Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) - sarnased materjalid

armee, sakslased, nest, serbia, kindral, nnaku, seej, versailles, pealetung, rahuleping, gede, inglased, sakslastel, kaitseliin, mesopotaamia, jaks, nnestus, bulgaaria, rumeenia, preisimaa, idarinne, udnud, rinnet, ljat, loobuma, steem, dima, kolmikliidu, egiptusesse, tankid, ksid, rele, armeed, lotring, marne, tungida, preisimaal, kaukaasia, wilson
thumbnail
3
docx

Esimene Maailmasõda - põhjalik kontspekt

poolele. Sõda kavatseti 3-4 kuuga võita. Prantsusmaa: nim plaan 17ks. Eesmärgiks seati Prantsuse-Preisi sõjas kogetud lüüasaamist vältida. Saksa piiril tugev kindlustussüsteem, Belgia piir jäeti vabaks. Plaani kohaselt pidid hõivama Elsassi ja Lotringi ning seejärel Sks sisse tungima. Kandvaks ideeks hoogne pealetung. Inglismaa: iseseisev sõjaplaan puudus. Oldi valmis Pr vasakut tiiba toetama. Ette nähtud 70 000 meest. Venemaa: üsna nõrk ettevalmistus. Armee suurem, kuid viletsamalt varustatud.Ka kogunemine võttis suurte vahemaade tõttu rohkem aega. Sõjaplaan võimaldas valida Ida- Preisimaa ja A-Ungari ründamise vahel, Pr palvel rünnati Ida-Preisimaad. Austria-Ungari: tuli võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia(väiksem osa) ja idas Venemaa(suurem osa) vastu. Arvestati ka sakslaste toetusega. Antandi poolel: Ingl, Pr.maa, Itaalia, Rumeenia, Venemaa, Serbia, USA, Kanada, Jaapan jne Keskriikide poolel: Saksamaa, A-Ungari, Türgi, Bulgaaria

Ajalugu
182 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid ­ Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette

Maailmasõjad
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

I maailmasõda 1914-1918

1. Sõja põhjused ja ajend. · I maailmasõja algamise peamiseks põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglisma,a teisel pool aga Saksamaa. Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia. · Saksamaa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: alistada Prantsusmaa ja Venemaa

ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Esimene-maailmasõda

6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid ­ Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

vahel · Ohu alahindamine- usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust · Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Sõja ajend · Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia · Peagi 34 sõdivat riiki · Sõjad kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ning kolooniates

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
9
docx

I Maailmasõda

SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID: Saksamaa sõjaplaan: Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi vältima varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nimetati plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

· Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude tegurite sidus ameeriklastega tihe kaubavahetus Rahvusvahelised kriisid 20.sajandi algul · Oma osa olukorra teravnemiseks etendas poolsaarel ülevõimule pretendeeriva Serbia agressiivne poliitika. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga · Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. 1908. Tehtud otsus liita enda riigile otsa Bosnia ja Hertsegoviina, viis Austria-Ungari teravasse vastasseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga · Oma osa järgnevates sündmustes mängis Türgi jätkuv nõrgenemine, mis õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. 1912

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 ­ 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

o A-U paljurahvuselises riigis soovisid rahvused iseseisvuda o Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli SM, kes tahtis uusi kolooniaid, see tähendas konkurentsi maailmavõimu pärast IMga; tahtis võimu PM üle o A-U eesmärgiks oli paljurahvuslise impeeriumi kooshoidmine ja tugevdada oma võimu Balkanil - selleks vajas ta SM toetust juhuks, kui Balkani sündmuste tõttu peaks puhkema sõda Vmga (SM+U-a vs Serbia + VM) o Itaalia oli nõrgeim lüli ­ A-U oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, suhted halvenesid; suhted paranesid Antanti kuuluva VM ja PMga ­ VM toetas Itaalia vallutusi Aafrikas; 1911 vallutas Itaalia Põhja-Aafrikas Liibüa o Türgi ­ tihedam koostööpartner SMle ja A-Ule ­ lootis saada neilt toetust VM vastu 1893 ­ Liiduleping: VM + PM o Riigid kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi minema

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I MAAILMASÕDA

I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid see ei läinud läbi - ei kinnitatud. 1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
16
docx

I MAAILMASÕDA

I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
18
doc

12. klassi ajalugu.

väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. SAKSAMAA. 20. saj alguse Saksamaad iseloomustavad sõnad progress ja edu kõikides eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi alguses muid materiaalseid hüvesid oma elanikkonnale pakkuda. Ajapikku hakkas elatustase, talupojast sai ,,põlluharijast väikekodanlane" ning üha suurem osa töölistest kuulus keskklassi. Pan-Germanism ­ koondada ühtsesse Saksa riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
14
docx

I maailmasõda: algus ja lõpp ning suhted

rahvusvahelist majandust Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Suurriikide soov oma territooriume laiendada ja asumaid hõivata Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sõdivad pooled Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Peagi 34 sõdivat riiki Sõjas kujunes välja 2 peamist rinnet Läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nimi ­ Schlieffeni plaan

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa nõudis selle tühistamist. 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, Prantsusmaale sõja ja tungis kallale Belgiale. Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede viimine Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan – plaat 17 – Elsass-Lotringi hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaal sõjaplaan puudus. Venemaa oli nõrgalt ette valmistatud. Marne'i lahing – sakslased peaaegu Pariisis, kuid prantslased koos inglastega panid edasiliikumise seisma. 3. Sõjategevus 1915-1917. 1915. aasta alguses algas positsioonisõda, mille põhjustas olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid (kaevikud, okastraadid jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja kaevikute liinid kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati ka punkrid jalaväe jaoks. 1915. aastal Ypres'i lahingus kasutasid sakslased esimest korda keemiarelva (mürkgaasi). Tänu

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

1901-02 andis Hiina Venemaale kogu Mandzuuria ja Põhja-Mongoolia, see sai Venemaa-Jaapani konflikti põhjuseks. Vene-Jaapani sõda 1904-05 Tüüpiline koloniaalsõda. Sõditi Hiina mandril. Jaapan alustas sõda, rünnates Port Arturis Venemaa sõjalaevu sõda välja kuulutamata. Venemaa ei võitnud selles sõjas ühtegi lahingut, ning kandis suuri materiaalseid- ja inimkaotusi. Hukkus kogu Venemaa sõjalaevastik ja ca. 500 000 meest. 1904 toimus Shake jõe ääres pealetung. Mais 1905 Tsushima lahing, hukkus 27 laeva koos meestega. Sõda lõppes Potsmouthi rahulepinguga. Rahulepingu tingimused: · Korea, Mandzuuria lõunaosa, Liaodongi poolsaar koos ülalnimetatud sadamatega anti Jaapani kontrolli alla. · Venemaad sunniti loovutama poole1878 a. okupeeritud Sahhalini saarest Jaapanile Kogemused sõjas Jaapaniga, aitasid Venemaal Prantsuse kapitali abiga 1905-12 reformida oma armeed

Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

1882 Kolmikliit Sksamaa- juhtiv riik Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel Itaalia-nõrgim lüli 2. 1983 Antant Vene-Prantsuse liit 1904 Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale) 1907 Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

Sõda romantiseeriti ­ kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Serbia toetaja Venemaa välja mobilisatsiooni, mida Saksamaa võttis kui sõjakuulutust. Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1. augustil sõja Venemaale ja seejärel Prantsusmaale, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Vasakpoolsed: 20.saj on Prantsusmaal olnud väga tugev kommunistlik partei. Vasakpoolsetele on tüüpiline solidaarne ja humaanne hoiak. II: Konservatiivne Prantsusmaa (absolutismi pärand): oli väga tsentraliseeritud. Idealiseeris vana seisusliku ühiskonna ,,head" korda ja pooldas traditsioonilisi väärtusi ja väärtushinnanguid: vanameelne, aristokraatlik, talupoeglik, roomakatolik, rojalistlik, antisemitism. Austas Prantsusmaa traditsioonilist suurriigi staatust. Toetajad olid armee, kirik ja parempoolsed parteid. (Need kaks Prantsusmaad olid tugevalt vastuolus. Lõpuks jääb peale demokraatlik Prantsusmaa.) Prantsusmaal valitses nn aristokraatlik moraal (range kodanliku moraali vastand). Kuni Napoleoni kaotuseni oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtiv suurriik. Seejärel langeva suurriigi staatus, millega prantslased ei taha leppida. 19.saj. säilitab Prantsusmaa oma juhtiva positsiooni ainult kujutava kunsti, ilukirjanduse, moe ja

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Võimu hakkas teostama Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt. - 15. (28) nov. - Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis, kui Maapäev ei saa koguneda, lähevad volitused Maapäeva Vanematekogule. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. Olukorra muutis keerulisemaks Saksa sõjaväe tegevus. Juba 1917. a. septembris maabusid sakslased Lääne-Eesti saartel. Veebruaris 1918 (Bresti rahukõneluste katkemine) alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. - jaanuaris korraldatakse valimised Eesti Asutavasse Kogusse - punased katkestasid, kuna ei saanud absoluutset enamust. · Iseseisvuse väljakuulutamine 19. veebruaril moodustas Maapäeva Vanematekogu erakorraliste volitustega Päästekomitee: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik ­ ülesandeks Eesti

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

9* Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.3. Sõja algus: 23* Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. (Vt. õpik lk.53). Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa mobilisatsiooni keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale Saksamaa nõudis Prantsusmaalt (3.august) piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus.

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

2. Riigid 20. sajandi alguses Saksamaa 1 >19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru *eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas (kolooniad)=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele *aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks >1882-1915 Kolmikliit Austria-Ungari (e Habsburgide impeerium= sajandite jooksul kujunenud kirju kogum Kesk- ja Lõuna-Euroopa maid) >Austria-Ungari ,,kaksikmonarhia" loodi 1867. aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lähiajalugu I

3) Inglismaa: Saksamaa ülemvõimu vastu 4) Jaapan: Saksamaa koloniaalvaldused Aasias. Ameerika-Hispaania sõda 1898. Hispaania kaotas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid, Guami. USA sai aru, et tal on praegust Panama piirkonda vaja. Kahuripaatide diplomaatia ­ USA nõudis Ladina-Ameerikalt, et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. Ohtlik piirkond oli Balkan, sest neil lepingud kõigi liidulepinguid sõlminud riikidega. Serbia agressiivsus. Venemaa seisis Serbia taga. Türgi nõrgenemine. 1912. kuulutasid osad Türgile sõja. Türgi kaotas. Vene-Jaapani sõda 1904-1905. Venemaa sai lüüa. Hiina pärast sõda. See kaotus soodustas 1095. revolutsiooni puhkemist. Verine pühapäev. 9. jaan. 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II Riigiduuma valimisi ja sõna ja muid vabadusi. Reforme oli siiski vaja, Pjotr Stolõpin hakkas neid teostama. Kõige olulisem oli agraarreform ­ talupoeg sai õiguse küla

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Ühiskondlikud liikumised 20. Sajandi algul Kolmikliidu ja Antanti kujunemine ja blokkide eesmärgid Kolmikliit- Saksmaa- haarata uusi kolooniaid, laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandilevajas võimsat laevastikku Austria-Ungari- tugevdada oma positsiooni Balkanil, tuli maha suruda Serbia domineerimiskated ja saada Sks toetus, kui peaksid kaasa tooma sõja Vm-ga Itaalia- nõrgim lüli, kaitsta end Pr rünnaku eest, vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutada see oma kolooniaks nimega Liibüategi ära Antant- Prantsusmaa- soovis vähendada Sks mõjuvõimu Euroopas, saada tagasi Elsassi ja Lotringit

Eesti ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
6
docx

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL

omavahel. 8. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia, valitsused ei teadnud sõjalise tehnika arengust ega osalenud sõjalises elus. 9. Taheti katsetada sõjatehnikat ja realiseerida sõjaplaanid (Saksa sõjaplaan ­ Schlieffer, nägi ette kiiret Prantsusmaa purustamist ja seejärel Venemaa, Prantsuse sõjaplaan ­ nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist, hoogne pealetung, Inglismaal sõjaplaan puudus, oldi valmis vaid toetama Prantsusmaad, Venemaa oli nõrgemalt ette valmistunud, armee oli viletsam, valida oli kahe suuna vahel ­ kas rünnata IdaPreisimaad või AustriaUngarit, AustriaUngari sõjaplaan ­ võidelda mitmel rindel: Serbia vastu ja Venemaa, arvestasid saksa toetusega. Maailmasõja ajend: AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Esimene Maailmasõda

Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
6
docx

20. sajandi ajalugu

Antant ja selle eesmärgid Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis Saksamaa mõjuvõimu Euroopas vähendada. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, aga siiski oli Venemaa peamine vaenlane ikkagi Türgi. Atandi osapool Inglismaa polnud oma liitlastele lubadust, et Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub. Suurriikide blokkide kujunemine ning nende raames sõlmitud kokkulepped mõjusfääride jaotamiseks viisid 20.sajandi algul maailma mitu korda sõja lävele. Serbia agressiivne poliitika andis oma osa suhete teravnemiseks. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati, sellest ajast peale tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. 1912.aastal kuulutasid Serbia,Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus 20.sajandi alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu kuid teiste

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

I maailmasõda

Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

 Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid oma kolooniate üle Keskriigid: millal, millised riigid, miks  XX saj algul eemaldus liidust Itaalia; Saksamaa ja Austria-Ungari liit sai nimeks Keskriikide liit Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda  Suurim rahvusvaheliste suhete pingete allikaks oli Balkan, kus põrkusid kokku suurriikide huvid – nn. „püssirohutünn“  Suhteid pingestasid Serbia agressiivne poliitika ja Türgi nõrgenemine  1908.a. liitis Austria-Ungari endaga Bosnia ja Hertsegoviina  1911-1912.a. Itaalia-Türgi sõda  1912-1913.a. toimusid 2 Balkani sõda, kus oma vahel sõdisid Balkani riigid; Balkani sõdade tulemused  Serbia tugevnemine, Türgi nõrgenemine ja Bulgaaria lähenemine Keskriikide liidule  Itaalia vallutas Türgilt Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika ja kuulutas selle enda

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit ­ Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline riik ja miks oli sõjast eelkõige huvitatud? - USA, kuna tahtis tõusta oma maailmajao suurvõimuks, selleks pidi ta tegema lõpu eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas. 4. Millal algas sõda? Millised riigid ja kelle poolel osalesid? Neutraalsed maad? - 1914a. Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia, Itaalia), keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Neutraalsed maad ­ Hispaania, Sveits, Taani, Rootsi. 5. Millised olid suurriikide peamised poliitilised eesmärgid? - *Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. *Austria-Ungari eesmärk oli endale saada Serbia ja Tsernogooria. *Türgi tahtis endale saada Taga-Kaukaasia.

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Esimene maailmasõda

Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
11
odt

I maailmasõda

Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. 7. Plaan 17 ­ Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 8. Üldmobilisatsioon - 9. positsioonisõda ­ 1915

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud Toiduainetetlööstuses oli hulgaliselt meiereid ja jahuveskisid. Linnadesse rajati auruveskeid ja kõrvale leivavabrikuid. Paljud ettevõtted kuulusid Venemaale, vähesed sakslased ja prantslased. Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital. Eestlaste osakaal imepisike: Linavabrikud, Tartu telefonivabrik, Rakke lubjatehas, Viljandi tikuvabrik. Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20

Ajalugu
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun