16. Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk 46. Kodukakk 47.Händkakk 48. Kõrvukräts kassikakk
Pesitsemine: Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses on kurnas 3...4 muna, harva 2 või 5. Ohustatus ja kaitse: Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Metskurvits Levik: Metskurvits on levinud Euraasia metsvööndis, Euroopas ka metsastepis, alates Püreneedest, Prantsusmaast, Briti saartest ja Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapanini. Toitumine: Metskurvitsa toiduks on mullas elavad ussid, putukad ja nende vastsed. Eelistatumateks
eriti. Pärast poegade koorumist muutub lindude laul harvemaks või katkeb täiesti: vanemad toidavad ja kasvatavad poegi. Sel ajal on lindudele iseloomulikud omapärased hüüded. Kõik teavad hauduja kana murelikku loksumist, kes kutsub kokku oma poegi, pesas, istuvate noorte pääsukeste poegade elavat vidistamist, kes vastavad vanemate kutsele, väikeste lindude häiritud siutsumist, rästaste kädistamist. Omapäraste häiresignaalidee abil annavad metskurvits ja põldpüü oma poegadele hädaohu lähenemise korral märku., et nad peituksid (Tsinger, J., 1965, Huvitav zooloogia, Tallinn "Valgus" 1965, 134--137). Lindude tavaline mänguhäälitsus ehk laul on omane enamsti isaslindudele ja on seotud pesitsusajaga. Mänguhäälitsust tuleb pidada osalt signaaliks, mis väljendab linnu "omandiõigust" tema poolt okupeeritud ja kaitstavale maa-alale, osalt on ta vastassugupoole juurdemeelitamise vahendiks. Peale laualu eristatake lindudel vee
aul Clangula hyemalis, mustvaeras Melanitta nigra, tõmmuvaeras Melanitta fusca, sõtkas Bucephala clangula. Looduskaitse all: väikeluik Cygnus columbianus, laululuik Cygnus cygnus, väike-laukhani Anser erythropus Kanalised Galliformes laanepüü Bonasa bonasia, nurmkana Perdix perdix, faasan Phasianus colchicus. Looduskaitse all: rabapüü Lagopus lagopus, metsis Tetrao urogallus Kurvitsalised tikutaja Gallinago gallinago, metskurvits Scolopax rusticola, naerukajaks Larus ridibundus, kalakajakas Larus canus, hõbekajakas Larus argentatus, merikajakas Larus marinus. Looduskaitse all: naaskelnokk Recurvirostra avosetta, risla e rüdi Calidris alpina, mudanepp Lymnocryptes minimus, rohunepp Gallinago media, tõmmukajakas Larus fuscus, räusktiir e räusk Sterna caspia, tutt-tiir Sterna sandvicensis, krüüsel Cepphus grylle Tuvilised Columbiformes kodutuvi Columba livia, kaelustuvi e. meigas Columba palumbus
harakas. Pesitseb ka rida kullilisi. Kogu aasta viibivad puistutes tihased. Haruldasem on musträhn. Kõikjal kogu aasta võib kohata suurt kirjurähni. Rohkesti elutseb metsades pasknääre ja mänsakuid. Tavalised on kõik rästaliigid, kellest musträstas asustab ka parke ja aedu. Tavaliseks haudelinnuks igasugu puistus on metsvint, hall-kärbsenäpp ja punaselgõgija. Peaaegu kõigis puistutes võib kuulda väike-lehelindu. Niiskemaid metsi asustab metskurvits ja jõekallaste võsastikes ning lapikus võib kuulda ööbiku kõlavat laulu. Kultuurmaastikus, kus inimese tegevus on pidev, pesitseb rohkesti värvulisi. Avamaastikul pesitsevad talvike, põldlõoke, sookiur jt. Rändel peatuvad põldudel ka sookurgede suuremad ja väiksemad salgad. Inimasulate juures, aedades ja parkides on tavalisteks suitsupääsukesed, kuldnokad ja linavästrikud. Kaarma valda jääb 2 tähtsat linnuala (TLA) (Kalamees 2000): Lõuna-Saaremaa jäänukjärved
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
