keskteljega maapinnal kohtub loetakse pöördtelje nihe nulliks. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 32 1 pöördtelg, 2 ratta kesktelg, 3 pöördtelje negatiivne külgnihe, 4 pöördtelje positiivne külgnihe Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 33 Pöördtelje külgnihe hoiab rooli kuulliigendid kerge pinge all, mis annab roolile hea tundlikuse. Liiga suur pöördtelje nihe muudab rooli pööramise raskeks ja esirataste ebaühtlase pidurduse korral auto juhitavuse halvemaks. Näiteks juhul kui auto ühe poole rattad on kuival teel teise poole omad aga jääl, läheb suure pöördtelje külgnihkega auto pidurdamisel kergesti külglibisemisesse. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 34 Selle vältimiseks kasutatakse mõnedel masinatel pöördtelje negatiivset külgnihet. Auto püüab siis pöörduda tugevamalt pidurdava
Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine
Vigastatud kohad puhastada, eemaldada roostejäljed ja parandada värvkate. Vaadata üle auto põhi ja tiivakoopad. Kohtades, kus kaitsemastiks on lahti tulnud, eemaldada see, puhastada põhi roostest ja katta uuesti mastiksiga. 3. Asendada mootoris talveõli suveõliga M8GI või analoog. 4. Eemaldada bensiinipaagist vesi ja sete. Puhastada ja pesta karburaatori ja bensiinipumba filtrid. 5. Kontrollida ja reguleerida pidurid. 6. Kontrollida ja reguleerida esirataste seadenurki. 7. Talveks väljavahetatud süüteküünlad võib uuesti kasutusele võtta. Mart en Männik AT-11
SEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-52 Üliõpilased: Juhendaja: Lekt. Marko Jets Tallinn 2008 Mootori ja jõuülekande hooldus Sõiduki andmed Mark Toyota Mudel Avensis Mootor 2,0 TDI Kütus Diisli kütus Aasta 1998 Vedav sild Esirataste vedu Ülesanded hooldusel · Seadiste töö kontroll · Üldine visuaalne kontroll · Perioodiline vahetus · Pingutusmomentide kontroll · Tehniliste vedelike ja määrdeainete taseme kontroll Mootori hooldus Töö Märkused Mootori õli lekete kontroll Ei esinenud lekkeid Mootori õli vahetus Õli 5W-40 3,5 l
Kompressori ülesanne on pumbata välisõhk kõrgema rõhu alt edasi torustikku. Rõhureguleerimine toimub rõhuregulaatori abil. Kui rõhk saavutab lubatud maksimum väärtuse, laseb rõhuregulaator õhu kompressori tühikäigu seadmesse. Õhukuivati võib asuda rõhuregulaatoriga ühes seadmes ,kompressori töötamisel koguneb kondents vesi õhukuivatisse , üleminekul tühikäigule paisatakse kondentsvesi välisõhku. Esipiduriharu Esipidurharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd .Suruõhu juhtimisel pidurikambrisse rattad pidurdavad ja õhu väljalaskmisel pidurid vabanevad .Pidurite rakendumist juhitakse jalgpiduri kraaniga . Tagapiduriharu Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpiduri kraaniga millega esipiduriharugi . Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist , ehk toitemagistraalist ja juhtmagistraalist . Toitemagistraal töötab järgmiselt : kui nelikkaitseklapp avaneb pääseb õhk tagapiduriharu paakidesse , jalgpidurikraani ja
raskuskeskme kõrgusest. Samuti mõjutab küljelipaiskumist auto rataste vahe laiuses . Ümberpaiskumise võimalus kasvab järsuslt, kui külje suunas libisev liiklusvahend põrkub vastu teepinnal olevat takistust (äärekivi vms.). · Raskuskese on ettekujutatav punk kuhu on koondundud auto mass . Mida madalamal see on , seda paremini püsib auto teel (jonnipunn ; sportautod) . · Auto juhitavus on võime liikuda vastavalt esirataste asendile . See sõltub rehvi rõhust; veose paigutusest; rehvi tüübist (radiaal, diagonaal). Juhitavust halvendavad : rooliratta suur vabakäik ; roolivõimendi rike ; esirataste valed seadenurgad ; erinevad rehvi rõhud : roolihoovastiku liigendite kulumine . Pv Pidurdamistehnika.Peatumisteekond. Liiklusvahendi pidurdamine sõiduajal võib olla järsk või sujuv. Järsul pidurdamisel on vaja saavutada lühim pidurdusteekond
katkestade pihustite avanemise, sulgedes drosselklapi, vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade: piirates veorataste veojõudu ning rakendades ratastele erinevat pidurdusjõudu ilma, et juht pidurile vajutab, tagab sõiduki lihtsa juhitavuse erinevates olukordades. Alajuhitavus: esirattad libisevad kurvist välja, rataste pöördenurk on suurem kui sellele vastav auto pöördenurk kurvis. Esirataste summaarne siirdenurk > tagarataste oma. Ülejuhitavus: tagarattad libisevad kurvist välja, esirataste pöördenurk on väiksem kui sellele vastava auto pöördenurk kurvis. Roolisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: roolimehanism(vähendab rooli pööramiseks vajaliku jõudu), rooliajam(tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö ebatasasustel).
· Rattalaagrites on suur lõtk · Roolihoovastikus on suured lõtkud Rehvide üldist läbijooksu saab suurendada kui: · Hoida rehvirõhk nõuetekohane · Vältida järske pidurdusi · Vältida sõitu vastu kõnnitee äärekivi ja läbi teravaservaliste aukude Rehvide kulumist lubatud piirmäärani näitab paljudel rehvidel kulumismärgise (TW1) kohal tekkiv kulumisjälg. Esirataste seadenurgad Auto juhtimise kergendamiseks, rehvide kulumise vähendamiseks ja liiklusohutuse suurendamiseks on esirattad seatud teatud kindlasse asendisse. Kui auto seisab paigal ja rattad on seatud otsesõidu asendisse, siis ratastel on külgkalle, st et rataste vahekaugus ülal on suurem kui all. Enamasti on see kaldenurk suurveoautodel 0...3°. Rataste väär külgkalle kulutab tugevasti rehvi turvist
duty industrial trucks) . Paraku on süsteem liiga kallis ja paljud tootjad ei taha seda pakkuda oma mudelitele. Sama süsteemi on kasutatud näiteks järgmistel markidel: BMW 850 csi (lisavarustuses) BMW 7 seeria (sport paketis 2007.ndast aastast) Mazda 626 (lisavarustuses) Toyota Celica (lisavarustuses) jne nelja ratta pööramine ehk 4WS Aeglasel kiirusel manööverdades pööravad tagumised rattad vastupidises suunas esirataste suhtes. See kergendab manööverdamist parklates ja kitsastes kohtades. Kiiremal sõidul pööravad tagumised rattad samasse suunda nagu esirattad. Muutes sõidu stabiilsemaks ja ohutumaks. 4ws süsteemiga auto on esi ja taga rataste suund sõidu ajal väga tähtis. Honda ja mazda süsteemide vahe on see kuidas tagaratta nurki
1. Üldtoiteharu 2. Esipiduriharu 3. Tagapiduriharu 4. Seisupiduriharu 5. Haagisepidurite juhtharu 1. Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku , reguleerida rõhku (üleliigse ja madala surve eest), vältida või takistada kondensaadi külmumist madalatel temperatuuridel kas õhu kuivatamisega või alkohooliga rikastamisega ning jaotada suruõhku erinevate harude vahel 2. Esipiduriharu Esipiduriharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd. Esipiduriharu tööd juhitakse autojuhi poolt jalgpidurikraaniga. Esipiduriharu koosneb kahest magistraalist: Toitemagistraalist ja juhtmagistraalist. 3. Tagapiduriharu Tagapiduriharu ülesandeks on juhtida tagumiste telgede rataste pidurite tööd. Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpidurikraaniga millega esipiduriharugi. Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist: toitemagistraal ja juhtmagistraal. 4. Seisupiduriharu
· Lähi- ja kaugtule laternad · Päeva- ja seisutule laternad · Eesmised- ja tagumised udutule laternad · Eesmised, - külje- ja taga ääretule laternad · Piduritule laternad · Suunatule laternad ja ohutuled · Numbritule laternad · Tagurdustule laternad · Armatuurlaua märgulambid · Töötuled · Helkurid, vilkurid ja muud tuled 3) Juhtimisseadmed: · Rooliratas · Roolimehhanism · Roolihoovastiku liigendid ja esirataste pöördepiirikud · Koostude porikaitsed · Roolivõimendi · Ratta lõtk · Käänmik · Amortisaator ja muud juhtimisseadmed 4) Pidurid: · Sõidupidur, rikke- ja seisupidur, aeglusti · Piduritrummel- ja ketas, piduriklotsi kate · Piduri hoob, pedaal, trossid, vardad · Pidurivõimendi, - peasilinder ja ratta töösilinder · Piduritorustik 5) Rehvid ja veljed: · Rehvi tehnoseisund · Rehvi kasutamine · Naastrehvid
Spindel). Märkus! Juhttihvtid on karastatud, pindude oht. • Pöörake mõlema poole silmuskruvisid, kuni saavutate jooks 0+/- 1mm. Iga pöörde regulatsioon on 1.5mm. Mõõt peab mõlemal poolel olema ühesugune (ca. 52mm) • Pange tihvtid ja muud osad tagasi ja lukustage • Kontrollige jooksu • Lukustage silmuskruvide kuuskantmutrid. Pingutusmoment: 600Nm. Kui jooksu reguleerimine on lõpetatud, siis kontrollitakse ka, et esirataste pööramispiirajad töötavad enne, kui pöördsilindrid saavutavad maksimaalse asendi. Piiramiskruvid asuvad esisilla tala ees ning peaksid saavutama kontakti samal ajal sõltumata sellest, kas rooli pööratakse paremale või vasakule. Vajadusel reguleerige kruvisid. Kontrollige ka, et rataste pööramisel ei oleks soovimatuid takistusi. Hüdrosüsteem – tööseadmete ja lisaseadmete juhtimine Hüdrosüsteem: Esimene pumbaosa toidab vasakpoolset jagajat, teine parempoolset.
Tähtsaim bensiinile on detonatsioonikindlus, selle rikke korral võib mootor üle kuumeneda. Detonatsioonikindlust saab vaadata oktaanarvu järgi näiteks A95 arv näitab oktaanarvu mootormeetodil. 2. Rooli rikked Auto ei hoia otsesuunda Kokkujooks on liiga suur, Rööpvarra kõveraks paindunud Auto pole täpselt juhitav ( rattad pöörduvad üle takistuste veeremisel kõrvale) Rooliratta vabakäik liiga suur Auto kisub ühele poole Rehv tühjeneb, esirataste kalle vaja reguleerimist, tee on ühele poole kaldu. Rattad ei pööra ennast otse Pöördtelje kalle vajab reguleerimist Rooliratas pöördub raskelt Vigaste katetega liigendid saastunud, uued liigendid sisse töötamata Pilet 14. 1. Toitesüsteemi rikked Rike ja selle tunnus: 1)Vahelejätud tühikäigul Põhjus: Tühikäigu väär reguleering.Tühikäigu-bensiinidüüsi ummistus. 2) Lahja küttesegu- Mootor on jõuetu,veab tõukeliselt,kuumeneb üle,karburaator turtsub.
10.2008 Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku , reguleerida rõhku (üleliigse ja madala surve eest), vältida või takistada kondensaadi külmumist madalatel temperatuuridel kas õhu kuivatamisega või alkohooliga rikastamisega ning jaotada suruõhku erinevate harude vahel Kaido Voitra Tartu khk Esipiduriharu Esipiduriharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd. Esipiduriharu tööd juhitakse autojuhi poolt jalgpidurikraaniga. Esipiduriharu koosneb kahest magistraalist: Toitemagistraalist ja juhtmagistraalist. Kaido Voitra Tartu khk Tagapiduriharu Tagapiduriharu ülesandeks on juhtida tagumiste telgede rataste pidurite tööd. Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpidurikraaniga millega esipiduriharugi. Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist: toitemagistraal ja
Samuti vihmasaju alguses, kui esimesed vihmapiisad tekitavad teetolmuga segunedes küllalt libeda pori. Pikem vihmasadu peseb selle pori ära. Ettevaatlik tuleb olla ka teel, mis on kaetud lahtise killustikuga: võimalisel mitte pidurdada, hoida ohutut sõidujoont, sõita aeglaselt, et mitte loopida laiali killustikku. LIIKLUSOHUTUS Auto külglibisemine Auto juhtimisel on väga oluline rataste külgsuunaline Esirataste haardumise kadudes kaotab auto haardumine. Külgsuunaline haardumine kaob, kui juhitavuse ja libiseb otse, vaatamata kurvi kurvis liikumisel auto kesktõukejõud ületab haardejõu. pööratud ratastele. Auto kesktõukejõud sõltub kurvi raadiusest, auto kiirusest ja massist: · Mida väiksem on kurvi raadius, seda suurem on kesktõukejõud · Kesktõukejõud on auto kiiruse Tagarataste haardumise kadudes ruutfunktsioon
Auto veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale. Enamasti koosneb veermik esi- ja tagasillast koos rataste ja vedrustusega. Mõnel autol on ratta telik kinnitatud otse kere külge. Sellisel juhul silda kui autost eraldatavat sõlme polegi. Sõiduauto esisild koosneb talast ja kahest telikust. Tala kinnitub kere esiosa või selle poolraami külge. Telikud on vedrustusseadised, mis võimaldavad ratastel üles-alla liikuda. Nendega on kokku ehitatud esirataste pidurimehhanismid ja rooliajam. Et ühe ratta õõtsumine teise asendit ei muuda, nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Klassikalise ehitusega auto tagasild on jäik ja seda ühendavad auto kerega vedrustuse detailid. Kui üks ratas tõuseb või vajub teekonarustel, siis teine kaldub koos sillaga kaasa. Sellist tagasilda nimetatakse sõltuva vedrustusega sillaks. Esiveoga autodel on ka tagavedrustus sageli sõltumatu: kumbki tagaratas kinnitub sel juhul
Sele 5. Piduriseadmete paiknemine veokil (allikas: Knorr) EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti
ohtu. puhtad. Kontrolli libisemist Külglibisemisse sattudes tegutse järgmiselt: Ø Pööra rooli libisemise suunas ja lahuta sidur. Ø Ära pidurda Ø Hakka rooli tagasi pöörama tee suunas niipea, kui libisemine väheneb Kui auto kipub kurvis otse minema: Ø Lahuta sidur lõpuni Ø Ära enam pööra rooli Ø Kui see enam ei aita siis pidurda Esirataste kas või hetkeline otsemaks pööramine võib kiirendada haardumise taastamist ja libisemise lõppemist. Libisemise kontrollimine on küsimus mitme samaaegse ja õigesti ajastatud abinõu rakendamisest. Paljude autode standardvarustuse hulka kuulub blokeerumatu pidur(ABS), veojõukontroll süsteem ja teelpüsivuse kontroll süsteem.Nende abil püütakse ära hoida juhi tehtud vigu ja takistada auto sattumist juhitamatusse libisemisse. Kuid
peasilindrisse tagasi. Kogu hüdrosõlme kohta on üks tagastuspump. Summutuskambrite ülesanne on summutada pidurivedeliku tagastamisel tekkivat rõhu kõikumist (piduripedaali vibreerimist). Igal piduriharul on oma summutuskamber. Joonis 11. Hüdrosõlm 2. EBV - Pidurdusjõu jaotur - on ABS pidurite lisafunktsioon. Kasutab töötamiseks ABS-i andureid ja elektromagnetklappe; - aitab säilitada tagarataste külgsuunalist hõõrdejõudu hoides pidurdamisel tagarataste libisemise esirataste omast 0 ... 2 % võrra väiksemana; - on koormustundlik, st tugeva pidurdamise ja tühja auto korral on lubatud suurem libisemiste erinevus kui nõrga pidurdamise ja koormaga auto puhul; - asendab vanemate pidurisüsteemide mehaanilist pidurdusjõuregulaatorit. EBV tööpõhimõte Mõnedel mudelitel on peasilindri esipiduriharu poolel rõhuandur, mille kaudu jälgib juhtplokk haru korrasolekut
Kui kolvivars kokkusurumise ajal õli välja pressib, surub see õli lämmastiku natuke rohkem kokku. Gaas allub koguse muutustele ja toimib vedruna. Gaasi pidev surve õlile tagab kohese reageeringu ja kolviklappide väiksema müra. Lisaks kõrvaldab selline surve kavitatsiooni ja emulsiooninähtuse, mis võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas. Roolisüsteemi ülesanne on võimaldada juhil
Esimesel trummelpidurid, kingad olid mehaaniliselt käitatakse hoovad ja vardad või kaablid. Alates 1930-ndate keskel kingad olid käitatakse õli surve väike ratas balloon ja kolvid (nagu pildil), kuigi mõned sõidukid jätkata puhtalt-mehaanilised süsteemid aastakümneid. Mõned kujundused on kaks rattasilindrid. Kingad trummelpidurid on kuluvad ja pidurid vaja kohandatakse korrapäraselt kuni kasutuselevõtt isereguleeriv trummelpidurid 1950. Aastal 1960 ja 1970 piduri trumlid kohta esirataste autod olid järk-järgult asendada ketaspidurid ja nüüd praktiliselt kõik autod kasutavad ketaspidurid esiratastel, paljud pakuvad ketaspidurid kõigil ratastel. Kuid trummelpidurid on tihti endiselt kasutada handbrakes sest see on osutunud väga raske kujundada ketaspiduri sobivad ettevõtte auto, kui seda ei kasutata. Lisaks sellele on väga lihtne paigaldada drum käsipidur sees ketaspiduri nii, et üks üksus toimib nii sõidupiduri ja seisupiduri.
aga see, et täiendav vedru on õhkvedru. Selline kombinatsioon võimaldab vedru jäikust reguleerida. See tagab sõiduki kere õige kõrguse iga koormaga. Neid komponente müüakse tavaliselt komplektidena, kuhu kuulub kaks amortisaatorit, painduv õhutoru, T-kujuline ühendus torudele ja manomeeter. 3. Rool 3.1 Roolimehanism 3.2 Rooliajam · hammaslattrool · tiguajam 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas. Roolisüsteemi ülesanne on võimaldada juhil
5hüdrosilinder 6pöördenurga andur 7vasak taguratas 8parem esiratas 9hammaslatt 10elektrimootor 11kolb 12juhtklapp Pöörates esiratast liigutame tiguratast, mis paneb liikuma hammaslati. 2 sekts pumbast õli juhitakse läbi juhtpea silindrisse. Sellega kergeneb rooliratta pööramine, õlipumba 2. sekts. läheb tagarataste juhtmehanismile õli. Hammaslatile on lisatud kardaanvõll- Kardaan on ühenduses hammasrattaga,mille abil kantakse esirataste pöördenurk tagarataste juhtmehanismile. Tagarataste mehaaniline on hüdrosilinder,milles kolb pöörab juhtvardaid. Juhtvarraste abil 7 ja 8t. Juhtklappi juhitakse sõltuvalt auto sõidukiirusest. Juhtplokk kontr. süsteemitööd ja korrasolekut. Rikke korral juhtplokk lülitab süsteemi välja. Kelladeplokis süttib punane tuli. 4x4, 4 ratta pööramine, Mitsubishi 1rooliratas 2esirataste hüdrosilinder 3esirataste hüdropump 4õlipaak 5 ja 11 juhtvardad
mehhanismid. 35. Teehöövli CG-18 roolisüsteemi ülesanne, ehitus, töötamine. Ülesandeks on teehöövli juhtimine. Kasutatakse esijuhtrattaid, mille tööd juhitakse rooliratta abil. Juhtrattaid pööratakse ümber käändtelje rooli trapetsi abil. Kasutatakse hüüdrostaatilist rooli, mis koosneb roolirattast, dosaatorpumbast ja hüdrosilindritest. Rooli neutraalasendis liigub õli läbi dosaatorpumba tagasi paaki, mõlemad esirataste hüdrosilindrid on lukustatud. Rooliratta pööramisel liigub töövedelik läbi dosaatorpumba vastavasse hüdrosilindri poole, teine hüdrosilndri pool ühendatatakse äravooluga. 36. Teehöövli raamiga juhtimise ülesanne, ehitus, kasutamine, hooldus. Sarniirne kinnitus, hüdrosilindrid, põhiraam. Hooldus: sarniirsete ühenduste määrimine ja kontroll, hüdrosilindrite hooldus, ühenduskohtade määrimine, kontroll. Kasutatakse masina pöörderaadiuse vähendamiseks
teistest teguritest. Läbivus iseloomustab masina võimet teha töid või liikuda koormaga mitmesugustes tingimustes. Käändteljepoltide(käänimtelje)- kalle tagab esisilla ülespoole tõusmise pööramise ajal, seetõttu püüavad rattad pöörduda raskusjõu mõjul alati tagasi otseliikumise asendisse. Käändteljepoldi pikikalle tagab masina liikumise stabiilsuse. Ratta külgkalle tagab ratta kergema pööramise (väheneb pöördeõlg) ja vabastab rattapoldid koormusest. Esirataste kokkujooks väldib külgkaldega rataste laialijooksu õõtsumisel. Kokkujooksu reguleeritakse rooli rööpvarda abil. 1. Toesed Traktoritel kasutatavad toeseid on kolme liiki: · raamiga · poolraamiga · raamita. Raamiga toes koosneb keevitatud või needitud raamist. Raam on moodustatud pikitaladest ja vaheprussidest. Raamtoest kasutatakse roomik- ja liigendtraktoritel. Liigendtraktoritel kasutatav raam on kaheosaline.
vaadatuna. Hindajate arvates on manööverdamiseks piisavalt ruumi, kuid puuduvad siiski külje piirded. Joonis 25. Konteiner-WC terrassile viiv kaldtee. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Konteinertankla terrassile viiv kaldtee ja seda ümbritsev pinnas. Kaldtee alguse ja pinnase vahel on suur kõrguste vahe. Samuti on raskendatud liikumine kergliikluse (asfalteelt) kaldtee alguseni. Pinnas on liivane ja rohupuhmad takistavad 34 ratastooli esirataste veeremist. Iseseisvalt liikudes võib ratastool ümber paiskuda. Pole järgitud ehituslike norme. Joonis 26. Konteiner-WC terrassile viiv kaldtee ja kõrguste vahed. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Konteiner-WC juurde viiva kaldtee algus ja ümbritsev pinnas. Näha on kaldtee alguse ja pinnase kõrguste vahesid. Hilisemal mõõtmisel ja fotoga võrdlemisel selgus, et kõrguse vahe on 7 8 cm, mis ei ole kooskõlas normidega.
Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema valmistaja juhendi kohane. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõiduki roolimehhanism peab vastama Ereegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt Ereegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale. Kood 305. Esirataste pöördepiirikud Nõue: esirataste pöördepiirikud peavad olema valmistaja juhendi kohased. Kontrollimine: TÜ vaatlusega. Kood 306. Roolihoovastiku liigendid Nõue: roolihoovastiku liigendid peavad olema valmistaja juhendi kohased, neis ei tohi olla valmistaja poolt lubatust suuremat lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: TÜ vaatlusega. Kood 307. Rooliratta vabakäik
..10 cm. Teiseks tuleks kontrollida atra tööoludes. Künniasendis (s.o kui ader on sukeldunud mulda) peab adraraam nii künni risti kui ka pikisuunas olema paralleelne pikkuse muutmisega. Järgmiseks adra seade kontrollimiseks tuleks sõita agregaadiga madala kiirusega 1...2 km/h küntaval põllul. Kui kõik adra sahad jätavad ühesuguse kuju ja välispinnaga kiilud ning traktor liigub künnivaos vabalt (juhtimisel ei ole vaja rooliratast traktori esirataste suunamiseks tugevasti hoida), siis on agregaat töökorras. Tavaadraga kündmisel tuleks igal põllul määrata kindlaks künniviis (eeviisiline, ringkünd) ja mõõta välja vajalikud algusvagude kohad ning piirdevaod (adra ülestõstmiseks ja langetamiseks mulda). Pöördatradega kündmisel on vajalik vaid piirdevagude olemasolu. Künnitöö ladusaks kulgemiseks on soovitav kõik algusvaod igale põllule ajada korraga ühe adra seadega. Algusvao kündmiseks on mitmeid mooduseid
koormus tolerants Ühest Tsirkuleeriv Välisvõru ei Raske, õhukese- Autorattad koonusl, P7 tükist (kere nihku seinaline kere tornkraana rattad pöörleb) telgsuunas Normaalne Autode esirataste, kuull, N7 pingutusrat. Normaalne, muutlik Lintkonveierrattad M7 koorm. Pendeldav Raske dün.koormus El.mootorid M7 (kere pöörleb)
Mõnikord on kasulik alustada suhtlemist aktiivse kuulamisega ja siis alles ennast selgelt väljendada. Kasulik on see juhul kui partner on ägestunud (temal on probleem). Juhul kui sa kasutad ainult nn. selget eneseväljendamist võib suhtlemine partnerile tunduda agressiivne. Püüdes sõita pehme liiva sees autoga võib juhtuda, et auto hakkab liiva kinni jääma. Üks viis liivast välja pääsemiseks on lisada gaasi. Esirataste ette kuhjub järjest rohkem liiva. Nii sa edasi ei pääse. Kasulik on veidi tagurdada ja siis proovida uuesti. Enesekehtestamise jaoks sobib see metafoor hästi. Gaasi andmine on kui selge eneseväljendamine. Tagurdamine (siis vajub liivavall madalaks) meenutab aktiivset kuulamist. Ja mõnikord on kasulik valida teine tee. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 116
annaabi.ee 
