Kosjaskäik vanasti Eestis oli levinud ehal käimine ehk suvine tüdrukute magatamine juba viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil
.......................................................................................7 3.1 Suguelu riskid....................................................................................................................... 8 3.2 Suguhaigustesse nakatumine.................................................................................................9 3.3 Haiguste ja rasestumisvastased meetodid........................................................................... 10 4. Eesti erootika - Ehalkäimine................................................................................................. 14 Üks Eesti erootika kõige värvikamaid nähtusi oli nn. Ehalkäimine. Ilus nimi, kas pole! See oli komme, et suvisel ajal, kui tüdrulud aidas või lakas magasid, käisid poisid neil neljapäeva ja/või laupäeva öösiti külas. Kes saab seda nii intiimset asja nüüd enam tagantjärele kindlaks teha, kuid suure tõenäosusega võib öelda, etüldiselt ehal suguühteni ei mindud. Üksikuid
.......................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1 Abielu.......................................................................................................................................4 1.1 Kriisiaegsetest abieludest..................................................................................................4 2 Ehalkäimine.............................................................................................................................4 3 Pulmatraditsioonid...................................................................................................................5 3.1 Kosjad...............................................................................................................................6 3.2 Kihlus..............................................................................
teadnud on nad abieluseisust au sees hoidnud.“ J.Chr.Petri kirjutab: „ Kõigetähelepanemise peale vaatamatta ei või ma ühtegi juhtumit meelde tuletada, et abikaasa teise vastu ustavust oleks murdnud. Abieluvoodi on neil püha ja abieluvoodi hoiavad nad määrimatta.“ Märt Raud kirjutab: „Eesti rahval ei olnud tüdrukute ja poste ühesmagamine ja liiderlik elu mitte üks ja seesamma. Ei käinud ühesmagamine kõlbulise elu nõuete vastu ega olnud häbiasi. Ehalkäimine oli pea igas eestimaa nurgas ühesugune. Preester K.Usstav kirjeldab seda järgmiselt: „Poiste ööhulkumist tuleb praegu niisamma ette nagu vanasti. Õhtul koguvad külapoisid kõik ühte talusse kokku. Sealt minnakse lauluga kuhugi talusse, kust tüdrukuid leiab. Seal viidetakse üheskoos natuke aega. Üks ehk kaks poissi jäävad esimesse talusse. Teised lauluga edasi teise talusse. On aeg koju minna, koguvad kõik poisid jälle kokku ja lähevad lauluga minema
o Kõik on kodust ära o Mehed ja naised on tööl ja lapsed on koolis · Feminism o 19. sajandi lõpus o Mehed ja naised tööl o Lapsed kodus Eesti perekonna ajalugu · Kaua aega oli Eesti pere suurpere, kuhu kuulus o Peremees o Perenaine o Täiskasvanud lapsed ja lapselapsed o Veel teised sugulased o Teenijad ja muud seal elavad inimesed o Aknad olid pisikesed o Kõrged lävepakud · Ehalkäimine o Vallalised noored (naised) magasid aidas jüripäevast (30. Apr)- mihklipäevani (29. Sept) o Poisid käisid aidas neidudel külas o 16-aastaselt umbes · Kiikumine o Kiigelaulud ja tantsud · Talgud · Kosjas käimine · Pulmad o 3 päeva Sooline ja seksuaalne identiteet · Identiteet- See kes või mis sa oled · Sooline identiteet o Naisterahvas samast ennast nasiterahvaga ja mees meesterahvaga
tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Eesti pulmakombeid ja tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Alles siis kujunes välja rahvasuust kirjapandud pulmakombestik. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Eelnevatel aegadel suutsid eestlased kirikut traditsioonidest eemal hoida. Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks
järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Laulupulmad Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike, neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid
Õnne- ja viljakusrituaalid sisendasid paarile usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele.
Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid aga järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Mis on sellest kõigest saanud aga tänapäeval? Siiani on see inimeste üks elu tähtsaim päev, sest sellel päeval ühendavad kaks poolt oma elud ja südamed, ning peavad selle tunnistamiseks ja näitamiseks maha uhkeid pulmi. Kogu see protsess on nii intrigeeriv ja huvitav, et otsustasime selle maailma telgitaguseid veidi ka teistele näidata. Pulmad tänapäeval Nüüdsel ajal on pulmade traditsionaalne osa vähenenud, igaüks korraldab pulmi nii,
3.1. Enne pulmi Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tuntakse ka röövimist tema nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Kosjakombestik kujunes välja 19. sajandi alguseks; varasemast ajast on teateid ka naise tõmbamisest. Naine võeti väevõimuga, rööviti ehk tõmmati. Põhjused olid erinevad: peigmees ei pruukinud tüdruku vanematega kaubale saada, kuid tuli ka lihtsalt tõmbamine odavam. Enne pulmi veedeti ka ühine öö ja sellele ei vaadanud keegi viltu, sest niisugune oli tava. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 3.2. Pulmad
Ei tohtinud enam poiss tüdrukuga ega tüdruk poisiga tänava peal suhelda või ühiselt kuhugi kõndida. Samas võisid poisid öösel ehal (suveajal öösiti tüdrukute juures käimine/olemine) käia ja tüdrukud poisse vastu võtta. Nad võisid koos pidusid pidada ja õitsil käia ning marti ja katri joosta. Noored suhtlesid omavahel elavalt ja oli lausa auasi, et poiss öösel sinu juures on olnud. Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimine eksklusiivseks ei võinud näitsiku lähedusse ükski võõras poiss minna. Kogu selle asja kiitis küla heaks. Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama
vanemate või pruudi enda arvamust. Kui tüdruk meeldis, siis ta lihtsalt osteti või rööviti.Tavaõiguse järgi küll pidid vanemad olema nõus abieluga, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas suuremat tähtsust omandama noorte enda arvamus, et kas neile sobib kaasa, keda enda kõrvale tahetakse või mitte. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine külakiikudel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. 6 PULMATRADITSIOONID Vanasti peeti pulmi tavaliselt talvisel perioodil, viimaseks perioodiks peeti veebruari kuud, seda sellepärast, et talviti olid talud kõige jõukamad ja siis jätkus vara pulmade pidamiseks. Pulmade pikkus oli eri kohtades erineva pikkusega 3-7 päeva. Eesti pulmi nimetati ka laulupulmadeks, sest laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides
Poisid hakkasid tegema kõiki meestetöid ja sulastena saama täismehe palka. (Karu, 1997: 5) Täiskasvanuks tunnistamine andis poistele õiguse hakata paastumaarja- või jüripäevast alates külatüdrukute juures ehal käima ja tüdrukud võisid poisse vastu võtta. Sobivamaks ajaks peeti neljapäeva ja laupäeva, hiljem ka pühapäeva. Vana tava kohaselt ei olnud enam sobiv näiteks poisi ja tüdruku omavaheline vestlemine päise päeva ajal, kahekesi koos teel käimine jne. Ehalkäimine oli justkui kosjade-eelne kohustuslik ettevõtmine ja noorte tutvusesobitamise üks vorme. (Kalits, 1988: 22) Et kosjad korda läheks, selleks tuli kindlasti eeltööd teha. Teadupärast eelnesid tõelistele kosjadele veel eelkosjad, kus kosjade sobivust kontrolliti. Veel eelmise sajandi esimesel poolel on levinud nn. „kuulamine“. Kuulueideks või -naiseks oli tavaliselt keegi sugulane või isamehe naine. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Kui kosjaviinad
Koos võis marti ja kadri joosta, õitsil käia ja pidusid pidada. Ühine öö veetmine oli aga levinud komme ja keegi ei vaadanud sellele viltu, sest niisugune oli tava. Õitsilkäimist nimetati hobuste ühist öist karjatamist kus oli suvekuudel vahel kogu küla noorsugu väljas. Tehti lõket ning selle ümber mängiti, lauldi ja visati nalja, oluliseks peeti paaride tekkimist või tekitamist. Seoses õitsilkäimise kadumisega hakkas hoogu võtma ehalkäimine. Kevadel, kui ilm juba vähegi lubas, läksid tüdrukut rehetoast aita magama ja olid seal kuni suure sügiseni. Siis said poisid ehal käia. Tavaliselt toimus see neljapäeva ja laupäeva õhtuti, hilisemal ajal asendus neljapäev pühapäevaga. Eks tüdrukud teadsid poisse oodata ja selleks tehti ettevalmistusi, pesti hoolega ja pandi puhtad riided selga, kevadel toodi aita kaski. Küla kiitis kombe heaks ja
annaabi.ee 
