Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tsentriparteid" - 7 õppematerjali

tsentriparteid –  parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak­ ja mõnes parempoole. 
Iseseisev töö 2 5-3 2 ühiskonnaõpetuses
2
docx

Iseseisev töö 2.5-3.2 ühiskonnaõpetuses

4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi ­apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse kuidas käituda hääletamisel. Iga komisioon arutab oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. 2)koalitsioon- erakonnad, kes osalevad valitsuses ja valitsemises Oppositsioon- erakonnad, kes pole valitsusega seotud

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist
Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1918 - 1940
1
doc

Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1918 - 1940

Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter . Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pürgis kriisi süvenedes võimule. Rahvahääletusel kiideti heaks vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50-liikmeliseks kahaneva parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale laialdased volitused.

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
Kodanikud ja demokraatia
1
doc

Kodanikud ja demokraatia

Vasakpoolsed parteid ­ peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid ­ esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid ­ parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised ­ poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine ­ tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing ­ tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Tavapärased nõudmised ­ väärikas palk, õigus puhkusele, seadusega sätestatud tööaeg, tervislikud töötingimused ja tööohutus.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
143 allalaadimist
Erakonnad ja ametiühingud
5
doc

Erakonnad ja ametiühingud

· haridus, tervishoid, eluase, transport ja kultuur peavad olema kättesaadavad igaühele. Parempoolsed: IRL, Reformierakond. · Esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. · Nende arvates peaks inimene oma toimetuleku eest vastutama inimene ise, · Inimesi tuleks innustada töötama, mitte karistama jõukamaid teiste suutmatuses · Sotsiaalteenuste hinna madalal hoidmine, · Paremate valikuvõimaluste loomine. 4. Mis on tsentriparteid? Tsentriparteid on parteid, kus mõnes küsimuses võidakse kalduda nii vasakpoolsete parteide suundadesse, kui ka parempoolsete omadesse. 5. Iseloomusta ühiskondlikku massiliikumist (sellise liikumise eesmärk, kellest koosneb, näited)? Ühiskondliku massiliikumise eesmärk on lahendada mingeid kriise. Ühiskondlike liikumiste algatus ongi mingisugune kriis. Liikumised koosnevad väga paljudest erinevate vaadetega inimestest ning enamjaolt arvamuste paljususe tõttu ei püsi need kaua koos.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
70 allalaadimist
Kordamine eksamiks-
4
odt

Kordamine eksamiks.

õiglus ja võrdsus . Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured . Suuremad firmad ja suurema sissetulekuga inimesed maksma rohkem makse . Keskerakond , SDE. Parempoolsed parteid ­ klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Toimetuleku ja käekäigu eest vastutama eeskätt inimene ise, innustada inimest töötama täie pingega, mitte karistama edukamaid suuremate maksudega. Reformierakond, Isamaa ja Res publika liit (IRL). Tsentriparteid ­ vahel siin, vahel seal. Rahvaliit . Naturalisatsioon : elada 5 aastat, osata eesti keelt algtasemel, sooritada riigikeele ja põhis. Tundmise eksam. Tööluba neile, kellel on kehtiv elamisluba.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
Eesti Vabariigi sisepoliitika iseseisvumise algusaastatel
6
docx

Eesti Vabariigi sisepoliitika iseseisvumise algusaastatel

Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eestimaa Kommunistlik Partei. Parempoolse tiiva moodustasid Põllumeestekogud ja Kristlik Rahvaerakond ning tsentri Eesti Rahvaerakond. Kuigi poliitilised jõud parlamendis olid enam-vähem tasakaalus, oli siiski täheldatavparempoolsete agraarparteide mõju kasv ning sotsialistlike ja tsentriparteide mõju vähenemine. Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. Tulenevalt demokraatlikust keskvõimust ja seadusandlusest moodustati linnades, maakondades ja valdades moodustativõimalikult suurte demokraatia tunnustega omavalitsused. Omavalitsuste poliitika oli aktiivne ja rahvale arusaadav. Võib kindlalt öelda, et Eesti omariikluse tegevamaks küljeks olid tegusad omavalitsused. Hilisemad katsed omavalitsuste autonoomiat kitsendada põhjustas rahva tugeva vastuseisu. Vähemusrahvuste küsimuses osutus Eesti novaatoriks kogu maailmas. Kõigil

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Balti riikide poliitiline ajalugu
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Tõnisson, kes 4 ja siis Otto Standman, Jaan Teemant, Karl Einbund, kes kõik olid 2 korda - Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival, agraarerakonnad paremtiival ja hulk väiksemaid erakondi tsentris. Kommunistlik partei keelustati. - Vabariigi algusajal mõjuvõimsad sotsialist (maareform) ->vasakpoolsete erakondade mõju järkjärguline kahanemine. Omanike klass. Agraarerakonnad (Päts ja Ulmanis). Tsentriparteid (Tõnissoni Rahvaerakond Eestis ja Demokraatlik Tsenter Lätis), mis andis Läti presidendid: Cakste ja Gustavs Zemgals. Valitsused püsisid alla aasta. - Leedus kehtis parlamentaarne demokraatia vaid 1926.aastani. Kolm poliitilist jõudu: kristlikud demokraadid, rahvaerakondlased ja sotsialistid. Üks krist.dem. juht Aleksandras Stulginskis oli 1920-1926 riigipea. -> korruptsioon ja võimu kuritarvitamine - 16

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun