Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning suke...
MUTT Mutt on väike tömbi kehaga, lühikese, musta karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, puuduvad mutil kõrvalestad, kõrvaavasid ja suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. ...
Eestis on hiireviu kõikjal levinud tavaline haudelind. Toitumine: Saaki varitseb õhus käratult tiireldes või kuskil kõrgemal kohal vaikselt varitsedes. Toitub valdavalt hiirtest, mügridest, värvulistest, noortest kanalistest ja partidest. Ründab ka kodukanu, eriti kui need veel noored on. Pesitsemine: Pesapuuks valib enamasti kuuse või männi, harvem mõne lehtpuu. Sama pesa võib hiireviu kasutada aastaid, kusjuures iga pesitsuskorra eel lisatakse pessa värskeid oksi. Täiskurna 2...4 munaga leiab aprilli lõpul. Munad on valged, kaetud roostepruunide, kollaste ja hallikate laikudega.
org/wiki/Koolibrilased) Koolibri erakordselt tõhus süda lööb 1200 korda minutis ehk 20 korda sekundis. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm). Koolibritel, nagu enamikel organismidel kiire ainevahetusega, on lühike eluaeg ja paljudel surevad juba esimesel eluaastal. Neil, kes esimese aasta üle elavad, on keskmine eluiga 3-4 aastat. (http://en.wikipedia.org/wiki/Hummingbird järgi) http://haikudo.wordpress.com/2007/10/20/joy-of-hummingbirds-a-gunsaku/ PESITSEMINE Koolibrid pesitsevad jaanuari-ning augustikuu vahelisel perioodil, ajal, mil õitsevad tema lemmikpõõsad. Isaslind tunneb emase vastu huvi lühikest aega. Ta võlub emaslindu hoogsa kaarja lennuga. Väikestesse parvedesse kogunevad koolibrid vaid pesitsusajal. Paaritumise järel isaslind eemaldub ja jätab pesitsemise ning järeltulijate kasvatamisega seotud mured emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda,
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka
Vesipapp jookseb, ujub ja sukeldub hästi. ● Toitu otsides jookseb vee all mööda kivist ● põhja. ● Lend on tal jõuline ja hoogne. Sageli istub veepinna kohal lepajuurel, ● oksatüükal või veest välja ulatuval kivil. Toitumine ● Toiduks on väikesed veeselgrootud, peamiselt putukad. ● Samuti võib toituda väikestest kaladest. ● Hangib toidu veest või vee ligidalt. Võib toitu otsides joosta ● mööda veepõhja. Pesitsemine ● Massiivne pesa rajatakse kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. ● Aprilli lõpul muneb emaslind 4-6 muna. ● Pojad haub välja peamiselt emalind. Poegade areng ● Pesast väljudes oskavad pojad hästi ujuda ja sukelduda. ● Peagi õpivad selgeks ka lendamise. Koht ökosüsteemis ● Väga huvitavate elukommetega lind. ● Märkimisväärset kasu ega kahju ei too kellelegi. Ohustatus ja kaitse ● Kuulub kaitsealuste
Referaat LINAVÄSTRIK Linavästrik Linavästrik, ladina keelse nimetusega Motacilla alba on umbes varblase suurune, saledam, aga väga pika sabaga värvuliste seltsi kuuluv lind. Linavästriku alapool on valge, selg tuhkhall, kurgualusel ja rinnal ilutseb suur must laik, kiirul must mütsike. Oma pikkadel peenikestel jalgadel võib ta väga kiiresti ja osavalt mööda maapinda joosta. Linavästrik on tuntud kogu Euraasias (v.a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel). Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind. Linavästrik elab peamiselt inimasustuse läheduses. Eestis ligikaudu 50-100 000 paari. Kaalub 20...23 grammi. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke. Linavästriku sugulased, kes meie mail elavad, on alati seotud veega: lambahänilast ja haruldast jõgivästrikku veest eemal ei kohtagi. Linavästrik elab mererannal ning...
Gümnaasium 9.B KLASS MISSUGUSED ON KAELKIRJAKU ELUVIISID? referaat Juhendaja õpetaja: 2008 SISUKORD SISSEJUAHTUS..................................................................................................................................3 1 KAELKIRJAKLASED........................................................................................................................4 KAELKIRJAKU ELUPAIK..................................................................................
Pea ja puguala on reeglina tumedamad. [ 1; 2009, 11, 17. ] · Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Päevane toituvajadus on 1-2 madu, pesapoeg vajab päevas 120-150 grammi toitu. [ 2; 2009, 11, 17. ] [ 3; 2009, 11, 17. ] · Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas. Iga aastal ehitatakse uus, suhteliselt väike pesa männi ladvaossa, kuhu mai keskel munetakse ainult üks valkjas muna. Haudumine vältab poolteist kuud ning poeg veedab pesas kaks ja pool kuud seega on keskmine Eesti suvi liiga lühike madukotka edukaks pesitsemiseks. Viimati leiti madukotka pesa Eestis 1970. aastate algul. [ 2; 2009, 11, 17. ]
KOTKAD MERIKOTKAS Eesti suurim röövlind; tiibade siruulatus ulatub 200-245 cm ja kehakaal kuni 6 kg; vana lind: üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun;
................................................. Merikotkas................................................................................................... Tutvustus............................................................................................. Kirjeldus............................................................................................. Toitumine............................................................................................ Pesitsemine.......................................................................................... Levik.................................................................................................. Kaljukotkas................................................................................................... Tutvustus............................................................................................. Kirjeldus..........................................................
samuti valge-toonekure alamliigina. Välimus Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Levik Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed. Eestis on levila põhjapiiril. Pesitsemine ja elupaigad Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastselinna lossi lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind. Kõige tihedam asurkond on Leedus ja Poolas. Toitumine Valge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest. Valge-toonekurg on Saksamaa, Poola ja Leedu rahvuslind Süstemaatiline kuuluvus
emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid väiksema kurna. Mai teisel poolel pojad kooruvad ja on kohe võimelised iseseisvalt toitu otsima. Kahenädalaselt on nad juba lennuvõimelised. Sügisel kogunevad tedred salkadesse, et koos talv üle elada. Elupaik ja -viis Elutseb põõsassoodel ja -rabadel, puisniitudel ja hõredates metsades. Toituma lendab tihti põldudele ja kultuurniitudele. Pesitsemine Teder on polügaamne liik, iseloomulik on isaslindude seltsingulised mängud kevadel ja ainult emaslindude osavõtt haudumisel ning pesakonna hooldamisel. Mänguperioodi algus sõltub ilmastikust, varakevadel algab see juba märtsi algul, hiliskevadel võib see alata aga alles aprillis. Mänguplatsil on igal isaslinnul vastavalt tema positsioonile hierarhias kindel koht. Kõige "paremad" linnud on platsi keskel, kehvemad äärealadel. Mäng lõpeb mais. Pesalohu kraabib varjatud kohta
SOOKURG Koostas: Kristiina veelaid Eestis Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi Kuna sookurg on meil nii vähearvukas ja teda söödava liha pärast ka rohke küttimise oht hirmutab, siis on ta looduskaitse all pesitsemine Pesaehituseks valivad nad kuivema lageda ala Ehitusmeister sookurg pole ja nii piirdub ta lihtsalt pinnalohu vooderdamisega kõrte abil Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega Pojad on pesahülgajad Mune on tal kaks pesitsemine Pärissulstikkujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima Toit Toit on sookurel peamiselt taimne:
vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Pesapuuks on kaljukotkad valinud enamasti männi, vaid üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval. Mõnikord on ühel paaril
Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab merikotkapaar tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad merikotkad kohendama juba kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 13 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa
Valge toonekurg Tarvi Langus 6.Klass Mõniste kool Sisukord Sissejuhatus Levik Pesitsemine Toitumine Veel pilte Sissejuhatus Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Valge-toonekurg on looduskaitse all. Tema kaitsmisele saab kaasa
Jõhvi Gümnaasim Eesti aasta 1997 Helen Valk 7.B Õpetaja Tiina Gaskov Sisukord 1. Sookurg 2. Eluviis 3. Välimus 4. Pesitsemine 5. Toitumine 6. Pereelu 7. Vaenlased Kasutatud kirjandus. a.i.1.a.i.1. http://www.looduspilt.ee/loodusop e/?page=liigitutvustused_liik&id=18 a.i.1.a.i.2. http://et.wikipedia.org/wiki/Sooku rg a.i.1.a.i.3. http://www.eestiloodus.ee/index.p hp?artikkel=2549 a.ii) Eluviis Sookured on suurepärase nägemisega ja kuulmisega linnud. Nad on üsna
REFERAAT BIOLOOGIA Tallinna Polütehnikum KALJUKOTKAS R.R TA-09 Õp. Eha Lõoke Tallinn 2010 SISUKORD 1.Eesti kotkad 2. Välitunnused 3.Pesitsemine looduses 4. Toitumine ja saagi püüdmine 5.Levikja arvukus 6.Kaljukotkaste kaitse 7.Kasutatud kirjandus 8.Pildid Eesti kotkad Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse
musträhn Koostas: Kristiina Veelaid · Musträhn on Eesti suurim rähn · Ta võib kaaluda umbes 300 g · Levinud on ta nii Euroopas kui ka Aasias · Erinevalt teistest Eesti rähnidest on ta süsimust, läikiva seljaga · Tihti tegutseb poolpõlenud puudel · Musträhn kuulub looduskaitse alla · Liiginimi ladina keeles -Dryocopus martius · On paigalind · tiivad on tal ümaratipulised · Levinuim rahvapärane nimi on vahest ehk nõgikikas. · Pesitsemine algab juba märtsikuus · Algul on pojad väga pisikesed · Põhitoiduks on musträhnil putukad ja nende vastsed · Puidukahjurite hävitajana on metsale üks kasulikemaid linde · Pesakoopa raiub musträhn tavaliselt haava- või männitüvesse · Haudumine kestab 12...14 päeva · Muneb 3-5 muna · Pesitsemisest annab märku isaslinnu vali trummeldamine
Uulu põhikool Bioloogia OLIVER STIMMER 7. KLASS SUITSUPÄÄSUKE Referaat Juhendaja: Anu tammik Uulu 2006 Sisukord Sisukord Lehekülg 2 Sissejuhatus Lehekülg 3 Elupaik ja viis Lehekülg 4 Ränne Lehekülg 4 Toitumine Lehekülg 4 Pesitsemine Lehekülg 4 Areng Lehekülg 4 Levik Lehekülg 4 Pilt Lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds Lehekülg 6 2 Suitsupääsuke Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks
REFERAAT Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................. 3 I Sisu 1.1. Leviala............................................................................ 4 1.2. Välimus........................................................................... 4 1.3. Eluviis ........................................................................... 5 1.4. Elupaik ja pesitsemine .................................................. 5 1.5. Rõngastumine ja eluviis................................................. 6 Pildid............................................................................................... 7 Kokkuvõte....................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus........................................................................ 9
rändab suure parvena. Parved kogunevad ööbima roostikesse ning sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Nad söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblikud, liblikaröövikud), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Ta sööb väga suures hulgas kahjureid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele või räästa alla. Igal aastal ehitab ta uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Nad valmistavad oma pesad märjast mudast, niisutavad süljega, panevad vahele rohukõrsi ja karvu ning saavad tugeva kausikese. Seest vooderdatakse pehmete rohukõrtega, sulgedega ja karvadega, mida püütakse sageli õhust. Esimeses kurnas on neil 4-6 muna, teises 3-5.Emaslind haub 14- 15 päeva, jaheda ilma korral
Kalamaja Põhikool Uurimustöö Hiireviu Õpilane: Carmen Suurkivi Õpetaja: Silvia Luts 2015 Sisukord 1. Aastalind 2015................................................................................................ 2 2. Välimus............................................................................................................ 2 3. Pesitsemine..................................................................................................... 3 4. Toitumine......................................................................................................... 3 5. Levik ja arvukus............................................................................................... 3 6. Looduskaitse................................................................................................... 4 7. Huvitavat..........................
Teemanttuvi Kirjeldus Nad on väikesed umbes 19-21 cm. pikkused linnud ehk veidi suuremad kui kanaarilinnud ja nende kaal on 45g . Neil on teemanti sarnased täpid tiibadel, hallikas/valge värvus ja oranzid silmad. Nende eluiga on umbes 10 aastat. Käitumine Kui nad lendavad võivad nende tiivad teha vilistavad häält. Enamasti söövad nad rohtu , kuid neile maitseb ka vintide või papagoide söögisegud. Veel söövad nad sipelgaid. Pesitsemine Sugu saab neil määrata alles 6 kuuselt. Lõuna-Austraalias pesitsevad nad tavaliselt kevadel vihma ajal. Pesitsemiseks vajavad nad pesa, mille saab osta loomapoest (nt. kanaari linnu pesa) . Pesamaterjaliks sobib kuivanud roht ja võrsed. Emane muneb 1-2 muna , mis peaks kooruma 13-14 päeva pärast. Pojad suudavad lennata umbes 2 nädalaselt. Kui pojad on võõrutatud, siis soovitatakse ettevaatuse pärast pojad vanematest eemaldada, kuna vanemad võivad vägivaldseks muutuda, püüdes neid
2007 Pildid Iseloomulikud omadused: kuni 1 m pikkune kuni 1,6 kg üleni koobalt sinine kohati tumedam kohati heledam tiivapikkus on 36,5 cm Toiduks on troopilised puuviljad ja limused Levila Hüatsint-siniaara asustab madalikel kasvavaid vihmametsi Levib Põhja- ja Kesk- Brasiilias, Loode- Paraguias ja Ida-Boliivias Pesitsemine Pesitsusaeg algab juulis ja lõpeb detsembris Pesa asub tavaliselt mõnes puuõõnes Mune 2-3 haudumine 27-30 päeva Kasvatavad ainult üles 1 poja Kohastumused Võimas ja tugev nokk, et puuvilju süüa Kummiviigipuu e. Kummipuu Ficus elastica Pildid Iseloomulikud omadused 20-25 m kõrge
• Linnu üldpikkus: 90–98 cm • Tiibade siruulatus: 175–195 cm • Linnud kaaluvad: 1–2 kg • Hallikasvalge sulestik • Tugev roosakollane nokk • Lendavad aeglaselt ja hoiavad pikka kaela • Tüüpiline eluiga on 5 aastat Elupaik • Hallhaigrid asuvad Lõuna-, Kesk- ja Ida-Eesti metsades veekogude läheduses.. • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja Aafrikas • Pesitsevad kolooniates. Pesitsemine • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja samuti Aafrikas • Suur pesa asub puuladvas ja koosneb kuivanud okstest. • Emane hallhaigur muneb märtsis- aprillis pessa 3-5 muna. • Noorlinnud saavad lennuvõimelisteks 55 päeva vanuselt ja suguküpseks 2 aastaselt. Toit Sööb peamiselt: • prügikalu • putukaid • vähke ja konni • kulleseid, sisalikke • madusid, närilisi jm. Eluviis
• Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma teravaid küüniseid ja nokka. • Nokk sobib hästi saagi kandmiseks ja tükeldamiseks. Kodukaku pesitsemine • Pesitseb märtsist aprillini • Pesapaigaks eelistab ta õõnsustega puid. • Pesa tunneb ära tema ebameeldiva lõhna ja omapärase vooderduse poolest, milleks on tema enda räppetompude ja kõdunenud puupuru segu. • Muneb tavaliselt 2-5 muna. • Haudumine kestab 30 päeva. • Pojad on pesahoidjad. Kodukaku pojad • Kooruvad eri aegadel. • Väljuvad pesast pooleldi udusulgedes. • Lendama hakkavad 30-35 päevaselt. Kodukaku talvitumine
NAERUKAJAKAS NAERUKAJAKAS VÄLIMUS ELUPAIK Elab mitmesuguste veekogude läheduses jõed, järved, rannaäärsed alad, kus toimub ka koloonialine pesitsemine. Üle kogu Eesti võime teda kohata nii mere ääres kui ka sisevetel, sageli salkadena ka põldudel. Esimesed teated Eestis leidumise kohta on 1870. aastast, mil liik hakkas kiirelt levima põhja poole. Üldlevila on Euraasia mandri keskosa Suurbritanniast ja Islandist Vaikse ookeanini, põhjapiiriks Kesk Skandinaavia , PõhjaSoome ja Arhangelski joon. TOITUMINE Toit on peamiselt loomne putukad, nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired,
Euraasias. Eestis leiab hahka eelkõige LääneEesti saartel ja teda leidub ka Põhja Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule. Ta pesitseb peaaegu eranditult väikestel meresaartel tavaliselt rannaroostikus Toitumine: Hahk toitub limustest, eriti tähtsal kohal on rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Areng: Pojad kooruvad juba alates mai keskpaigast ja lennuvõimestuvad juulis augustis. Juunis lahkuvad isalinnud kaugetele meresaartele sulgima. Pesitsemine: Pesa rajab lagedale rannavallile või põõsa alla kraabitud lohku. Pesa vooderdab ohtralt udusulgedega. Kurnas on 38 rohekakoorelist muna. Haudumine algab mai esimesel poolel. Vaenlastest: Haha põhivaenlaseks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toituvad enamik suuri kajakaid just hahapoegadest. Üks hahapoeg on paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Rahvapärased nimetused: Holmivedjas, ahk, vaagalind, pugupart, eiderani, lann, koha.
Külastuskeskuse auditooriumis on võimalik vaadata tasuta slaidiprogrammi (17 minutit, eesti ja inglise keeles; subtiitrivalikud saksa, soome, vene ning prantsuse keeles). Ekspositsiooni ruumides on võimalik vaadata ajutisi näituseid. Piirangud külastamisele Loodus ei pruugi taluda igal pool võrdselt inimese tegevust. Osad looma ja linnuliigid võivad isegi ühe inimese käimist pesa juures peljata ning nii võib ebaõnnestuda pesitsemine ning hukkuda pojad. Eriti tundlikud on inimese tegevusele linnud, aga samuti võivad osad taimekooslused või maastikud olla liialt õrnad selleks, et nendel massiliselt käia. Seetõttu on kehtestatud teatud piirangud liikumisele ka Lahemaal. Palume neist kinni pidada ning käia kohtades, kus selle võimalik mõju on väiksem. XXXX
Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas või rohekas helk. Valgeid sulgi on sabal ja tiibadel. Äärmised tüürsuled on lüürakujuliselt järsult väljapoole painutatud. Kulmude peal on punakas näsa. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. Emaslind on ühtlaselt viiruline ookerpruun või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased. Pesitsemine ● Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on kanarbiku sees hästi peidus. Kurnas on aprilli lõpus 6–12 muna. Munad on kollakasvalged, nõrkade plekkidega. Haub ainult emaslind, haudumine kestab 24–29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 15–20 päevaga. ● Aastal 2008 valiti teder Eesti aasta linnuks. Toitumine, elupaik ja liikumine
Üldine info • Kaljukotkas (Aquila chrysaėtos) on suur kiskja • Ta on looduskaitse all ja kuulub kaitstavate liikide 1. kategooriasse • Kaljukotkal puuduvad looduslikud vaenlased • Eestis on kaljukotkas paigalind • Eestis pesitsevad 40-50 paari (2002) • Alates 17.sajandist on teda tagaaetud Välimus Emased Isased Üldpikkus 90-100cm 75-90cm Tiibade siruulatus 200-230cm 190-210cm Kehakaal 3,8-6,7kg 2,8-4,6kg Pesitsemine • Ta pesitseb kaljude küljes (eriti koobastes) või kõrgetel puudel • Nende pesad võivad olla u 1,3m läbimõõdus ja 0,7 kuni 1,1m kõrged • Pesa ehitatakse tugevatest okstest ja on polsterdatud lehtedega ja muude pehmete materjalidega • Emane lind muneb tavaliselt 3 või 4 päeva jooksul 2 muna • Väga tihti tapab vanem tibu noorema • Esimestel päevadel on tibu täiesti valge, pärast 9-15 päeva muutuvad suled tumedamaks ja tugevamaks Jahtimine
................................................................................................. 4 2.Leviala ja arvukus.................................................................................................... 6 3.Eluviis...................................................................................................................... 7 4.Toitumine................................................................................................................. 8 5.Pojad ja pesitsemine................................................................................................ 9 6.Lendorava kaitse................................................................................................... 10 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 12
Kägu Cuculus canorus Cuckoo Kägu http://muusika24.ee/Eesti/item/24992 Lühikirjeldus Suurus: Keha pikkus kuni 40 cm, tiiva pikkus u 22 cm, saba pikkus u 18 cm. Mass: u 100 g Välimus: Kägu sarnaneb raudkullile. Iseloomulik on tema mitmeastmeline saba. Emaslinnu põhivärvitooniks on pruun, isaslinnul on see aga hall. Arvukus : Eestis arvatakse pesitsevat 20...50 tuhat paari. Pesitsemine Sigimisaeg: aprilli lõpp-juuli keskpaik Emaslind muneb 1...3-päevaste vahedega u 20 muna (u 3 g) Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud liigi pessa (eelistatakse linavästrikke). Osa kasuemasid vabaneb võõrast munast, teised jätavad pesa maha ja kolmandad ei reageeri muutusele üldse. Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval. Areng Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem Kasvab väga kiiresti.
JÄÄLIND (Alcedo Atthis) Ingrid Mölder 6.a Tallinna Reaalkool Välimus Jäälind on: varblase suurune pika terava nokaga Joonis 1 sinise selja ja oranzika kõhualusega Rayker, 2010 Jäälind elab keskmiselt 7 aastat. Toit, elukoht ja eluviis toitub väikestest kaladest väga hea kalapüüdja varitseb toitu elab kiirevooluliste jõgede/ojade ääres uuristab pesakoopa järsku kaldasse arglik päevase eluviisiga Pesitsemine Paarid kohtuvad kevadel Isalind annab pulmakingi: kala Pulmalend: madal lend veekogu kohal samal ajal häälitsedes Aastas kasvatatakse 1-3 pesakonda. Hautakse 20 päeva Levik Jäälinnud: on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis rändavad lõunasse enne veekogude külmumist naasevad Eestisse märtsis-aprillis Mõned jäälinnud jäävad Eestisse ka talveks. Arvukus, kaitse ja vaenlased Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde Jäälinnud on looduskaitse 2. kategooriasse
ÄMBLIK > KURVITS > REBANE MARDIKAD > PARDIPOJAD > KOTKAD SÄÄSED > ALPI RISLA > KOTKAS VIHMAUSS > MUTT > HIIREVIU Karjatamine või niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele. Avarad rannaniidud arenevad tasastel ja madalatel randadel. Järskudel, tuultele ja lainetele avatud randadel on rannaniidud kitsad soolakud, st. sooldunud muldadega ja taimede poolest vaesed lõigud Soolakutel kasvavad soolataluvad taimed, näiteks soolarohi, rand-sõlmhein, rand- soodahein ja nadahein. Lääne-Eesti mandriosa ja saared on seevastu rannaniitude poolest väga rikkad.
...............4 Eluviis.................................................................................................................................................... 5 Toitumine............................................................................................................................................... 6 Lendorav talvel......................................................................................................................................7 Pojad ja pesitsemine.............................................................................................................................8 Lendorava kaitse...................................................................................................................................9 Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks ,et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada. Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas,
Referaat Metsvint Klass: 6.b Tallinn 2016 Sisukord 1. Metsvindi üldiseloomustus 4 1.1 Välimus 4 1.2 Toitumine 5 1.3 Häälitsused ja laul 6 2. Metsvindi eluviis 7 2.1 Levik 7 2.2 Igapäevane elu 7 2.2 Pesitsemine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan ma Teile metsvinti. Räägin töö peatükkides lähemalt metsvindi välimusest, harjumustest, pesitsusest ja üldiselt nende elust. Kasutasin töös erinevaid veebiallikaid. Valisin antud teema, sellepärast, et mulle meeldivad väga Eesti metsalinnud.
nad letargiasse (soikeseisundisse). Kohastumine on organismidele omadus sobitada oma uute keskkonnatingimustega. Kõikidele organismidele on väga oluline vesi. Kõrbetaimed on kohastunud kasvma vähese veega (pikk juurestik, kitsad karvased lehed, et vesi ei auraks või vahajas välimus). Väga oluline on kohastumine toidu saamiseks kõigil organismidel. Organismide kooselu Koloonialisus on ühe liigi isendite elamine või pesitsemine väikesel territooriumil. Näiteks on kolooniad sipelgatel, künnivares, kajakatel tiirudel, ümisejad jt. Koos elades on ohutum keegi valvab või koos aetakse vaenlane ära. Ühiselt on ka lihtsam saaki hankida. Sümboos kahe erinevasse liiki kuuluvad organismi vastastiku kasulik kooselu. Loosuses esineb sümboosi võrdlemisi palju. Näiteks seened ja puud. Seeneniidistik saab puu juurtest orgaanilisi aineid oma eluks, kuid puu juured saavad tänu seentele vett ja mineraalaineid.
keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad), ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja männikud. Pesa ehitab suurtest roigastest männi või haava ladvaossa. Pesapaigad on põlised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad
kakuline. Kirjeldus Kõrvukräts on hakist veidi suurem pruunikaskollane lind. Linnu saba on sama pikk, kui tema keha ning altpoolt heledam kui pealtpoolt. Linnu pead ehivad sulgedest kõrvad, mis linnu rahulikus olekus on langetatud ja seetõttu raskesti märgatavad. Linnu silmade ümbruses on ainult hallikaspruunid suled, silmad ise on oranzpunased. Kõrvukrätsu nokk on must nagu küünedki. Kõrvukrätsu keskmine kaal on 290 g ja tiibade siruulatus 84-95 sentimeetrit. Elupaik ja pesitsemine Kõrvukräts on kultuurmaastiku lind, kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades, taluparkides ja kõrgetes kuusehekkides, sageli ka aedlinnades ja linnaparkides. Kõrvukräts on avaspesitseja tehes oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse. Pesas on 3-7 valget muna. Eestimaal on täiskurni leitud alates märtsi lõpust. Haudumine kestab 27-32 päeva. Kolme kuni kolme ja poole nädalased pojad ronivad pesast ja varjavad ennast meisterlikult puuvõrades
Referaat Pruunkaru 8a klass Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Tallinn 2009 Sisukord 1. Liiginimi lk 3. 2. Kirjeldus lk 3. 3. Levik lk 3. 4. Arvukus lk 3. 5. Elupaik ja eluviis lk 3. 6. Ränne lk 3. 7. Toitumine lk 3. 8. Pesitsemine lk 3. 9. Areng lk 3. 10. Koht ökosüsteemis lk 3. 11. ohustatus ja kaitse lk 3. 12. Foto pruunkarust lk 4. 13. Kasutatud kirjandus lk 4. Põhiosa 1. Liiginimi eesti keeles Pruunkaru ja ladina keeles Ursus arctos Rahvapäraselt kutsutakse teda Mesikäpp 2. Kirjeldus. Tüvepikkus on 160 250 cm. Levik. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera
Bioloogia kt Linnud 1. Millise luustiku (2), välisehituse (2), ja hingamiselundite (1), iseärasused on kujunenud lindudel seoses lendamisega? Luustik (2) kael koosneb paljudest lülidest, luud koosnevad paljudest õhukambritest. Välisehitus (2) kaha katavad suled ja tiivad, keha on voolujooneline. Hingamiselundid (1) kopsud on ühendatud kõikjal kehas paiknevate õhukottidega, kopsu sisepind sopilisem, kui roomajatel 2. Lindude pesitsemine, pesahoidjad ja pesahülgajad pojad. Pesahoidjad linnupojad on koorumise järel paljad ja sulgedeta. Silmad kinni ja vajavad pikka aega vanemate hoolt. Esimestel päevadel peab emaslind neid soojendama. Pesahülgajad- pojad munast koorudes sulgedega ja silmad lahti. Kuivanud veidi, lahkuvad nad pesast ema järele toitu otsima. Kuna pesahülgajate poegi hukkub rohkem, munevad nad ka rohkem mune. 3. Lindude lennuviisid. Sõudelend- lendamiseks peab tiibu kiiresti tõstma ja langetama
üldjuhul paaridena või kuni neljast-viiest linnust koosnevate väikeste salkadena. Harakas on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi. Pesitsemine algab aprillis. Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1-10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Mõnikord võib katus ka puududa, kuid sedasorti enesekindlus on iseloomulik vaid esmaspesitsejatele. Puuokste puudumisel võib harakas pesa punuda ka kõikvõimalikust olmeprahist.
välja arvatud väga suures ja paksus laanes, mida vares väldib. Samal ajal võib teda kohata peaaegu puudeta saartel ning üksikutel puudel keset avamaastikku. On päevase eluviisiga, pesitseb paaridena. Toitumine · Vares on kõigesööja. Toitub selgrootutest, mardikalistest, sihktiivalistest, ka närilistest, teiste lindude poegadest ja munadest, sisalikest, konnadest, kaladest, samuti seemnetest. Ära ei ütle ka toidujäänustest. Pesitsemine · Tavaliselt ehitab pesa kõrgete puude otsa, erandkorras ka põõsale või kivihunnikule (puudeta saarel). Pesa ehitatakse jämedatest raagudest, ja ääristatakse peenemate raagude kihiga, seest vooderdatakse paksult pehme materjaliga - rohujuurte, karvade ja sulgedega. Kurn on täis aprilli keskpaigaks ning selles on 4...6 muna. Areng · Haudumine kestab 17...20 päeva. Pojad on pesahoidjad. Pojad lennuvõimestuvad
2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KAKULISED JA NENDE ISELOOMULIKUD TUNNUSED.............................................4 2. KAKULISTE TOITUMINE..................................................................................................6 3. KAKULISED JA PESITSEMINE..........................................................................................8 4. KAKULISTE ELUKOHAD JA OHUTEGURID................................................................10 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14
Päevase eluviisiga. Ränne = Eestis paigalind, kes osalt võtab ette hulgurändeid. Vähemalt noorlinnud võtavad ette aastaajalisi rändeid, siirdudes sügisel Kesk-Euroopasse. Tagasi rännatakse veebruaris-märtsis. Eestisse toimub ka kevadine juurderänne põhjast ja idast. Toitumine = Segatoiduline. Suvepoolaastal on ülekaalus selgrootud loomad, võib rüüstata ka teiste lindude pesi. Talvepoole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad. Pesitsemine =Rohukõrtest ja samblast pesa ehitab sobivasse õõnsusesse, tavaliselt mitte kõrgemale kui 5 m maapinnast. Esimese kurna muneb tavaliselt aprillis. Hilisemad kurnad (juunis, juulis) on harvemad. Kurnas on 6...12 muna. Areng = Haudevältus 2 nädalat. Haub ainult emaslind. Pojad pesahoidjad, lahkuvad pesast 16...20 elupäeval. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Keskmine eluiga 1,2...1,5 aastat. Koht ökosüsteemis = Piirab kahjurputukate arvu. Suurim pesakonkurent on metstikk.
Nad on pelglikud ja elutsevad raskesti ligipääsetavates kohtades, põhiliselt dšunglites ja mägistel aladel, kuid nad ei talu karmi talve ja sügavat lund. Jahifaasan on kohastunud elama ka inimese poolt loodud maastikel. Birma faasan paikneb põhiliselt tamme-männimetsade ja kasegametsade raiesmikel, mis paiknevad mägistel aladel ja veekogude lähedal, kuid mitte kõrgemal kui 2500 meetrit merepinnast 3. Liigi kirjeldus, toitumine ja pesitsemine. Isaslinnu kõrgus on kuni 90 cm ja kaal on vahemikus 975 - 1080 grammi, emaslinnul kõrgus kuni 60 cm ja kaal vahemikus 650 – 850 grammi. Emaslind kasutab enda varjamiseks ümbrusega kokkusulavat sulestikku, kuid isaslind on väga kirju sulestikuga ja omab jalgadel teravaid kannuseid, mida kasutab võitlemiseks teiste isaslindudega oma pesitsemispiirkonna kaitsmisel. Lind toitub väga mitmekesiselt, põhiliselt puuviljadest, seemnetest, lehtedest,
Tiitelleht Lk2. sisukord Lk3. Sissejuhatus Lk4 veelinnud Lk5. Toitumine Lk6. Suled Lk7. Pulmamäng Lk8. Huvitavaid fakte veelindudest üle maailma Sissejuhatus: Selle referaadi teema koostamisel võtsin aluseks veelinnud, neist täpsemalt olen kirjutanud siia referaati.Tuntuimad veelinnud nende pesitsemine ja paiknemine, ning palju muud.Olen kasutanud informatsiooni jaoks nii raamatuid kui ka internetti. VEELINNUD Järvede, jõgede ja märgalade läheduses, kus on palju toitu, elab hulgaliselt veelinde. Paljud sukelduvad toidu otsimiseks vette. Veelindude suled on veekindlad ning kehakuju on voolujooneline. See soodustab nii ujumist kui ka lendamist. Toitumine Paljudel veelindudel on sellise kujuga keha, jalad ja
annaabi.ee 
