ERNI HIIR (Ernst Hiir) 1900-1989 Elulugu. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas renditaluniku pojana 29. märtsil 1900. Õppis Taagepera vallakoolis. Alates 1911. - 1918. aastani Tartu reaalkoolis 1920. - 1921. aastani A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921. - 1922. aastani vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1940. aasta juulist töötas Postimehe toimetuses. Suri 27. oktoobril 1989. aastal. Oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani. Oli eesti luuletaja ja tõlkija. Looming. Esimene luuletus ilmus ajalehes "Postimees" 1918. Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri "Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku teoste kogu" I-II. Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja "siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal j...
ERNI d9 / 2011 Märka ja pane kirja, mida Johannes Barbarus oma ajastu kirjanduses ja kultuuris nägi. Probleemid ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Johannes Barbarus Meie kirjandusloomingulik staatus quo Johannes Barbarus leiab, et kirjandust on ajalehtedes vähe kajastatud, selle asemel on seal rohkelt uudiskirjandust ja muud ,,rämpsu", mis muudab iga ajalehe sisutühjaks ja mõttetuks. Ka kirjanikke endid on vähe, kõikjal on tühjus. Inspireeritust pole, on vaid faktid ja klats. Johannes Barbaruse soovitus on pöörata tähelepanu kaasajale ja ümbritsevale. On tekkinud suurlinnad, bensiini kasutuselevõtt jms, mis just kui annaks uut mõtteainet loominguks. (Ta väitis, et paljud kirjanikud olid vahetamas oma kirjanduszanri, muutuste ja uuenduste märkamine aga tagaks nende säilimise. ) Kirjanike eesmärgiks on teenida palju raha, see pärsib aga kirjandust ja kultuuri. Veel leiab ta, et kirjanike missiooniks...
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos
arvustaja kirjaniku ülehindamisele. Kõigel sellel olid eeldused: meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste vaatlemise ja arvustamise ülekandmine kirjandusse, sealjuures otsekohesema vahekorra loomine enese ja ühiskonna vahel, pettudes ja eemaldudes "kaasvõitlejaist". Kirjaniku järgnevat loomingu arenemist võis jääda ootama huvitusega. Kasutatud kirjandus http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.kirmus.ee/erni/foto/roht02.jpg&im http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Roht#Kirjandus http://lib.werro.ee/index.php/richard-roht.html http://www.kirmus.ee/erni/kogu/kogu_fr.html?roos05.html
räige ja terava sisu poolest ning see on ka huvitavalt kirjutatud. Tore oli teha referaati just Henrik Visnapuust, sest nüüd sain rohkem teada, kes ta selline oli ja mida üldse tegi. 8 KASUTATUD ALLIKAD http://www.hot.ee/elmakunnapas/visnalugu.htm http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=17 http://www.hot.ee/elmakunnapas/visnalooming.htm http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn02x.html http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn05x.html http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn08x.html http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn09y.html http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn11y.html http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/visn/hv_amor.html 9
liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Albert Kivikas Albert Kivikas -- (1898-1978) proosakirjanik. Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte kasvukoha külamiljööst, debüteeris novellikoguga "Sookaelad" (1919, pseudonüüm Mart Karus). Jäädes kõrvale "Siuru" ringkonnast epateeris Kivikas kirjandusliku seltskonna ees vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brosüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923). Kivikas osales vasakpoolses
Adson tutvustas eesti kirjandusele võrumurdelisi luuletusi Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal Adsonist sai eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekoguda Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegeldub eesti luule arengulugu Pilte Artur Adsonist https://www.geni.com/people/Karl-Arthur- http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso03.html http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso05.html Adson/6000000006295092204 Isiklikku 1913. aastal kohtus Adson, Marie Underiga, Adson hakkas tema kirjatoimetajaks Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu Aastal 1924 lahutas Marie Under Carl Hackerist ja abiellus Artur Adsoniga Artur Adson suri 5. jaanuaril 1977 Stockholmis ja maeti Skogskyrkogårdeni kalmistule 9. juunil 2016 maeti ta koos Marie Underiga ümber Tallinna
Third level Fourth level Fifth level Elu Lõpp Üha enam süveneb südamehaigus Püüab Long Islandil veel kirjutada Peatselt südametromboosiga Port Jeffersoni haiglas Suri 3. aprillil 1951 Matusetalitus oli New Yorgis Lexintoni kirikus Põrm tuhastati, urn anti säilitamisele Fresh Pondi krematooriumi Allikad http://www.kirmus.ee/erni/foto/visn01x.html http://www.podrala.ee/main.php?l=turism&sisu=69 http://www.hot.ee/elmakunnapas/visnalugu.htm www.syg.edu.ee/~yllar/dokumendid/henrikvisnapuu.doc www.kirmus.ee/ erni/foto/siur02.html www.kirmus.ee/erni/ foto/unde05y.html http://istorik.org/wp-content/uploads/2008/01/visn08.jpg Peep, Harald. Henrik Visnapuu. Tallinn "Eesti raamat", 1989. http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/visn/tali_fr.html http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s185006&nid=6276&frame
Marie Under Tutvus Marie Underiga 1913 ning hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson armus Underisse. Underile mulje avaldamiseks hakkas luuletama. Aastal 1924 lahutas Under oma esimese abielu ning abiellus Adsoniga. 1944.a septembris põgenesid nad Rootsi. Elasid oma elupäevade lõpuni koos. Adson suri 5.jaanuaril 1977 Stockholmis. On maetud Stockholmi Metsakalmistule. Kasutatud materjal http://sari.epl.ee/raamat/11 http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_b.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under Täname tähelepanu eest!
Et sina mind, armas, võiks armastada ka Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind, Et ainumalt sinule tuksumas rind. Kui tahad mind vihata vihka siis mind! Ma lähen ja leinan ja armastan sind, Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind Kasutatud kirjandus http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.kirmus.ee/erni/foto/haav01.jpg&imgref url=http://www.kirmus.ee/erni/foto/haav01x.html&usg=__ KZhEjL-DFnx5MyW14rHy06- DA2A=&h=500&w=355&sz=69&hl=et&start=1&um=1&itb s=1&tbnid=eGQUMbf3ElvI- M:&tbnh=130&tbnw=92&prev=/images%3Fq%3Danna %2Bhaava%26hl%3Det%26sa%3DN%26um%3D1 (7.01.2010 ) http://www.logoslibrary.eu/pls/wordtc/new_wordtheque.w6_sta (7.01.2010) ENE 3 lk 269
See arendas eesti keelt ja see tõi inimestele teadmisi mujalt Euroopast. See viis kirjandusliku taseme Eestis parmeale järjele. Kõik see oli tänu kolmele mehele kes panid aluse sellele rühmitusele. Tänu kirjandusliku rühmituse tegevusele arenesid ka kunst, keeleuuendused ja teadus. 6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Noor-Eesti http://www.kirmus.ee/erni/autor/suit_fo.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_fo.html http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.uliopilassegakoor.ee/images/juhan %2520simm.jpg&imgrefurl=http://www.uliopilassegakoor.ee/ %3FKOOR:DIRIGENDID&h=300&w=254&sz=23&hl=et&start=2&um=1&tbnid=nPqZM1 bWwMuS1M:&tbnh=116&tbnw=98&prev=/images%3Fq%3Djuhan%2Baavik%26um %3D1%26hl%3Det%26lr%3Dlang_et%26sa%3DN 8 klassi ajaloo õpik kirjastuselt avita lk 51 7
Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid ja sõnakillud, mida hoiavad koos vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid ning epiteedid Näide Alliksaare ridadest "Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa." ("Tualettide kontsert 2") Pilte Artur Alliksaarest https://www.geni.com/people/Karl-Arthur- http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso03.html http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso05.html Adson/6000000006295092204 Põhiteosed "Nimetu saar" "Olematus võiks ju ka olemata olla" "Luule" "Väike luuleraamat" "Päikesepillaja" https://www.rahvaraamat.ee/p/katai-kibuvits-nink- kiwi/523107/et?ean=2220000010758 Luulenäiteid Antidolorosoum Taas taganeb sind lämmatanud valu ja lagunevaks lummuseks
eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust. Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada sõnaühendites üht tüüpi mitmust, mitte erinevaid mitmuse moodustamise viise kõrvuti. Aaviku „Ideepe” trükivariandis eiratakse seda juhist, kui sõnaühendi ühes sõnas saab kasutada Aaviku reeglite kohast lühikest mitmust, teises aga mitte: huvitavi kergloetavi
· "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · ''Toomas nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · ''Isade maa" (romaan), 1935 · ''Karge meri" (romaan), 1938 · ''Ekke moor" (romaan), 1941 · ''Leegitsev süda" (romaan), 1945 · ''Üle rahutu vee" (romaan), 1951 · ''Kas mäletad, mu arm ?" (ühendab mitut proosazanri), 19511959 http://www.kirmus.ee/erni/autor/gail_b.html 03.03.2009 http://et.wikipedia.org/wiki/August_Gailit 03.03.2009 (Eesti Kirjarahva Leksikon lk 90 ) 7 KOKKUVÕTE Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka
Tema kõrval olev poiss on Henriku pojapoeg,. Aliide Visnapuu ongi järgmine, tema kõrval hoiab klaasi tema abikaasa Karl Mänd, kelle põlvel omakorda paari poeg Ernst. Taga seisavad Mari ja Eduard Visnapuu (Henriku poeg ja minia, Aliide ema ja isa). Vuntsidega vanamehe nime ei tea. 8. Kasutatud kirjandus Hendrik Visnapuu 1966. Väike Luuleraamat. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat http://www.annaabi.com/Eesti-kirjanduse-ajalugu-II-m8833.html http://www.kirmus.ee/erni/kogu/visn03.html http://kirjanduslugu.edu.ee/ http://www.kirmus.ee/erni/autor/visn_b.html http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=17&obj=pics http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1308048883.pdf http://pildid.wordpress.com/2010/02/20/visnapuud/
7 5. Futurism Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad Ka futurism oli 20 sajandil üks osa Eesti kirjandusest. Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. Eesti kirjanduses viljeles futurismi Erni Hiir. Albert Kivikas hakkas 20. sajandi esimesel veerandil levitama futurismi Eesti kirjanduses , mis siin piirkonnas oli mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit".
"Vanad ja noored" ilmusid ajalehes Sakala A. Pedajase nime all Novell "Lembit" avaldati ajalehes Postimees Ühijuttude kogu "Sookaelad" ilmus pseudonüümi Mart Karus all Futuristlikud teosed 20. Sajandi esimesel poolel hakkas Eesti kirjanduses levima futurism, mis oli eelkige mõjutatud vene kirjanike loomingust. Koostöös Erni Hiirega ilmus kogumik "Ohverdet konn", Kvikalt oli koondteoses kolm proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit" Kogumik "Lendavad sead" Jätkas lühijuttude kirjutamist ajakirjale Ilo, jõudes kogumiku "Mina" avalamiseni Üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus Kivikas hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad Viimased futuristlikud teosed ilmusid 1921
Manifestid. Vana kunsti hülgamine. Suurlinnaelu ülistamine. FUTURISMI TUNNUSED Futurism kui tulevikukunst. Agressiivsus. Ajastule iseloomulik. Kirjanduse toomine tänavale. Uued teemad kirjanduses. Tundeid peeti nõrkuseks. Eksperimenteeriti vormi ja sõnadega. Rahutu ja liikuv. FUTURISM EESTIS Eelkõige levis kirjandusvooluna; Levis Venemaalt; Moodsa ühiskonna tormilise arengu vaated; Albert Kiivikas; Erni Hiir. FUTURISM VENEMAAL Vladimir Majakovski; Vulgaarne luule; Futuristlik teater. FUTURISM ITAALIAS Filippo Tommaso Marinetti; Visuaalsed Kunstid; Futurism muutus poliitiliseks FUTURISM KIRJANDUSES Katkendlikud ja keerulised. Õigekirjast ei peeta kinni. Luule. Publikuga pidevalt vastuolus. Teemadeks: militarism, patriotism, anarhism, ilusad ideed, mis tapavad. Kasutatakse montaaži ja kollaaži.
Aastast 1951 oli stalinliku terrori ohvrina vangis, kust vabanes 1954. aastal surmahaigena.Avaldanud jutustusi, esseesid, biograafiaid, reisivesteid, kirjandus-, kunsti- ja teatriarvustusi ja tõlkeid. Lisaks toimetas ka mitut teost ja kirjutas ülevaate "Noor-Eesti kümme aastat" (1918, uustrükk: LR 2005, nr 12, järelsõna: Jaanus Kulli). Kasutatud kirjandus: 1. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/?id=1238&sub=262 2. http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html 3. http://www.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Linde 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Noor-Eesti 6. http://www.kirmus.ee/erni/autor/suit_b.html
konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. Futurism Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad. Ka futurism oli 20 sajandil üks osa Eesti kirjandusest. Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. Eesti kirjanduses viljeles futurismi Erni Hiir.Albert Kivikas hakkas 20. sajandi esimesel veerandil levitama futurismi Eesti kirjanduses , mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn".
Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismi vastase koguteose: "Vastutusrikkal ajal"-1933 Lõppsõna: Johannes Vares Barbarus on eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Kasutatud materjal: http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares 20.sajandi 1 poole Eesti kirjandus- gümnaasiumi kirjandusõpik Küsimused:
Ei iialgi loota küll tohi vist ma, Et sina mind, armas, võiks armastada ka Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind, Et ainult sinule tuksumas rind. Kui tahad mind vihata - vihka siis mind! Ma lähen ja leinan ja armastan sind, Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind Kasutatud kirjandus http://www.kirmus.ee/erni/foto/haav01.jpg http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2006/haava_liissandre http://www.logoslibrary.eu/document.php
Tõsta esile kunsti ja kirjanduse esteetilist olemust Luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole Liikmed Juhtkujud: Gustav Suits ja Friedebert Tuglas Liikmed: J. Aavik, B. Linde, V. Grünthal-Ridala Koostöö: Kunstnikud: N. Triik, K. Mägi, J. Koort, K. Raud Luuletajad: K. J. Peterson, J. liiv http://www.hot.ee/maririina/HotPotatoes/kes_on_foto_8.kl.htm http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03x.html Aineala, loomingumeetodid Kirjutati peamiselt kunstist ja filosoofiast Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (rahvusromantika ja realism) Esteetiline kõrgperiood (impressionism, sümbolism) Hilisperiood (modernism) Tegevusvaldkond Elavdas kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taset
Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks. Futurism Eestis Eesti levis futurism eelkõige kirjandusvooluna. Futurism levis eestisse enamjaolt Venemaalt, aga ka mujalt. Sõja käigus kandusid siia moodsa ühiskonna tormilise arengu vaated.Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir 20. sajandi esimesel veerandil hakkas ka Eesti kirjanduses levima futurism, mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit".
KUI IMELIK MA ELAN Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest, kelle peo nii tugevasti hoidis elu saua. Ja mina tohin elada! Mis eest?! Marie Under Kasutatud kirjandus http://luule.onepagefree.com/?id=17435&onepagefree=eed4jh6jo2b9rg21tirssoi http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under http://www.kirmus.ee/erni/autor/unde_b.html http://www.slideshare.net/ailuj123/marie-under http://www.google.ee/search? q=Marie+under&hl=et&prmd=ivn s&tbm=isch&tbo=u&source=univ &sa=X&ei=S5fOTduZBIPrOerqz YsN&ved=0CCsQsAQ&biw=128 0&bih=619
Infot Teine tase Kolmas tase Neljas tase NoorEesti ideoloog ja Viies tase juht oli luuletaja Gustav Suits Loosung: "OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS!" http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03.jpg Tuumik Gustav Suits Aino Kallas Friedebert Tuglas Jaan Oks Bernard Linde August Alle Johannes Aavik Johannes Semper Villem GrünthalRidala Aineala Luule Proosa Kunst Loomingumeetod Modernism indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmine temaatilisse keskmesse
Ja oksad kõrgelt ulatavad maani. Kun õitsvad sõnajalad ööl vaid Jaani, Kui haavalehed müha koetavad Ja mändi ladvul tuuled soetavad Kui sulakutsva vile jumalPaani. Ja sääl on metsavaimu koduase, Sääl jaaniussest hiilgab rohelsammal, Kui tõrvikmiljonitest surnuhavval. Ei muid ma sinna vii, ei võõraid ligi lase; Sääl vestlen mina vaid, me sõbrad truud, Öö, metsvaim, mina ja ei ühtki muud. Juhan Jaik: Rõuge kiriku kell. Tallinn, 1924. (Tsit.: http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/jaik/roug_ftx.html) III "Miks te üritasite vanglast põgeneda?" küsib vanglaülem vangilt. "Tahtsin abielluda," vastab see. "Hm, teil on vabadusest küll üpris imelik arusaamine." (Kohvilauavestluses kuuldud anekdoot)
motiividest, nt aktimaal Tuli kujutada motiivi arengut ajas Futuristide liikumine Selle lõhkus ära Esimene maailmasõda Osad futuristid oli pettunud selles, kuidas tehnikat kasutatakse sõjas Teised sattusid sellest vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega Futurismi kunstnikud ja kirjanikud ITAALIA: Giacomo Balla (1871 1958) Gino Severini (1883 1966) Luigi Russolo (1883 1947) VENEMAA: Vladimir Majakovski (1893 1930) EESTI: Albert Kivikas (1898 1978) Erni Hiir (1900 1989) Giacomo Balla "Koera keti otsas" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gino Severini "Tulistav kahur" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu ...
Albert Kivikas Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). · "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega · "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud · "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli · "Mina" (Tartu 1920) lühijutud · "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud · "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest · "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan · "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt · "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt · "Verine väits" (Berliin 1922) novell
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida. Kas kuulete : kisendab veri ! Aeg sea...
trükitud kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele Teine loomingu suur teema on külaelu - „Jüripäev” (1921) „Jaanipäev” (1924) „Mihklipäev” (1924) „Karuskose” (1943). Tuntuim teos on vabadussõja-aineline „Nimed marmortahvlil” Paguluses avaldas Kivikas romaani „Nimed marmortahvlil” teise, kolmanda ja neljanda osa, aga ka lühijutte jm. Teosed "Ohverdet konn" (Tartu 1919) – lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega (futuristlik) "Mina" (Tartu 1920) – lühijutud "Verimust" (Tartu 1920) – novellid ja lühijutud (sõjatemaatika) "Maha lüüriline šokolaad!" (Tartu 1920) – kirjanduslik manifest "Murrang" (Tallinn 1925) – romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne "Süütu" (Tartu 1927) – novell "Punane ja valge" (Tartu 1927) – novellid "Nimed marmortahvlil" (Tartu 1936) – romaan "Nimed marmortahvlil" (Tallinn 1939) – draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga
mõjurikkaid, omas ajas ainulaadseid luuleelamusi. Lastelaulud moodustavad E. Enno loomingu päikesepaistelise poole, kuid midagi luuletaja olemuslikust igatsustundest ja sellega seotud poeetilisest nukrusest ulatub ka siia. See midagi lisab näiliselt lihtsakoelistele luule värssidele uue dimensiooni ja ja tõstab E. Enno lasteluule erilisele tasandile. E. Enno esimene lastevärss, religioosse hoiakuga ,,Andi unenägu" avaldati ,,Lastelehes" 1902, edasi ilmus sealsamas E. Enno või Soosaare Erni nime all pidevalt värsse ja proosapalu. Sellele produktiivsele aastale järgnes paus, mis langes kokku muudatustega E. Enno isiklikus elus. Kui E. Ennost sai 1919. aastal õpetaja, lähendas see teda uuesti lastele ja lastekirjandusele ning kohe ilmusidki jälle värsid ,,Lastelehes". Paljud tema luuletused on viisistatud. Alles 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima", millest on hiljem ilmunud mitu kordustrükki. E
★Hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike n-ö lenduri vaatepunktist Giacomo Balla & Uberto Boccioni Video futuristlikust kunstist Millisena nägid futuristid tulevikku? Autorid Giovanni Papini (1881-1956)- itaalia kirjanik ja luuletaja Umberto Boccioni (1882-1916)- itaalia kunstnik ja luuletaja Anton Giulio Bragaglia (1890-1960)- itaalia kunstnik ja fotograaf Futurism eestis Futurism Eestis levis kirjanduse kaudu eelkõige Venemaalt. ★Prosaist Albert Kivikas ★Luuletaja Erni Hiir ★Ohverdet konn Futurism muusikas ★ Futuristliku muusika tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Music ★ näide muusikast täname kuulamast! Kasutatud materjalid https://en.wikipedia.org/wiki/Futurism https://futurism.com/ http://www.theartstory.org/movement-futurism.htm https://prezi.com/w6ugmsc0eoc9/futurism/ http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kirjanduse_suunad_kadrireedi.htm http://www.slideshare.net/ruthreilepuusaagmaal/modernistlikud-suunad
ülistas moodsaid saavutusi, sõda ja kiirust ,,Futurismi esimene manifest", ,,Kirjandusliku futurismi tehniline manifest" Soovis saada futuristliku mõtteviisiga poliitikasse, lõi oma erakonna EESTIS futurism jõudis ajakirjanduse vahendusel 1910 KUNST:1912 esimesed kunstinäitused, Ado Vabbo teosed 1914 kunstikriitikud suhtusid tõrjuvalt KIRJANDUS: kogumikud "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914, hilisemad kirjanikud Albert Kivikas ja Erni Hiir LANGUS arengu peatas I maailmasõda PÕHJUS: pettumus tehnika pahapooles osa futuriste liitus teiste massiliikumistega Kokku avaldati 26 manifest, viimane neist 1930.aasta detsembris MÕJU, TULEVIK Futuristlik liikumine jättis jälje oma uuenemise rõhumisega EESKUJUKS: avangardimismile ja abstraktsionismile KASUTATUD ALLIKAD 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Futurism 2. http://www.theartstory.org/movement-futurism.htm 3. https://kunstiabi.weebly.com/futurism
oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus nad elasid korteris, maja õnnestus osta alles 1967. aastal Suri 19. mail 1978 80-aastasena Maeti Tallinna Metsakalmistule 6. oktoobril 1990 Teosed "Ohverdet konn" (Tartu 1919) – lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega "Lendavad sead" (Tartu 1919) – lühijutud "Sookaelad" (Tartu 1919) – viis novelli "Mina" (Tartu 1920) – lühijutud "Verimust" (Tartu 1920) – novellid ja lühijutud "Maha lüüriline šokolaad!" (Tartu 1920) – kirjanduslik manifest "Jüripäev" (Tartu 1921) – romaan "Nõuandja" (Tartu 1921) – lastejutt "Lumimemm" (Tartu 1921) – lastejutt "Verine väits" (Berliin 1922) – novell "Ristimine tulega" (Berliin 1923) – romaan "Jaanipäev" (Tartu 1924) – romaan
Tema teoseid lugedes võib ära kohkuda, sest midagi ei saa ette ennustada, kuna talle on omane meeleolumuutused ja ootamatud dramaatilised pöörded. Nüüd tean ka mina August Gailiti eluloo ja loomingu kohta rohkem ja ehk saan ka Gailiti loometöö kohta omandatud teadmisi kasutada tulevastes kirjutistes. Liis Laumets 12d Liis Laumets 12d Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/August_Gailit 2) http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html 3) http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/gail/purp_ftx.html 4) http://uus.www.valgamaalane.ee/160106/esileht/25005056.php 5) http://www.arileht.ee/artikkel/457857 6) August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Liis Laumets 12d
Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus Tarapita rühmitus tekkis 1921. aasta suvel. Tema sündi valmistasid ette ajaloolised ja kirjanduslikud muutused. Toimunud oli Vabadussõda ja Eesti iseseisvumine, mis tõi kaasa erinevad tundeid ja arvamusi, mis oli vaja rahvale edasi kanda. Rühmitusse kuulusid A. Adson, A. Alle, J. Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G.Suits, A. Tassa, F. Tuglas ja M. Under. Kõik liikmed allkirjastasid Tarapita esimese numbri manifesti, mis deklareeris vaimuvabaduse nimel minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti saamaahne ja laiutava tõusiklusega. See manifest väljendas kindlaid liikmete mõtteid ja seisukohti kultuuri ja edasiviivate jõude hääbumisest. Katkend manifestist: "Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärim...
1919 pseudonüümi Mart Karus all. Peamiselt sisaldab see külarealismi stiilis kirjutatud jutustusi ja novelle. Nii kaasaegsete kui ka hilisemate hinnangute kohaselt on tegu Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. 2.2. Futuristlikud teosed 20. sajandi esimesel veerandil hakkas ka Eesti kirjanduses levima futurism, mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22- leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid
Apollinaire, Vares, (20. saj) Nähtava reaalsuse Johannes Aleksander lagundamine osadeks. Barbarus Suumann FUTURISM 1909 a. Futuristlikud tekstid on Filippo Alberst Itaalias katkendlikud ja Tommaso Kivikas, keerulised, neis on Marinetti Erni Hiir kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja
B e l l a m u u s i k a , e g a k a n ü ü d , k u i h i n n a n g u s k a a l a u l a t u b Wa g g a s t J e n o w e w a s t A n n a b e l Chongini. Madis kolk Kasutatud internetiallikad http://www.laanemaa.ee/article/articleview/1501/1/14/ http://paber.ekspress.ee/viewdoc/2147AD714159FB45C2256DD30 03FDE1F http://www.kirmus.ee/erni/autor/vall_b.html http://et.wikipedia.org/wiki/Peet_Vallak Tänan kuulamast!
"Tarapita" praktiline eesmärk: vabale kirjandusele arenguvõimaluste tagamine, ilma et oleks sisuliselt välja selgitatud, milline see vaba kirjandus peaks olema. AITÄH TÄHELEPANU EEST! Kasutatud kirjandus H. Peep "Jooni kirjanduslikest võitlustest kodanliku eesti algipäevil" Toomas Haug. Tarapita ja tarapitlased. Keel ja Kirjandus 1983, nr 2 Gümnaasiumi kirjandusõpik 20.saj. I poole Eesti kirjandus http://www.kirmus.ee/erni/foto/foto_fr.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tarapita_%28r%C3%B Kes mida tegi? Anete: Tarapitalased ja luule Helena: ajakiri "Tarapita" Kerli: Ülevaade + PowerPoint´i esitlus
Teoste tõlked Tema teoseid on soome keelest tõlgitud: Inglise.keelde Hollandi.keelde Itaalia.keelde Prantsuse.keelde Rootsi.keelde Saksa.keelde Ungari.keelde Vene.keelde Eesti.keelde (32) Oskar ja Aino Kallas lastega Palava rakkaus Aastal 1997 valmis Soomes koostöös Rootsi ja Eestiga kolmeosaline telesari ,,Põletav armastus" (rez. Kirsti Petäjäniemi), mis keskendus Aino ja Oskar Kalda elule. Allikad http://www.kirmus.ee/erni/autor/kall_b.html http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Kallas http://www.kassarimaa.ee/index.php http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid ?image_id=11706&action=scan&hide_template=1 http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?i tem_id=290&table=Persons http://blog.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/09/areen/kasitlus.html http://arhiiv.err.ee/otsi/p%C3%B5letav%20armastus http://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php?option=com_content
väljendab armastaja tundeid ja meeleolusid eri aastaaegade kaudu, vahelduvate looduspiltide taustal. · Patriootiliste tunnete heitlikkus väljendub eriti ilmekalt kogus"Maarjamaa laulud" (1927). Raamatu temaatilise telje moodustab kaheksast luuletusest koosnev nimitsükkel, mille osade vahele on pikitud teisi kodumaaluuletusi. Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu · http://www.kirmus.ee/erni/autor/visn_b.html · http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=1 · "20. sajandi I poole Eesti kirjandus" gümnaasiumi kirjandusõpik, Kirjastus Koolibri, 2006 · EE 10 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998 (lk 462463) · EE 11 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 (lk 605611) Täname kuulamast!
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust.
I esimees Friedebert Tuglas. Ajakiri Looming(1923) oli nende väljaanne) akadeemiline kirjandusühing(juhtis Gustav Suits, korraldas ettekandekoosolekuid ning andis välja oma toimetiste sarja) populaarsemaid kirjandusvõistluseid oli kirjastuse Loodus romaanivõistlus, mis I korda toimus 1927 Kolmekümnendad-kirjanduslik Orbiit(1929-1931 rühmitusse koondus arvukalt kirjanikke ja kirjandusuurijaid-kriitikuid, juhtiv osa Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Keskne programmiline märksõna on elulähedus. Sellelt oodati lihtsamat tüüpu realismi, astus teravalt nooreestliku uusromantismi vastu, ründas Noor-Eesti, Siuru ja Tarapitaga seotud kirjandust. Vaikiv olek-ajajärk 1934-1940, selle aja kirjanduses on tuntav selge opositsioon ametliku positiivsusega(A.H.Tammsaare ,,põrgupõhja uus vanapagan"). Rahvuslikule positiivsusele vastanduvad psühholoogilised romaanid, milles tõuseb esile inimese isiklik sisemaailm.
andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse. Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles. Under oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. 5. Kasutatud allikad EE Eesti Entsüklopeedia 10 lk.52 http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under http://www.kirmus.ee/erni/autor/unde_b.html http://www.koolielu.ee/files/Marie_Under.ppt 6.
hävis sõjas ja autor pidi puuduva osa uuesti kirjutama. Nii ilmus see teos alles suvel 1919 pseudonüümi Mart Karus all. Peamiselt sisaldab see külarealismi stiilis kirjutatud jutustusi ja novelle. Nii kaasaegsete kui ka hilisemate hinnangute kohaselt on tegu Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. Teosed: Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli "Mina" (Tartu 1920) lühijutud "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt "Verine väits" (Berliin 1922) novell "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan
Suits mõjutanud kultuurielu arengut Kirjandusajalukku on läinud eelkõige luuletajana Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks Kasutatud materjal http://www.ut.ee/verse/index.php? &m=authors&aid=13&obj=poems&apid=753 http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits http://www.slideshare.net/ailuj123/gustav-suits- 1986257 http://vana.vonnu.ee/kultuur/suits.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/suit_b.html http://luuleleid.wordpress.com/tag/gustav-suits/ Raamat „Eesti Kirjandus“ (IX klassile) lk. 166- 174
andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse. Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles. Under oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. 5. Kasutatud allikad EE Eesti Entsüklopeedia 10 lk.52 http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under http://www.kirmus.ee/erni/autor/unde_b.html http://www.koolielu.ee/files/Marie_Under.ppt 6.
annaabi.ee 
