XXX ÜLIKOOL XXX INSTITUUT XXX OSAKOND Kaur XXX JÄRVEKAUR JA TEMA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Aleksei XXX Tallinn 2013 Sisukord Üldiselt Järvekaur (Gavia arctica) on kaurlaste sugukonda kuuluv veelind. Järvekaur on hane suurune tumedat värvi lind. Tema selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid. äratuntav on ta veel odaterava noka, pika ja jämeda kaela ning väga lühikese saba järgi. Teda lennus nähes paistavad silma veel teistest lindudest kitsamad tiivad. Kaugemalt võime kuulda järvekauri karedaid madalaid häälitsusi. Levila Järvekaur pesitseb Euraasia ja sageli Alaska lääneosas. Meid on leitud 10 miljoni suuruselt maaalalt
Roomajad kivisisalik rästik nastik vaskuss Linnud · Eestis on kohatud 368 linnuliiki (2008) u 200 liiki on Eestis regulaarsed haudelinnud u 35 liiki on regulaarsed läbirändajad · Eesti rannikumeri on tähtis veelindude pesitsusala (Matsalu, Puhtu, Vilsandi) Linnud siniraag jäälind vaenukägu peoleo Linnud soopart sarvikpütt järvekaur tutkas Linnud merikotkas kalakotkas kassikakk karvasjalg-kakk Lingid (linnud) · http://www.loomaaed.ee/index.php? ide=33,65,101&ndbase=2 · http://www.kotkas.ee/ · http://www.eoy.ee/kodukakk/ Imetajad · Eestis leidub 65 liiki imetajaid neist närilisi on 21 liiki Imetajad Euroopa naarits viigerhüljes lendorav laane-karihiir
kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotkas · Laanepüü · Valge-toonekurg · Rukkirääk · Väikepistrik · Merikotkas · Herilaseviu · Flamingo(1941) Kaitsealused läbirändajad: · Väike-laukhani · Väikeluik · Rabapistrik · Järvekaur · Veetallaja Teised kaitsealused loomaliigid: · Saarmas · Juttselg-kärnkonn · Rabakonn Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad:
a täiendatud versioon. Uues punases raamatus on kasutusel kategooriad: * regionaalselt välja surnud (RE); * äärmiselt ohustatud (CR); * eriti ohustatud (EN); * ohualtid (VU); * ohulähedased (NT); * puuduliku andmestikuga liigid (DD). Lisaks on kasutusel tavaliste liikide puhul tähis (LC), võõrliikidel tähis (NA) ja (NE) nende liikide puhul, kelle haruldust ei ole hinnatud. Eesti punases raamatus on äärmiselt ohustatud liikidena välja toodud näiteks järvekaur, merivart, mustharksaba ja tuttlõoke. Samuti on eriti ohustatud liikideks nimetatud viigerhüljest, rabapüüd, tutkast, roherähni, ohualtiks peetakse ka lendoravat. Mitmete Eesti liikide ohustatuse aste on võrreldes eelmise punase raamatuga muutunud. Kui 1998. aastal hinnati näiteks liike rohekärnkonn, harivesilik ja kivisisalik haruldaseks, siis nüüd on rohekärnkonn äärmiselt ohustatud ja harivesilik ning kivisisalik ohualtid. Samas on ka positiivseid trende: võrreldes 1998
Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on Läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks. Eriti külalisterohke on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud; merelinnud: mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk- lagle, jääkajakas, kormoran, mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, aul, mustvaeras. Väiksemal arvul talvituvad need linnud ka mere idaosa, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad veel väike luik, kühm-nokk luik, jääkaur, meririsla, sõtkas. Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · Rändlind Kormoran Valgepõsk-lagle Läbirandajad. Läänemere kaudu kulgeb nn.
mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- mätaste alaosas ja mätaste vahel Loomad Puudega kaetud rabaosad on palju loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt Roomajatest leidub arusisalikku, raba servaaladel rästikut või vaskussi Kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn, kes elavad rohkesti laugastes Veelind- järvekaur Arusisalik Raba tingimused Esineb palju laukaid Suure happesusega Vesi on puhas ning tõmmu värvusega ja pisut mõrkja maitsega, mille annavad sellele humiinained Sademetest ja sooveest toituv umbjärv Järves puudub taimestik Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Tingimused/tegurid antud koosluse püsimajäämiseks Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda
maatike ja elustiku mitmekesisus. 4. Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmset konkurentsist tulenevad edukusenõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Punane raamat: Raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Äärmiselt ohutatuna on välja toodud järvekaur, merivart, must-karksaba ja tuttlõoke. Tähtsamad rahvusvahelised konventsioonid: 1. CITES e. Washingtoni konventsioon- loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. 2. Ramsari- rahvusvahline märgalade kaitse 3. Berni- Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse. 4. Rio de Janeiro- bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.
Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja Veelendlane Tiigilendlane Tõmmulendlane
Pesa on kurvitsale tüüpiline - kõrtega väheselt vooderdatud maapinnalohk varjavate põõsaste või noore puu all. Täiskurnas on 4 kreemjat hallide koorelaikude ja ruugete väikeste pealislaikudega kirjatud muna. Esimene kurn on täis aprilli lõpul - mai algul. Kui esimene kurn peaks mingil põhjusel hävinema, esineb tal ka järelkurni, mis aga ei ole tavaliselt enam nii suured. Ohustatus ja kaitse: Looduskaitse alla ei kuulu. Järvekaur Levik: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika arktiline, subarktiline ja boreaalne vööde. Eestis haudelind rabadel. Toitumine: Peamiselt kalatoiduline. Eestis võib sooritada toiduotsinguil ka 40 km rändeid sisemaa rabajärvedelt merele. Pesitsemine: Peamiselt tundra- ja taigavööndis, rabaveekogudel
Metsa- ja soomassiivid ning hõre inimasustus pakuvad eluvõimaluse liigirikkale ja omapärasele loomastikule. Isendid, mille elupaiku kaitstakse on: rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Maastikurajoon on pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning ka metsis, sookurg ja teder. Linnuliigid, mille isendite elupaiku Põhja-Kõrvemaa linnualal kaitstakse on: kaljukotkas (looduskaitse I kaitsekategooria liik), sõtkas, laululuik, järvekaur, nõmmelõoke, rüüt, teder, metsis, mudatilder, heletilder ja sinikael-part. Põhja-Kõrvemaa on ka näiteks kivisisaliku (II kaitsekategooria) ning suurkiskjate elupaigaks. Tavalisemate loomaliikide kõrval elavad siin karud, ilvesed. Ka Euroopa naarits ei ole veel täiesti kadunud. 2. ANALÜÜS PIIRKONNA LOODUSRESSURSSIDEST JA -TINGIMUSTEST LÄHTUVAT KASUTUSPOTENTSIAALIST Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana
o Ei lasta jänest lasta o Ei lasta karu lasta o ÜKS AGA ON: Käo poolt petetule saab osaks erakordne SEAÕNN! Kured lähevad - söögikord 2. korrale Jüripäev - Mihklipäev - 3 söögikorda Pasknäär - kõhulahtisus Kivitäks - Karjased löövad jalad vastu kive Saapamees - kasetoht saapa sees kriuksus; näha, õigemini kuulda, rikkurit Tikutaja - karjased löövad end vastu oksatikke Kakerdaja - hakkad kakerdama, ader ei püsi vaos (Järvekaur) Linalind - vilets linaõnn Tegevused 1. Kuuleb - kuulis 1x 2. Nägemine (kured kuulda, haned näha, luiged lugeda) 3. Varjamine 4. Situtamine (õnn on hilisem tõlgendus) Hingede ümberpaiknemine - Maagiline kontaktsus Kehaline kontakt 1. Kallistamine 2. Hammustamine 3. Suudlemine 4. Suguühe 5. Kehaeritised 6. Puudutus - vargne puudutus 7. Söömine 8. Joomine (sipelgapesa lugu, viinapudel tuleb jaaniööl ära juua) 9
suur-konnakotkas (Kuresoo, 1998). Nigula raba Nigula on väikesepoolne ja ilus Lääne-Eestile tüüpiline raba (Kuresoo, 1998). Raba pindala on 4651 ha (Aasma, 2008). Nigulale annavad võlu otse rabaservas paiknev Järve järv ja põlismetsaga kaetud soosaared (Kuresoo, 1998). Nigula raba liideti Ramsari alaks 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Nigula raba linnustik on vaatlusaja jooksul palju muutunud- muu hulgas ei pesitse seal enam järvekaur, rabapistrik ja rabapüü (Kuresoo, 1998). Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on loodud 1993. aastal suurte soode, lammimetsade ja- niitude kaitseks (Kuresoo, 1998). Soomaa rahvuspark hõlmab 37 169 hektarit ja Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Soomaa rahvuspark on omapärase ja huvitava loodusmaastikuga ja asub Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kaitseala põhiosa hõlmavad suured rabamassiivid Kuresoo, Öördi, Kikepera ja Valgeraba
sarvikpütt, tuttpütt, naerukajakas, väikekajakas, jõgitiir, mustviires, väiketüll, vihitaja, veetallaja, rookana, tiigikana, vesikana, hüüp, Talvitajad, läbirändajad ja eksikülalised: Läänemerel ja selle rannikul võib kõigil aastaaegadel, eriti aga kevadel, sügisel ja talvel, kohata arvukalt kohapeal mittepesitsevaid linde. Talikülalised on järgmised linnud: mustlagle, valgepõsk-lagle, jääkajaks, kormoran, järvekaur, punakurk-kaur, mustvares, laululuik, väikeluik, kühmnkk-luik, jääkaur, meririsla, leetelind ja sõtkas. Läbirändavad linnud on järgmised: plüü, vöötsaba-vigle, suurrisla, kõvernokk-risla, väikerisla, laisaba-änn, pikksaba-änn, sarvikulõoke, suur-laukhani, alk jt. eksikülalised on järgmised linnud: kolmvarvas-kajakas, väiketirk, lühinokk-tirk ja jämenokk-veetallaja. 14. RAND JA RANNATAIMI Eesti mererandade maismaa osa on vaheldusrikas
ligipääsetav, oli kujunenud omaette lindude reservaadiks. Asustus püsis kõrge 1956 aastal oli umbes 10 paari haudelinde 1km2 kohta, värvulisi sinna hulka ei arvestatud. Praeguseks on see siirdesoo Narva veehoidla mõjul muutunud lindudele liiga märjaks ja asustus on tunduvalt vähenenud. Praegusel ajal pesitseb siinsetel aladel merikotkas, kaljukotkas, madukotkas ja rabapüü (Viimaste 50% Eesti asurkonnast asub just seal). 2. Kategooria liikidest pesitseb soostiku alal järvekaur, laululuik, väikepistrik, metsis, kassikakk jt (vähemalt 12 liiki). Puhatu raba läänemassiivil võib leida heletildrit, mudatildrit. Lisaks pesitsevad soostikus veel mustsaba-vigle, Lauksoo raba kagu osas väikekoovitaja. Samuti võib kohata sookurge, rüüta, punajalg-tildrit. Üldse on Puhatu aladelt leitud 111 linnuliiki [], [], [] Joonis 17 Kaljukotkas ( http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/lkpildid/art0707kotkadkaljukotkas.jpg ) Joonis 18 Metsis ( http://www
Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad.Taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumihulka kuuluvad organismid ja kalamaimud) Järveloomastik. Järvede loomhõljum (zooplankton), põhjaloomastik, teised selgrootud- vesikirp,vesilest,vesikiil,sinikiil,sõudur Järvekalad rääbis, arven,haug,latikas,kiisk,särg Kahepaiksed ja roomajad-hari-, tähnikvesilik,vee-, tiigi-,järvekonn/nastik Lindude ja imetajate- laululuik,tuttvart,järvekaur,tuttpütt,hüüp/ kobras,saarmas,ondatra, mügri,nahkhiir. VIII Jõed Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed- on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas,kõrgemalt madalamale. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Pikim vohandu- 162km; Pärnu, Pedja,Põltsama. Suurimalangusega Piusa Vesikonnad: (Soome lahe-, Liivi lahe-, Narva-Peipsi vesikond, Saarte veekogud).
rohe-kärnkonn, peipsi siig, peipsi tint, suur-konnakotkas ja Kuidas punane nimestik tekib järvekaur. Viimane punane nimestik erineb mitmes mõttes varasematest, sest hindamise Viimase kümne aasta jooksul on meie loodusest kadunud aluseks võeti IUCN-i välja töötatud uued reeglid
Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks. Eriti külalisterohkem on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud, merelinnud, mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk-lagle, jääkajakas, kormoran. Mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, aul, mustvaeras. Väiksemalt arvul talvituvad need linnud ka mere idaosas, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad veel väike luik, kühmnokk luik, jääkaur, meririsla, sõtkas. Kühmnokk-luik -Eestis pesitsev suurim veelind -nokal on must kühm -tugev ühtekuuluvustunne -rändlind Läbirändajad. Läänemere kaudu kulgeb nn. Valge mere – Läänemere rändemagistraal, mida
tõenäoliselt hävinud) kategoorias 2, 1. (eriti ohustatud) kategoorias 7, 2. (ohualtid) kategoorias 8, 3. (haruldased) kategoorias 19, 4. (tähelepanu väärivad) kategoorias 11 ja 5. (määratlemata) kategoorias 9 linnuliiki. 2008. aasta veebipõhises punases raamatus kuulub Eestis hävinute kategooriasse habekakk, punakurk-kaur, rabapistrik ja veetallaja; äärmiselt ohustatute kategooriasse järvekaur, madukotkas, merivart, must-harksaba, siniraag, suur- konnakotkas, tuttlõoke ja väike-laukhani; ohustatute kategooriasse kirjuhahk, must- toonekurg, rabapüü, roherähn, sooräts, soorüdi, tutkas ja tõmmukajakas; ohualdiste kategooriasse 21 ja ohulähedaste kategooriasse 31 liiki. Praegu kuulub looduskaitse I kaitsekategooriasse 14 (must-toonekurg, väike-laukhani, konnakotkad (väike- ja suur-konnakotkas), meri-, madu-, kalju- ja kalakotkas,
annaabi.ee 
