Mari-Liisa Reigo Jaanipäev Jaaniõhtu, also called Jaanilaupäev and Jaanipäev are the most important days in the Estonian calendar, apart from Christmas. The short summer seasons with long days and brief nights hold special significance for the people of Estonia. Jaanipäev is celebrated in the night between 23rd and 24th of June, a few days after the summer solstice, when night seems to be non-existent. For Estonians, Jaanipäev celebrations were merged with the celebration of Võidupüha during the War of Independence when Estonian forces defeated the German troops on 23 June 1919. After this battle against Estonia's traditional oppressors, Jaaniõhtu and the lighting of the traditional bonfires became linked with the ideals of independence and freedom.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Rahvakultuur Jaanipäev Helina Lillsoo Luivi Kruusmäe Jaanipäev Jaanipäeva nimetus, jaanituli, jaanilaulud, mängud, mõistatused, toidud, jaanipäev teistes riikides, kokkuvõte, kasutatud kirjandus. · Tihti toimetame me harjumuspäraselt lähtuvalt traditsioonidest, kuid tegelikult ei tea me ei kombeid kui ka tavasid ega ka ajalugu. Kust on jaanipäev oma nime saanud? Jaanituli Maagia, ennustamine.. · Sõnajalaõis, · Jaaniussid, · Kaselehed, · Ilm, · Jaanikaste, · Jaanipärjad, · Valduste ülevaatamine, · Haudade külastamine, Tööd ja tegemised. · Kevadtööd lõppenud, · Esikohal elamukoristus, · Saunakütmine, · Toiduvalmistamine. Jaanilaulud · Regilaulud, · Tavandilaulud, · Loitsud, · Kiigelaulud, · Kalendrilaulude rühmaviisid,
TEEMA: "RAHVAKALENDER" JAANIPÄEV KONSTANTIN JAKUBOVITS 10A 2016 A. Jaanipäev · Jaanipäev toimus 23-24 juunil · Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. · Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva · Jaanipäev oli olulisel kohal ka Eesti rahvakalendris, kus see oli aasta kõige olulisem suvepüha · Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks · Tehti koduõlut, sel päeval olid enim hinnatud piimast valmistatud toidud · Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses. · Käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis tähistab armastust.
Jaanipäev 24.juuni 5.klass Mida ei tohtinud teha? • Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Mida märgib jaanipäev? • Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. • Jaanipäeva tähenduse eestlastel võtab kõige paremini kokku üks Virumaalt pärit ütlus: "Jaanipääv oli üks ilo ja unne pääv kõigile." Mis olid tavad? • Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaeda. Õhtul süüdati jaanituli. Kui, siis ehk
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI ÕPPETOOL JAANIPÄEV VANARAHVA MOODI Veronika Astaseva Mp-09 Juhendaja: Õie Ristioja VÄIMELA 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Kuidas on Jaanipäev oma nime saanud 4-7 3. Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval 8 4. Mida sel päeval pakuti 8 5. Lisa 1 ja lisa 2 9 6. Kokkuvõte 10 7. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Tänapäeval on jaanipäev võtnud rohkem kommertsliku, kui traditsioonilise tähenduse. Jaanipäev on
JAANIPÄEV AULE MÄEMETS PA14 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS JAANIPÄEVAST • Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, millega tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva • Jaanipäeva ja- ööd tähistatakse laialdase jaanitulega • Sel päeval on korraldada rahvapidusid kui ka püha sõprade ja tuttavate keskel, kus grillitakse kas aias või looduses • Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste seas üks tähtsamaid pühi • Jaaniööl käivad armastajapaarid metsast otsimas sõnajalgasi, mille sõnajalaõis tähendab müütilist armastust JAANIPÄEV EESTI RAHVAKALENDRIS • Jaanipäev on rahvakalendris oliliseim suvepüha • Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks • Leedopäevaks tuli hakata juba varakult valmistuma • Sel päeval oli enim hinnatud piimast tehtud toidud • Sel päeval tehti pühadetoitu, koristati tube ja köeti sauna
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Jaanipäev Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi.
Jõhvi Gümnaasium Jaanipäev Referaat Koostaja: Kristjan Jegorov Juhendaja: Kadri Kivirand Jõhvi 2013 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi.
§ 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ehk riigipüha: Ø 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev § 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev
JAANIPÄEV L I I S A TA M M 10.A JAANIPÄEV • Peetakse Ristija Johannese sünnipäevaks. • 24. juuni • Tähistamist alustatakse jaanilaupäeval (23. juunil). • Tegemist oli tähtsa pühaga. Karjastele ja teenijarahvale anti vaba päev. RISTIJA JOHANNES • Sündis kuus kuud enne Kristust. • Prohvet ja ristija. • Eestis kannab nime Jaan. • Noor tantsija Salome nõudis valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti surmast. RISTIJA JOHANNESE PEA KOMBESTIK • Jaanilaupäeval (jaanipäevale eelnev õhtu) tehakse lõke. • Puhastusrituaalina on kombeks lõkkest üle hüppamine. • Sõnajala õie otsimine • Tüdrukud korjavad 9 erinevat õit • Lõkkeplatsi juurde ehitati kiik ...
Rahvakalendri tähtpäevad 1. Millist värvi riideid kadrisandid kannavad? Mustad Punased Valged Rohelised 2. "Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist"- mis tähtpäev see on? Jõulud Lihavõtted Vastlapäev Jaanipäev 3. ...... märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev Jaanipäev Patrikupäev Alekseipäev 4. Mida tähistatakse Volbripäeval? Kõigi nõidade ja maagia päeva Uus aasta Perepäev Eesti loomade kaitsepäev 5. Peale seajalgade, soolaubade ja ....... on vastlapäeva eritoit vastlakuklid Vastlakukkide pärmihelbeid Hernesupi Pannkookide 6. Jõuluajal meestel oli keelatud teha .... tööt. Puulõhkumise Kalapõõdmise Jahtimise 7
rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli. 20. sajandil oli jaanitulelt tavaks minna kahekesi sõnajalaõit otsima. Ikka koos kalli kaaslasega. Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka üksinda salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Eestis on üsna palju inimesi, kes kinnitavad, et nad nägid oma tulevase kaasa ära just sel viisil. Kuna jaanipäev oli nii oluline püha siis anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. 3 TULE TEGEMINE Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke
Võttis tantsima ja nii nad keerlesidki läbi elu. Nii palju või vähe kui neile antud oli. Karm saatus astus nende vahele ja viis noormehe varakult Manala teele. Marta jäi suure talu perenaisena üksi tütart kasvatama. Või mis ta ikka kasvatas. Vanasti kasvasid lapsed ise. Käisid emadel-isade sabas, õppisid töid ja tegemisi. Jaanilaupäeva õhtul kippuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulude ajalgi. Õigupoolest ongi jaanipäev ja jõulud maainimeste tähtsamad aastapoolitajad: vanasti arvati aega tähtpäevade järgi, ikka jaanipäevast jõuluni ja jälle jõulust jaanipäevani. Marta ei raatsinud veel majja sisse minna. Ta istus pingile maja ees ja hingas sisse suvepüha õhku, mis oli tulvil õitsevate lillede ja küpseva vilja lõhna. Ennemuiste pühitseti jaanipäeval päikese ja valguse püha. See oli ka õitepüha. Sellel ajal õitsesud niitudel kaunemad suvelilled
Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti
Rahvakalender Jaanipäev 24.juuni Uurimustöö Jorgen Kuivonen 20.aprill 2014 Jaanipäev on suvepüha, aasta üks tähtsaim püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad
Samuti 21.augustil tähistatakse Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva, see aasta on 19 sünnipäev. Eestimaa kodudes heisatakse lipud, nauditakse pidupäeva ja ollakse õnnelikud, et meil on oma vaba riik ja võim. Selle kõige eest ollakse tänulikud sõjaveteranidele ja neile, kelleta seda poleks sündinud. Inimesed õnnitlevad ja soovivad riigile edu ka edaspidideks. Need kaks tähtsat päeva on samuti tugevaks sillaks meie rahva vahel. Rahvuslik püha, nagu selleks on Jaanipäev on samuti rahavast ühendav sündmus. Üheskoos süütatakse lõke, mängitakse erinevaid selle päevaga ja vanarahva tarkusega seotud mänge, otsitakse sõnajalaõit ja tehakse muudki. Inimesed kogunevad kokku, kes perede, sugulaste või sõprade-tuttavatega. Jaanipäev on eestimaal suureks pühaks kujunenud, rahvas tunneb ka sellest rõõmu, rõõmu just koosolemisest ja ühiselt pidutsemisest. Võib öelda, et jaanipäev toob ja hoiab inimesed koos.
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud .......................................................
baked, often homemade. Many people also make gingerbread houses. Then the children often hand out the presents which are opened immediately. This is followed by candy, chips, various nuts, clementines, and sometimes a mulled and spiced wine with almonds and raisins called Gløgg is served hot in small cups. Midsummer's eve 24. June In Estonia, aside from Christmas, Jaaniõhtu (Midsummer's Eve, also called Jaanilaupäev) and Jaanipäev ("St John's Day") are the most important days in the calendar. The short summer seasons with long days and brief nights hold special significance for the people of Estonia. Jaanipäev is celebrated in the night between 23rd and 24th of June, a few days after the summer solstice, when night seems to be non- existent. People make a big fire, they sit aound it with closest friends and family, drink beer, look for little green glowing bugs, play games, play guitar and sing songs.
Estonia regain independence in 1991 from NSVL when it fall a part. St John`s Day (jaanipäev) In Estonia, aside from Christmas, St John's Day is the most important days in the calendar. The short summer seasons with long days and brief nights hold special significance for the people of Estonia. St John's Day is celebrated in the night between 23rd and 24th of June, a few days after the summer solstice, when night seems to be non-existent. For Estonians, Jaanipäev celebrations were merged with the celebration of Victory Day during the War of Independence when Estonian forces defeated the German troops on 23 June 1919. After this battle against Estonia's traditional oppressors, the lighting of the traditional bonfires became linked with the ideals of independence and freedom. Used materials and webpages www.google.com www.wikipedia.com And our smart minds
Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude persoonide silmist võib näha nii rõõmu kui ka pisaraid. Meie kalendris on väga palju erinevaid pühi . Enamasti tähistatakse neid sündmusi kõik koos. Eeskätt peetakse olulisimaks 24.veebruari, mis on Eesti Vabariigi aastapäev. Inimesed tulevad pealinna paraadile ja presidendi kõnet kuulama.Need ,aga kes ise kohale ei saa minna, jälgivad sündmust telerist.Teine suurem püha,mis inimesi liidab on jaanipäev. See päev on väga rahvuslik ning tradiotsiionide rohke. Sajandite jooksul on saanud kombeks süüdata lõke, otsida metsast sõnajalõit ning mängida huvitavaid mänge. Võib öelda, et jaanipäev on rahva kooshoidja ja kokkutooja. Arvan, et inimesei ühendavad ka spordivõistlused ja olümpiamängud. Olen kindel, et Eestimaal ei ole kodu, kus ei tunta huvi sellest, kuidas läheb meie riigi sportlastel. Tihtipeale kogunetakse ning jälgitakse koos,kuidas eestlastel võistulstel läheb
Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha 24. juuni – jaanipäev 20. august – taasiseseisvumispäev 24. detsember – jõululaupäev 25. detsember – esimene jõulupüha 26. detsember – teine jõulupüha -Eesti enam levinud metsloomad ja -linnud Eestis elab 68 liiki imetajaid. Euroopa mastaabis paistab Eesti silma kiskjaliste (hunt, karu, ilves, saarmas, kärp, kährik jt) suhteliselt suure arvukuse poolest. 18. augusti 2010 seisuga kuulub Eesti lindude nimestikku 374 loodusliku päritoluga ja
põlvest põlve ja me oleme seda säilitanud. Meie pere suuremateks traditsioonideks on: jõulud, jaanipäev, sünnipäevad ja lihavõtted. Meeles peame ka isadepäeva ja emadepäeva. Jõulud ja aastavahetus on meil kõige tähtsamad ja iga aasta oleme me seda püüdnud tähistada nii, nagu tähistasid meie eelmised põlvkonnad. Muidugi toome sisse uuendusi, aga ei muuda olulisemat. Peale jõulude on veel tähtsal kohal jaanipäev, kuna teeme seda peale ühise külajaanipäeva, ka kodus väiksema istumise lõkkeääres. Emadepäevaks viime alati emadele ja vanaemadele lilli ja torti. Kui on meil võimalust käime ka tihti surnuaial lähedaste haudu korrastamas ja sellega peame neid meeles. Traditsioonid muutuvad, aga jäävad. Lõppkokkuvõttes, hoiavad traditsioonid meid koos ja muudavad meie elu ilusaks ja heaks. Traditsioonidega pered on tugevamad ja üksmeelsemad,
Jaanipäev-24.juuni Jaanipäevonüksaastatähtsaimpüha. Jaaniõhtulsüüdatijaanituli.Tulisüüdatimäepeal,kiigeplatsilvõipikateibaotsas. Lõkkeplatsehitijaanikaskedega.Kasedviidikatuppa.Kaseokstesttehtijaanisauna vihad,sestjaanipäevalolitavakskäiasaunas. Kunajaanitulesuitsolitervendav,siisinimesedkäisidläbisuitsujahüppasidüle tule. Jaanitulejuurestantsiti,lauldi,kiiguti,mängitiringmänge,peetijõukatsumisi. Tuleääressöödipühadetoitu(sõir,korbid,piimatooted)jajoodijaaniõlutvõikalja. Järve, jõe ja mere ääres sõideti jaanilaupäeva öösel ka paadiga ja põletati seal tõrvikuidvõiküünlaid. Kunajaaniööolimaagilineaeg,siissaiselöölennustadajaomatulevikkumäärata. Üksvõimalusolijaaniöölsõnajalaõitotsida.Sõnajalaõisõitsebainultjaaniööl.Kes selleõieleidis,pidisaamarikkaksjaõnnelikuks,samutihakkastamõistmakõigi lindude,loomadejainimestekeeltningsaiteadmisedkõigimaailmaasjadekohta. Sõnajalaõit tuli reeglina otsida üksinda ja leitud õis tuli viia kohe mets...
Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Suur Reede liikuv püha, reedene päev, kevadel. · Ülestõusmispüha liikuv püha kevadel, pühapäev. Munadepühad ehk lihavõtted · Kevadpüha 1. mai. Volbriöö tähistused eelneval õhtul. · Nelipühad liikuv püha kevadel, 7 nädalat pärast lihavõtteid. · Võidupüha 23. juunil. Samal ajal peetakse jaanilaupäeva. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Jaanipäev 24. juunil. · Taasiseseisvumispäev 20. augustil. · Jõulud 24 26. detsember. Jõuludele eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. s
Albert Kivikas Albert Kivikas 18. jaanuar 1898 Suure-Jaani 19. mai 1978 Lund Eesti kirjanik ja ajakirjanik, tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Tegeles ka väliskirjanduse tõlkimisega peamiselt vene, vähesel määral ka saksa keelest Nooruses avaldas teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all Oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuar 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel 1944. aastal põgenes perega Rootsi, kus elas elu lõpuni Haridustee 1907 alustas kooliteed Reeguldi vallakoolis 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Keskendus kirjandusele, psühholoogiale, Põhjamaade ja üldajaloole ...
21. MÄRTS (esmaspäev) KEVADE ALGUS. 27. märts (pühapäev) üleminek suveajale korraldame mingi perepäeva. (1.aprill ka karjalaske päev, siduda perepäevaga) 22.APRILL SUUR REEDE (reede) 24 esimene püha, 25 teine püha, 23 jüripäev (laupäeval) 1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11.SEPTEMBER( pühapäev) VANAVANEMATE PÄEV 29.SEPTEMBER (neljapäev) MIHKLIPÄEV 5. OKTOOBER ( kolmapäev) ÕPETAJATAE PÄEV 2. NOVEMBER ( kolmapäev) HINGEDEPÄEV. 10. NOVEMBER (neljapäev) MARDIPÄEV 13.NOVEMBER( pühapäev) ISADEPÄEV 25. NOVEMBER (reede) KADRIPÄEV 21. DETSEMBER (kolmapäev) TOOMAPÄEV 22. DETSEMBER (neljapäev ) TALVEALGUS
ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi DETSEMBER. Jõulud - 24. detsember Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. Täiesti lahutamatult on kahe sajandi jooksul kuulunud jõululaupäeva juurde omaste haudadel käimine ja seal küünalde süütamine. Vahel on hauale viidud ka kuusepuu, mis on aga ilmselt taas pigem isiklikust suhtest lähtuv, mitte üldine tava. Näärid - 31. detsember Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16
culturally significant celebrations in Christendom and the Western world, where it is widely observed as a full or partial holiday in anticipation of Christmas Day. St. John's Day or Midsummer Day June 24 St John's Eve (Jaaniõhtu, also Jaanilaupäev) and St John's Day (Jaanipäev) are the most important days in the Estonian calendar, apart from Christmas. The short summer seasons with long days and brief nights hold special significance for the people of Estonia. Jaanipäev is celebrated in the night between June 23 and 24, a few days after the summer solstice, when night seems to be non-existent. Spring Day (May Day) May 1 Spring Day is a holiday marking the coming of the spring season, which takes place in different countries, on varying dates. Estonia Estonia celebrates Spring Day on May 1.
EESTI TRADITSIOONID Eestis on palju traditsioone, palju peetakse, aga palju ka ei peeta. Eestis ei peata traditsioone palju, sest inimesed ei pea vajalikuks. JÕULUD ● Jõule peetakse terve detsembri kuu. ● Jõulude ajal käib päkapikk,kes paneb sussi sisse kommi. ● Jõulud laulpäev on alati 24. detsember MUNADEPÜHA ● Munadepühade aeg on liikuv püha ● Jänku peidab korvi ära ja lapsed otsivad üles ● Munadepühade ajal värvitakse munasi ja kinkitakse neid JAANIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse lõket ● Mängitakse õues ja ollakse kaua üleval ● Jaaniöö on kõige pikem öö MARDIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse ennast meheks ● Käitakse majast- majja ja saatakse kommi KADRIPÄEV ● Kadripäeval riitutakse naiseks ● Küsitakse tital ...
Neiud kandsid paela, pärga või olid mitte midagi. Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja, mõdu, piima, kevadel kasemahla ning pühade ajal sai juua ka õlut. Tarbiti ka mett. Toidunõud olid puust. Peremees istus alati laua otsas ja jagas kõigile leiba. Tähtsamateks pühadeks olid pulmad, mida peeti talve alguses, jaanipäev ja jõulud. Õpiti mägima ka erinevaid pille, näiteks torupill ja kannel, hiljem lisandusid ka viiul ja lõtspill. Külarahvas sai kokku kirikus või kõrtsis, vahel käidi ka simmanitel. Lisaks sellele, et õue peal oli rehielamu, mille nurgas oli ahi oli õue peal ait, suveköök, saun ja kaev. Õue piiras tara.
Pereelu. Eestlased peavad peretraditsioonide olemasolu väga tähtsaks. Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev
Eesti lipp 125 Ajalugu 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue k...
nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda 3) Taimesordid Kirjutatakse jutumärkides nt kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Valge klaar" VÄIKE ALGUSTÄHT 1) üritused nt rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents 2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad nt veebruar, lehekuu, pühapäev, jaanipäev, uusaasta, suur reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev 3) ametinimetused, auastmed nt minister, direktor, professor, kindral 4) keeled, rahvused nt eestlane, vene keel 5) õppeained nt ajalugu, matemaatika, eesti keel
Tove Jansson Britta Sims KELA II Tove Marika Jansson 19142001 Ema illustraator Isa skulptor, Soome kodusõja tõttu palju eemal 2 venda Lugude rääkimine oli peres väga oluline Vanemad tahtsid, et temast saaks kunstnik Maalimine, graafiline kunst Õppis kunsti Stockholmis, Helsingis ja Pariisis Reisimine 40ndatel avaldasid kõik lapsed oma esimesed raamatud Muumikoomiksid Tove ja Lars Al 1959 koomiksid Lars Lühikest aega kihlatud Elukaaslane Tuulikki Pietilä Muumide tekkelugu Igal aastal viis kuud saarel kalurimajas Kokkupuude looduse ja loomadega Huvi kunsti vastu Väike veidravõitu jõehobu Lähedased inspiratsiooniks tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulp...
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite...
Tartu reisilaevastik XX sajandil Proloog: ,,Juliane Clementine" & ,,Alexander" ,,Dorpat" (,,Liflandija") ,,Jurjew" Väikesed reisiaurikud ,,Pfeil" & ,,Tivoli" ,,Hansa" & ,,Delphin" ,,Tsesarevits Aleksei" ,,Imperator" Sõiduplaanid 1915 C o l u m n 13 2 ,,Sofia" (,,Ilmatar") ,,Endel" & (,,Aleksander"),,Sulev" (,,Flirt") ,,Salme" 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4 ,,Wanemuine" & ,,Taara" ,,Taara" ,,Kungla" (,,Pobeda"),,Wõitja"(Naroova") ,,Laine" & ,,Harry" ,,Torm" ,,Luik" Reisilaevade sadam Mootorpaate: ,,Linda II", ,,Hiil", ,,Udu", ,,Sinilind" Paadisadamad Vabadussilla juures Reeder & Koppa reklaam Väljasõidukohad: Jänese Väljasõidukohad: Kvissental & Ranna Jaanipäev Ran...
Riitused Ohverdamisriitused -*Looma tapmine,et saaks jahi õnne juurde,*inimeste tapmi ,et jumal aitaks inimest vanas Aafrikas tehti nii,*looma pea jätmine altari ette ,et jumal saaks süüa,*tapetud kitse verega kokku määrimine ,et jumal annaks talle väe. Tõrjeriitused-loitsulausumine mingi asja või kellegi vastu nt:karja kaitseks huntide vastu või siis näiteks nõia vastu,amuletti või hõbedase amuletti kandmine libahundi või siis kellegi vastu,püha veega piserdamine kaitseks kellegi vastu,maagiline talitus et keegi teeb midagi sinuga ja see aitab,küüslaaugu kandmine vampiiride vastu Elimineerivad riitused-nõidade põletamine keskajas,libahundi tapmine hõbedase noolega või hõbe kuuliga ,loitsu lugemine ,et teemon välja saada, Siirderiitused-pulmad ennast ühte looma kellegagi,ristimine saad ristivanemad ja jumala õnnistuse,sünnitus lapse saamine ,kroonimis riitus kuningaks saamine või selle sarnane,mat...
november, 2009 30 0 detsember, 2009 31 3 RAHVUSPÜHA ja RIIGIPÜHAD 2009. AASTAL Kuupäev Püha 1. jaanuar uusaasta 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 10. aprill suur reede 12. aprill ülestõusmispühade 1. püha 1. mai kevadpüha 31. mai nelipühade 1. püha 23. juuni võidupüha 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev 25. detsember esimene jõulupüha 26. detsember teine jõulupüha Kursiivis on tähistatud muutuvad pühad, mis järgnevatel aastatel ei ole samal kuupäeval.
ühenduste nimedes tuleb eristada suurtähelist nime ja väiketähelist tüübinimetust. 3. Tartu Ülikooli haridusteaduskond - Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. 4. Postimehe kultuuritoimetus-Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. 5. riigikogu rahanduskomisjon - Asutuste allüksuste ja allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega. 6. jaanipäev - Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 7. isadepäev - Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 8. jõulud - Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 9. november-Tähtpäevade, pühade ja kuude nimetused on väiketähelised. 10. rahvusvaheline balletifestival - Ürituste puhul kasutatakse tavaliselt üldnimesid ja kirjutatakse väikese algustähega. 11
maiustustega kostitasid. Taoline kommertslik tava ei meeldi kahjuks vanematele inimestele, kelle jaoks see on justkui pühade rüvetamine. Nagu kõikide teiste tähtpäevadega, kaasneb ka ülestõusmispühaga eripärased road - pasha, kohupiimapirukad, sai munavõiga, vasikapraad ja sealiha. Väga tore on mune värvida ja muul moel kaunistada ning seejärel neid katki koksida ja vaadata, kelle muna kauem vastu peab. Populaarsust kogub noorte seas jaanipäev, mis tähistab suve algust. Vanasti oli jaanipäev püha sündmus ning tavapärane oli kogu küla kogunemine suure kiige juurde, jaaniussikeste otsimine, üle lõkke hüppamine ning pidutsemine. Selline sündmus ühendas kogu küla ja aitas puhata raskest igapäevasest tööst. Ka nüüd pidutsetakse ja lõõgastutakse jaanipäeval, kuid kahjuks lõpeb sageli kogu üritus alkoholiga liialdamisega. Minul on sellistest kommete muundumisest väga kahju, sest
Albert Kivikas Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). · "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega · "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud · "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli · "Mina" (Tartu 1920) lühijutud · "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud · "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest · "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan · "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt · "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt · "Verine väits" (Berliin 1922) novell · "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan · "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan · "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan · "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne...
MEELEELUNDID Eesti iseloomustamine väliskülalisele kolme meeleelundi kaudu. Koostaja: Ann Hansen Eesti iseloomustamine piltide abil (nägemismeel) Miks ma just need pildid välja tõin? Ma valisin need pildid sellepärast kuna need pildid iseloomustavad hästi Eesti loodust, komdeid(laulupidu, jaanipäev) ja välja tõin ka Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese. (Kaks esimest pilti on minu enda tehtud ning ülejäänud on alla laetud googlest). Eestit iseloomustav muusikapala või heli(kuulmismeel) Eesti hümn https:// www.youtube.com/watch?v=0wwQFsyqy m0 Saaremaa valss-Georg Ots https:// www.youtube.com/watch?v=qHAFMorQSf s Tõnis Mägi- Koit https:// www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6 hQ7Q muusikainstrumendid Parmupill- https:// www.youtube.com/watch?v=IONq0UiQes Q Torupill- https:// www.youtube.com/watch?v=TV...
. , . , , . . , . 1991 . 1 uus aasta 24 (1918) iseseisvuspäev suur reede ülestõusmispühade 1. püha 1 kevadpüha nelipühade 1. püha ( 23 võidupüha ; 1919) 24 jaanipäev 20 (1991) taasiseseisvumispäev 24 jõululaupäev 25, 26 1. ja 2. jõulupüha 15 241 , 39 202 . : · http://www.krugosvet.ru/enc/strany_mira/ESTONIYA.html · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%AD %D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D0%B8%D1%8F · http://images.google.ee/images?hl=et&q=%D0%AD %D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD %D0%B8%D1%8F&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi
Vuodenajat Virossa Talvi Talvi on viroksei TALV. Talvikuukaudet ovat: joulukuu(viroksei:detsember), tammikuu(viroksei:jaanuar) ja helmikuu(veebruar). Talvella on kylmää, pimeää ja sataa lunta. Talvi on todella kaunis, jos on lunta, niin kaikki näytää kuin timanteilta. Päivä on lyhyt ja yö on pitkä. Puiden oksat ovat valkoisia ja jääisiä. Kun on lunta, niin ulkoaluet ovat täynnä lummiukkoa. Usein lapset leikkivat lumisota. Kaikken kaikkiaan talvi on hyvin kylmää(joskus sateinen), luminen, mutta se on kuitenkin todella mukava ja valoisa. Kevät Kevät on viroksei KEVAD. Kevätkuukaudet ovat: maaliskuu(viroksei:Märts), huhtikuu(viroksei:Aprill) ja tokoukuu(viroksei:Mai). Maaliskussa lumi alkaa sulaa ja luonto herräämän. Mutta usein paistaa aurinko. Päivä ja yö ovat noin kaksitoista tuntia. Toukokuussa on lämmintä. Kukkat alkavat nousta ja ulkoilma tuoksu hyvin tuorelta ja puhtaalta. Puissa on vähän vihreää. On mahtolista n...
Albert Kivikas (1898 - 1978) Elu Pärit Olustvere kandist maatöölise perest Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivik...
2. Isikunimest tulnud sõnad. 3. Isikute ümberütlevad nimetused. 3. Loomatõunimetused. 4. Kohanimede ümberütlevad nimetused. 5. Kohanimest tulnud täiendid ja kohanimetuletised. 6. Mitteametlikud nimetused tavakasutuses. 7. Tooteliigid. 8. Sõidukite kõnekeelsed nimetused. 9. Ürituste nimetused. 10. Autasude liigisõnad. 11. Kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad. Paavst, president, ajaloo isa, Emajõe ööbik, napooleonikook, tuhajuhan, jaanipäev, eesti peekon, püramiidide maa, saksa täpsus, vallavolikogu, valitsus, hollandi juust, päevaleht, olümpiamängud, vanalinnapäevad, medal, jaanuar, esmaspäev, jõulud, suur lomp, male maailmameistrivõistlused, esimene üldlaulupidu, maailma karikavõistluste turniir, ülemaailmne noorsoofestival, rakvere raibe, siberi nulg, kreeka pähklipuu, pekingi part, tori hobue, kaukaasia lambakoer, soome kelk, soome saun, türgi diivan, mulgi kapsad, rootsi punane, tallinna kilud
nagu eestlane ja käitud nagu eestlane. Eestlane on see, kes ei ole venelane - eestlane on vaikne ja sõnaaher, sest venelane on jutukas; erinevalt venelasest on eestlane usin ja töökas; eestlase lemmiktoit on teine eestlane, venelane on aga külalislahke ja sõbralik. Eestlased on maarahvas ning on maailma kõige ebausklikum rahvus. Eestlaste lemmikuks tegevuseks on saunas käimine ja alkoholi joomine. Eestlaste suurimaks pühaks on jaanipäev, seda tähistatakse 24.juunil suure lõkkega, olemas on ka kindlasti alkohol ja liha. Eesti mees suhtub naistesse lugupidavalt. Juba väiksest peale pannakse ta toidukotte kandma ja uksi avama. On valmis oma perekonna (või raha) eest minema kasvõi maailma lõppu (või Soome). Eesti mees räägib, arutleb ja lubab kuid tegudeni jõuab harva. Suurimaks hobiks on oma auto parandamine. Selle asemel, et osta uus. Ta oskab absoluutselt kõige abil õllepudelit avada. Tal on
taha huntide juurde jätta. Perenaine ja peremees otsustasid mida teha ja mõtlesid, et võiks koos kasutütre ja suurema pojaga ta üles kasvatada ning panid ta nimeks Tiina. Läks umbes kümme aastat mööda ja poeg pidi endale naise võtma, kuid selle juures oli üks asi millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma, kuna Tiina oli tumedat verd. Oli kätte jõudnud jaanipäev ning kõik mängisid lõbusaid mänge, kuid järsku ühel tühisel mängul, nuku jooksul, sai kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile tiinat, kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum. Kuid pererahvale ning Marile see eriti ei meeldinud ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvale eriti ei meeldinud Tiina ning uskusid Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja.
Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Suureks üllatuseks ei olnud aga ukse taga hunte vaid üks väike tüdruk, kes tõmmati ruttu tuppa. Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemale tüdrukule meeldi Margus väga. On jaanipäev ja mängitakse mänge. Ühel mängul, nuku jooksul, saavad kõik äkitselt teada, et Margus eelistab Tiinat Marile. Siis saab aga Mari väga kurjaks ja karjub Tiinale kõike mida temast arvab, kaasaarvatud seda, et Tiina on libahunt. Ühtäkki vaatavad kõik Tiina poole ja on kuulda, et rahva seas räägitakse Tiinast, mitu korda on kuulda libahundi nime. Tiina hakkab nutma ja jookseb metsa, kutsub veel Margust kaasa, kui poiss temast hoolib, aga Margus ei suuda pere juurest lahkuda
• 1896. aasta üldlaulupeost sai see mitteametlikuks Eesti hümniks, mida lauldi püsti seistes ja paljapäi. • "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" oli Eesti hümniks iseseisvusaastail 1918-1940 ning sai selleks ka pärast taasiseseisvumist aastal 1991. RIIGIPÜHAD • 1. jaanuar- uusaasta • 24. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev • suur reede • ülestõusmispühade 1. püha • 1. mai- kevadpüha • 23. juuni- võidupüha • 24. juuni- jaanipäev • 20 august- taasiseseisvumispäev • 25. 26. detsember- jõulupühad RAHVUSLILL-RUKKILILL • valiti rahvuslilleks 1968 • kohtab sageli rukkipõldudel • rukis tähistab eestlaste põllukultuuri RAHVUSLIND- SUITSUPÄÄSUKE • valiti rahvuslinnuks 23. juunil 1960. a • püha lind, õnnetooja lind RAHVUSKIVI- PAEKIVI • valiti rahvuskiviks 4. mail 1992. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
