavapärane (kasutades tavalisi LED) ja pinnale paigaldatud (SMD)paneel. Enamik välised ekraanid ja mõned sise-ekraanid on ehitatud üles eraldi paiknevatele LED’idele. Punased, sinised ja rohelised dioodid on pannakse gruppidena kokku moodustamaks täisvärvilise piksli (tavaliselt ruudu kujuna). Need pikslid on võrdsete vahedega ja on mõõdetud keskkohast keskkohani saavutamaks absoluutset piksli resolutsiooni. Plasma (Plasma Display Panels, PDP) – Plasmaekraan koosneb suurest hulgast klaaskihtide vahel asuvatest kambrikestest, mis on täidetud neooni ja kseooni seguga
pea; toetada küünarnukk lauale, suruda otsmik tugevasti vastu peopesa, pingutada kaelalihaseid ja lõdvestuda; seejärel otseasendist toetada käsi vastu kõrva, pingutada kaelalihaseid ja lõdvestuda ning korrata sama teise käega. 6 Eelnevate harjutuste kirjeldus peaks iga arvutiga töötava inimese töölaual olema, et nii vajalikke tervist hoidvaid tegevusi mitte unustada. Meeles peab pidama ja järgima arvutist tulenevat kiirgust. Kuigi kiirguskaitse ekraan arvuti monitori ees on tänapäeval minevik. Lihtsaim moodus teada saada, kas monitor on väga kahjulik või on tema kiirgustase normi piires on järgmine: hoida arvutit mõned tunnid töös ning siis katsuda ekraani. Kui on kuulda särtsumist ja on tunda, kuidas käekarvad tõusevad püsti, siis on tegemist staatilise elektriga ja kuvar on ohtlik. Kindlasti peab sinna ette hankima kiirguskaitse, mis näeb välja nagu aken, millest siis põhimõtteliselt oma arvutit jälgida.
l Reguleeri ekraani kõrgust silmade tasapinnaga võrreldes: soovitav on, et ülemine tekstirida paikneb vähemalt 10-15 cm allpool silmade tasapinda, nii on ka kaelale väiksem koormus; kui suurtel kuvaritel on alusjalg, siis kuvari tasapind on allpool klaviatuuri tasapinda; l Eakatele või nägemishäiretega töötajatele võivad eelpool öeldu kohta olla erinevad vajadused; näiteks juhul kui kasutatakse kombineeritud prille, siis on soovitav lasta ekraan veel allapoole, 20-30 cm silmade kõrgusele, ja kasutada kaugusena 50-60cm; l Kui kasutatakse kaugnägemise prille, siis võib ekraan paikneda juba meetri kaugusel; l Ekraanile on kasulik vaadata nii, et see paikneb risti vaatesuunaga, st kallutatud tahasuunas paarikümne kraadi võrra; jälgi, et selles asendis ei tekiks ekraanile peegeldust näiteks laelampidest; l Kuvari taga ei või olla liiga eredat pinda (näiteks päikesevalgus);
GreenStar 3, toetavad põllumajanduslike halduslahenduste funktsioonid ja ISOBUS JD Link Ultimate Tõhus, suure jõudlusega õhukonditsioneer Uus GreenStar 3 CommandCenter ekraan ISOBUS'iga kokkusobiv 7 ekraan standardvarustuses GreenStar 3 rakenduste ja Access Manager'iga Uus PowerTech PSX 9,0 L mootor Tuleviku nõuetele ja III B etapi saastenormidele vastav ühe vedeliku süsteem.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM WINDOWS 8 Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus. Windows 8 ilmus kogu maailmas ametlikult müügile 26. Novembril, 2012. aastal. Eelkõige on uutmoodi kasutajaliides, kuid erinevusi on veelgi. Windows 8 ühendab endas lauakompuutri, sülearvuti ja tahvelarvuti kõik võimalused. Tema uus puutetundlik kasutajaliides, mille nimeks oli algselt "Metro", on nüüd kaubamärgi lahkhelidest tulenevatel põhjustel uue nimega Windows 8 kasutajaliides, mis töötab kõrvuti tavalise meile juba tuttava traditsioonilise Windowsi töölaua kasutajaliidesega. Väidetavalt jookseb uus Windows ka vanemal riistvaral kiiremini, kui tema eelkäijad ja esitab ka väiksemad nõudmised süsteemile. Süsteeminõuded. Mitme rakenduse üheaegseks kasutamiseks ühel ekraanil on vajalik resolutsioon v
Põhiekraanil asuva punkti pealtvaade langeb samuti kokku iseenesega (C≡C'), tema eestvaade aga tekib x-teljel. Punkti kaksvaade määrab selle punkti asukoha ruumis kummagi ekraani suhtes üheselt. Esemete kujutamist kaksvaate abil nimetatakse selle võtte looja Gaspard Monge´i nime järgi Monge´i meetodiks. Monge’i meetod koosneb kahest etapist: 1) ruuminurgas olev ese (objekt) projekteeritakse ekraanidega risti olevate projekteerivate kiirtega ekraanidele 2) ekraanid pööratakse esiekraaniga ühte tasapinda. Terminid eestvaade – вид kujutav geomeetria – начертательная спереди геометрия esiekraan – фронтальная плоскость проекции pealtvaade – вид сверху
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
Muud, mida nimetatakse Windows XP Professional x64 Edition toetab x86-64 laiendamise Intel IA-32 arhitektuuri. x86-64 rakendatakse AMD kui "AMD64", leida AMD Opteron ja Athlon 64 laastud, ja rakendada Intel nagu " Intel 64 "(varem tuntud IA-32e ja EM64T), leidub Inteli Pentium 4 ja hiljem kiipe. Windows XP Tablet PC Edition toodeti klassi spetsiaalselt projekteeritud notebook / laptop arvutid kutsus tahvelarvuteid . See on kooskõlas pen-tundlik ekraan, toetades käsikirjalised märkmed ja portree orienteeritud ekraane. Internet Explorer 6 töötab Windows XP Tablet PC Edition 18 Microsoft välja ka Windows XP Embedded , trükk konkreetsete olmeelektroonika, digibokside , kioskid / sularahaautomaati , meditsiiniseadmed, arcade videomängud point-of- sale terminalid ja Voice over Internet Protocol ( VoIP ) komponendid.
värelus, kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. Neid probleeme ei ole LCD tüüpi ekraaniga monitoridel, kus kujutis tekitatakse tagant valgustatud LCD-paneelile. Selle iga pikselit tüüritakse eraldi transistoridega, mis võimaldab juhtida vajaliku hulga valgust erinevatesse ekraanipunktidesse. LCD-monitori eelisteks on 100% sirgete servadega kujutis, täiesti lame ekraan, madal voolutarve ja väikesed mõõtmed ning digitaalse liidese ehk DVI (Digital Visual Interface) olemasolul, mis võimaldab arvuti graafikakaardist kanda digitaalse ekraanipildiinfo ilma muundamata otse ekraanile. Olulised tehnilised parameetrid LCD ekraanil on: Ekraani mõõtmed - pildi suhe näitab, kas tegemist on laiekraaniga suhtega 16:9 või tavaekraaniga suhtega 4:3, ekraani suurust iseloomustatakse ekraani diagonaali mõõduga tollides
soovitatud sätetest automaatse uuenduse,saavad uusimaid draivereid alla laadida ning kasutada,kui nad lisavad uut seadet. · Parental Controls:Lubab administraatoril kontrollida veebisaite,programme ja mänge,mida iga piiratud kasutaja saab alla laadida ning kasutada.See funktsioon ei kaasa Vista äri või ettevõtteühinguid. · Windows SideShow:Võimaldab lisateenuseid kuvada uuematele sülearvutitele või toetatud Windows Mobile seadmetele.Selle abil kuvab ekraan lisaaknaid(nt.ilmateadet) ka siis,kui arvuti on sisse või välja lülitatud. · Problem Reports and Solutions:Probleemi teadaanded ja lahendused on juhtpaneel,mis võimaldab kasutajatel vaadata varem tekkinud probleemi ning näha,mis võimalikke lahendusi või täiendavat infot on saadaval. 2.2 Windows Vista Tuum Windows Vista on tehnoloogial põhinev väljaanne,mis toetub kõrgtehnoloogial ning paljud
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, o
Koeru Keskkool TELEFONIDE KASUTAMINE KOERU KESKKOOLI 10-12. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Autor: Rannar Remmelgas, 11. klass Juhendaja: õp. Meeli Kerem Koeru 2012 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU.................................................................................... 5 2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 10 LISA 1. KÜSIMUSTIK..........................................
Paide Gümnaasium DIGITAHVEL ÕPETAJA ABIVAHENDINA uurimistöö Sven Ruugla 11R Juhendaja: Daire Krabi Paide 2012 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeval moodustab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine suure ja tähtsa osa meie elust. Me kasutame üha rohkem tehnikaseadmeid, mis teevad meie eest midagi ära või lihtsalt hõlbustavad mingit tegevust. Üha rohkem on koolides kasutusele võetud uusi infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas digitahvleid. Ilmselt ei ole kaugel ka aeg, kus tehnoloogilised vahendid asendavad meile harjumuspärast pliiatsit ja paberit. Samuti hakkavad tahvlit ja kriiti asendama elektroonilised tahvlid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on aidata lihtsamalt õpetajatel tutvuda Promethean digitahvli tarkvara ActivInspire kasutamisvõimalustega. Teema valiku põhjus
16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudel
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Lugupeetud kollokviumi liikmed, kaasõpilased, kohal viibijad Mina olen .... Õpin ... klassis ja esitlen oma uurimistööd. Minu uurimistöö teema on ,,Tervislik ja teadlik toitumine". Algselt olin plaaninud laiendada oma eelmise aasta referaati, teemal ,,Tervislik ja teadlik toitumine, kuidas see mõjutab meie tervist." Kuid materjale uurides veendusin, et see kitsam osa käib mulle üle jõu ja läheks liialt meditsiiniliseks. Antud teema kasutan küll ära ja seon oma praeguse tööga. Teemavalik ja uurimistöö eesmärk Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Kuna tegelen aktiivselt spordiga, siis on minu jaoks oluline ka jälgida seda, mida söön. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, inimeste toitumise tervislikust ja inimeste teadmisi selles osas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, miks ei toituta või toitutakse tervislikult ja kust leida toitumis alast abi ja infot . Hoolimata s
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
