Kosjaskäik vanasti Eestis oli levinud ehal käimine ehk suvine tüdrukute magatamine juba viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil
........................................................................................7 3.1 Suguelu riskid....................................................................................................................... 8 3.2 Suguhaigustesse nakatumine.................................................................................................9 3.3 Haiguste ja rasestumisvastased meetodid........................................................................... 10 4. Eesti erootika - Ehalkäimine................................................................................................. 14 Üks Eesti erootika kõige värvikamaid nähtusi oli nn. Ehalkäimine. Ilus nimi, kas pole! See oli komme, et suvisel ajal, kui tüdrulud aidas või lakas magasid, käisid poisid neil neljapäeva ja/või laupäeva öösiti külas. Kes saab seda nii intiimset asja nüüd enam tagantjärele kindlaks teha, kuid suure tõenäosusega võib öelda, etüldiselt ehal suguühteni ei mindud. Üksikuid
........................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1 Abielu.......................................................................................................................................4 1.1 Kriisiaegsetest abieludest..................................................................................................4 2 Ehalkäimine.............................................................................................................................4 3 Pulmatraditsioonid...................................................................................................................5 3.1 Kosjad...............................................................................................................................6 3.2 Kihlus...............................................................................
KEELATUD SUHTED Esimesed kirjalikud teated eestlaste seksuaalkäitumisest pärinevad võõraste sulest ja suhteliselt hilisest ajast. Pole ka ime, et näiteks Läti Henrik 13. Sajandi sõjakeerises paganate „pattudele“ (sest mille muuna kohalike elanike kombeid võinuks tollal kristlike silmis paista) tähelepanu ei pööranud. Saksa ja rootsi kirjamehi iseloomustas mõistagi kristlik vaatenurk. Seepärast suhtus enamus neist maarahva kommetesse umbusklikult või halvakspanuga. Igaühe isiklikust ilmavaatest sõltus vaid see, kas patuelus peeti süüdlaseks sakslastest ülemkihti või talurahva enda pahelist loomust. Baltisaksa kirjamehed kujutasid eestlasi enamasti, kui häbituid endassetõmbunuid olevusi, kes ei loobunud paganlikest rituaalidest. Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi kombeid, tihti manitsuse vormis. Mõisas maksis teine kõlblus, kui külas. Herraste juures maksis põhjusmõte, et sugulik ühendus orjadega ei häbi...
o Kõik on kodust ära o Mehed ja naised on tööl ja lapsed on koolis · Feminism o 19. sajandi lõpus o Mehed ja naised tööl o Lapsed kodus Eesti perekonna ajalugu · Kaua aega oli Eesti pere suurpere, kuhu kuulus o Peremees o Perenaine o Täiskasvanud lapsed ja lapselapsed o Veel teised sugulased o Teenijad ja muud seal elavad inimesed o Aknad olid pisikesed o Kõrged lävepakud · Ehalkäimine o Vallalised noored (naised) magasid aidas jüripäevast (30. Apr)- mihklipäevani (29. Sept) o Poisid käisid aidas neidudel külas o 16-aastaselt umbes · Kiikumine o Kiigelaulud ja tantsud · Talgud · Kosjas käimine · Pulmad o 3 päeva Sooline ja seksuaalne identiteet · Identiteet- See kes või mis sa oled · Sooline identiteet o Naisterahvas samast ennast nasiterahvaga ja mees meesterahvaga
tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Eesti pulmakombeid ja tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Alles siis kujunes välja rahvasuust kirjapandud pulmakombestik. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Eelnevatel aegadel suutsid eestlased kirikut traditsioonidest eemal hoida. Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks
järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Laulupulmad Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike, neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid
Õnne- ja viljakusrituaalid sisendasid paarile usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele.
Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid aga järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Mis on sellest kõigest saanud aga tänapäeval? Siiani on see inimeste üks elu tähtsaim päev, sest sellel päeval ühendavad kaks poolt oma elud ja südamed, ning peavad selle tunnistamiseks ja näitamiseks maha uhkeid pulmi. Kogu see protsess on nii intrigeeriv ja huvitav, et otsustasime selle maailma telgitaguseid veidi ka teistele näidata. Pulmad tänapäeval Nüüdsel ajal on pulmade traditsionaalne osa vähenenud, igaüks korraldab pulmi nii,
3.1. Enne pulmi Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Kosjakombestik kujunes välja 19. sajandi alguseks; varasemast ajast on teateid ka naise tõmbamisest. Naine võeti väevõimuga, rööviti ehk tõmmati. Põhjused olid erinevad: peigmees ei pruukinud tüdruku vanematega kaubale saada, kuid tuli ka lihtsalt tõmbamine odavam. Enne pulmi veedeti ka ühine öö ja sellele ei vaadanud keegi viltu, sest niisugune oli tava. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 3.2. Pulmad
Ei tohtinud enam poiss tüdrukuga ega tüdruk poisiga tänava peal suhelda või ühiselt kuhugi kõndida. Samas võisid poisid öösel ehal (suveajal öösiti tüdrukute juures käimine/olemine) käia ja tüdrukud poisse vastu võtta. Nad võisid koos pidusid pidada ja õitsil käia ning marti ja katri joosta. Noored suhtlesid omavahel elavalt ja oli lausa auasi, et poiss öösel sinu juures on olnud. Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimine eksklusiivseks ei võinud näitsiku lähedusse ükski võõras poiss minna. Kogu selle asja kiitis küla heaks. Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama
vanemate või pruudi enda arvamust. Kui tüdruk meeldis, siis ta lihtsalt osteti või rööviti.Tavaõiguse järgi küll pidid vanemad olema nõus abieluga, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas suuremat tähtsust omandama noorte enda arvamus, et kas neile sobib kaasa, keda enda kõrvale tahetakse või mitte. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine külakiikudel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. 6 PULMATRADITSIOONID Vanasti peeti pulmi tavaliselt talvisel perioodil, viimaseks perioodiks peeti veebruari kuud, seda sellepärast, et talviti olid talud kõige jõukamad ja siis jätkus vara pulmade pidamiseks. Pulmade pikkus oli eri kohtades erineva pikkusega 3-7 päeva. Eesti pulmi nimetati ka laulupulmadeks, sest laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes..................................
Koos võis marti ja kadri joosta, õitsil käia ja pidusid pidada. Ühine öö veetmine oli aga levinud komme ja keegi ei vaadanud sellele viltu, sest niisugune oli tava. Õitsilkäimist nimetati hobuste ühist öist karjatamist kus oli suvekuudel vahel kogu küla noorsugu väljas. Tehti lõket ning selle ümber mängiti, lauldi ja visati nalja, oluliseks peeti paaride tekkimist või tekitamist. Seoses õitsilkäimise kadumisega hakkas hoogu võtma ehalkäimine. Kevadel, kui ilm juba vähegi lubas, läksid tüdrukut rehetoast aita magama ja olid seal kuni suure sügiseni. Siis said poisid ehal käia. Tavaliselt toimus see neljapäeva ja laupäeva õhtuti, hilisemal ajal asendus neljapäev pühapäevaga. Eks tüdrukud teadsid poisse oodata ja selleks tehti ettevalmistusi, pesti hoolega ja pandi puhtad riided selga, kevadel toodi aita kaski. Küla kiitis kombe heaks ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
