JohannesAavik eluja tegevus Eesti keeleuuendusliikumise juhi ja õigekeelsuse arendaja, väljapaistva keeleteadlaste Johannes Aaviku elulugu on lahutamatult seotud Saaremaaga, kust pärinevad ta esiisad ja esiemad, kus elasid ja töötasid ta vanemad ja kus on möödunud tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s.
Johannes Brahms Elu Sündis hamburgi lähedal. Isa oli keskpäärane keelpillimängija ja ema õmblejanna, rahamured. Vanemad soovisid et pojast saaks ka keelpillimängija, kuid ise tahtis klaverit. Suur samm selles siimnas sai astutud kui poega hakkas õpetama pedagoog E. Marxer. Pärast aastatepikkust tööd ajaviitemuusikuna hamburgi kõrtsides ja õukondades sai unelm teoks. 1851 tutvus viiuldaja E. Remenyga kes pakkus koostööd klaverisaatjaks. Remeny kavas on palju Ungari tantse, mida Brahms hiljem kasutab. Kavandatakse suurt kontsertturneed. 1853 see algab. Turnee läbib ka Hannoveri, kus peale 1. Kontserti kohtub Brahms J. Joachimiga. Brahms lööb temaga käed ja katkesteb turnee. Brahmsi võlusid Joachimi sidemed ja positsioon Euroopas. Aastatepikkune Remeny alustatud kohtutesaaga lõppeb eimillegagi. Peale lühikest koostööd Remenyga sõidab Weimarisse, kus sel ajal töötas ka Lizst. Kohtumine Lisztiga sisendas poosit tundeid ja usku tulevikuks. Pe...
Johannes Semper 1892-1970 Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Sündis Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere kooliõpetaja pojana Õppis Peterburi ülikoolis, Riia polütehnilises instituudis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis. Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi kivi pääle" Reisikirjad: "Risti- rästi läbi Euroopa" ja "Lõuna Risti all" Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "K...
RISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. 12. kl.) Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi
Johannes Aavik Kuressaare Gümnaasium 9a Eliis Mets Sissejuhatus • Valisin 20. sajandi tunnustatud inimeseks Johannes Aaviku, sest kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kuna Johannes on sündinud Saaremaal ning ta oli üks silmapaistev eesti keeleteadlane. • Oma esitlusel räägin järgmistest teemadest: elulugu, õpingud, töökohad, keeleuuenduse mõju ja mälestus temast. Elulugu • Ta sündis Laimjala vallakirjutaja Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. • Ta elas oma vanematekodus Kuressaare Gümnaasiumi õpilas ena aastail 1898– 1902. • Hiljem, 1919–1926 samas koolis eesti keele õpetajana. Elulugu
JOHANNES VARES- BARBARUS (12.01.1890 - 29.11.1946) Elulugu Sündis Viljandimaal Sai alghariduse Viljandis, keskhariduse Pärnus ja kõrghariduse Kiievis (meditsiinis) Ei vajanud teoste avaldamiseks toetusi Oli sõjaväearst nii I maailmasõjas kui ka Vabadussõjas Vasakpoolse maailmavaatega poeet st tal oli kommunismist idealistlik mulje 1941 põgenes Venemaale 1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata (kõige tõenäolisem on enesetapp) LOOMING Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei soodustanud eneseleidmist On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid s...
Johannes Brahms Märt Aulik KP-21 Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema lapsepõlv möödus Hamburgis majanduslikult küllaltki kitsastes oludes. Peamised teosed * 4 sümfooniat * 2 klaverikontserti * "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) * "Aldirapsoodia" (1869) * Viiulikontsert (1878) op.77 * Kontsert viiulile ja tsellole op.102 * 3 sonaati viiulile ja klaverile
....................................................................................5 4.Kokkuvõte........................................................................................................7 5.Kasutatud allikad..............................................................................................8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus eesti keele rikastamisele. 2.Lapsepõlv Johannes Aavik sündis 8.detsembril 1880. aastal Randvere külas Laimjala vallas, Saaremaal. Johannese isa nimi oli Mihkel Aavik ja ema nimi oli Ann Aavik. Mihkli vend Jakob Aavik ostis Mihklile Kuressaarde maja, kuhu ka Mihkel oma perega elama suundus. Johannesel oli ka vend Aadu ja õed Liisi ja Juuli. Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema
Johannes Lauristin Brett Sügis JG 2015 Johannes Lauristin Johannes Lauristin sündis 29 oktoober, aastal 1899 Tallinnas. Lauristin oli eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP keskkomitee sekretär. Suri 28 august, 1941. Johannes Lauristin oli Nõukogude Eesti poliitiku Olga Lauristini abikaasa ning Eesti poliitiku ja teadlase Marju Lauristini isa. Poliitiline tegevust Johannes Lauristin oli Eesti illegaalse kommunistliku liikumise aktivist aastatel 1922–1923, EKNÜ illegaalse häälekandja – ajalehe Noor tööline toimetaja, aastal 1922/1923–1933, EKP KK liige aastail 1922– 1924, Eestimaa Töölisühingute Üldliidu kesknõukogu liige. 1923. aastal valiti riigikogusse. Vangla ja sunnitöö Lauristin pidi oma kommunistliku suunitlusega riigivastase tegevuse eest kandma mitu korda vanglakaristust. 149 protsessi tulemusel aastatel
Muusikaajalugu- Johannes Brahms 1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. (Näide: Hällilaul) Peetakse võrdväärseks Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 3. Slaid Johannes pärines paljulapselisest kitsaste majanduslike oludega perekonnast
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Lilija Soosaar Ristija Johannes Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4
stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V klassi teenetemärk 1940 • Eesti NSV teeneline kirjanik 1945 • Eesti NSV rahvakirjanik 1964 • Johannes Semperi nime on kandnud Tartu 8. Keskkool. Eluloost jätkates Riigipöörde järel okupatsiooni alguses oli Johannes Semper ENSV haridusminister, ENSV ülemnõukogu saadik aastatel 1940–1951, samuti hiljem. Sõja ajal viibis Nõukogude tagalas. 1950. aastal heideti ta välja Kirjanike Liidust ja NLKP-st süüdistatuna kosmopolitismis ja kodanlikus natsionalismis. Ta õigused taastati aastal 1955, pärast seda jätkas ta aktiivselt osalemist
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallinn) Elulugu ● Sündis Viljandimaal Pahuvere kooliõpetaja pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´...
JOHANNES KEPLER C.K JA K.R JOHANNES KEPLER • 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg • Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi” • Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja loodusnähtusi (nt. lumehelbeid) • defineeris antipr -ismad MUUD TÖÖD • tegi põhjapanevat tööd optika alal • aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei • üks integraalide arvutamise arvutusmeetod nimetatud tema järgi Kepleri vaadireegliks • Oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas kaasa selle arvutusviisi l...
tutvus tänapäeval tuntud muusikutega, näiteks pianist Clara Schumanniga ja viiuldaja Joseph Joachimiga. HELILOOJA ELU • 1856-1862 elas ja töötas Hamburgis, toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. • Alates 1862. aastast oli Brahms seotud Viiniga. Ta võitis ruttu tuntuse ning lõi ühe meistriteose teise järel. • Elu viimased 20 aastat oli Johannes Viini muusikaelu juhtfiguur, talle anti mitmeid aumärke ja –nimetusi. • Brahms ei abiellunud kunagi ning oli üksik inimene. • Ühest küljest sarkastiline ja taktitundetu, samas ka helde ja südamlik. • Teada on, et Johannes oli 15. lapse ristiisa. LOOMINGU ISELOOMUSTUS • Brahms oli äärmiselt komplitseeritud isiksus, mis väljendus ka tema teostes. • Ta muusika pani kõnelema oma keeles ja talle ainuomaste vahenditega,
• hurmama • kiinduma • kogema • arusaamatus • eelnema • eriskummaline • häving • igihaljas • jultumus • kalduvus • loovutama • lugemus • lõpmatus • mängur • pettumus • saabuma • saavutama • seisnema • seisund • tavapärane • teravdama • vallutama • vastustama • vedur • üllatama • lakkama • moodustama • omama • süvenema • üllatama jne Mälestus Johannes Aaviku Selts asutati Tallinnas Nõmmel 26. septembril 1992. aastal. Seltsi juhib Helgi Vihma. 19. juunil 1992 avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum. Tunnustused 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk 28. aprill 1940 – Eesti Kirjanduse Seltsi auliige Teosed Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik (1921) Õigekeelsuse ja keeleuuenduse põhimõtted (1924)
Johannes Rydberg Anna Subina 12 klass Johannes Robert Rydberg Ta elas 8 nov.185428 dets.1919 Rahvusest on rootslane Füüsik Õppis Luude ülikoolis Uuris elementide perioodilisuse tabelit ja aatomi spektoreid. on tuntud oma Rydbergi valemi poolest, mis aitab ennustada/arvutada footonite lainepikkust. Tema järgi on nimetatud Rydbergi konstant. Välisliige Londoni kuningliku suhtlusringkonnast Rydbergi kraater ja asteroid 10506 Rydberg on nimetatud tema auks. Rydbergi valemit kasutatakse aatomfüüsikas
Johannes Bramses Elulugu: Johannes Bamses oli helilooja, pianist ja dirikent. Üks juhtivaid romantismiajastumuusikuid. Sündinud Hamburgis, veetis Brahms suure osa oma elust Viinis, kus ta oli kohaliku muusikaelu üks korraldajatest. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt.
nukrusena. Sõja puhkemine tõi loomingusse kaasa mure, leina ja traagika erinevad käsitlused, mida iseloomustavad avar tundesisu, peen värvitaju ja maalitehnika rikastumine. (Allikas: Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996) Aleks Aasaru Loo Keskkool Johannes Greenberg Pajats Johannes Greenberg Mõõga proovimine Aleks Aasaru Loo Keskkool
JOHANNES BRAHMS 1833-1897 Johannes Brahms oli Saksa helilooja, pianist ja dirigent-üks juhtivamaid romantismiajastu muusikuid. Sündinud Hamburgis, suurema osa oma elust veetis Viinis. Brahmsi eluajal olid tema populaarsus ja mõjuvõim märkimisväärsed Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile Ta oli virtuoosne klaverimängija, mistõttu oli ta ise oma teoste esiettekannetel interpreediks. Click to edit Master text style Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate Second level muusikutega. Paljud tema teostest kuuluvad pidevalt Third level tänapäeva kontsertide repertuaaridesse. Fourth level ...
võtnud ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud. Aaviku-eelsete -ismuste ja -ikeride asemel; tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma. Aavikut ei toetand ei valitsus, ei ükski organisatsioon ega asutus. Johannes Aavik võttis ta soome keelest kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas. Näiteks lennukas, püstitama, jäse, almus, kääbus, kõiv, orb jt. Sõna "aluse" määratleb Aavik järgmiselt: 1) kahesilbiline tüvi; 2) tugevnev astmevaheldus; 3) pikk vokaal 1. silbis; 4) konsonant sõna alguses; 5) teine tüvesilp on -da-; 6) 1. silbi lõpus on l, n, või r. Info sain: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=8
soololauludes, mida ta Schuberti ja Schumanni eeskujul arvukalt lõi. Paljud neist on võitnud laialdase populaarsuse, nagu nt. "Hällilaul". Olles ise silmapaistev pianist, on Brahms rohkesti kirjutanud klaverimuusikat. Kuid tema loomingu kõige väärtuslikuma osa moodustavad siiski sümfoonilised teosed: 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale, 2 serenaadi, 2 avamängu, 4 kontserti (neist 2 klaverikontserdid). Suurte teoste mõtteid kandis Johannes Brahms aastaid. Ta mõtles neid läbi pikalt ja põhjalikult, tundes suurt vastutust sümfoonia saatuse pärast. Ta püstitas suure ja raske ülesande- tõestada klassikaliste traditsioonide elulisust. Raske oli see sellepärast,et 19. saj. juhtivkunstnikud Wagner, Liszt ja Berlioz arvasid, et sümfoonia selles vormis, millisena ta esineb viini klassikutel, on end ammendanud. Brahms ei saanud ka "mõõdukate" romantikutega ühineda (Mendelssohni epigonid), kes
docstxt/13866189978717.txt
Johannes Tõrs Neljateistkümne aasta eest kuulis käsitööline Johannes Tõrs unes häält, mis ütles: "Sa pead kokku koguma isamaa vabadusvõitluse ajaloo!" Mees võttis öeldu südamesse ning on praeguseks Harjumaal Lagedil pannud püsti muuseumi, mis on relvadest ja mundritest tulvil. Johannes Tõrs (62) on olnud hingelt vabadusvõitleja nii kaua, kui ta üldse mäletab. Tulirelva hoidis ta käes juba neljaaastase jõmpsikana Saaremaal. Tema kodu külje all toimus kuulus Tehumardi lahing. "Kui ümberringi hirmus tapmine käis, olin ema, vanaema, õe ja vennaga reheahjus peidus," meenutab relvakoguja esimesi kokkupuuteid sõjaga. "Hiljem said külapoisid ümbruskonnas vedelevate relvadega aastaid pauku teha, neid oli lademetes
Tuntumad koorilaulud:"Armukese ootel", "Kallis Mari", "Lauliku lapsepõlv", "ma teretan sind, hommik", "Oleksin laululind", "Rändaja rõõm", "Võõrsil". Tuntuim kantaat: 1892. aastal Mihkel Veske tekstile kirjutatud "Päikesele" Ta koostas ka laulukogumikke: · "Kooli laulmise raamat" (1900) · "Muusika algõpetus" (1903) Näited https://www.youtube.com/watch?v=4g9RMSqGLKU https://www.youtube.com/watch?v=pIJdaCCFkh0 Eluaja lõpp Haigestus 1907.aastal tiisikusse, suri Schömbergis Johannes Kappel jääb Eesti muusika ajalukku esimese profesionaalse haridusega heliloojana, populaarsete koorilaulude autorina AITÄH!
Lilleküla Gümnaasium Johannes Aavik Referaat Koostaja: Madis Karu Tallinn 2019 Sissejuhatus Johannes Aavik on justkui esimene Eesti keeletehnoloog ja seega eesti keele arengus väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga.
KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4. Töökohad ……………………………………………………………………………….. 6 5
abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks" Kirjanik ja poliitik Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. 21.juunil 1940 kell 22.20 andis ta president Konstantin Pätsile peaministri ametivande. 24.augustil paigutati Johannes Vares Eesti Nsv Ülemanõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat Lõpetuseks 25. augustil 1940 võttis Riigivolikogu vastu Esti Nsv Konstitutsiooni, mille järgi muudeti senine Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Uuteks kõrgemateks riigivõimu organiteks said
Reimo Oja 11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris,
Kasvatusteaduste instituut Eelkoolipedagoogika osakaond MIDA TÄHENDAB ÜLDÕPETUS LASTEAIAS JA KUIDAS SEDA RAKENDADA Iseseisev töö Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7)
Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi
Johannes Käbin Johannes Käbin (tegelikult Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi 26. oktoober 1999) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei juht 19501978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 19781983. Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt. Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 19471948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 19...
Johannes Vares-Barbarus 2.Johannes Vares sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Viljandimaal taluperemehe pojana. Vanemad panid aluse poja suurele teadmistehimule ja lugemishuvile. Ta oli Eesti luuletaja, arst ja poliitik. Kirjanikunime Barbarus sai ta gümnaasiumiajal. See tuleneb sõnast barbar. Õpetaja arvates oli ta barbar seepärast, et noormees ei suhtunud piisava lugupidamisega gümnaasiumis õpetatavasse, eelkõige ladina keeled. 3.Haridustee algas Johannes Varesel Heimtali vallakoolis, kus ta õppis aastatel
....................................................10 Kasutatud materjal.......................................................................................................11 VANEMAD JA ESIVANEMAD Andmete ja juttude kohasaelt on Semperid olnud väga mitmekülgsed ja agarad, mille näiteks on teada, et üks Semperitest oli läbi teinud isegi Kolmekümneaastase sõja. Hilisemal ajal, XVIII sajandi algul on Semperid olnud põlvkondade viisi põlluharijad Uue- Kariste vallas. Hans Semper, Johannes Semperi isa, oli samuti pärit talust. Ta lahkus sealt 18-aastasena ning omandas õpetajakutse kihelkonnakoolis. H. Semper tuli 1870.aastal Paistu kihelkonda Pahuvere valda, kus ta teenis omale leiba valla kooliõpetajana 100-rublase aastapalgaga. 1911. aastal läks ta pensionile ning asus elama taas Hallistesse üüri korterisse. Kooliõpetaja töö kõrval oli Hans Semper ametis ka kohtukirjutajana ja metsavahina
Johannes (Johann) Gutenberg Tauri Udras Johannes Gutenberg · sündis vahemikus13941406 Mainz´is · 1411 aastal kolis perega Eltville´sse · 1418. aastal õppis Erfurti ülikoolis · 1420. aastatel omandas kullasepa elukutse · 1450.-ndal avas Mainz´is trükikoja · 1460. aastal rajas uue trükioja Hof Gutenbergi · 1462.-1465. aastatel rajas trükikoja Eltville ´sse · Gutenberg suri 3. veebruaril 1468 Mainz´is · Gutenberg leiutas liikuvate metalltähtedega trükikunsti ehk trükimasina · Arvatakse, et aastatel
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik T...
Oli mõõdetav keha, kontuuritu hing, — sõõr, millel unustet teha ümbritsev ring: Lehvis vee pääl kurvana looja vaim, ei pakatanud urvana klorofülliline taim. Oli algusen antud vaid kest — õudne ruum, ilma lõi jumalik zest — tahtmine kuu Kasutatud materjalid http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=280&lang=est http://g2.nh.ee/images/pix/teatrilaval-omandab-johannes-vares-barbaruse-naojooned- indrek-taalmaa-66914526.jpg Tänan kuulamast
JOHANNES KÄIS KES TA OLI? • 1885 1950 • Johannes Käis oli eesti pedagoog ja kooliuuendusliikum ise juht. HARIDUSTEE • Õppis isa käe all Rosma külakoolis, Põlva kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis. • Sooritas 1903. aastal Pihkva Gümnaasiumis kreiskooliõpetaja kutseeksami. HARIDUSTEE • 1904. aastal lõpetas eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi.
Johannes Käis (1885-1950) 30.september.2010 Elu ja tegevus 26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja Peeter Käisi peres tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes
Johannes Vares-Barbarus Olga Suhhanova Anastasia Bogdanova 8.B klass Johannes Vares-Barbarus Johannes Vares, ka Johannes Vares- Barbarus. Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast. Ta sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Lapsepõlv Poisike õppis lugema juba 5- aastaselt, 12-aastaselt pani ta paberile oma esimese pikema luuletuse. Juku lõpetas Heimtali 3- klassilise vallakooli. Perekond Pärast ema Reeda surma kodus perenaiseks olnud õde Leena oli abiellunud ja paari kilomeetri taha Raanile elama asunud
......................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................3 Elulugu...............................................................................................................4-5 Tunnustused...........................................................................................................5 2 Sissejuhtus Johannes Veski sündis 27.juunil 1873.aastal Tartumaal Kudina vallas (praegu Jõgevamaa) Kaasiku talus peremehe pojana. Omandades hariduse Tartumaal, oli ta ülikooli aastatel veel õpetajaks H.Treffneri gümnaasiumis. Veski tegeles väga mitmete asjadega, kuid eriti paistab silma tema panus eesti kirjakeele arendamisse. 3 Elulugu Johannes Voldemar Veski sündis 27. juunil 1873 (uue kalendri järgi) Tartumaal Kudina vallas peremehe pojana
Triinu Kask 2009 Jan Vermeer van Delft Fakte isikust Johannes Vermeer 31.10.1632 15.12.1675 Delftis, Hollandis Vanemad : Ema Digna Baltens Isa Reynier Jansz siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Suri 1652 1653 vahetas usku, abiellus Catherina Bolnes´iga 8-11 last Karjäär Õppis Leonard Brameri juures. Avastati alles 1866 a. prantslasest kriitiku Theophile Thoré poolt. Varajasemas loomingus enne 1657 a. maalis ajaloolisi maale nt Piiblist, mütoloogiast ja antiik ajaloost Hiljem olustikumaale Maalid
Johannes Vares- Barbaruse looming Koostaja: Frank Sumberg 11a Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Ivi Eiche Johannes Vares-Barbarus Sissejuhatus: 1920. viljakas ja ekspansiivne luuletaja Frankomaan Vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja Uusromantik Barbaruse roll ajakirjanduses: luuletused ajakirjas "Noor Eesti" Luuletused Johannes semperi ajakirjas "looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos:
ooper, Saanud saksa esindusooperiks. Vaatamata oma keerukusele pessimistlikule alatoonile ja vokaalsetele raskustele on Wagneri ooperid populaarsed ka tänapäeval. Kuulajaid ei sega ka ooperite mütoloogiline ja traagiline sisu. Loomingu tagaplaanile jääb 2 sümfooniat. Kontsertavamängud Faust, Christoph Kolumbus, Polonia. On kirjutanud hulga väikeviorme klaverile ja seadeid teiste heliloojate muuikast. On veel palju vaimulikke koorilaule ja muid teosid. Johannes Brahms 1833-1897 ELULUGU Brahms sündi Hamburgi lähedal. Et isa oli keelpillimängija ja ema õmbleja. Olid kodus pidevalt rahamured. Poiss soovis saada klaverikunstniku karjääri. Eduard Maxeni õpetused viisid suure sammu lähemale unistusele. Unelm muutub reaalsuseks peale aastatepikkust tööd ajaviitemuusikuna. Tuttav areng klaveriõpetuses jätkus Eduard Maxeni käe all. Peale aastaid praktiseeringuid mängides sadamakõrtsides jäi ta 1851. aatal silma viiuldaja Eduard Remnyle
Mikolaj Kopernik Johannes Kepler Mikolaj Kopernik O Sündis 19.veebruar 1473 Poola’s O Suri 24.mai 1543 Frombork’is O Saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik O Pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile Õpingud O 1491-1495 Krakowi Ülikool (õigusteadus, usuteadus, astronoomia) O 1501-1503 Padova Ülikool (meditsiin, matemaatika) O 1503 sai Ferrara Ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi Pildid Johannes Kepler O Sündis 27.detsember 1571 Weil der Stadt’is O Suri 15.november 1630 Regensburg’is O Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof O Tegi tööd optika alal ning aitas ligimiteerida avastusi Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli O 1586 Maulbronni Evangeelne Seminar O 1589 Tübingeni Ülikool (teoloogia) O Õppis Ptolemaiose- ja Koperniku maailmasüsteemi Kepleri seadused
Viljandi Gümnaasium Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias Referaat Autor Annabrita Kalda, I HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2018 Johannes Aavik (1880-1973) oli Eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust. Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13
Wolfgang Amadeus Mozart 17561791 Mozart ( tema täisnimi on Johannes Chrysostomus Wolfangus Gottelieb Mozart, ristinimi on Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart) sündis 22. jan Austrias Salzburgis, oli haruldase muusikalise kuulmisega ja mäluga. Isa Leopold Mozart oli silmapaistev helilooja ja muusikapedagoog. Isa andis pojale esimesed teadmised muusikateooriast, klaverimängust ja heliloomingu alustest. Samuti korraldas ta pojale esinemisi ja kontserte kogu Euroopas. W. oli kogu pere 7 ja viimane laps. Suureks kasvasid lastest vaid tema ja õde MariaAnna kes oli samuti hea pianist.
Viljandi Gümnaasium Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine Referaat Viljandi 2017 Johannes Voldemar Veski sündis 27. juuni 1873 Vaidaveres ning elas kuni 1968. aasta 28. märtsini. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Veskil tuli teha koostööd peaaegu kõigi erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on
annaabi.ee 
