Vereloome on mitmeastmeline protsess ning verre jõuavad reeglina vaid küpsed vererakud. Tüvirakk Basofiilne proerütroblast Erütroblast Normoblast Retikulotsüüt Erütrotsüüt Skeem 1. Erütropoees. Erütropoeesi stimuleerib erütropoetiin. Erütropoeesis osalevad mikroelemendid raud, koobalt, tsink ja mangaan. Suurt tähtsust omavad vitamiinid B6, B12. 2.1. Punaverelibled Erütrotsüüt ehk vere punalible on kõige arvukam vere rakuline komponent, moodustades umbes 45% kogu veremahust. Ühes milliliitris veres leidub umbes 4.8 - 5.4 miljon rakku. 4 Tabel 1
jaguneb Proerütroblast jaguneb Basofiilne erütroblast jaguneb Hemoglobiin hakkab ladestuma raku Polükromatofiilne tsütoplasmasse erütroblast jaguneb Normoblast küpseb Retikulotsüüt Sisenemine küpseb vereringesse Erütrotsüüt Basofiilne erütroblast Polükromatofiilne erütroblast Normoblast Erütrotsüüt Müelopoees Punane luuüdi Tüvirakkpooltüvirakud unipotentsed eelrakud jaguneb Müeloblast jaguneb Promüelotsüüt jaguneb Müelotsüüt küpseb Metamüelotsüüt küpseb Granulotsüüt neutrofiilne eosinofiine basofiilne
Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid. Nt: reastage eluslooduse organiseerituse tasemete järgi kahanevalt: DNA, mitokonder, erütrotsüüt, luukude, närvisüsteem, halljänesed Ruhnu saarel, Emajõe selgrootud, tundra. 1)Tundra 2)Emajõe selgrootud 3) Halljänesed Ruhnu saarel 4)Närvisüsteem 5) Luukude 6) Erütrotsüüt 7)Mitokonder 8) DNA
2 3 4 5 6 7 2. Rakuteooria üks alusväidetest on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Selgitage selle väite paikapidavustjärgmiste rakkude varal: · Neuron - ............................................................................................ · Erütrotsüüt - ...................................................................................... · Lihasrakk - ........................................................................................ · Epiteelrakk - ...................................................................................... · Munarakk - ........................................................................................ 3. Täiendage skeemi!
Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid. Nt: reastage eluslooduse organiseerituse tasemete järgi kahanevalt: DNA, mitokonder, erütrotsüüt, luukude, närvisüsteem, halljänesed Ruhnu saarel, Emajõe selgrootud, tundra. 1)Tundra 2)Emajõe selgrootud 3) Halljänesed Ruhnu saarel 4)Närvisüsteem 5) Luukude 6) Erütrotsüüt 7)Mitokonder 8) DNA 1.3. Teadusliku meetodi etapid ja nende rakendamine (Probleemi sõnastamine, taustinfo, hüpotees,...). Probleemi püstitamine Võimalikult vormistada võimalikult selge lauste, mis kirjeldab probleemi mõistetavalt
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest
10.in vivo-"elusas"; see on protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus. 11.embrüosiirdamine-embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud v kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. 12.tuumkloonimine-selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 13. 14.erütrotsüüt-ehk punalible ehk punaverelible on hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk. 15.leukotsüüt-valgelible on eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis 16.trombotsüüt-käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk 17.eugeenika-ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist.
., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse
2 TÄPSELT samasugust rakku 4 ERINEVAT rakku Somaatilised rakud Gameedid Faase 4 Faase 4+4 Erinevad I profaas ja I anafaas Aitab parandada vigaseid rakke On vajalik suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks Asendab vanu rakke Aitab kasvada 8. Somaatiline rakk Keharakk: Neuron, erütrotsüüt, leukotsüüt, trombotsüüt jne. 9. Gameet Sugurakk 10. Eükarüoodid Päristuumsed: Võilill, jääkaru, põisadru, amööb, kingloom, pärmseen, koppvetikas jne. 11. Rakkude diferentseerumine · Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu *Diferentseerumise käigus rakkude jagunemisvõime väheneb
toimub gaasi, toit-ja jääkainete vahetus, võrgustik on väga tihe, veri voolab väga aeglaselt, toimub vere ja keharakkude vahel ainevahetus. Suurvereringe-algab südame vasakust vatsakesest- mööda veresooni elunditesse ja kudedesse-paremasse kotta. Ül- varustada toitainete &hapnikuga. Väike vereringe- paremast vatsakesest-mööda kopsuartereid-läbi kopsude, verekappillaaride, kopsuveenide-südame vasakusse kotta. Ül- hapnikuga rikastamine ja süsihappegaasi väljaviimine. erütrotsüüt- punalible, hemoglobiin - punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku, leukotsüüt vere valgelible, trombotsüüt- väike vererakk, mis on vajalik normaalseks verehüübimiseks, fibriin tekib keemiliste reaktsioonide lõpptulemusena vere hüübimisel, koda- kamber, kuhu veri siseneb, vatsake - selle kaudu väljub veri südamest. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veresooned
- vananedes kaltisumihulk suureneb võrreldes org. ainega - inimene omandab kaltsiumi suhteliselt vähe - orgaaniline aine annab elastsuse, kaltsium tugevuse - kaltsium on omandatav juhul, kui seda tarvitatakse koos piimrasvadega, juua tuleb vähemalt 2,5% -3% piima - kaltsiumi kadu on suur raseduse ajal Magneesium: - leidub nukleiinhapetes - taimedes kloroplastide klorofüllis Raud: - osaleb hapniku transpordis punavereliblede(erütrotsüüt) hemoglobiinis - ei imendu organismis - c-vitamiini söömine aitab siduda rauda Tsink: - vähesus põhjustab seemnerakkude arengu häireid - maksas, munas, lihas - osaleb aju töös · taimetoitluse puhul on häiritud aminohapete, vitamiinide D ja B1;B12 ning tsingi omandamine · anioonid on: OH, HCO3, CO3, H2PO4, HPO4, Cl, I - pärit soolade ja hapete lagunemiselt - OH-rühmad osalevad sisekeskkonna stabiilsuse säilitamisel
R.Hooke- 17.saj valgusmikroskoobi leiutaja. M.Schleiden- 19.saj 1838 avastas taimeraku, seotud TÜ-ga. T.Schwann- 19.saj 1839 avastas loomaraku. K.E von Baer- 19.saj avastas munaraku, sündinud Eestis. A.Leeuwenhoek- 17.saj hollandlane, bakteriraku avastamine. NÄITED, kuidas rakkude ehitus ja talitlus oma vahel seotud: 1)epiteelkoerakk- epiteelkude katab ja kaitseb. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe. On väga hea regeneratsiooni võime e taastumisvõime. 2)erütrotsüüt- ülesanne on hapniku transport. On kaksiknõgusa ehitusega, et raku membraanipind oleks suurem. 3)närvirakk- ül. on üleerutuse vastuvõtmine ja edasi andmine. EHITUSE JA ÜLESANNETE KIRJELDUSED: Rakumembraan: on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakumembraani välisküljel on mitmesugused retseptorid. ülesanded: 1)ümbritseb
südamelihaste kokkutõmmet, madalam (70-80mm/Hg) pärast südamelihaste lõõgastumist, kõige parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest. Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak-värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest
( Näiteks inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus) Polüalleelsus- geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. ( Näiteks seda ilmneb inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel). Vererühmad- inimeste või loomade pärilik veretüüp. Doonor- oma vere, sperma, elundi, rinnapiima või koe andja. Mulatt- valge ja neegri järglane. Fenotüüp- ühe isendi kõigi tunnuste kogum. Erütrotsüüt- punalible. Mitmikud- mitu korraga sündinud järglast. Indiviid- isend, üksikolend. Isend- üksikolend. 3. Dominantsed tunnused- tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, kanapimedus, pruunid silmad. Retsessiivsed tunnused- punapäisus, kurtus, normaalne pöial, blond juuksevärvus, hallid või sinised silmad. ÕPIKU KÜSIMUSE VASTUSED: 4. Siis kui dominantne ja retsessiivne tunnus oleksid samad. 5
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridi...
vahelisi seoseid, aga ka organismide omavahelisi suhteid Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 5. Järgnevalt on tabelisse koondatud kõik eluslooduse organiseerituse tasemed ja näited nende kohta. MOLEKUL (valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped) ORGANELL (ribosoom, lüsosoom, mitokonder, Golgi kompleks jne.) RAKK (lihasrakk, erütrotsüüt, närvirakk ehk neuron, naharakk) KUDE Taimedel: (katte-, juht-, tugi- ja põhikude) Loomadel: (epiteel-, side-, lihas- ja närvikude) ORGAN e ELUND Taimedel: (juur, vars, leht, õis, vili, okas) Loomadel: (neerud, kopsud, magu jne.) ISEND Taimedel: elundkond puudub, Loomadel (seede-, hingamis-, ehitus- ja sigimiselundkond) Nt kala POPULATSIOON Nt Peipsi järve ahvenad LIIK Nt punakala, ahven KOOSLUS Nt Peipsijärve kalad
südamepaun.Süda on 4-osaline : Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks (vasakuks ja paremaks), kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse) Klapp- koja ja vatsa vahel ühendav ava. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanul on 5-6 L verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest(erütrotsüüt,trombotsüüt ja leukotsüüt) Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid. Punased vererakud sisaldavad hemoglobiini ja selle ülesanne seob hapnikku. Nad on kettakujulised ning moodustavad punases luuüdis. Traspordivad hapnikku. Valged vererakud värvusetud,amööbiad. Moodustuvad põrnas,lümfisõlmedes ning punases luuüdis . Hävitavad võõrkehi ja mikroobe.Valmistavad antikehi.
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi
Koherentsus on kokkukuuluvus, seostatus, kooskõlastatus. Koherentsus on füüsikas lainete kooskõlalisus, mis seisneb ühises võnkesageduses ja muutumatus faaside vahes. 6. Väikeste osakeste mõõdete määramine Väikeste osakeste mõõtmed saab määrata, kui on teada valguse lainepikkus ja interferentsrõngaste läbimõõdud. Nendeks osakesteks võivad olla näiteks taimede eosed. Meie kasutasime praktikumis klaasplaadile kantud õhukest verekihti (erütrotsüüt). 6.1. Katse skeem Katse tegemiseks on vaja He-Ne gaaslaser, klaasplaat, millele on kantud õhuke verekiht, mattpaberiga kaetud ekraan, digitaalnenihik, joonlaud. 6.2. Katse Panen klaasplaadi gaaslaseri ja ekraani vahele. Mõõdan klaasplaadi ja ekraani vahemaa joonlauaga. Kannan tulemuse tabelisse. Ekraanile tekib kujutis, milles on eristatavad erinevad rõngad. Mõõdan digitaalnihikuga esimese tumeda ja heleda rõnga diameetrid. Muudan
Mitmesugused bioloogilised molekulid – biomolekulid. Väiksem kui rakk. Eluta objektid ei sisalda orgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad kõikides organismides. Teadus: molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika, elukeemia Näiteks: sahhariidid, lipdiidid, valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). 2.2. Rakuline tase Organellid – raku koostisosad. Rakud on väga erinevad. Teadus: tsütoloogia Näiteks: kloroplastid taimerakus, punane verelible ehk erütrotsüüt, kobarloode. 2.3. Koe tase Sama ehitusega rakud koonduvad kokku ja moodustavad koe koos vaheainega. Teadus: tsütoloogia Näiteks: Taime koed – juhtkude, säilituskude, tugikude; Inimese koed – epiteelkude, närvikude, sidekude, lihaskude. 2.4. Organi / Elundi tase Organi moodustavad koosvalitsevad koed, mis täidavad ühist ülesannet. Mõned elundid ei ole terviklikud, näiteks veri, mis on vereringe + kõik veresooned. Taimedel ei ole
elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel fibriin, - vere hüübimist soodustav aine immuunsus, Organismi võime muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning kehavõõraid ühendeid
Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine Kus asub tasakaalu elundid? sisekõrvas Kus toodetakse insuliini? kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, Südametoone registreeritakse? fonokardiograafia Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 100-140, Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid? AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt Hematokritt inimesel? 45-50 % Keemiline soojusregulatsioon? Hormoonid Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine Isomeerilisel lihaskontraktsioonil? ei muutu Ca liikumine lihase tööl? sarkoplasmaatilisest retiikulumist sakoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? Leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs,
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev e...
muudab mõõdetavaks ühendi, mille vastu huvi tuntakse; · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs, mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne); · okasõun erütrotsüüt, mis meenutab mikroskoobi all okastega õuna; · helicobakter bylori mao limaskestal elunev bakter, mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele. 5 Hemoglobiin on põhiline punaste vereliblede erütrotsüütide "hingamispigment". See koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast heemirühmast, mis varustab rakke hapnikuga. Norm: 100130 ühikut
proteaasid kaspaasid- lõikavad valgumolekuli aminohappe aspartaadi järelt. Kaspaaside toimel akt. ka nukleaasid->tükeldama DNA-d /kus mitokondrid ei tooda enam energiat, plasmamembraani kvaliteet halveneb ja rakk hakkab hävinema. Ainete aktiivtrantsport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt aine kontsentratsioonile? ja vajab trantspordiks täiendavat energiat (ehk ATP) Okasõuna meenutav rakk on erütrotsüüt kui ta on asetatud a) hüpo toonilisse lahusesse või b) hüper toonilisse lahusesse. Selgita mis on difusioon? Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale. Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ülesanne. Sünteesib rasvhappeid, fosfolipiide, steroide. Jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine.
Hulkraksed seened- hüüfides esinevad vaheseinad. 3.1.1 Robert Hook, tsütoloogia, mikroskoop, M.Schleiden, T.Schwann, rakk, bakterid, Baer. 2. kõik organismid on rakulise ehitusegauus* rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakkudest nende jagunemise teel*rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.* Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 6. silm 20x valgusmikroskoop 1360x elektronmikroskoop 200 000x 7. neuron-närvirakk, pikas jätked, erutuse juhtimine. Erütrotsüüt-verepunalibled, puudub tuum, sest peab O2 kandma. Lihasrakk-pikad kiud, kokkutõmbumine. Epiteelkude- lamedad rakud tihedalt üksteise kõrval, kaitse. Munarakk- palju rakuplasmat. 3.2.2 Rakkude hulk, tuuma olemasolu, tuumade hulk rakus, keha temperatuur, // üherakulised organismid, hulkraksed organismid, eeltuumsed, päristuumsed, üks tuum, mitu tuuma, kõigusoojased, püsisoojased//kingloom, inimene, bakterid, seened, naharakk, kingloom, kalad, imetajad
faktoril on üks või mitu toimet, ka sünergilised efektid, vähem teatakse rakk-rakk interaktsioonidest. Strooma rakkudel on oluline roll vererakkude küpsemises. 6. loeng A. Arend Erütropoees Üldskeem: Tüvirakk pooltüvirakud unipotentsed eelrakud Proerütroblast (jaguneb) Basofiilne erütroblast (jaguneb) Polükromatofiilne erütroblast (jaguneb) Normoblast (küpseb) Retikulotsüüt (umbes 1%, noor erütrotsüüt, nende suurenenud hulk veres näitab intensiivistunud erütropoeesi)(küpseb) Erütrotsüüt Müelopoees Üldskeem: Tüvirakk pooltüvirakud unipotentsed eelrakud Müeloblast (jaguneb) Promüelotsüüt (jaguneb, siin toimub spetsialiseerumine rakutüübile) Müelotsüüt(küpseb) Metamüelotsüüt (küpseb) Granulotsüüt Trombopoees Tüvirakk Megakarüoblast Promegakarüotsüüt Megakarüotsüüt Trombotsüüdid (megakarüotsüüdi tsütoplasma jätked) Sidekudede jaotus
o Rasvkude Tugifunktsiooniga- o Tihe sidekude- samad komponendid, mis kohev sidekude, mehhaaniliselt vastupidav o Kõhrekude- koosneb rakkudest, mis paiknevad rakkudevahelise aine kõhreõõnsustes Rakkudevahelise aine tootja o Luukude Skeletikoed- kõhrkude ja luukude; organismi tugi ja kaitse 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Veri (leukotsüüt, erütrotsüüt) Hüaliinne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Elastne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3
3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt osaleb hüübimises 7. Plasma Vesi, milles on lahustunud soolad ja paiknevad valgud 8. Osmootne rõhk Liigutab sooli 9. Onkootne rõhk Liigutab valke 10. Plasma valgud 1) Albumiin Seob veres rasvaineid 2) Globuliinid Kaitsekeha
· Rakkude eristumisprotsess, mille · Toimuvad muutused rakusisestes käigus omandavad rakud kindlale struktuurides, vastavalt raku rakutüübile iseloomulikud tunnused. tulevasele funktsioonile, nt. närvirakud See tagab meie keha terviklikkuse, moodustavad diferentseerumise võimaldab organismi lõpliku struktuuri käigus sünapseid, erütrotsüüt kaotab ja funktsionide väljakujunemise. oma tuuma, lihasrakk arendab välja 2. Kuidas on diferentseerumine seotud rakkude iseloomuliku tsütoskeleti. proliferatsiooniga ja apoptoosiga? 8. Kuidas on rakkude diferentseerumine seotud · Proliferatsioon ja diferentseerumine on ekstratsellulaarse maatriksi (ECM) küll kaks vastandlikku protsessi, kuid valkudega?
Märgi ja nimeta ventrikulaarosa sakid ja ????????? intervallid Märgi joonisele antigeenide ja antikehade nimetused ja asukoht (erütrotsüüdil või vereplasmas ) ja veregrupp ABO- süsteemis ja Rh- süsteemi antigeenid ja antikehad (6p) 3 Erütrotsüüt ABRh+ Veregrupp Antigeen Antikeha Vereplasmas antikehi ei ole.
Ca 20% kopsupõletikest ja 5% bronhiitidest on klamüüdiate põhjustatud. Iseloomulik kuiv kestev köha ja palaviku puudumine. Lindudel nimetatakse klamüdioosi psitakoosiks e. ornitoosiks. Trahhoom on väga levinud pimedaks jäämise põhjus arengumaades. Põhjustaja Chlamydia trachomatis. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Mükoplasmad on pleomorfsed, kuna neil puudub rakukest. Vasakpoolsel pildil mükoplasmad veres. Näha ka kettakujuline erütrotsüüt. Paremal M. pneumoniae. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Väikese genoomiga bakterid. Geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Rakkude suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Tänu sellele on rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada.
3. Konstantne reaktsioon – vere pH; sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. 4. Külmumistemperatuur – 0.55 Co 5. Puhveromadused – on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Aitavad pH stabiilsena hoida. Kui kehasse satub tugev hape või alus, siis see seotakse solana. 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Punalibled – arvukaid rakutüüp inimorganismis (u iga viies rakk on erütrotsüüt). Puudub tuum; 1/3 massist moodustab hemoglobiin. Peafunktsiooniks on O2 transport (punalibled on kaksiknõgusa kujuga, et oleks rohkem pinda). (Meditsiiniliselt on väga olulised veregrupid.) Normaalne hemoglobiini sisaldus vere 120-160 g/l. See on valguline struktuur, millesolev raud seob hapnikku.1 hemoglobiini molekul seob 4 O2 molekuli. Kui hemoglbiini on liiga palju, siis muutub veri viskoosseks ja südamel on raske seda ringipumbata.
prenataalseks arenguks ja postembrüogeneesiks e. postnataalseks arenguks; viimases eristatakse tavaliselt kolm järku: nooriga, täisiga ja raugaiga; osal loomadel kulgeb nooriga moondega. Varastel etappidel kordab o. mõningaid fülogeneetiliste eellaste arengufaase. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi (v.a. üksikud erandid: imetajate erütrotsüüt kaotab diferentseerumise käigus üldse oma genoomi, sest tuum visatakse rakust välja, B-lümfotsüütides toimuvad mõningad ümberkorraldused DNA-s, alamate selgrootute somaatilistes rakkudes võib diferentseerumise käigus kaotsi minna osa geneetilist materjali). Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide ekspressioon erinev - nad sisaldavad erinevaid mRNA-sid ja seetõttu ka erinevaid sünteesitud valke. Regeneratsioon- kaitsekohastumus 81
prenataalseks arenguks ja postembrüogeneesiks e. postnataalseks arenguks; viimases eristatakse tavaliselt kolm järku: nooriga, täisiga ja raugaiga; osal loomadel kulgeb nooriga moondega. Varastel etappidel kordab o. mõningaid fülogeneetiliste eellaste arengufaase. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi (v.a. üksikud erandid: imetajate erütrotsüüt kaotab diferentseerumise käigus üldse oma genoomi, sest tuum visatakse rakust välja, B-lümfotsüütides toimuvad mõningad ümberkorraldused DNA-s, alamate selgrootute somaatilistes rakkudes võib diferentseerumise käigus kaotsi minna osa geneetilist materjali). Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide ekspressioon erinev - nad sisaldavad erinevaid mRNA-sid ja seetõttu ka erinevaid sünteesitud valke. Regeneratsioon- kaitsekohastumus 81
6-8 7-10 11-15 3 4-6 2.7.2. Erütropoees. Erütropoees toimub embrüol rebukotis, lootel maksas ja põrnas. Pärast sündimist punases luuüdis. Eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, millest tekivad determineerud tüvirakud – võimelised moodustama vaid ühte kindlat tüüpi vererakke. Proerütroblast → erütroblast → normoblast (kaotab tuuma) → retikulotsüüt → erütrotsüüt. Vaja selleks vitamiine ( eriti B12, foolhape), rauda (Hb koostises, rauda transporditakse /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 4 veres kompleksis valguga – transferriin), vaske (Hb sünteesi koensüüm), koobaltit (mäletsejalistel vaja B12 sünteesiks). Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav erütropoetiin. Tema hulk suureneb veres, kui hapniku osarõhk kudedes langeb. Androgeenid, türoksiin ja kasvuhormoon suurendavad
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
PCO2=40 mmHg Kopsu saabuvas venoosses veres on PO2=40 mmHg PCO2=46 mmHg Hingamisgaaside liikumise aluseks on nende difusioon suurema osarõhuga piirkonnast väiksema osaõhuga piirkonda. Loeng, sl.36 – Ficki diffusiooni seadus Difusioon häirub kui: -osarõhkude vahe väheneb -difusioonipind väheneb -difusioonitee pikeneb 21. Hingamisgaaside transport verega ja gaasivahetus kudedes. Erütrotsüüt läbib kopsukapillaari umbes 0,75 sekundi jooksul, füüsilise töö korral võib see aeg lüheneda isegi 0,3 sekundini. Tervel inimesel on see kontaktiaeg piisav, et veregaaside osarõhud peaaegu võrdsustuks alveolaarruumi osarõhkudega. Täiskasvanud inimene tarvitab ~ 250 ml hapnikku minutis. Südame minutimaht on ~ 5 l/min. Seega iga liiter verd peab transportima kudedeni ~ 50 ml hapnikku.
Hemolüüsi põhjustavad temperatuuri kõikumised, hüptoonilised lahused, mehhaanilised faktorid. Keemilised- lipoide lahustavad ained ja bioloogilised-toksiinid. Erütropoeesi lihtsustatud etapid : 1. hemapoeetiline tüvirakk-> 2. proerütroblast-> 3. erütroblast, mis sisaldab tuuma ja on võimeline hemoglobiini sünteesima-> 4. normoblast ->5. retikulotsüüdid ( I-IV), veres ringlevad retikulotsüüdid III ja IV, mida on erütrotsüütide koguarvust umbes 1%-> 6.küps punalible ehk erütrotsüüt ehk tuumata rakk. Erütropoeesi reguleerivad mitmed ained, nende hulgas seesmine ja välimine faktor. Seesmine faktor on glükoproteiin, mis tekib mao limaskestas.Välimine faktor on vitamiin B12, mis muudetakse seesmise faktori abil imenduvaks. Erütropoetiin on glükoproteiin, mis tekib neerudes ja stimuleerib luuüdis erütrotsüütide rea tüvirakkude diferentseerumist ja paljunemist. Sellega kasvab hemoglobiini sünteesivate erütroblastide hulk.
Rakkude koguarv inimor- Rakk on inimese ganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tüüpi rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus on keha elemen- suures ulatuses varieeruvad. Näiteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, när- taarne ehituslik virakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast välja ulatuvate jätkete olemasolu, üksus. Erinevaid punane vererakk (erütrotsüüt) on aga korrapärase kujuga kaksiknõgus kettake. ülesandeid täitvate Mis puutub mõõtmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus kujust tulenevalt ka lihaskiududeks nimetatakse) läbimõõt on ligikaudu 1080 m, on erinevad nende pikkus aga võib ulatuda 1520 sentimeetrini. Neuroni keha läbimõõt jääb
ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on nende hulgas üks väiksemaid (0,0075 mm), munarakk (0,15 mm) on aga inimese suurim rakk ja nähtav isegi ilma mikroskoobita. Samuti on erinev rakkude eluiga. Leukotsüüdid (valged verelibled) elavad vaid mõne päeva, närvirakud aga kestavad kogu inimese eluaja. Paraku kaotavad nad oma jagunemisvõime juba inimese sündimise ajal. Vaatamata paljudele erinevustele on kõigil rakkudel ka midagi ühist: nimelt on kõigil rakkudel ühesugune ülesehitus.
annaabi.ee 
