KURESSAARE AMETIKOOL ETTEVÕTLUSERIALADE OSAKOND NIMI Klass/Rühm Erich Maria Remarque Referaat Juhendaja: NIMI LINN 2009 Elulugu Erich Maria Remarque (1898- 1970) Erich Maria Remarque, kelle kodankunimi oli tegelikult Erich Paul Remark. Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas
Erich Maria Remarque Pärast 4-kuulist väljaõpet saadeti poisid rindele. Sõdis samas rindelõigus Hitleriga. 1917 juulis sai Remark 5 kohast haavata. (Pärast sõda bravuuritses ja uhkeldas saksa lambakoer Wolfiga) Romaan "Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu üleöö. Esimese kolme aastaga tõlgiti romaan 25 keelde, kaasa arvatud eesti keelde, ning raamatut müüdi kokku üle 2,5 miljoni eksemplari. Tänaseks on teos tõlgitud enam kui 50 keelde. 1930. aastal vändati selle põhjal ka film. Filmi rezissööriks oli Lewis Milestone. "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese
Erich Maria Remarque Elutee Erich Maria Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele; sai mitu korda haavata. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque spordiuudiste toimetajana. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle
Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque elust... Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta (Jeanne) Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning rezissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film
Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque'i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. ,,kadunud põlvkond". Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud.
1. Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal
Erich Maria Remarque Saksa kirjanik Sündis 22.06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud
Erich Maria Remarque 22.juuni 1898-25.september 1970. Ta sndis raamatukitja pojana.Prast phikooli ppis katoliiklikus petajate seminris. Aastal 1916 lks sdurina rindele.Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja,mgiagendi,hauaplaatide mja,klaveripetaja ja organistina.Kirjutas ka teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis.Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming.
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7
Erich Maria Remarque ''Läänerindel muutuseta'' 1929 • Ajatelg Sünd 22.07 1898, 1916 läks sõdurina rindele, 1920 ''Unistuste tuba'', 1924 ''Gam'', 1927 ''Jaam silmapiiril'', 1929 ilmus ''Läänerindel muutuseta, 1931 ilmus teine romaan ''Tagasitee'', 1931 lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952 ''Elusäde'', 1954 ''Aeg antud elada, aeg antud surra'', 1956 ''Obelis'', 25.02.1958 abilellus filminäitleja Paulette Goddardiga, 1961 ''Taeval ei ole soosikuid'', 1962 ''Lissaboni öö'', 1970 Das
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas
1.)Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22. juuni 1898 Saksamaa Osnabrck 25. september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks philiselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lhijutte ning 1956. aastal nidendi "Lpp-peatus" (eesti keeles 1962). Erich Maria Remarque sndis Osnabrckis raamatukitja pojana. Prast phikooli lpetamist ppis Osnabrcki katolikus petajate seminaris. Aastal 1916 lks sdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja, mgiagendi, hauaplaatide mja, klaveripetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades ttas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana.
Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ebbe-Diisa Põld Ave Hiiemäe Xb klass Kirjanikust Kodanikunimi:Erich Paul Remark Kirjanikunimi:Erich Maria Remarque 22. juuni 1898 Osnabrück, Saksamaa 25. september 1970 Locarno, Sveits Saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna 1916 läks sõdurina rindele 1931 lahkus Saksamaalt 1938 võeti temalt saksa kodakondsus Looming 1929. aastal ilmus ,,Läänerindel muutuseta", mis oli küllaltki autobiograafiline teos. 1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee" 1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de Triomphe" 1961. aastal ilmus ,,Taeval ei ole soosikuid" 1971 aastal (postuumselt) ilmus ,,Varjud paradiisis". "Unistuste tuba" (1920, "Die Traumbude"; eesti keeles 1993; tõlkija Uno Liivaku)
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama.
''Kadunud põlvkond'' Hemingway, Remarque, Fitzgerald Mida mõista ''kadunud põlvkonna''all? Kelle või mille jaoks ollakse kadunud? Keda või mida kaotati? · Kadunud põlvkond on see sugupõlv, keda esimene maailmasõda oli nii vaimselt kui ka tihti füüsiliselt invaliidistunud · Sõjajärgne majanduskriis, ühiskonna kõlbeline allakäik · kirjanikud, kunstnikud, haritlased, kes ei leidnud enam endale kohta ega tegutsemiseesmärki Kõige värvikam nendest kolmest mehest on Hemingway Hemingway ( 21
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja
Lastes on siirust ja omakasupüüdmatust, mida täiskasvanute maailmas ei leidu. Nii tema kui ta tegelaste mõttelaadi kannavad zen-budistlikud ideed. Tuleb loobuda maistest väärtustest ja olla salliv kõige elava suhtes. Loomingu ülevaade 1 romaan, 2 novellikogu ja mõned üksikud novellid. - Novell "Noored" (1940), novell "Parim päev banaanikala püügiks" (1948), romaan "Kuristik rukkis" (1951), kogumik "Glassi perekonna kroonika" (1961-63), novell "Hapworth 16, 1924" (1965) Erich Maria Remarque 1998-1970 Elulugu Ta sündis Saksamaal suhteliselt vaeses perekonnas ja tema kodanikunimeks oli Erich Paul Remark. Tundis huvi kirjanduse, muusika ja kunsti vastu ja oli üsna hea viiulimängija. 1916 läks ta otse kolipingis vabatahtlikuna I MS. 1919 sai ta haavata ja lahkus armeest. Seejärel töötas mõnda aega õpetajana ja pikemalt ajakirjanikuna. 1929 saabus tuntus kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta". Rahva hulgas saatis romaani päevapealt tohutu menu. Saksamaal
Usasse tagasi jõudes töötas ajakirjanikuna. Abiellus USA's. 1921 läks Euroopasse saatis reisikirjandusi. ,,Pidu sinus eneses", ,,Mehed ilma naisteta" 1928 läks Usasse tagasi. Käis Hispaanias härjavõitlusel ja Aafrikas jahtidel. Pidas jahti filosoofiaks ( inimese võitlus loodusega ). Sõjavastane ,,Hüvasti, relvad" Asus elama kuubale. Tervitas revolutsiooni. Kasutas jäämäe teooriat. Depressiooni ja alkoholi pärast lasi ennast maha. Nobeli preemia 1954. Erich Maria Remarque (1898 1970 ) Paul Remark Sündis 22 juuni 1898 Saksamaal ja suri 25 septembril 1970 sveitsis. Kuulus kadunud põlvkonda. Koolipoisina läks esimesse maailmasõtta. Sai mitu korda haavata. Pärast sõda töötas õpetaja ja ajakirjanikuna. 1931 läks elama sveitsi. Võeti ära kodakontsus ja tema teoseid põletati. Elas ka USA-s. 1929 saavutas maailmakuulsuse romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" (samal aastal tõlgiti eesti keelde). 1939 tehti sellest I filmiversioon.
otse koolipingist sõtta. Ta töötas ajakirjaniku,kaupmehe,kooliõpetaja,müügiagendi, organistina ning kirjutas teatrikriitikat. Kavatsus luua sõjaromaan, jutustada lahingutes kogetust tekkis tal 1917.a. See võttis külla aega, aga ,,Läänerindel muutuseta" tuli trükist alles 1929.aastal. See raamat on tänapäeval umbes 30 miljoni eksemplariga. See teos ei meeldinud võimukandjatele, kirjanikule heideti ette, et ta ei tunne sõda ja teda süüdistati koguni kommunistlikus propagandas. 1931.a. lahkus ta Saksamaalt, asudes elama Sveitsi. Ilmusid uued romaanid ,,Tagasitee" ja ,,Kolm sõpra". Talt võeti 1938.a. saksa kodakondsus ja ta emigreerus USA-sse. Suurt menu saavutas ka tema teos ,,Arc de Triomphe", mille sisuks gestaapo vanglast põgenenud saksa kirurgi Ravici ja näitlejanna Joan Madou armastuse lugu. Ka tema teosed ,,Elusäde", ,, Aeg antud elada, aeg antud surra", ,,Must obelisk" käsitlesid teise maailmasõja teemat. Oma peateoseks pidas kirjanik ,,Taeval ei ole
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents
Kaukaasia perioodil suhtus sõjasse eitavalt, aga Krimmi sõda sai uue mõtte oma linna ja kodumaa kaitsmine. Ta kirjutas seal 3 jutustust: ,,Sevastoopol detsembrikuus", ,,Sevastoopol mais" ja ,,Sevastoopol 1855. aasta algul". 50ndate lõpul ja 60ndate algul oli tal 2 seisukohta: Venemaa elu peab muutuma (pärisorjuse kaotamine), elukorra muutmise tee on inimese psüühika ja käitumise muutmine, kõlbelisuse kujundamine. 1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta väitis, et talurahva kultuur oli kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on
1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim. Mogri
Hukkus 1942. a lennuõnnetuses. Ilja Ilf (kodanikunimi Failzenberg) oli juudisoost. Suri 1937. a tuberkuloosi. Kirjutasid oma teosed koos. Nende ühistöö kuulsaim teos "Kaksteist tooli" (1928) valmis raudteelaste ajalehe Gudok (Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis oli perekonna kui endiste aadlike käest Nõukogude võimu tulles rekvireeritud ja mida ainult orderite alusel väljastati. Ippolit
H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil"
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Peagi ilmneb uus probleem ning tal tuleb sooritada operatsioon, mille õnnestumisprotsent on kaks sajast. Saatuse tahtel kuulus Tammsaare operatsioon nende kahe hulka. 40-aastasena abiellus tema iseloomule vastanduva naisterahvaga, kes oli kange ja käre. 1921. aastal algab Tammsaare loomingu kõrgperiood. Ilmub näidend ,,Juudit" ning aasta hiljem romaan ,,Kõrboja peremees". 1926 ilmub esimene osa ,,Tõe ja õiguse" epopöast, järgmine 1929, kolmas 1931, aasta hiljem neljas ning 1933 viib autor suurteose lõpuni. 1934. aastal ilmub ,,Elu ja armastus", mille sisuks oli armukolmnurk. Aastaste vahedega ilmusid veel ,,Ma armastasin sakslast" ja näidend ,,Kuningal on külm". Tammsaare looming muutus üha allegoorilisemaks: kasutas üha rohkem piltlikku väljendusviisi ning sümboleid. Viimane romaan ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" ilmus üks aasta enne suurmehe surma. Romaan kannab peamiselt moraali, et
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
lõpeta. Käib Nõukogude Venemaal, Petrogradis ja Moskvas. Tõlgib saksa ja vene keelest, huvitub idamaade religiooist, eestlastest Ernst Ennost (vinge sümbolist;) ) Tõstab tema koos Grüntha-Ridalaga (üheski tema luuletusesp ole ühtegi inimest) kirjanduses esile. "Vanad ja vastsed poeedid" esseede kogumik, 1924 esimene valikkogu. Kahekümnendat teine pool äärmiselt viljakas, samal ajal õnnelik: 1925 "Ränikivi", 1927 "Maarjamaa laulud", 1929 "Puuslik" (ebajumal), 1931 "Tuulesõel". Viimases esitab uue isamaa kontseptsiooni eestlased ja maa tulen ühendada Euroopaga, muidu me püsima ei jää, palju lüürilist loodusluulet. 1932 "Päike ja jõgi" (armastus ja loodus). Kahekümnendate lõpp ja kolmekümnendate algus rahutumad, kurvemad. Nimelt surevad peaaegu korraga isa ja ema, talukoht isal Luunjas. Visnapuu otsustab talupidajaks hakata, kolib Tallinnast ära, tegelikult see talle ei istu.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Lõi talupoegade jaoks kooli, kus oli ka aabtis.Vahepeal võtab osa Sevastoopoli lahingutest, valmib kogumik "Sevastoopoli jutustused" .Tal on kõrged ootused, kuid mõistab, et lihtsõduri jaoks mõttetu, keegi ei hooli. Turgenev kirjutas talle sõjaväkke,mis pani Tolstoi sõjaväest loobuma. Kajastub "Sõjas ja rahus" vürst Bolkonski tegelaskujus.(pettumus sõjaväes)Rändas ka Euroopas, süvendas ebavõrdsuse suurust. Sai sealt soki , nägi Pariisis giljotineerimist pealt. Ühe Sveitsi mulje põhjal teos "Luzern" - kõrgseltskond ei taha lihtinimeste lõbustuste eest maksta.(Oli üks pillimees , kes tegi rikastele muusikat , kuid kui pillimees selle eest raha tahtis , ei tehtud temast enam välja. Tolstoi kutsus seepeale muusiku kohviku)
(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade
hakkaja neiuga, kes lõpuks ta sisuliselt ära võttis. 1919 ilmus ajalehes kuulutus, kus teatati tema ja naise kihlumisest ning ta oligi sunnitud naise ära võtma. Tammsaare naine oli nagu Polkovniku lesk . 1921 ilmus Tammsaare Juudit, mida peetakse Tammsaare kirjandusliku loomingu kõrgaja alguseks. 1922 ilmus ,,Kõrboja peremees". Seda peetakse ilusaks armastusromaaniks, kus samas pole kordagi kasutatud sõna ,,armastus". Selle järel hakkavad ilmuma ,,Tõe ja õiguse" osad: 1926, 1929, 1931, 1932, 1933. Oma romaanid kirjutas ta reeglina suvekuudel, kus pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse. Muul ajal tõlkis ja kirjtas ajalehtedesse arutlusi (esseesid). 1934 ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935 ,,Ma armastasin sakslast", 1936 näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". ,,Põrgupõhja uus Vanapagan"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
