huvitavaid kõlasid täis. Mängiti nii audio-, kui ka visuaalefektidega. Jazz tundub minu jaoks kõige ,,boheemlaslikum" klassikalise muusika zanr (ehk meloodiatel ega rütmidel pole väga kindlaid traditsioonilisi piire), mida oli mulle ka tunda. Kokku oli lugusid 9, teoseid esitati albumist ,,Quotes". Lugudel olid veidi filosoofilised ja mõtlemapanevad ingliskeelsed pealkirjad. Teine lugu (,,To Avoid Pain") sisaldas endas idamaalt pärit rütme ja kõlasid. Esinejate tase oli minu arvates täitsa hea, piisas positiivse elamuse jätmiseks. Laval oldi väga julged ja visati nalja, eriti jäi mulle silma Heiko (bassil), kes väliselt nautis ennast laval kõige rohkem. Musitseerimisoskus on nendel meestel väga hästi välja arenenud, kuna lugudes mängiti erinevaid soolosid, mis olid hästi läbi mõeldud ja ära õpitud. Meeleolu saalis oli hea ja mõnus, täidetud jazzi mahlaste akordidega. Suures pildis õnnestusid kõik palad hästi
Sellest saigi alguse eestalste traditsioon, mis on jäädvustunud tänapäevani, et iga nelja aasta tagant peetakse suurt üldlaulupidu. 1.2 Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil, mis asus Tiigi tänaval ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias 1.3 Kolmas üldlaulupidu III üldlaulupidu toimus 11.–13. juunil 1880. aastal Tallinnas
Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid)) (http://et.wikipedia.org/wiki/I_ %C3%BCldlaulupidu ) PILDIL ON ESIMESE ÜLDLAULUPEO PILLIMEHED Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil, mis asus Tiigi tänaval ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias.
Kontserdi arvustuse kirjutamisel sisulisi piiranguid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslik ult kirjutatud arvustust oleks kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Valitud kontserdi või muusikaetenduse retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisipunkte: · Kontserdi aeg ja koht; esinejate (solistide, koori, dirigendi, ka lavastaja ja kunstniku(te)) nimed. · · Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks solistide lühike elulugu koori vm ajalugu, varasem tegevus jne; samuti tutvustav info dirigendi kohta). · Kontserdi sisuline iseloomustus (näiteks: kas oli mingi üldteema, kontserdi üldidee? Millist muusikat esitati? Millises zanris teoseid esitati? Millisest ajastust? Miks selline kava koostatud, selline muusika valitud; kontsertetendusel lühike sisu kokkuvõte).
Avandi ühist kontserti ,,Kui vari kaob, siis valgus jääb", milles tulid ettekandmisele neile kordaminevad eestikeelsed tuntud ja vähemtuntud laulud. Sedapuhku ei saatnud noori muusikuid mitte bänd vaid puhkpillikvintett ning kõik lood olid just selle kontserti jaoks klassikalisse võtmesse seatud. Mitmeid päevi tagasi pileti äraostnuna ja saali sisenuna nägin enda ees täissaali, millest lugesin välja vaid üht- esinejate populaarsust ning tuleb tõdeda, et suurem osa kuulajaskonnast oli just pigem keskealised ja vanem generatsioon. Esmalt esitas puhkpillikvintett Reval Wind Ensemble sissejuhatava loo, mille kulminatsiooniks sai lauljate sisenemine. Oma sõbraliku ja avatud olemisega tekitasid esinejad sooja ja õdusa keskkonna, otsekui puuduks saalist kogu ülejäänud publik ning lauldaks igale ühele eraldi ja kõnetataks kõiki isiklikult. Mõnusat vürtsi lisasid rahulikele lugudele tuntud humoristi
Kontsert oli väga vabaloomuline. Kontserdi põhipaladeks olid kitarrilood, mille VGT liikmed ühiselt ja sujuvalt ette kandsid. Teoste zanr oli pärimusmuusika, mis oli ümbertehtud omanäolisemaks ja isikupärasemaks. Paljud palad olid üldvaates kokkusobimatud, esitati nii pikki, lühikesi, kiireid ja aeglasi, kuid just see oligi nüanss, mis ei muutnud seda kontserti tavapäraseks. Üldine kontserdi mulje oli meeldiv, seltskond oli selline vabam ja üldiselt hästisuhtuv. Esinejate puhul on välja tuua üks hea külg, selleks on julgus. Nad olid uhked selle üle, mida nad tegid ja nad tegid seda südamest. Neile meeldis publikuga suhelda ja luua kontakti, erinevalt rangetest kontserditest. Esitus oli üldiselt puhas, kitarr oli väga selgesti kuulda kõik oli sujuv. Kõige paremini nad esitasid kiireid teoseid, kus üksteise vaheline sünkroonne mängimine ja samas dünaamiline osade vaheldumine näitas esinejate
temale tuli appi Uibo ise. Kasparovits, kes sai III preemia D. Buxtehude interpretatsioonikonkursi ning esines ka Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil (TROF), alustas oma esinemist ainult jalgadega, ning algus oli väga kõva tempoga. Mina ei olnud kunagi varem näinud, et orelit mängitaks nii kiiresti jalgadega. Ma saan aru, kui inimene suudab oma käsi ja sõrmi nii kiiresti liigutada, kuid tervet jalga. See näitas juba omaette klassi teiste esinejate ees. Tema repertuaari kuulus üks väga pikk lugu Bachilt, mida aitaski esitamisel Uibo, keerates noodilehekülgi ning tõmmates ning surudes kange sisse välja. Samuti esitati ühe hollandlase, kelle nimi oli Peter van Dijk, teos. Andres Uibo kui temale eelnevate esinejate õpetaja, lõpetas kontserdi palaga, mis kestis oma 15 minutit. Teose nimeks oli Passacaglia c-moll ning autoriks Bach. Teda oli mõnus kuulata, sest ta mängis rahulikult ja oli tunda, et ta on selle ala professionaal.
RIIETUS Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed, kes mängisid tavaliselt mitut rolli. Lisaks kohustusid nad asendama ka naisosi. Et taolise ülesandega toime tulla, kandsid mehed puust või lõuendist maske, mis varjasid esinejate palesid. Maskidele kinnitusid parukad ning vajaduse korral ka habemed. Maskide värvus sõltus enamasti täitvast rollist ning tegelase karakterist. Naismaskid olid eredates ja heledates toonides võõbatud, vastassoo näokatted enamasti tumedates. Lisaks rõhutasid teatud värvid isiksuse iseloomujooni. Purpurpunane tähendas närvilisust ja ärrituvust, oranz kavalust, kollane põdurust jms. Maskikuju olenes näidendiliikidest. Komöödiates kasutati koomilist väljendust,
kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle/ nende teose/ -ste kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli(d) see/ need teos/teosed meeldejääv(ad)? · Võrdle teost/teoseod ka teiste esitatud teostega. Kuidas sobis(sid) valitud teos/ teosed kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)? Mida sa veel teada oleksid tahtnud? · Milliseid ettepanekuid teeksid esinejate/ kontserdiorganisaatoritele? Vormistamine · Kui töö on kirjutatud arvutit kasutades: Kirja suurus nr 12, pealkiri nr 14 Tekst kirjutatud äärest ääreni (sirged ääred mõlemalt teksti poolelt) Reavahe suurus 1,5 · Märgi nimi, klass, esitamise kuupäev retsensiooni lõppu alla vasakusse äärde.
See oli vokaal- instrumentaalmuusika kontsert kuna laval oli vaid kolm esinejat, kes laulsid ja mängisid pilli, mõned heliefektid lisatakse ka tehnika abiga. Ansambli moodustavad Sandra Vabarna, kes valdab torupilli, parmupilli ja vilesid, Jalmar Vabarna, kelle valduses on kitarr ning Tõnu Tubli, kes tegeleb löökpillidega, kõik kolm täidavad ka solisti rolli. Kontserdi tegid eelkõige eriliseks külalaulikutest pärit rahvaviisid ja esinejate vaba suhtlemine publikuga. Väga muljetavaldav oli ka lavakujundus, mis tekitas hubase tunde. Esinejate kohal ja seljataga olid suured lambid, mille valgusshow tegi kontserdi mängulisemaks ja kuna tegemist on kaasaaegse ansambliga ei puudunud lavalt ka diskokera. Selle esinemise muutis eriti nauditavaks see, et saalis puudusid istekohad ja keskkond oli piisavalt hämar ka tantsimiseks. Kuna nende lood on väga tempokad ja kaasahaaravad oli pea võimatu paigal seista. Enamus
Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 23 lauset! a) solistide elulugu, varasem tegevus jne, tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta 4. Etendatava teose sisuline iseloomustus: a) näiteks millises zanris teos esitati ja millisest ajastust; b) lühike sisu kokkuvõte kõige rohkem 45 lauset! NB! Helilooja elulugu pole vaja kirjutada! Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 2/3.
Hiljem oma sõbrannaga vesteldes sain teada, et niisugust pimeduses laulmist kutsutakse black out-iks. Muusika oli selline, kus sõnade asemel oli väljamõeldud keel, esines nii valsse kui ka rütmikamaid palu. Koosnes mitmest umbes 7-8minutilisest loost, mis järgnesid üksteisele ilma pausideta. Muusika oli lõbus ja uudne ning väljamõeldud keel äärmiselt huvitav. Koor oli tasemel, et nii rasked lood selgeks õppis ja tantsijad olid ka arvatavasti oma ala profid. Algul oli tunda esinejate pisut närvis olekut ning ebakindlust või isegi häälevärinat, aga see kadus pärast paariminutilist lavalolekut kui vits vette. Arvestades esinejate vanust ja ehk ka lavakogemust on see täiesti arusaadav. Süzee oli väga omapärane. Kujutati nagu salapära kahe maailma vahel- tantsijate ning lauljate. Tantsijad hakkasid lauljates huvituma ning tahtsid nendega suhelda. Lõpuks lauljad ning tantsijas sulandusid ning muutusid kui üheks kauniks, armsaks pereks. Hästi armas ning
Lauljate hääled kõlasid koos väga hästi, tekst oli selge ja arusaadav, laulsid piisavalt kõvasti, et kõik kuuleksid. Solistidel olid eriti meeldivad hääled. Vahel käis lausa külmavärin seest läbi! Kontserdil kõlanud gospelmuusika oli rütmikas, mõnus ja sobis väga hästi kuulata nii vanematele kui ka noortematele inimestele. Minu arust olid nad väga julged, rõõmsameelsed ja enesekindlad. Solistid elasid laulu sisse ja seda oli hea vaadata. Esinejate riietus oli suht tavapärane. Võib-olla oleks nad võinud natuke pidulikumalt riides olla, sest see oleks jätnud veel parema mulje, aga mind see eriti ei häirinud. Kirikus valitses sõralik ja õdus meeleolu. Publik kuulas hoolega neid ja plaksutas kaasa, kui oli tempokas laul. Kui kontsert lõppes, aplodeeriti kõvasti ja paljud tõusid isegi püsti. Ei usu, et just kõik sealsed kuulajad gospelmuusika austajad olid, kuid rahval oli hea tuju ja rõõmus meeleolu
2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja, sopran ning on Vanemuise teatris aastast 1995. Tegeleb ka ennustamisega (kaartide abil)
Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et esitamisele tuleb Sandra Nurmsalu kvarteti enese looming ning ka mõned varasemad Nurmsalu poolt kuulsaks lauldud laulud, kuid nii see siiski polnud. Peale kontserdi avaloo polnud ükski teos esinejate eneste loodud. Mulle meeldis kontserdi puhul eelkõige see, et kasutati akustilisi pille, kuna see andis kontserdile hoopis teistsuguse tunnetuse. Kontsert poleks olnud üldse nii huvitav, kui Sandra Nurmsalu oleks lugusid esitanud üksinda ning eelnevalt valmis salvestatud fono taustal. Sandra Nurmsalu on saavutanud konkursil “Tähtede Laul” nii 2005. kui ka 2006.aastal esikoha. Samuti on ta ka Eestit Eurovisioonil esindanud, kus ta 2009.aastal sai finaalis 6.koha.
Akadeemilist poolt hoidsid Tallinna Kammerorkestri esitatud lood. Oli väga huvitav jälgida orkestri liikmete omavahelist koostööd ja väljakujunenud süsteemi. Kõik toimis väga sujuvalt, olenemata sellest, et kooseisu kuulub üsnagi palju instrumente:9 viiulit, millest viis olid I viiulid ja ülejäänud neli II viiulid, violaasid kuulub koosseisue neli ning nimetatud pillidele lisanduvad veel kolm tsellot ja kontrabass. Orkestrit juhendas dirigent Eri Klas. Kontsert oli üsna värvikas esinejate ja nende lugude repertuaari tõttu. Kohati aga jäi naissolisti Marvi hääl veidi kõlatuks ning kiriku kõrge lagi summutas seda pisut. Peab tunnistama, et isegi lugude sissejuhatusest oli kohati raske aru saada. Võrreldes samuti Jaani kirikus toimunud Brigit Õigemeele ja Uku Suviste kontserdiga ,,Ilus aeg", jääb minu meelest ,,Jõuluduur" üsna palju alla just lugude kõlalisuse ja esinejate omavahelise suhtluse poolest. Kokkuvõttes võib aga öelda, et tegu oli hea ja
Kolmandas vaatuses leidis tegevus aset hotellis Metropol, mis oli beežide seinte ja kuldsete ornamentidega kaunistatud kaunis hotell. Hotelli peasissekäik oli klaasuks, mis käis ringiratast. Sissekäigust paremal asus vastuvõtulaud, mis asus natukene kõrgemal, kui kogu ülejäänud lava. Sissekäigust vasakul asetses lift, mis oli samuti lavast veidike kõrgemal. Lifti ja vastuvõtulaua ees oli kuldselt ääristatud kõrgendused. Lava keskel oli beežikas diivan ja kaks tooli ning laud. Esinejate kostüümid olid ajastule väga vastavad ja väga kaunid. Meestel olid seljas frakid ning naistel erinevad enamasti maani taljes kleidid või säravad varieteele iseloomulikud kokteilikleidid. I vaatuse lõpus oli Silval seljas näiteks Peenemustriline pitsist kleit ning kleidiga sobivad kingad. Kogu stilistika vastas 1920ndate stiilile ja oli väga maitsekas. Muusika oli väga mitmekesise tempo ja rütmiga ning väga harmooniline. Läbi etenduse oli
80(+5,13 soodne.html märki transport)+ http://www.post.ee/failid/E + LS_kmga_EUR.pdf Flaierid: Printdel.eu http://printdel.wordpress.co 600 218.90(+5,13 m/tag/flaierid/ Tk flaierit transport) Plakatid: Koopia kolm http://www.koopia3.ee/et/pl 4+ akatid-bannerid Tk 10 4,09 transp. 44,09 Esinejate tasu: 165 (S.Kivaste) 495 (S.Kivaste) ........ Kivaste + + Rüütli 36, ........ tel. 551 3040 http://www.kivaste.ee/ Mait Käbin mailto:[email protected] om, 5086728 165 (M. Käbin) 495 (M. Käbin) http://www.kkparnu.ee/in + + dex.php/kkpaernu/treene rid?format=pdf http://ohtuleht
14. oktoobril 2007 12.00 käisin vaatamas balletti nimega ,,Sülfiid". Seda etendati Estonia teatrimajas. Peaosades olid Marie Lindqvist sülfiidina, Marina Kresler Annana, Olof Westring Jamesina ning Urve-Ly Voogand Effyna. Dirigent oli Mikk Murdvee. Lavastajad olid Eva Kloborg, Frank Andersen ning Anne Marie Vessel Schlüter. Kunstnik oli Mikael Melbye.1 Mõnda esinejate tutvustamiseks. M.Lindqvist õppis Rootsi Kuningliku Ooperi Balletikoolis ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis. O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse
ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimine. Lavakujundus oli tagasihoidlik: esinejate taha seinale olid suunatud lillakas-roosakad tuled, mis tekitasid sellise maagilise vibe’i, lavale vaadates vasakul asetses laud koos süntesaatori ja muu elektroonikaga, paremale liikudes tuli vastu kitarr, siis basskitarr ja viimaks trummikomplekt. Keskel ees oli mikrofon Liisi jaoks, koos väikese elektroonikapuldiga. Esinejate stilistika oli lihtne-kõikidel olid seljas pigem tumedatoonilised viisakamat sorti riided, ei midagi erilist
Esimene Eesti Üldlaulupidu Tartus 1869.a Jelena Lebedeva 8.b klass I Üldlaulupidu ● Toimus 18.-20. juunil 1869.aastal Tartus ● 878 esinejaid ● Umbes 15 000 pealtvaatajaid ● 51 esinejate rühma ● Ressource'i aed ● Üldjuht ja elluviija-Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid Kava ● Isamaalised laulud ● Vaimulikud laulud ● „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.“-hiljem sai sellest laulust Eesti hümn ● Peeti ka kõne Ajalugu ● Kuni VI üldlaulupeoni olid nad seotud keisriliku tähtpäevaga ● I, II, IV ja V laulupeod toimusid Tartus ● Ning pärast V on toimunud Tallinnas ● 1969
1993 2009 ja toon välja seal esinenud Eesti ansamblid. 3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng 1993 Esimene pärimusmuusika festival toimus 1993. aastal Viljandis. Rahvas hakkas seda kohe algusest peale nimetama Viljandi folgiks. Kuna festival oli uus nähtus Viljandi kultuuripildis, siis oli omal kohal ajalehes "Sakala" ilmunud selgitav artikkel festivali mõtte, sisu ja ka esinejate kohta. Folgi peakorraldajaks on läbi aastate olnud Ando Kiviberg, kes ka ise on pärimusmuusik. Esimesel folgil välismaa artiste veel ei osalenud. Esimesel Folk festivalil esinesid "Justament," "Väikeste lõõtspillide ühing," "Normaalne seltskond," Tiit Kikas koos Peeter Rebasega, "Jää-äär," "Alle-aa" ja "Rahvastepall." 1994 II Viljandi folk toimus juba kolmel päeval, 22.07-24.07. Lisaks eesti ansamblitele ja
· Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli see lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis valitud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)? Mida sa veel teada oleksid tahtnud? · Milliseid ettepanekuid teeksid esinejatele/ kontserdiorganisaatoritele? Vormistamine · Märgi nimi, klass, kuupäev. · Kasuta reavahet 1,5 ning kirja suuruseks vali 12, (Times New Roman). · Olümpiaadile esita töö, mille pikkuseks 1 1,5 lehekülge. · Loe töö mitu korda läbi, et ühtki viga poleks (kontrolli ka nimede õigekirja!). Miks kirjutada? Arendab sinu kuulamisoskust.
ole produtsenti. Tema juures meeldib mulle kõige rohkem see et ta ei tee hääli mingisuguse bändiga vaid kõik hääled mis ta teeb, teeb ta suuga. Ma ei mäleta küll selle laulu nime, aga see oli minuarust Dub Fx-i poolt parim lugu, sound oli sellel hea ja kõik oli korras. Ainuke asi mis oleks võinud parem olla oli valgustus. Sellel üritusel meeldisid mulle ka teised dj-d näiteks dj Trigga vms. Publik suhtus esinejate vastu hästi, sest pooled inimesed kes seal olid laulsid kaasa.
I üldlaulupidu I üldlaulupidu Toimus 18.20. juunil 1869. aastal. Toimumiskoht oli Ressource'i aed, Tartu. Esinejate rühmi oli 51. Esinejaid oli 878. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ettevalmistused
.................... 3 Laulupeod arvudes...................................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 2 Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma,
Rutiku oma bändiga Compromise Blue. Õhtu hakkas 20.00 ja rahvast oli kohale tulnud alguses vähe, kuigi võis arvata, et publiku seas on enamus nooremad inimesed, siis olid end kohale vedanud ka üllatavalt palju vanemaid inimesi.Kuigi kontserdi alguses oli rahvast kohal vähe, siis mida aeg aina edasi, seda rohkem inimesi oli seal väikesel alal, kella kümneks oli plats rahvast täis ning ,,PIDU" käis täie hooga.Esinejate jaoks oli üles seatud suur välilava, kus bändide pauside ajal keerutas plaati DJ Rivo Tettermann.Kell 20.30 tuli lavale Svjata Vatra. Svjata Vatra on Eesti-Ukraina kollektiiv, kes oma stiili nimetavad tulefolgiks. Svjata Vatra solistiks on Ruslan Trochynskyi,kes lisaks laulmisele mängib ka trombooni.Lisaks kuuluvad bändi veel: Kulno Malva akordionil, Juhan Suits torupillil ja vilel, Kalle Kindel jembeel, Dmitri Dmitrenko löökpillidel.Nelja eesti ja ühe
Vastuvõtutöö korralduse alused MJ109 Päevakava: 9.00 Saabumine 9.25 Algus 09.30 09.45 Valga maavanem Margus Lepik 09.45 10.05 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse noorsotööjuht Lauri Drubins 10.05 10.55 TÜ rahvusvaheliste suhete lektor,Viljar Veebel 10.55 11.10 Kohvipaus 11.10 12.00 Powerhouse kommunikatsioonibüroo juhataja, Janek Mäggi 12.00 13.00 Esinejate diskussioon 13.00 13.45 Lõuna, kohvipaus 13.45 16.00 Õpituba Sissejuhatus (5min) I osa 13.50 14.30 (20 + 20min) Täna mõeldes tulevikule II osa 14.30 15.20 (10+20+20min) Persoonibränd III osa 15.20 16.00 (20 + 20min) Minu sammud Tehnika: · projektsioonitehnika: dataprojektor 5500 Ansi LUM projektsiooniekraan (3x4 m) · helitehnika: raadiomikrofon helimonitorid · Sünkroontõlketehnika:
Selle raamatu sündmustik oli muudetud tänapäevasemaks. Sel etendusel olid küll väiksed miinused, kui kokkuvõttes mulle meeldis. Selle muusikali algus oli minu arvates eriline. Sain selle mehe jutust täpsemini aru alles kirjanduse tunnis. Alguses ma ei pööranudki sellele väga tähelepanu, kuid pärast sain aru kui palju mõtteid see edasi andis. Mehe hääl rääkis, et see lugu kestab tänaseni. Minu arvates on see tõsi. Ka tänapäeval on sellised olukorrad. Esinejate kostüümid olid hästi tehtud. Need olid tehtud kaasaegseks ning sobisid etenduse sündmustiku ja lauludega kokku. Ma arvan, et kõik detailid olid täpselt paigas. Igal tegelaskujul oli talle omane riietus. Samuti ka soengud sobisid riietuse ja sündmustikuga kokku. Lavakujundus oli hästi läbi mõeldud. Alguses ma ei saanud aru, et seal keskel hundilõuad olid, kuid hiljem jõudis mulle see kohale. Mulle meeldis ka lava vasak nurk, kust tantsjad lavale tulid.
Eesti kultuurisündmused Liis Sommer Laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eestis tänaseni kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidu on tähtis, kuna see väljendab ühte kuuluvust. Esimene laulupidu oli Tartus 1869.aastal Laulupeod jagunevad Üldlaulupidu Kohalikud laulupeod Erilaulupeod Väliseesti laulupeod Rahva-ja üldtantsu pidu Rahvatantsupidu on etendus, millel põhiesinejad
On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta. Samas peaks töö pakkuma tuge kontserdisaalis istunuile oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisi punkte: 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht 2. Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne) 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (näiteks millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust; kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate
Tallinna 32. keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti.
Ka teist kontserdiosa alustas Estonian Voices ning peale nelja lugu kutsuti taas lavale Hovanesian. Kontserdi lõpetuseks esitati ühiselt Raimond Valgre lugu ,,Viljandi serenaad". Kontserdil ei olnud paika pandud selget ajastut, millest lugusid esitati, sest esitatud Valgre lood olid eelmise sajandi algusest ning Voorandi, Vindi ja Randalu looming esindas selle sajandi uuemat ja värskemat dzässmuusikat. Just see oligi huvitav, et erinevate esinejate ettekandele tuli muusikat erinevatest ajastutest ning et lugude keskele oli põimitud improvisatsioonilisi muusikalisi ,,duelle" Estonian Voices lauljate ja Estonian Dream Big Bandi orkestrantide vahel. Põnev oli vaadata ja kuulata, kuidas maailma mastaabis tuntud Datevik Hovanesian esitas Valgre loomingut. Ta väljendas väga selgelt, kuidas see talle sümpatiseeris ning kuidas ta pidas seda heaks muusikaliseks
· Mis stiilis oli lugu esitatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm.)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm.)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis antud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused: · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm. kohta)? Mida sa veel oleksid teada tahtnud? · Millised ettepanekud teeksid esinejatele/ kontserdi organisaatoritele? Vormistamine: Esita retsensioon seotud tekstina (sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte). Pööra tähelepanu õigekeelsusele ja korrektsele sõnakasutusele. · Töö maht - ütleb juhendaja (max 1,5-2 lk (A4)) · Märgi nimi, klass, kuupäev.
Laulupidu - eestlaste meelsuse ja kultuuri kandja Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses.Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant
Alt- on madal lapse(poisi)hääl või omapärase rinnahääle tämbriga naishääl.Alt on ka vastava häälestusega keel või puhkpill. Bassivõti- on noodivõti, mis määrab väikese oktaavi f noodi,noodijoonestiku neljandale joonele dünaamika- on muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. Heliredel- on muusikas muusikaliste helide helikõrgustik järjestus helisüsteemi piires. Laulupidu- on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Moll- on minoorne helirida. Paus- on heli puudumise relatiivsne kestus muusika noodikirjas. Solist- on üksikesineja. Taktimõõt- on meetrilise rütmi tähistusviis. Viiulivõti- on noodikirja märk, mille ülesandeks on näidata esimese oktaavi g asukohta noodijoonestikul. Heinrich laan IR
veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje. Vahel on hea kuulata ka teistsugust muusikat, kui seda mida ma igapäevaselt kuulan. Hoolimata ilusast, päikesepaistelisest ilmast oli kontserdisaal peaaegu täis. Kuulajaskonnas oli nii nooremaid, kui ka vanemaid inimesi, paljud olid kindlasti esinejate vanemad ja sugulased, kuid oli ka selliseid, kellele lihtsalt meeldib sellistel kontsertidel käija. Selle kontserdi juures meeldis mulle kõige rohkem tüdruk nimega Kaisa Kuslapuu, kes esines omaloodud klaveripalaga ,,Teisipäeva õhtu on raamus," sest see oli tal enda loodud ja minu meelest ka väga hea. Kuid ka teised esinejad olid head ja oma lood hästi selgeks õppinud. Minu jaoks tegi kontserdi nautimise raskeks ilus ilm, mis väljas oli, sest aeg ajalt liikus pilk
Kontserdiarvustus Kolmapäeval 13. detsmbril toimus koolijõulu kontsert. See toimus Karksi-Nuia Kultuurikeskuses. Kontserdil esinesid AKG kooli õpilased. Kontsert oli väga hästi planeeritud. Laulud tekitavad juba jõulu meeleolu. Õhtujuhid olid ka väga tasemel. Mina kui saalis olijale väga meeldib see kontsert. Rahvale läks väga peale esinejate tegemised, aplaus oli väga võimas ja rahvas elas esinejatele kaasa. Kontserdil esinesid August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilased.Väga tublit tööd on tehtud. Algas kontsert lauluga see oli jõululaul. See oli hästi esitatud, sõnad olid arusaadavad ja kõlas hästi. Vahepeal tantsisid gümnaasiumi neidude rühm, tants oli selge ja sobis kontserdi vahepalaks väga hästi. Siis olid jälle laulud esinesid nii mudilaskoor, poistekoor ja noortekoor
Retsensioon Käisin 20.augustil kell 18.00 Kuressaare lossihoovis Eesti taasiseseisvumis aastapäevale pühendatud kontserdil.Inimesi oli kohale tulnud palju,mõni kohale tulnu oli ka sini-must-valge kaasa võtnud,ilmgi oli väga mõnus soe ja suvine.Pileti hind oli ka väga taskukohane- 4 eurot eelmüügist ja 5 eurot kohapealt ostes.Kontserdil esitati isamaalisi laule,kanti ette ka esinejate oma repertuaari laule. Muusikat esitas suur koor ja peaesinejateks olid saarlastest Teele Viira,Margus Vaher,Marvi Vallaste ja hiidlasest Ott Lepland. Koor esitas alustuseks mitmeid tuntud eestimeelseid ja -keelseid laule.Kohale tulnutele anti pileti kassast ka raamat esitamisele tulevate laulude sõnadega,ning kel soovi ja tahtmist said ka kaasa laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale
Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". Mingis mõttes oli see palve muusika. Rõhku oli pandud muusika kõrval ka kirjandusele, täpsemalt eesti luulele. Seal oli Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi. Helitöö oli pühendatud lastele, kes on surnud enne sündi või sündinud ja siis surnud. See kontsert oli ainulaadne, sest selle eesmärk oli väärtustada lapsi, perekonda ja elu. Minu meelest oli esinejate tase hea. Koori ja solistide hääled sobisid hästi kokku ja sõnadest oli kerge aru saada. Laulud kõlasid kuidagi eriliselt pühalt ja õrnalt. Mulle meeldis Helen Lokuta hääl, kuid Raul Miksoni laulmist ei pannud ma nii väga tähele. Saateks kasutatud pillide valik oli hea ja fakt, et kontsert toimus kirikus, jättis kuidagi eriti pühaliku mulje. Kontsertil loeti isegi Meie Isa Palvet. Meeleolu oli natuke kurb, kuid siiski üldmulje jäi igati positiivne
Maailma 1. ooperiks peetakse Jacopo Peri,,Daphne't", mis lavastati Itaalias Firenzes, teos lähtus v-kreeka tragöödiast. 17 . saj-l hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati Veneetsias 1637 aastal. Seni oli ooper esinduslikuks sündmuseks vaid õukonnas, nüüd võis osa võtta igaüks, kellel oli raha. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi.Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse.
meenutatakse vanu aegu ning seejärel suundutakse Treki kultuurimaja väikesesse saali. Klassis käis 21 õpilast seega koos klassijuhatajaga võtab üritusest osa 22 inimest, abikaasasid ei kutsuta. Ajakava (21. juuni 2010) 12:00 Toitlustusfirma toob kohale lauad ja nõud ning teeb vajalikud ettevalmistused toitlustamiseks. 13:00 Kujundusfirma toob kohale lauakaunistused, dekoratsioonid ning paigaldab need kokkulepitud kohtadesse. 15.00 Saabuvad esinejad. 15.15 Esinejate proov laval. 17.00 Kõik valmis külaliste saabumiseks! 17.15 Külaliste kogunemine koolimaja ees. 17.30 Koolimaja külastamine. 18.30 Külalised saabuvad kultuurimajja. 18.40 Avakõne kunagise klassijuhtaja poolt. 18.50 Söök valmis. 19.00 Õhtusöögi algus. 20.00 Esineb Antti Kammiste bänd. 20.30 Serveeritakse torti ja kohvi. 21.00 Bänd mängib tantsuks. 23.00 Ürituse lõpetab ilutulestik, külaliste lahkumine
Teema arendus peab sisaldama arutlust kontserdist. Alustada võiks esitatavatest muusikateostest. Kirjutise värvikamaks muutmiseks võib otsida huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojatest või kasutada kavalehel olevat teavet. Siiski ei maksaks sõna-sõnalt kavalehel olevat tsiteerida, vaid mõne huvitava mõtte või fakti põhjal omi mõtteid ja järeldusi esitada. Suurem osa teema arendusest peaks sisaldama mõtteid esinejate ja esituste kohta. Esituse analüüsimisel tuleks lähtuda näiteks järgmistest kriteeriumidest: · lähemalt võiks rääkida esinejatest, kasutades taas materjali kavalehelt või otsida lisaks Internetist. Kui materjali on väga palju, tuleks sealt valida olulisem (valikuliselt konkursivõidud, esinemised kuulsates kontserdisaalides, koostöö nimekate interpreetidega jne). · Kas esineja pillimänguoskus (või lauluoskus) oli heal tasemel või jättis soovida? Miks sa nii arvad?
Siinkohal julgen väita, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt ning rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Tänapäeval on kasutusel ka väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Ka selle põhjal võib öelda, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, vaid vastupidi, inimesed tegutsevad, et seda elus hoida, ükskõik, kas siis vanemal või veidi uuemal kujul. Samas on igal inimesel võimalus Eesti rahvamuusikast aimu saada, külastades folkloorirühmade kontserte. Näiteks korraldatakse igal aastal Viljandi Pärimusmuusika festivali, kus inimesed saavad kuulata ja vaadata, mida on asjatundjatel vähemteadjatele uut pakkuda
pärimuspalade kavereid. Pärnus antud kontserdil esitasid nad kvinthäälestuses akustilistel kitarridel huvitavaid palasid. Esitati kvaliteetjazzi väga omapärasel moel. Oli näha, et trio püüab leida alati midagi uudset ja värsket, midagi, mida meie kõrvad pole enne kuulnud. Triot kuulates tekkis minus üsna erakordne nähtus, soovisin veel ja veel kuulata sellist muusikat ja tegin ka seda kodus olles edasi. Esinejate tase tundus olevat kõrge, kuigi minu puhul pole tegemist spetsialistiga, ei riivanud kordagi kõrva midagi väga imelikku või ebaloomupärast. Meeleolu kohvikus oli ülev, vähemalt pärast iga pala oli väga kõva tänuaplaus. Elasin kõigesse nii sisse, et ei suutnud väga jälgida, millega tegelesid teised kontserdi ajal, aga küllap ta meeldis kõigile. Eriti hästi õnnestus neil lugu ,,Möödakäijad", mille esitus oli eriliselt voolav ja kaasahaarav. Jättiski
3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eestis sai laulupidude pidamine alguse 1869 a. (19. sajandi teisel poolel) Tartus, nüüdseks on saanud sellest üks Eesti traditsioonidest, millest on kujunenud 2 rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Laulupidu toimub iga viie aasta tagant Tallinna Lauluväljakul, mis täitub ligi 100 000 inimesega -
Eri Klas Arvo Volmer Eesti ooperilauljad: Georg Ots Vello Jürna Marta Rungi Esimene ooper Jacopo Peri ,,Daphne" 1597/98 1637. rajati Veneetsias esimene ooperiteater RENESSANSS (14. SAJ. II POOL 17. SAJ. ALGUS) Heliloojad Orlando di Lasso Kunstnikud Leonardo da Vinci Michelangelo Kirjanikud William Shakespare Eestis toimus Liivi sõda, ilmus esimene eestikeelne raamat BAROKK (17. SAJ. 18. SAJ. I POOL) Ooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate kooseisud. Heliloojad Claudio Monteverdi Jean-Baptiste Lully Alessandro Scarlatti Jean-Philippe Rameau Kunstnikud Peter Paul Rubens KLASSITSISM (18. SAJ. II POOL 19. SAJ. I VEERAND) Heliloojad Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Kirjanikud Voltaire ROMANTISM (19. SAJAND) Heliloojad Giuseppe Verdi Richard Wagner Pjotr Tsaikovski Fryderyk Chopin Robert Schumann Kunstnikud Francisco Goya Kirjanikud ja luuletajad Alexandre Dumas Victor Hugo Eestis toimus aastal 1869
Käisin neljapäeval, 14. jaanuaril kuulamas Kuressaare jazzklubi Jazz del Mar korraldatud kontserti, kus astus üles bänd nimega ,,Tanel Ruben ja Victoria". Tanel Ruben on selle dzässpundi juht, samas kui Victoria tegutseb solistina. Algselt pidi kontsert toimuma ööklubis Privilege, kuid sealse põlengu tõttu viidi see üle hotell Arensburgi lounge-restorani Muusa. Lisaks trummide taga istunud Rubenile ja Victoriale kuulusid esinejate hulka ka kahel süntesaatoril mänginud Taavi Kerikmäe, basskitarri tinistanud Taavo Remmel ning vibrafoni taga tegutsenud Hele-Riin Uib. Algselt pidi lavale astuma ka kitarrist Meelis Vind, kes aga haigestus ning tema puudumisel jättis bänd esitamata ka mõned planeeritud laulud. Tanel Rubeni ja Victoria pundile on aasta 2010. teoorias juba kümnes tegutsemisaasta. Kuigi bänd asutati 2001. aastal ning seitse aastat tagasi ilmus neilt ka album ,,Different
seoses tema elukutsega. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne. 7.Küsija ei püüa kuidagi vastajat mõjutada, ta küsib küsimusi, mis on aktuaalsed ja ei pommita küsimustega, vaid laseb vastajal oma mõtteid koondada ja rääkida. 8.On üks küsija ja üks vastaja, seega ei oska selle punkti kohta midagi öelda. 9.Esinejate keelekasutus on nende haridustasemele ja ühiskonna positsioonile omane. Nad suudavad rääkida arusaadavalt, rääkides aeglaselt, omades head diktsiooni ja ei kasuta mõisteid, mis oleks mõnele vanusegrupile raskesti mõistetavad. Heiki Nabi ei ole ehk nii hea kõnemees, kui oli seda Aaviksoo, kuid ta räägib samuti kõigile arusaadavalt. 10.Osalejad ei täienda teineteist. Küsija küsib küsimusi ja vastaja vastab, küsija ei lisa omapoolset
Kui nad publiku vaatevälja jõudsid, võis näha, et laulja kõrval hoidis üks meesesinejatest küünalt. Nende ees aga kõndis naine, hoides käes sametpadjal krooni. Kui nii kuningas kui ka tema kaasa olid lavale jõudnud, võttis kuningas krooni ning asetas selle oma naise pähe. Seejärel laulsid kolm esinejat (sopran, bariton, bass) vokaalpala. Sellega lõppes sissejuhatav osa. Lava kujunduses oli lihtsate vahenditega suudetud luua teemakohane õhkkond. Esinejate kohal oli suurem lamp, kuid lava ümber oli kaarjalt asetatud küünlaid ning seeläbi Katariina kiriku lihtsat, kuid küllaltki sünget interjööri hubasemaks muudetud. Lava paremas servas oli aga ekraan, millele iga loo alguses kuvati selle loo nimi ning autor, kuid loo käigus näidati sellel keskaegseid pilte: ehitisi, inimesi ja üldist olustikku, mis muutsid kontserdiga "samale lainele" jõudmise veelgi kergemaks.
annaabi.ee 
