Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuvar, tööandja, töötaja, hiir, tool, prillid, hiire, pausid, klaviatuur, töölaud, mehhatroonika, klaviatuuri, riskid, soovitav, terviseprobleemide, töötamist, silmaarsti, prillide, lühikesed, korraldama, energiakulu, arvutihiir, advice, tech, õppetool, juhendaja, programmid, järgnevast, ohte, ohutegurid, nägemist, ulatuslikud, pikaaegneKes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND?
Kuvari Essee Monitor ehk kuvar on seade, mille ekraanil tehakse nähtavaks tärk- või graafiline kujutis, kuigi see on meile väga tuntud seade tänapäeval ja paljud inimesed teevad oma tööd selle abil. Kuvari juurde kuulub selle riist- ja tarkvara, dokumendihoidja, töölaud ja tool ning ümbritsev töökeskkond. Näiteks firmades kus töötavad inimesed arvuti taga, peavad saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist. Lisaks selle juurde kuuluvad ka omad kohustused tööandjale, kes vastutab töötervisehoiu ja tööohutuse eest ning peab tegema ka riskianalüüsi, et selle järgi avastada ja parandada töötingimusi. Tööandja on kohustatud
soodsate nägemistingimuste loomisega, vajadusel sobivate nägemist korrigeerivate abivahendite kasutamisega. Kindlasti tuleb aeg-ajalt läbida silmaarsti kontroll selleks, et välja selgitada oma nägemiselundkonna seisund ja selle muutumine võrreldes eelmisel kontrollajal hinnatuga. Vabariigi Valitsuse määruses ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" on öeldud, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral. Mõju tugi- ja liikumiselundkonnale Ükskõik, missugust tööd me teeme, on töötegija tugi- ja liikumiselundkond alati mingil määral koormatud
ebatõenäoline Tõenäoline Madal (II) Keskmine (III) Kõrge (IV) Väga tõenäoline Keskmine (III) Kõrge (IV) Kõrge (V) Tabel 2. Riski tõenäosuse ja tagajärje selgitus Tõenäosuse selgitus Tagajärje selgitus 4 Väga ebatõenäoline- ei tohiks Mõõdukalt kahjulik- õnnetused ja haigused, mis ilmneda töötaja kogu töötamise ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged aja jooksul kordagi. haavad, silmaärritus, peavalu jms). Tõenäoline- võib ilmneda Keskmiselt kahjulik- õnnetused ja haigused, mis töötaja kogu töötamise aja põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või jooksul ainult paar korda. reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud, teise astme
......................................8 Töökoht................................................................................................................................8 Tööasendid...........................................................................................................................9 Töömeetodid ja töövahendid................................................................................................9 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:.........................................9 Keemilised ohutegurid.......................................................................................................11 LISAD................................................................................................................................13 Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel........................13 Lisa 2. Tegevuskava koostamine.................................................
kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Sisekontroll on töökorralduse lahutamatu osa ning see põhineb töökeskkonna riskianalüüsil. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või kas on vaja ette võtta midagi enamat
..............................8 5KOKKUVÕTE/ LÕPPHINNANG............................................................................10 1 TÖÖKESKKONNA ISELOOMUSTUS Antud riskianalüüs on tehtud kodus kuvariga töötamisel. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kodus esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Selgitatakse välja kuvariga töötamise ohutegurid, hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, koostatakse riskimaatriks ning täidetakse kontroll-loendi küsimustik. Majas, mis asub Rakveres L. Koidula tänaval, on 1 magamistuba, köök, elutuba, vannituba ning wc ja koridor. Kõik ruumid on renoveeritud ja heas korras. Arvutiga töötamisekohti on majapidamises üks ning see asub elutoas. Elutuba on suur avar ruum. Loomulikku valgustust ruumi annavad kaks akent ja rõduuks mida on võimalik reguleerida ka ruloodega. Kasutada saab ka lae- ja põrandalampi.
valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi
kõvakettaga töötamisel suhteliselt tavaline ning sellega peab harjuma. ARVUTI ERGONOOMIKA Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisets viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele
Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning koht- valgustit arvutitöökohal. Soovitatav on arvutitöökoht seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Parema- käelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigu- gutada aknaga risti.Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile. Valgus-
töökeskkonna riskitegurid ning võimalikud ohutegurid. Riskianalüüsiga hinnatakse ka kuvariga töötamise riskitegureid, kuna õppija peab koolitöid teostama arvutis ja selleks võib kuluda isegi 8 tundi päevas. Kuvariga töötamise riskitegurite hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Õppija töökoht asub paneelmaja 2-toalises korteris. Korteri elutoas on sisse seatud õppija töölaud (vt pilt 1), milleks on sahtlitega kirjutuslaud. Kirjutuslaud asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina. Põrandapind on tasane ja sirge. Töölaual asetseb sülearvuti ja arvutihiir. Töölaud asetseb ruumis selliselt, et aken jääb toa teise otsa, õppija selja taha. Akna ees on valgust reguleeriv ruloo. Lisaks üldvalgustusele ruumis, on töölaua vasakule poole seatud ka kohtvalgusti, mis tagab piisava valgustatuse arvutiekraanile
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND ARVUTIGA TÖÖTAJALE Nr. _____ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
Sissejuhatus Selles riskianalüüsis vaadeldav on jahedalao vahetuse vanema ametikohal töötav naisterahvas. Töö ülesanded täidetakse enamasti arvutit kasutades ja istudes, kuid samas on vaja vahepeal siseneda lattu, mille õhutemperatuur on ligikaudu 4oC. Töö eesmärgiks on juhtida ja juhendada jahedalao töötajaid tööperioodil kell 14.00-2.00 ning hoida korras laoseis ning lahendada vahetuse ajal klientidega tekkinud probleeme. Vaadeldava töötaja tööruum asub hoones sees, kus ei ole ühtegi akent vaatega õue (puudub loomulik valgustus). Tööruum on suhteliselt lähedal uksele, mis viib jahedalattu, kuid võimalus on uks vahepealt sulgeda. Töötaja töötab ruumis üksi, kuid kõrvalruumides on teisigi kontoritöötajaid. Ruumi seinad põrand ja lagi on heledates toonides ja laevalgustusele on lisaks võimalik põlema panna laualamp.
Tüüpilised vead arvutiga töötamisel Peamiselt arvatakse, et arvutiga töötamisel kahjustub peamiselt silmi, kuid tegelikult saavad kõige suuremat kahjustust hoopis luud, lihased, liigesed, närvid ja nende ümber paiknev sidekude. Milline on arvutiga töötamise kõige suurem mõjutaja? Peamine on see, et arvutiga töö on staatilise iseloomuga lihastöö. Kindlasti peab rõhku panema ka töökoha ergonoomilisusele, sest siis ei väsi töötaja nii kiirelt ning lihaspinge on samuti väiksem. Oluline on ka töötaja enda tervis ning füüsiline aktiivsus. Arvutiga töötades suureneb staatiline lihaspinge järgmistel juhtudel: · kehaasend on vale · töökoht ei ole ergonoomiliselt disainitud · töötatakse pikka aega ilma puhkepausideta · tehakse kiireid ja ühetaolisi korduvaid liigutusi · õla- kaela- ja randmeliigesed on vale nurga all
K14 KÕ Marilis-Marjette Jõgi RISKIANALÜÜS Kodutöö nr 2 Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 TÖÖKOHA KIRJELDUS Töökohaks on õppija töökoht. Töökoht asub kodustes tingimustes. Enamus õppimisega seonduvat leiab aset kuvari taga, mis võib võtta ajaliselt kuni 8 tundi päevas. Töökoht on eramajas, magamistoas. Lauaarvuti kuvar asetseb laua peal, arvuti aju laua all. Laud on kõige lihtsam- ühetasandiline, ilma sahtlite ja riiuliteta. Klaviatuur ja hiir asuvad kuvari ees vahetus läheduses. Laua küljes on selle külge kinnituv lamp, mille valgustusnurka saab kasutaja soovi kohaselt muuta. Laua ees on reguleeritav arvutitool. Laua ja arvuti taga on aken, mis on ainus loomulik valgusallikas toas. Tehislikuks valgusallikaks peale laualambi on veel laevalgusti.
paigutus ei ole väga ergonoomiline) 5. Kas arvuti töökoht on kujundatud arvestades x(valgus valgust? Kuidas seda on tehtud? langeb hästi kuvarile) 6. Missugune on töökoha tool? Kas tool on x(tooli kõrgust vastavuses nõuetega? ei saa reguleerida, samuti ei saa muuta seljatoe kõrgust ega
"Töötervishoid ja-ohutus" käsiraamatust, EV SM juhendist „Riskihindamise viis sammu” ja OÜ TenTeam poolt koostatud käsiraamatutes „Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010/2011“ ja „Riskianalüüsi käsiraamat“ antud soovitustest. Riskianalüüsi koostamise ajaline järjestus: 1. Töökeskkonna riskide kaardistamine töötajalt ankeediga info kogumise abil – 05.12.2014; 2. Töötaja intervjueerimine, töökohtade paikülevaatus – 05.12.2014; 3. Riskianalüüsi vormistamine – 08.12.2014. 2. TERMINID Risk Risk väljendab enamasti mingi sündmuse juhtumise tõenäosust. Töötingimustele hinnangu andmisel mõjutab riski suurust lisaks tõenäosusele ka võimaliku tagajärje raskusaste. Mis tahes sündmuse juhtumise tõenäosus on seda suurem, mida pikem on vaadeldav periood, st mida kauem töötaja nimetatud teguriga kokku puutub
raskus samas kas tõsine või mõõdukas. Taolised ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist (soovitavalt juba 1-3 kuu jooksul pärast riski hindamist). Talumatu risk (V tase) - oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. TÖÖKOHA KIRJELDUS Töökoht – kodukontori töötaja. Ruumis töötab üks inimene. Ruumi üldpind on 12m 2. Töökoht asub akna all. Peamised ülesanded: o Kõnedele vastamine o Dokumentide paigutamine mappidesse Töö kuvariga o Kujutis kuvaril on püsiv ja terav. o Heledus ja kontrast on rahuldavad. o Ekraanil puuduvad peegeldused. o Kuvar asub töötaja ees, silmade ja erkaani vahekaugus on umbes 55cm. o Töötamisel on käed laual. o Sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal.
Kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav ja virvendustevaba. 2. Silmade kaitseks peaks tegema puhkepause ja harjutusi silmadele. Kuvariga töötaval inimesel peaks puhkepauside kestus olema vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. 3. Istuv töö ja sundasend avaldavad suurt mõju seljale, jalgadele ja ka siseelunditele. Sellest lähtudes on vajalikud ka pausid sirutuseks ja vajadusel nende ajal teha venitavaid harjutusi. Teinekord aitab ka lihtsalt kõndimisest ja püstiseismisest. 4. Valgustus töökeskkonnas peab vastama seadusest lähtuvatele normidele. Valgustingimused peavad olema sellised, et silmadele ei tekiks lisapinget ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid. Valgustust tuleb vastavalt töötaja eale või terviseseisundile suurendada. Valgustust paigutades peab arvestama,
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32
sobivaim keskkond arvestades nende iseärasusi ja vajadusi. Kasutades IEA definitsiooni : Ergonomics is the scientific discipline concerned with the understanding of interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory, principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance. Teisisõnu, ergonoomika proovib meie töökeskonda kohanda nii, et see oleks töötaja ja süsteemi jaoks tõhusaim. Tänapäeval jaguneb ergonoomika juba mitmeteks alamüksusteks, kuid meie keskendume sellele osale, millega infotehnoloogia alal töötades kokku puututakse. Alamüksusteks on muidu Füüsiline ergonoomika, kognitiivne ergonoomika ja organisatsioonilist ergonoomikat. IT alal on määravaim neist esimene, ja sellele me pühendumegi. Füüsiline ergonoomika, nagu nimest võib juba eeldada, tegeleb inimanatoomiaga ja füsioloogiaga.
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik
Tegutsemine tulekahju korral lk 9 Esmaabi lk 9 Näidisharjutusi arvutiga töötajale lk 10 Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid lk 12 Sissejuhatus Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada . Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena, viies aja jooksul püsiva tervisehäireni.
tervise säilitamise eesmärgil sobida teenusepakkujale (tegevjuhile) näiteks halb valgustatus, kõrge müratase, valed tööpinnakõrgused, vähe liikumisruumi, haigestunud inimesed jms. Teenusepakkuja saab vaid enne objektile minekut uurida kliendilt, millised tingimused tööde teostamise kohas on ning vajadusel tööd edasi lükata või tööst loobuda. Kontorihoones vastutab tuleohutuse eest hoone valdaja. Ettevõttes kasutatavad töövahendid: kuvar, arvuti, sõiduauto. Page 4 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 METOODIKA Riskianalüüsis käsitletakse õigusaktides kehtestatud ohutegureid. Riskianalüüsi käigus on: - teostatud töökeskkonna vaatlused; - töökeskkonna pildistamine;
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 ÕPPIJA TÖÖKOHA RISKITEGURITE HINDAMINE Riskianalüüs Õppejõud: Mõdriku 2012 Töötaja on 26 aastane üliõpilane, kelle töökohas on laud, sülearvuti, piisavalt valgust, kõva reguleerimata ja seljatoeta tool ning töökeskkonda ümbritseb värvikad seinad ja ruum. Peamisteks tööülesanneteks on lugemine nii arvutist kui ka paberkandjal olev materjal, kirjutamine ning väga tihti ka mahuka info otsimine internetist. Töökeskkond võib ohustada õppija tervist. Välja on toodud ergonoomilised, psühholoogilised, füüsikalised, füsioloogilised ohutegurid. Keemilisi ja bioloogilisi ohutegureid sellel töökohal ei esine. RISKITASEME ISELOOMUSTUS
Seega on pikk tööpäev arvutiekraani ees silmadele kurnav. Silmad "lukustuvad" kuvarit jälgides kindlale kaugusele ja nii pilgutavad inimesed silmi mitu korda harvem kui tavaliselt: minutis alla 10 korra (normaalne on 20-22). See võib põhjustada silmade kuivust ja ärritust. OHUMÄRGID: halva pisarajaotuse korral suureneb reflektoorne pisaraeritus (enesekaitse), silmad väsivad kergesti, silmad punetavad, tekib tunne, nagu oleks liiv silmas. ABI: vali kvaliteetne kuvar ja mugav töötool, hoia arvutiekraan tolmu- ja sõrmejäljevaba ning väldi kriimustusi, sest sellisele ekraanile on raske silmi fokuseerida, väldi ekraani peegeldusi, anna iga 45-50 minuti järel silmadele puhkust, tõsta silmad aeg-ajalt arvutilt ja vaata kaugusse, samuti vasakule-paremale, sule silmad puhkuseks, kasuta töökoha valgustamiseks hõõglambi sooja valgust, silmade kuivamise vältimiseks kasuta sellist kavalust: iga kord, kui paned tekstis punkti, pilguta ka silmi,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 ÜLDINETÖÖKESKKONNA, TÖÖKOHA JA TÖÖTAJA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS NING AMETIKOHA NIMETUS Minu töökeskkonnaks on minu ühiselamu tuba. Täpsemalt siis laud, mille taga teen oma koolitöid. Kuna enamus koolitöid teeme arvutis, valisin enda kodutööks kuvariga töötaja riskitegurite hindamise. Ühiselamus on õnneks tavaliselt piisavalt vaikne ja rahulik. Võrreldes kodus õppimisega, ei sega siin õppimist eriti miski. Töökohaks on toas olev laud, mis seisab toakeskel. Toas on kaks akent, mis valgustavad tuba hästi, kahjuks laud on aga toa keskel ja sinna ei jõua piisavalt loomulikku valgust õppimiseks. Laua kohal on säästupirnidega lamp, mille suunda saab õnneks reguleerides muuta. Laud on mõeldud õppimiseks neljale ning laua ümber on neli tooli
Raskuste käsitsi teisaldamine................................................................7 1.1. Raskus võib põhjustada terviseriski....................................................7 1.2. Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski.............................................7 1.3. Töötingimused võivad põhjustada terviseriski.......................................7 2.Töö kuvariga...................................................................................7 2.1. Tööandja peab töötajale korraldama tervisekontrolli...............................7 2.2. Kuvariga töötamisel peab...............................................................7 III Tööstress.................................................................................8 1. Töökeskkonna enimlevinud stressorid.....................................................8 IV Harvem esinevad ohutegurid...................................................9 1.Plahvatusrisk ................................
· istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem; · käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°; · selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°); · jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90°; · pea peab olema suunatud otse; 3. Pausid · Soovitatav on vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega · Kui see pole võimalik, peab töötaja saama teatava aja järel pidada puhkepause. · Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast ehk iga töötunni kohta minimaalselt 6 minutit. 4.Ergonooomiline tool · Tooli kõrgus peab olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad.
eemaldada. Häiriv müra võib segada tööd ja põhjustada vigu. Ka ühtlane madala tasemega müra võib olla segav. Tuleb olla veendunud, et ühtlane madala tasemega müra ei segaks suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale. Paljud masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega. Valgustus Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus.
Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 2014) Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervisekahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (ibid., 2014) RISKIANALÜÜSI METOODIKA Teostatud: kodustes tingimustes õppija töökohale. Riskianalüüs on koostatud koduse õppija õppimiskohale, võttes arvesse töökoha iseärasusi ja töövahendite kasutamisaega ning nendega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend
annaabi.ee 
