Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevad lepingud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, tööandja, töövõtja, tööleping, tegija, töövõtuleping, tellija, tähtajaline, katseaeg, võlaõigusseadus, kontrollile, töötasu, katseaega, lepita, piits, präänik, saavutama, arhivaar, massaazi, tunnihind, käsundusleping, töölepinguseadus, lepingupooled, käsundiandja, tehtav, subjekt, teostab, katseaja, põhjendaTööleping (TL) Käsundusleping (KL) Töövõtuleping (TVL) Võrreldavad Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib töölepingu seadus 635-657 omadused 619-634 Käsunduslepinguga kohustub
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö,
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud
Töövõtuleping Mõiste: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635) Töövõtulepingu (TVL) sõlmimise alused on kehtestatud Võlaõigusseaduses. TVL sõlmimisel määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. TVL alusel katseaeg ei kohaldata. TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool RP16 KÕ Kersti Pirjo Võlaõiguslike lepingute eristamine Analüüs Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv Mõdriku 2016 Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping (TLS) (VÕS) (VÕS) Mõiste Töölepingu alusel Töövõtulepinguga Käsunduslepingug teeb füüsiline isik kohustub üks isik a kohustub üks isik (töötaja) teisele (töövõtja) (käsundisaaja) isikule (tööandja) valmistama või vastavalt lepingule tööd, alludes tema muutma asja või osutama teisele
Sander Pruul LL11 Töövõtuleping Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping (TVL) Alluvussuhe puudub, TVL kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Lepingu pooled: töövõtja ühelt poolt ja tellija teiselt poolt. Tasu: tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata. Töövõtuleping Töö tegemise aeg: määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. Lepingu kestus: TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövahendid: töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega. Töövõtuleping Puhkus: töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule.
Tööleping (TL) Töövõtuleping (TVL) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik Mõiste (töötaja) teisele isikule (tööandja) Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või tööd, alludes tema juhtimisele ja muutma asja või saavutama teenuse kontrollile, tööandja aga maksab osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), töötajale töö eest tasu. teine isik (tellija) aga maksab selle eest tasu Tööd tehakse alluvussuhtes töötaja Alluvussuhe puudub allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja
4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingu pool peab tegema teise lepingu poolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kokkuleppelised lõpetamise alused Ühepoolsed lõpetamise alused Poolte tahtest sõltumatud Selle rühma tsiviilõiguslikest lepingutest moodustavad lepingud, mille sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve. Töövõtuleping on teenuse osutamise leping, mis on suunatud ennekõike lepingus kindlaks määratud eesmärgi saavutamisele. Oluline ei ole mitte kohustuste täitmise protsess, vaid lepinguga kindlaks määratud eesmärgi saavutamine. Töövõtulepingu esemeks võivad olla kõige erinevamad tööga saavutatavad tulemused. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; d) tagama tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; e) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TLS töötaja tööandja alluvus suhe tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama ATS - teenistuja (ametnik) riik alluvus suhe. töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) Vangistus seadus kinnipeetav riik alluvus suhe. VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte
Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Riski hindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab minimiseerida võimalust, et töötajad saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Kohustuslik on käsitada riski töötaja tervisele. Riskianalüüs annab võimaluse saada selge ülevaade riskidest ning selle alusel kavandada otstarbekalt edasist tegevust riskide vähendamiseks. Riskide hindamine aitab säilitada ettevõtte konkurentsivõimet ja tulemuslikkust. Töötajate suhtes tehakse otsus, kas ta võib selle töö tegemist jätkata või mitte, mis kaitsevahendeid ta sellekst tööks vajab ja millised on ergonoomilised valikud töö tervislikumaks tegemiseks.
1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult
05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemenetluse seadustik TsÜS - tsiviilseadustiku üldosa seadus TUIS - töötajate usaldusisiku seadus TvLS - töövaidluse lahendamise seadus TvLSE seletuskiri - seletuskiri töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu juurde. 20.03.2017 - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d- aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus VVM - vabariigi valitsuse määrus VÕS - võlaõigusseadus õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest Käsundusleping Käsundus ja töö Tasu saadakse - käsundandja töö eest
tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Võlaõigusseaduse § 259 lõige 1 määratleb kinkelepingut kui kokkulepet, millega kinkija kohustub kingisaajat tasuta rikastama. Kui tavaarusaama kohaselt on kinge teatava asja tasuta loovutamine, siis võlaõigusseadus käsitleb kinkelepingut mõnevõrra laiemalt, hõlmates kõiki kokkuleppeid, mille eesmärgiks on teisele isikule tasuta varalise hüve loomine ehk tema rikastamine. Lisaks esemete tasuta üleandmisele määratleb seadus kinkena ka varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobumist (nt loobutakse võla sissenõudmisest või kinnisasja koormavast piiratud asjaõigusest) ning muud teise isiku tasuta rikastamise juhud, nt kohustuse ülevõtmine. 9. Omandireservatsioon
töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö
territooriumidel asuvaid kindlustusriske. Alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhetele, mille alusel kohustus täideti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Tööõigus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. Tööõiguse normid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Nii näiteks teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on:
...................................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja............................................................................................................................... 10 Töölepingu ülemineku tingimused tööandja vahetuse korral.......................................... 10 Töölepingu lõpetamise keeld tööandja vahetumise korral.............................................. 11 Informeerimine ja konsulteerimine tööandja vahetumise korral...................................... 11 Juhtumid, millele töölepingu seadus ei laiene....................................................................... 12 Vaidlus lepingu olemuse üle ...........................................................
Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud töötusest. Inimesed soovivad saada head palka, kuid hetkel vabad töökohad ei paku neile piisavalt töötasu või siis puudub neil töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Töö on enamikule inimestest vajalik enda ja oma perekonna ülalpidamiseks, see tähendab elatusvahendite hankimiseks. Eestis on võimalik töötada töövõtu lepingu, käsunduslepingu või töölepingu alusel. Käsundusleping ja töövõtu leping põhinevad võlaõigusseadusele, tööleping ja töölepingu seadusele. Kuna enamus inimesi töötab siiski töölepingu alusel, ei pruugi siiski iga töötaja olla piisavalt kursis töölepingu seaduse olemuse, töötaja ja tööandja kohustustega. Seega on antud teema väga aktuaalne. Esimeses peatükis räägime tööõiguse mõistest,kujunemisest ja valdkonnast, samuti tööõiguse allikatest ja tööõiguse printsiipidest. Teises peatükis räägime töölepingu mõistest, tunnustest,
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel
isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud Vaikiva seltsingu leping Võlakohustuse tekkimise alused Võlakohustus võib tekkida: lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast
Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille
omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu. Tööõigus Mõiste allikad ja tööleping. Järelvalvet teostab tööinspektsioon(sotsiaalministeeriumi all tegutsev asutus, mis teostab riikliku järelvalvet töötervise, ohutuse jne nõuete üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete
annaabi.ee 
