Riikide poliitiline läbisaamine on muutunud ülioluliseks. Sellest sõltub ettevõtete turule pääsemine, nende hind tariifide, maksude ja kvootide tõttu välismaa turgudel jne. Lisaks üleüldine import kui ka eksport sõltub riikide omavahelistest suhetest ja “säutsudest”. Maailmaturgu on hakanud mõjutama suuresti ka erinevad piirangud ja kohustused, mis seonduvad keskkonnakaitse ja kliimasoojenemisega. See nõuab nii avalikult kui ka erasektorilt meeletult suuri lisainvesteeringuid ja kulutusi, mis mõjutavad nende ellujäämist ja võimekust majandussüsteemis. 3) Mille poolest erineb tööstusajastul domineerinud majandussüsteem infoajastu majandussüsteemist? Kuidas neid süsteeme nimetatakse? Tööstusajastul arendati tööstust, infoajastul arendatakse tehnoloogiat ja teenindust.Ei olnud ülemaailmseid võrgustikke, tekkisid hiljem infoajastul. Võrgustikupõhise majandussüsteemi
sihtrühm Orientatsioon Orientatsioon Selge klassiorientatsioon töölisklassile ettevõtjatele puudub, kodanikuideoloogia suhtumine Klassikaline Rohkem turgu, vähem Uus segamajandus (MTÜ-d, majandusse segamajandus riiki avalike teenuste ostmine erasektorilt suhtumine riiki Riik domineerib Minimaalriik Uus aktiivse kodaniku- kodanikuühiskonna üle osalusega demokraatlik riik suhtumine Internatsionalism Konservatiivne Kosmopoliitne rahvuslus rahvuslusse rahvuslus suhtumine Tugev heaoluriik kõigile Turvavõrk abivajajatelePositiivne heaolu ehk
Kogukulutused (E) · Tarbimiskulutused C kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused kaupadele ja teenustele. · Investeerimiskulutused I kulutused püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel (tootmishooned, seadmed, varud). · Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori teenuste ja kaupade oste (kulutused haridusele ja tervishoiule, kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt, tulusiirded ehk maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, ntx. sotsiaalkindlustusmaksed). · Netoeksport (X M) välismaalaste kulutused kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X) ja kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M). Sissetulekute lähenemisviis:
Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. · Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt) · Netoeksport X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutusi ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Liites kokku eelpooltoodud kulutused, saadakse SKP kulumeetodil ehk kogukulutused. 20. Mis on rahvamajanduse koguprodukt? Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdabantud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal
Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. + • Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). + • Netoeksport (X - M). X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. 15. SKP deflaator- (kaudne hind deflaatorit SKT) on näitaja hinnatase kõigi uute, nii kodumaiselt toodetud viimases kaupade ja teenuste majandust. SKT seisab
ainult riigivalitsemisega seotud vaid valitsus pakub tööd ka õpetajatele, tellides riiklikku kooliharidust, politseinikele, tagamaks korrakaitset riigis, arstidele, luues riikliku tervishoiusüsteemi ning paljudes muudes valdkondades, kus erasektori poolne pakkumine ei rahuldaks ühiskonna vajadusi. Lisaks tööandjana avalikus sektoris palkab valitsus tootmistegureid ka kui ettevõtja. Hüvisteturul osaleb valitsus nii nõudjana kui pakkujana. Nõudjana ostab valitsus erasektorilt kaupu ja teenuseid ning maksab nende eest tasu. Sellisteks kaupadeks on nii paber ja pliiatsid, mida kasutatakse valitsusasutustes kui ka tänavate puhastamine, mida saab tellida erasektorilt. Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühiselt tarbitavate hüviste pakkumise tagamine. Raske on luua tänapäevast demokraatlikku ühiskonda ilma valitsuse sekkumiseta turule. Kui suur aga peaks olema valitsuse majandusse sekkumise määr? Sellele küsimusele vastamisel on erinevad majandusteadlaste
1) Tarbimiskulutused (T) – majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeerimiskulutused (I) – ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) – avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste ostmiseks erasektorilt; aga ka kulutused maanteede, politsei,hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) – et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele – EKSPORTI JA IMPORTI. Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse). Import (I) on välismaal toodetud kaupade müük kodumaale (viib raha välja). Kui lahutame ekspordist kulutused impordile, saame PUHASEKSPORDI: Ep = E – I
*Suveräänsus e iseseisvus *Rahvas -Töötavad palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad -Avalik haldus on riigi ja omavalitsusasutuste igapäevane plaanipärane tegevus poliitikas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Teine ehk erasektor: -turumajanduslik sektor, seotud materjaalse väärtuse loomisega, mis siis toob kasumit -tunnuseks on kasumi taotlemina ja eraomandus -Erasektor peab arvestama avaliku sektori ettekirjutusega oma tegevusele: *koguv erasektorilt makse *kehtestab tegutsemise reeglid *reguleerib rahandusi Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -Hästi toimiva riigi aluseks on kodanik, kes tunneb hästi oma õiguseid ja kohustusi ning käitub neist lähtuvalt. -Peamine kooshoidev ja arendav jõud on kodanikualgatus-kodanike omaalgatuslik tegutsemine ühiskonna paremaks muutmiseks -Kodanikualgatused jagunevad: *Mittetulundusühingud (MTÜ-d)-isikute vabatahtlikud ühendused, mille
Suhtumine Riigi sekkumise sarnaselt Klassikaline Uus majandusse vastu ning liberaalidele segamajandus segamajandus(MT eraomanduse ja riigi Ü-d, avalike mõõdukate sekkumise teenuste ostmine maksude poolt. vastu ning erasektorilt) vabaturumajand eraomanduse us ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt
siis tuletatakse sellest ka sektori nimetus erasektor. · Kuigi erasektori ettevõtted võivad erineda üksteisest õigusliku vormi (aktsiaselts, osaühing, füüsilisest isikust ettevõtja), suuruse või tegevusala poolest, siis kõigi nende tunnuseks on: - kasumi taotlemine. - eraomandus. · Erasektor peab arvestama avaliku sektori (riigi) ettekirjutustega oma tegevusele: - kogub erasektorilt makse. - kehtestab tegutsemise reeglid (seadused, tegevusload, keskkonna- ja tervisenormid jm). - annab toetusi. - reguleerib rahandust. · Erasektorist laekuvad maksud moodustavad põhilise osa avaliku sektori eelarvest. · Kaasaegses ühiskonnas vaieldakse selle üle, kui ulatuslikult peaks riik erasektori tegevusse (e majandusse) sekkuma: - vabaturumajanduse pooldajad (liberaalid) väidavad, et riik ei peaks sekkuma
eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Siia hulka kuuluvad seadmed, varud, tootmishooned jne. Kõiki niisuguseid kaupu nimetatakse investeerimis ehk kapitalikaupadeks 3) Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Siia kuuluvad näiteks kulutused haridusele, tervishoiule aga samuti ka kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt 4) Netoeksport ( X M ) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele( eksporti, X ), millest on maha arvatud kodumaiste tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import, M). Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused SKP = E = C+I+G+(X-M) 7. SKP tulude meetodil
älj tõ j i Põhjused: 1. Laenuks vajaminevate finantside kogupakkumine on piiratud 2. Avaliku sektori laenud põhjustavad intressimäära tõusu, mis põhjustab erainvesteeringute i i nõudluse õ dl langust l Defitsiidiga eelarve efekt sõltub ka sellest, kelle käest ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada Majandus võib laieneda, kui riik laenab erasektorilt või pankadelt, kelle raha oleks seisnud jõude. Kogukulutused ei suurene, kui laenamine viib sama suurele säästude vähenemisele. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarve puudujääk On ja jääb üheks fiskaalpoliitika sõlmküsimuseks. Reeglina tunneb erinevate maade avalikkus (ka Eestis) muret eelarve tasakaalustamise pärast. pärast
1. Avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused). Riigi tunnused: oma territoorium, sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast. Avalik haldus ametiasutuste plaanipärane tegevus poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. 2. Erasektor ehk tulundussektor Turundussektor, sellega on seotud materiaalse väärtuste loomisega. Tunnused kasumi taotlemine, eraomandus. Peab arvestama avaliku sektori ettekirjutustega oma tegevuses. Kogutakse erasektorilt makse, kehtestatakse tegutsemise reeglid, antakse toetusi. 3. Mittetulundussektor kodanikuühiskond MTÜ-d , seltsid, usuühingud, korteri-suvila- garaaziühistud, keskkonnakaitse organisatsioonid, sotsiaalhoolekandega tegelevad ühingud, survegrupid, erinevad vabatahtlike tehtavad tööd, Eesmärgiks pole valitsemine ega kasumi toomine, vaid pigem oma õiguste eest seismine, eesmärgiks parandada oma elukvaliteeti.
Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. Investeerimiskulutused (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste ostmiseks erasektorilt; kulutused maanteede, politsei, hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele EKSPORTI JA IMPORTI. Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse). Import (I) on välismaal toodetud kaupade müük kodumaale (viib raha välja).
eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel.(kõik sellised kaubad on investeermiskaubad). Eristatakse investeeringute kolme liiki :investeeringud tootmisvahenditesse; investeeringud elamutesse ja investeeringud varudesse · Avaliku sektori kulutuesed(G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Siia kuuluvad näiteks kulutsed haridusele ja tervishoiule, samuti hüvised mis ostetakse erasektorilt. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust, seetõttu neid SKP arvutamisel eraldi ei arvestata. · Netoeksport(X-M) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksporti, X), millest on maha arvestaud kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolte ostetud nende kaupade ja teenuste väärtust, mis on toodetud teistes riikides (import, M). Kuna SKP mõõdab kodumaist tootmist, siis ei arvestata seal
Näiteks ressursiturgudelt palkab valitsus tööjõudu. Valitsuse pakutavad töökohad ei ole ainult riigivalitsemisega seotud, vaid avalikus sektoris töötavad ka õpetajad, politseinikud, arstid jne. Lisaks tööandja rollile avalikus sektoris, ostab valitsus ressursiturgudelt ka teisi tootmisvahendeiMilld, samuti kui ettevõtjagi. Hüvisteturul osaleb valitsus nii nõudjana kui ka pakkujana. Nõudjana ostab valitsus oma ülesannete täitmiseks erasektorilt kaupu ja teenuseid (näiteks arvutid või tänavakoristus teenus). Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine. Ülesanne 21. Arutlege rühmatööna/ pinginaabriga, milline majandussubjekt/-objekt on mis tegevuste/protsesside kaudu kaubandustegevusega seotud? Majandussubjekt/ objekt Kuidas on kaubandustegevusega Milline on eesmärk? seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja
Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. · Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). · Netoeksport (X - M). X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Liites kokku eelpool toodud kulutused, saadakse SKP kulumeetodil, ehk kogukulutused: SKP = C + I + G + (X - M) Sissetulekute meetod ehk tulu meetod
Eristatakse investeeringute kolme põhilist komponenti: investeerunguid tootmisvahenditesse, investeeringud elamutesse ja investeeringud varudesse. Varude all mõistetakse ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. 3) Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Nt kulutused haridusele, tervishoiule, samuti ka teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt. Tulusiirded on maksed mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, aga ka avaliku sektori institutsioonidele, mis otseselt ei tooda kaupu ja teenuseid. (sotsiaalkindlustusmaksed) 4) Netoekspert (X-M) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X), millest on maha arvatud kodumaiste teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M) Kui liidame kõik komponendid kokku saame kogukulutused (E)
Väljatõrjumine tähendab erainvesteeringute vähenemist seetõttu, et valitsus eelarve puudujäägi finantseerimiseks laenab. Põhjused: laenuks vajamineva raha pakkumine on piiratud ja/või intressimäära tõus, mille toovad kaasa avaliku sektori laenud. Kuna laenuraha kallineb, siis tema nõudlus väheneb ja seetõttu erainvesteeringud vähenevad samuti. Laenamine Tema puhasefekt sõltub sellest, kes laenuraha pakub ja mis tingimusel seda tehakse. Kui avalik sektor laenab erasektorilt, kel jõude seisvat raha või pankadelt, kellel lisareservid, võivad kogukulutused suureneda. Kui laenamine viib sama suurele säästude vähenemisele, siis kogukulutused ei suurene. Laenamise tagajärjed võivad olla tõsisemad kui laenatakse rahvusvahelistelt rahaturgudelt. Riigivõlg Riigivõlg kujutab endast akumuleerunud defitsiitide summat. Probleemid: milleks laenuraha kasutatakse (tootlikud
Haldustegevust toetavad avalikõiguslikud istitutsioonid: nt. raviasutused, ülikoolid jne. Erasektor- nüüdisaegsete riikide majandus on üles ehitatud turumajanduslikel põhimõtetel. Tänu sellele onn enamik ettevõtteid erakapitalile toetuvad. Erasektor ja avalik sektor on omavahel tihedalt seotud, sest: 1) Erasektor tegutseb avaliku sektori poolt loodud õigusruumis 2) Avalik sektor oma ülesannete realiseerimiseks vajab raha, mida on võimalik saada maksude näol erasektorilt. 3. Reformatsioon Reformatsioon sai alguse Wittenburgist, kui 31.10.1517. aastal naelutas Wittenburgi kiriku uksele kohaliku ülikooli professor, Martin Luther paberi 95 teesiga e. vaatenurk. Nende 95 teesiga ta kritiseeris katoliku kirikut, sest see oli eemaldunud jumalast. 1. Ta kritiseeris indulgentside müüki.(patukahetsuskiri) 2. Ladinakeelset jumalateenistust, millest kirikulised aru ei saanud. 3. Ta kritiseeris kirikuõpetajate abielukeeldu. 4
rolli majandusringkäigus. Näiteks ressursiturgudelt palkab valitsus tööjõudu. Valitsuse pakutavad töökohad ei ole ainult riigivalitsemisega seotud, vaid avalikus sektoris töötavad ka õpetajad, politseinikud, arstid jne. Lisaks tööandja rollile avalikus sektoris, ostab valitsus ressursiturgudelt ka teisi tootmisvahendeid, samuti kui ettevõtjagi. Hüvisteturul osaleb valitsus nii nõudjana kui ka pakkujana. Nõudjana ostab valitsus oma ülesannete täitmiseks erasektorilt kaupu ja teenuseid (näiteks arvutid või tänavakoristus teenus). Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine. Joonis Valitsuse roll majandustegevuse ringkäigus. Ülesanne 22. Arutlege rühmatööna, milline valitsusüksus on tabelis esitatud tegevuste teostaja ja määratlege vajalikud ressursid. tegevus teostaja ressursid Riiklike õppekavade koostamine Koolide remont Teede korrashoid
2. Malcolm Baldrige'i Kvaliteediauhina mudel (Malcolm Baldrige Award MBNQA) Improvement Act (täiustustaotlus) allkirjastati USA president R. Reagani poolt 20 augustil 1987.a. Eesmärgiks oli tõsta USA konkurentsivõimet läbi ettevõtete konkurentsivõime. Auhinna arendamise ja administreerimise eest vastutavad Kaubandusministeerium (Department of Commerce) ja Riiklik Standardite ja Tehnoloogia instituut (National Institute of Standards and Technology - NIST), toetus tuleb erasektorilt. Tegelik auhinnaprotsess toimub koordineerituna Ameerika Kvaliteediühingu (American Society for Quality - ASQ) poolt (www.asq.org). Malcolm Baldridge Award'i kategooriad: Tootmisettevõtted Teenindusettevõtted Väikeettevõtted (<500 töötajat) Kriteeriumid haridusele (esimene auhind 2001) ja tervishoiule (esimene auhind 2002). MBNQA põhiväärtused Visionäärne eestvedamine Kliendikeskne täiuslikkus Organisatsiooniline ja isiklik õppimine
o. masinatesse, seadmetesse, ehitistesse (kokkuleppeliselt lisatakse siia veel majapidamiste poolt ostetud kinnisvara) ja kauba- ning tooraine ja pooltoodete varude muutus. 3) Avaliku sektori lõpptarbimiskulutused G (government expenditures) sisaldavad endast avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Siia kuuluvad kulutused haridusele, tervishoiule ja kulutused teenustele ja kaupadele, mida soetatakse erasektorilt. 4) Netoeksport ehk puhaseksport (X M) (exports-imports). o Sissetulekute meetodit; Sissetuleku meetodil leitakse koguprodukti väärtus turuhindades kõikide tootmisprotsessis tekkinud sissetulekute kokku liitmisel. Sissetulekud on: · Palgad - tasu tööjõu teenuste eest. · Rent - tasu tootmistegurite kasutamise eest. · Intressid - on tasu raha kasutamise eest.
tootmissisendite varusid. Koguinvesteering on aasta jooksul tehtud kõik investeerimiskulutused, puhasinvesteeringu ehk netoinvesteeringu väärtus saadakse, kui sellest võetakse maha amortisatsioon. Sellest lähtudes koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja puhasinvesteeringud puhasprodukti NDP komponendiks. Avaliku sektori kulutused (G ) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). Netoeksport (X - M ) . X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Kuna SKP mõõdab kodumaist toodangut, ei arvestata tema koosseisus teistes riikides toodetud kaupu ja teenuseid, seetõttu tuleb import lahutada. Liites kokku eelpool toodud kulutused , saadakse SKP kulumeetodil, ehk kogukulutused:
annaabi.ee 
