Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
Kordamisküsimused kirjalikuks vanaaja kursuse arvestuseks 11. klassile (humanitaar-) 1. Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani m...
Kreeka- Mükeene periood u 2000- 1100 a eKr pronksiaeg Linnad. Minoiline tsivilisatsioon, mille keskuseks Knossos. 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas, keskuseks Mükeene(kuulsaim kindlustatud loss). 1200 a paljud kreeka kimdlustatud lossid purustati. Kuningas Minos.Lineaarkiri. Austati jumalannasid. Kultusloomaks härg.. "Iilias" ja "Odüsseia" autor Homeros? TUME AJAJÄRK (Homerose ajajärk) u 1100 800 eKr Kreeta Mükeene kultuur hävis, ühiskond langes tsivilisatsioonieelsele tasemele. Kiri ununes ja rahvaarv vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule see piirkond kreekaste pidev asuala ja Egeuse meri Kreeka sisemeri. Raua kasutuselevõtt. ARHAILINE AJAJÄRK (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 500 eKr Paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid) ning käsitööga. Kreeka tähestik(alf...
Kreeka ja Idamaade tsivilisatsioonid pigem sarnased või erinevad? Kreeka tsivilisatsiooni alguseks loetakse Kreeta-Mükeene perioodi algust umbes 2000a eKr. Kõige varasem Idamaade tsvilisatsioon on Egiptuse oma, mis sai alguse umbes 3000a eKr. Peale seda tekkisid hetiitide ja pärslaste riik ning Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia, India ja Hiina tsivilisatsioonid. Üks sUurimaid erinevusi on valitsemine. Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitse...
Mesopotaamia Tsivilisatsioon e kõrgkultuur- ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemilisi kirjandus- ja kunstiteoseid. Riik- suur ja hästi organiseeritud kogukond, millel on oma maa-ala, oma valitsejad ja kindel ühiskonna juhtimise kord. Linnriik- riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevadest küladest koos põllumaaga. Tsivilisatsiooni teke Mesopotaamias Mesopotaamia ehk kreeka keeles jõgede vaheline maa. Eufrati ja Tigerise jõgede ümbrus oli põlluharimiseks soodsad tingimused ja seal tekkis umbes eKr tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur. Tsivilisatsiooni rajajateks oli suur rahvas. Sumerid Sumerid on ajalukku läinud ratta leiutajana- algselt kasutati potikedrana, hiljem transpordi hõlbustamiseks. Esimesed linnad ja riigidki Mesopotaamias olid rajatud sumri rahva poolt. Tähtsaim ja suurim s...
Mesopotaamia Rainer Hurt 10R ??? Mesopotaamia (jõgedevaheline maa) on ajalooline piirkond Lähis- Idas. See Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Looduslikud olud Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma sadas vähe. Leidus ainult savi ja pilliroogu . Kivi, puitu ja metalle hangiti mujalt. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsivilisatsioon Rajas tundmata etnilist päritolu rahvas sumerid. Aja jooksul sulandati sumerid naabruses elavate semiidi rahvaste poolt. Kujune...
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
Mesopotaamia Kujunemisest Pärsia suurriigini Kujunemine • Mesopotaamia tähendus • Kahe jõe vaheline ala • Tigris ja Eufrat • Viljaka poolkuu ala • Kultuur kujunes välja umbes 5000 e.Kr • Sumerid • Vanim Mesopotaamias elanud rahvas • Ei teata, kuskohast tulid • Sumeri keelt lugeda ei osata • Vallutati nähtavasti semiitide poolt • Leiutasid ratta • Sumeri linnriigid • Esimesed riiklikud moodustised ajaloos • Tähtsamad olid Uruk, Ur ja Kiš • Olid väga sarnased tänastele linnadele • Tähtsamad ehitised keskel • Tänavad • Linnamüür Babüloonia suurriik • Nimetus Babüloni linna järgi • Tekkis umbes 1800 e. Kr • Kuulsaim valitseja Hammurapi • Oli Babüloonia riigi rajaja • Koostas seadustekogu • Antiikaja esimene ja tähtsaim • Sisaldas mitmeid olulisi seadusi • On aluseks tänaste seadustekogude ülesehitusele • Assüüria esilekerkimine • Oli väga sõjakas riik • Pe...
Vana-Mesopotaamia kunst Birgit Klee Elamine ja piirkond Põlluharimine Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine Lähistroopiline kliimavööde Lähis-Ida, India, Hiina Esimesed riigid Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhti...
Mesopotaamia Kerstin Ots MHG 2012 Mesopotaamia looduslik asend Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksul. Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks olid sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Sumerid · Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata · U 4000 a eKr hakkasid nad Mesopotaamia lõunaosas põldu harima · Leiutasid kiilkirja- selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kolmnurkse otsaga kirjutuspulga abil tooresse savisse( u aastal 3000 eKr) · Leiutasid veel ratta, vankri, pronksi, paadid, võlvi, niisutuskanalid, põletatud ning glasuuritud tellised ja palju muud Araabia kõrb · Kuiv, viljatu ala · A...
Vana-Kreeka Vana-Kreeka ajalooperioodid Kreeta-Mükeene period (2000-1100 eKr) -> hävitavad sõjakad rändhõimud Tume ajajärk (1100-800 eKr) -> võetakse kasutusele raud, Kreeklaste väljaränne Arhailine period (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) ->Rooma vallutas Egiptuse, mis oli viimane hellenismlik riik Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeklased on indoeuroopa rahvad, kes rändasid Balkani poolsaarele (saartele alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A 1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kree...
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esi...
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esi...
Kreeta e. minoiline kultuur · egeuse kultuuri I periood III-II aastatuhand eKr. · esimesed asustusejäljed 4500 eKr. · keskmisel ajajärgul(2000-1600 eKr.) ehitati · knossose · phaistose · Hagia Tiada · kaunid freskod ornament ja ka fantaasiarikaste figuraalkompositsioonidega · ülevalt jämenevad värvilised sambad · must · kollane · punane · lossi keskmes piklik õu, mis oli ilmselt härjakultuste vaatemängudeks · lossides oli kanalisatsioonisüsteem · laevastik oli piisavalt tugev, et jätta linnad kindlustamata · freskodel puuduvad sõja- ja jahistseenid, mis annavad mõista, et ühiskond polnud sõjakas. · lineaarkiri A- siiamaani desifreerimata · puudusid templid · kombetalitusi saatsid läbi perekonna- ja riigipead · austati emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partn...
OLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuu...
Riiklik korraldus ja linnriigid. Kreeka. Sissejuhatus: Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. Tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema ja 8.sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid saanud linnad. 8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma seaduste üleskirjutamisi sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele kindlamad ja selgemad piirjooned. Olid tekkinud tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Sa...
Muistne Egiptus lk 1728 Umbes 5000 a. eKr tekkisid esimesed asulad Niiluse res ning j rkj rgult kujunesid v lja kaks riiki: AlamEgiptus ja lemEgiptus, mis liideti umbes aastal 3000 eKr vaarao Menese poolt ühtseks riigiks pealinnaga Memphis. Umbes samal ajal tekkis ka egiptuse hieroglüüfkiri ning algas vase kasutamine. Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb: l Vana riik (26502100 a. Ekr) l Egiptuse sisemise ühtsuse ja vaaraode vimu krgaeg. Loodi suured püramiidid. Kujunesid v lja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused. l l Keskmine riik (19501650 a. Ekr) l T htsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. H vis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagaj rjel. l l Uus riik (15501075 a. Ekr) l Egiptuse v lise vimsuse hiilgeaeg. Alistati Sü...
VANA-MESOPOTAAMIA Jaguneb neljaks ajastuks: 1)Sumeri-Akkadi ajastu u 4000-1800 eKr 2) Vana-Babüloonia u 1800-1500 eKr 3) Assüüria u 1500-625 eKr 4) Uus-Babüloonia 625-539 eKr Mesopotaamia (Kreeka keeles "jõgedevaheline ala") - Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline maa-ala. Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid. Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse desifreerida. u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad. Akadi keel kujunes rahvusvaheliseks suhtluskeeleks. Nii akadi kui sumeri keelt kirjutati kiilkirjas savitahvlitele. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 3. aastatuhande 2. poolel ühendas kunin...
ANTIIK OLÜMPIAMÄNGUD Praegusel ajal on olümpiamängud suurimad rahvusvahelised spordivõistlused. Ka praegu peetakse olümpiamänge iga nelja aasta tagant. Mängude vahelist ajavahemikku nimetati olümpiaadiks. Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Olümpiamängud saidki oma alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. Alates neljandast saiandist e. Kr. Esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad....
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava ...
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
Maajade kultuur Kultuuri algus Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid. Maajade levik Ajaloo jagunemine Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid palj...
Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia idast. kõrb VÄLISMAAILMALE AVATUD Loodusolud Korrapärased üleujutused; Vihma sajab vaid...
INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisi...
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused...
Tänapäeva Iraagi territooriumil. „Jõgedevaheline maa“ – Tigris ja Eufrat. Põllumaade rajamine soode ja kõrbete arvelt. Puidu ja kivi puudus, savi ja pilliroo üleküllus. Avatus välismaailmale. Esimesed riigid rajati sumerite poolt – linnriigid. U 3000 eKr. Sumerid olid esimesed ka järgmistes valdkondades: 1) niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad; 2) ratta ja vankri leiutajad; 3) adra leiutajad; 4) kirja leiutajad; 5) positsiooniline arvusüsteem, mõõdud ja kaalud; 6) kirjapandud seadused; 7) vanimad koolid; 8) vanimad raamatukogud; 9) vanim eepos „Gilgameš“. Pärast sumereid olid M. aladel veel järgnevad riigid-rahvad: Akadi riik Vana-Babüloonia – kuulsaim valitseja Hammurapi ( u 18. sajandil eKr), kes läks ajalukku oma seadustekoguga. Assüüria riik Uus-Babüloonia – Paabeli torn, Semiramise rippaiad. Jumalad olid inimesetaolised. Nende nimed ja ülesanded ajapikku muut...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESIMESTEST ASUSTATUD PUNKTIDEST ESIMESTE LINNADENI REFERAAT Õppeaines: Arhitektuuri ajalugu Ehitusteaduskond Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kuigi Aafrikast on leitud miljonite aastate vanuseid inimfossiile, ei ole Homo Sapiens ehk nüüdisinimene või tarkinimene sugugi nii varajane nähtus. Varaseimad jäänused Homo Sapiensist arvatakse olevat ligi 200000 aasta vanused ning esimesed inimesed rändasid üsna pea ka Aafrikast välja: kõigepealt koloniseerides Euraasia 125000-60000 aastat tagasi, Australia umbes 40000 aastat tagasi, Ameerika mandri 15000 aastat tagasi, ja kaugemad saared nagu Hawaii, Lihavõtte saared, Madagaskari ja Uus-Meremaa ajavahemikus 300-1280 eKr. [6] Miks jäid aga inimesed mõnesse kohta pikemaks ajaks peatuma hüljates oma nomaadliku eluviisi ja jäädes paikseks? Kuidas arenesid es...
Olümpiamängud Vana-Kreekas Sarah & Kärol Olümpia - Vana-Kreekas Peloponnose poolsaare lääneosas Elise maakonnas asunud püha paik mille juures peeti iga 4 aasta järel pidulikke spordivõistlusi. Kelle auks Olümpias spordivõistlusi peeti? Olümpiamänge peeti Vana-Kreeka kõige võimsama jumala Zeusi auks. Olümpiamängude ajaline üevaade Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr. Aasta 776 eKr. oli kreeklastel ajaarvamise alguseks. Olümpiamänge peeti seal 1169 aasta väitel iga 4 aasta tagant - kokku 291 korda. Oma suureima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul 500-440 eKr.-kõige pidulikumad olid 475 eKr. Toimunud 75. mängud kus austati Salamise merelahingu võitijat Themisthoklest. Alates V saj. keskpaigast eKr. Hakkasid mängud alla käima - ...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Vanalajal kujunesid välja esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Need olid primaarsed tsivilisatsioonid, mis tähendab, et nad kujunesid sõltumatult ja iseseisvalt. Muistne Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustas kolmnurkse delta. Ülem-Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste maadega rohkem, kuna toimus kauba vahetus. Egiptusel aga oli raskem teiste riikidega kontakteeruda, kuna seda ümbritses kõrb. Selle pärast polnud Egiptuse tsivilisatsiooni areng nii võrd teistest tsivilisatsioonidest mõjutatud. ...
MAAJADE /MAIAD KULTUUR Kunstiajalugu Kätriin-Eliis Suurküla HWG 10M Maajade kultuuri algus Tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed nendest on pärit 3.aastatuhande keskel eKr. Õitse aeg oli siiski u. 300-900 pKr. Ühtset riiki neil ei tekkinud, vaid ainult mõned linnriigid. Maajade levik Nad harisid põldu, kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Muidugi tegelesid ka käsitööga, kuna nad pidid valmistama endale kõik eluks vajaliku. Kuid olid ka edukad mitmel teadus- ja kunstialal. Eriti kõrgel tasemel oli matemaatika ja astronoomia. Neil on ka oma kalender, mis jagas aasta 260 päevaks. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tar...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. klass Anzela Tjuljukova Maajad Referaat NARVA 2010 Maaja kultuur sai alguse Mehhiko lõunaosas, sealt laienes see hiljem Yucatani poolsaarele. Kuid kõige esimesed märkmed maajadest on pärit 3.a eKr. Siis tegelesid nad põlluharimisega, kõrgkultuur tekkis neil ajavahemikus 300-900. a. pKr. Maajad ehitasid Kesk-Ameerika vihmametsadesse võimsaid linnu, kus olid võimsad kivist astmikpüramiidid ja suured valitsejapaleed Linnad olidjumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal võisid elada ainult preestrid ja valitsejad. Maajade linnriigid hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevaid külasid. Usk oli maajadele väga tähtis. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv. Maajad arvasid, et Chac'id ...
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
Vanaaja Kultuurist ja Olustikust Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbaritek...
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka...
Vana Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja, hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjandusl...
FOINIIKIA (asukoht, kaart jne) Kreeklaste antud nimetus Foiniikia tähendab "purpurmaad", sest sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi. Foiniikia on antiikaja riik, keskusega Vahemere idarannikul, kus praegu asuvad Süüria, Liibanon ja Palestiina. Foiniika populatsioon oli 1200 eKr umbes 200 000 inimest. Foeniilaste päritolu on üldiselt tänaseni kaheldav- millal ja kust nad saabusid. Arvatakse, et tähtsaimad linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros asutati umbes 3000 a eKr. Nendest kõige tuntub on tillukesel saarel asuv Tüüros, mida püüti korduvalt vallutada (nt Babüloni valitseja Nebukadnetsar II), kuid mis suutis pikka aega iseseisvana püsida. Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago, millest räägib hiljem Hanna. Koloon...
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes ...
Mesopotaamia u. 4000-600 a. e.Kr. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Mesopotaamia Second level Third level asub Pärsia lahte Fourth level suubuva Tigrise ja Fifth level Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal, tänapäeva Iraagi aladel. Algsed elanikud olid Sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta meil teadmised puuduvad. Sumerid kasutasid savitahvlitel olevat kiilkirja ning nendega k...
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Esimesed tsivilisatsioonid seotud suurte jõgedega. Lähis-Ida suured tsivilisatsioonid kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasja...
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
Vana-Kreeka ajaloo perioodid ning nende iseloomustus Kreeta-Mükeene 2000-1100 aastat eKr 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguses sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos. Kreetalased olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Tähtsamaiks keskuseks kujunes Mükeene. U 1500 a eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 eKr lossid purjustati ja järgnes tsivilisatsiooni allakäik. Tume ajajärk 1100-800 eKr Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanike arvukus vähenes ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat muutust. Arhailine periood 800-500 eKr Kreekas hakkas elan...
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondli...
Vana-Kreeka Kreeta-Mükeenest hellenismini Sissejuhatus • Väga rikkaliku ja legendiderohke ajalooga • Kutsutakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks • Paljud teadused ja mõtted pärinevad Vana-Kreekast • Ajalugu • Matemaatika • Filosoofia • Füüsika • Loodusteadused • Ideid saadi ümberkaudsetelt rahvastelt ja kultuuridelt • Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres • Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar • Hellas ja hellenid • Iidne nimetus Kreekale ja kreeklastele • Kasutusel tänasepäevani • Rahvas ise on pärit Mesopotaamia ja India aladelt Kreeta-Mükeene kultuur • Vanim Kreeka (ja Euroopa) aladel tekkinud kultuur • Kujunes välja umbes 2000 e. Kr • Tekkis samal ajal nii Kreeta saarel kui Kreekas Mükeene linnriigis • Mükeene ajastu kreeklasi nimetati hiljem ahhailasteks • Nimetatakse teisiti lossidekultuuriks • Lossides oli olemas näiteks: • Algeline kanalisatsioon • Värv...
Esitlus kunstiajaloost Koostaja: Juhendaja: haarab peamiselt 15.-16. saj. loodustunde tugevnemine realistlik looduslähedane käsitlusviis rakendatakse perspektiivi ja anatoomia seadusi portree ja skulptuur on eraldi kunstiharu ilmneb antiikkunsti mõju siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) MIS TOIMUS? lagunes naturaalmajandus kaubandus arenes kiiresti avastati Ameerika (1492) linnakodanikel poliitiline võim kujunesid linnriigid kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene idaaliks mitmekülgselt arenenud võimetega inimene Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid mai...
ESIAJALUGU. · Universum tekkis 12 miljardit aastat tagasi. · Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. · Aeg tekkis siis, kui tekkisid inimesed, kes seda arvestama hakkasid. · Meie ajaarvamine on päris 6. sajandist. Inimese teke. (vt. tabel) Metallide teke. · Kuld · Vask · Pronks 2500 eKr · Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tun...
annaabi.ee 
