TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 21.03.2017 16.04.2017 arvestatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides on laialdaselt
25 ml tööreaktiivi valmistamiseks võetakse vastav mõõtekolb, millesse viiakse: 2,5 mg glükoosi oksüdaasi; 1,5 mg peroksüdaasi; 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH = 6,0; K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni. Kuni tarvitamiseni säilitatakse tööreaktiivi külmkapi temperatuuril. Tundmatu proovi ettevalmistamine Sidruni mahl 50ml katseklaasi valan 1ml filtreeritud sidruni mahla ja lahjendan x50 korda destilleeritud veega. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Selleks, et glükoosi kontsentratsiooni tundmatus proovis kindlaks teha, tuleb esmalt koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga (A) e optilise tihedusega (D) lainepikkusel =410 nm. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (= optilise tiheduse) väärtust nimetatud lainepikkusel.
substraati kaaliumheksatsüanoferraat (II) ja vajalikku kk-a loomiseks fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0. Tööreaktiivi valmistamine: 1. Võta 25 ml tööreaktiivi valmistamiseks vastav mõõtekolb 2. Vii sellesse 2,5 mg Gox-i 3. Lisa 1,5 mg Pox-i 4. Lisa 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH=6,0 5. Lisa K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust kolvi kuni vajaliku mahuni täitmiseni. 6. Säilita külmkapi temperatuuril Minu uuritavaks lahuseks oli sidrunimahl. 7. Pressin kaaluklaasi 2-3 ml sidrunimahla 8. Teen 100-kordse lahjenduse (1 ml sidrunimahlale lisan destilleeritud vett kuni 100 ml mõõtkolvi kriipsuni 9. Filtreerin saadud lahjenduse läbi paberfiltri katseklaasi, et viljaliha eemaldada STANDARDLAHUS sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml 10. Võtan 3 puhast ja kuiva kalibreeritud katseklaasi ja valmistan glükoosi standardlahusest kolm lahjendust: a) Mõõdan esimesse katseklaasi 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett
substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II), K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb POx-ile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. Käesoleva töö ülesandeks on glükoosisisalduse määramine mingis bioloogilises objektis, nagu mesi, puuviljad vm taimne materjal, mis töö lihtsustamise eesmärgil ei tohiks sisaldada märkimisväärsel hulgal värvaineid. POx-i substraadina kasutatakse antud töös kaaliumheksatsüanoferraat(II). Katse käik Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on kesksel kohal tööreaktiiv, mis sisaldab ensüüme POx ja GOx, kromogeenset substraati kaaliumheksatsüanoferraati(II) ja
Uuritava lahusega tuli teha kaks parallelkatset ehk katseklaasi nr 2 ja 3 pipeteerisin automaatpipetiga 1 ml uuritavat lahust. Katseklaasi nr 4, 5 ja 6 pipeteerisin automaatpipetiga 1 ml eelnevalt valmistatud 3 erineva kontsentratsiooniga kontrolllahust. Igasse katseklaasi pipeteerisin 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin koheselt, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni ning fikseerisin reaktsiooni alguse aja ning ootasin 20 minutit, et tekiks reaktsioon, mille tulemusel glükoosi sisaldavad lahused värvuvad tekkiva K- heksatsüanoferraat (III) toimel kollaseks. Pärast 20 minuti möödumist mõõtsin lainepikkusel 410 nm lahuste optilise tiheduse väärtused. Katsetulemused Katse Mõõdetud optilise Korrigeeritud optilise -klaas tiheduse väärtus tiheduse väärtus 1. 0,008 0,000 2. 0,030 0,022 3. 0,030 0,022 4. 0,040 0,032 5
Tallinna Tehnikaülikool Kahjuksm pole asi ikka korras. Kindlasti ei teinud te apelsinimahla uurides 25-kordset lahjendust, vaid 250-kordse. Tehke lõpparvutus 250-kordse lahjendusega. Ja kindlasti leidke kirjandusest internetist andmed, millega oma tulemust võrrelda. 08.06.15. M.Kreen 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Protokoll on koostatud väga lohakalt. Isegi see pole selge, kas uurisite sidruni või apelsinimahla Palun koostage protokoll oma jõududega, ärge laske end eeskujudest eksitada 22.05. M. Kreen Liina Reimann 134537KATB
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia Laboratoorne töö 3.3 Teostaja: 2016 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained jm) kasutatatkse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul.
Peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati (II) (see on kollane veresool). POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasneb vesinikperoksiidi redutseerumine veeks. Tekib kaaliumheksatsüanoferraat (III) (see on punane veresool), mis annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. Minu konkreetne tööülesanne oli glükoosisisalduse määramine sidrunimahlas, POx substraadina kasutasime kaaliumheksatsüanoferraati (II). Töö käik Tööreaktiiv Tööreaktiiv sisaldas 2,5 mg GOx, 1,5 mg POx, 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0 ning ülejäänud 0,1% kaaliumheksatsüanoferraati (II), et täita 25 ml mõõtekolb. Mina töötasin juba ettevalmistatud tööreaktiiviga. Uuritava lahuse ettevalmistamine Minu uuritavaks prooviks oli sidrunimahl.
.................................................................................. 7 Arvutused............................................................................................................ 7 Järeldused............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Laboratoorse töö 3.3 teemaks oli glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Tegemist oli kvantitatiivse määramisega. Bioloogilise objektina oli kasutusel melon. Järgnevalt on toodud lühikokkuvõte glükoosist ja selle omadustest, samuti katse sooritamiseks vajalik teoreetiline osa ning seejärel katse kirjeldus ja järeldused. Teoreetiline osa Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahariidide sahharoosi ja laktoosi koostisesse. Loomsetes organismides on glükoos
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.2 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teoreetilised alused: Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained, taimne tooraine) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb
antud koha peal graafiku selliseks, nagu ta on, ning teen arvutused selle graafiku kohaselt, võttes arvesse, et saadud tulemus on suure tõenäosusega ebakorrektne. Selgitused täpsustan järeldustes. Arvutan siinkohal ära ka uuritava proovi keskmise optilise tiheduse = 0,0234+0,0229 2 = 0,02315 Loen graafiku pealt glükoosi umbkaudse kontsentratsiooni C ≈ 0,146 mg/ml Siit saan arvutada glükoosisisalduse uuritavas lahuses massiprotsentides. 100 100 X = C × L × 10-3 × d = 0,146 × 100 × 10-3 × 1 = 1,46 % C – glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) L – lahjendustegur 10-3 – tegur üleminekuks grammidele d – mahla tihedus (g/cm3) Järeldus Kaliibrimisgraafik peaks olema antud töös lineaarne, mis minu katseandmete järgi selline ei tulnud
Biokeeemia laboratoorne töö No 2 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk Õppejõud: Tiina Randla Õppejõude märkused: Glükoosi sisalduse määrmine. Kas kasutasite korrigeeritud optilise tiheduse väärtusi, millest on kontrollproovi OD maha arvatud? Sellisel juhul peaks graafikul olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge. St et taas tuleb kasutada matemaatilisi manipulatsioone ning punktiparvest too sirge läbi tõmmata.
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 6 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 18.04.2012 09.05.2012 arvestatud: Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse tihti ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Meetod võimaldab määrata
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2012 Teoreetilised alused Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina
TÖÖ 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek Teooria Glükoosisisalduse määramiseks kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilsusele -D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus -D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib ,D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja
ks. Sellega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks, tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3(Fe(CN)6) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Selles töös kasutataksegi POD substraadina kaaliumheksatsüanoferraat(II). 3 Töö käik Töö eesmärgiks on glükoosisisalduse määramine tundmatus proovis. Selleks kasutatakse tööreaktiivi, mis sisaldab eelpoolnimetatud ensüüme glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD), kromatogeenset, st reaktsiooni käigus värviliseks muutuvat substraati kaalium-heksatsüanoferraati(II) ja reaktsioonide kulgemiseks vajaliku keskkonna loomiseks ka fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0. Töötamine toimub ettevalmistatud tööreaktiiviga. Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses tehakse kindlaks töö käigus koostatava
Vaadates graafikule leian glükoosi kontsentratsiooni minu uuritavas lahuses. Kui absorptsioon võrdub 0,0025 A, siis glükoosi kontsentratsioon C = 0,005 mg/ml. Kuna alguses mina lahjendasin apelsiinimahla, siis oma saadud tulemust pean korrutama lahjendusteguriga. Apelsiinimahla glükoosi kontsentratsioon võrdub 1 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml), L mahla lahjendustegur, d mahla tihedus (g/cm3). Järeldus: Antud katses õnnestus glükoosisisaldust määrata. Katse protsessis K4[Fe(CN)6] oksüdeerus K3[Fe(CN)6] ks. Seda oli ka visuaalselt näha, sest katseklaasides lahuse värvus 20 minuti jooksul muutus helekollaseks. Vaadates kaliibrimisgraafikule võib järeldada, et katse oli korrektselt viidud, sest graafik kujutab endast koordinaatide alguspunkti läbivat sirget.
TTÜ Keemiainstituut, Biorgaanilise keemia õppetool, YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 3 Töö pealkiri: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 15.03.2010 Protokoll esitatud: 28.03.2010 3.5 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Töö teoreetilised alused: · Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. · GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul).
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil ... ... ... Juhendaja: Malle Kreen 2015 Sissejuhatus Selles praktikumis sooritasin töö teemal glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoois oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib β,D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on
Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Tallinn 2013 Teooria Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline
Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraat(II) ehk kollast veresoola. POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasneb peroksiidi redutseerumine veeks. Tekkic kaaliumheksatsüanoferraat(III) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410nm. Selle töö ülesandeks on glükoosisisalduse määramine mingis bioloogilises objektis, nagu mesi, puuvilja vm taimne materjal, mis töö lihtsustamise eesmärgil ei tohiks sisaldada märkimisväärsel hulgal värvaineid. POx-i substraadina kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(II). 2. Töö käik Uuritava lahuse ettevalmistamine: mee lahus Mee lahus valmistatakse kuuma destilleeritud veega, et soodustada suhkrute ja mees sisalduvate kõrgmolekulaarsete süsivesikute lahustumist.
vett (kontrollproov). Katseklaasidesse '1' ja '2' pipeteeriti 1 ml uuritavat lahust (paralleelproovid). Katseklaasidesse '3', '4' ja '5' pipeteeriti igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust, mis eelnevalt valmistati. Igasse klaasi pipeteeriti 3 ml tööreaktiivi ja loksutati kohe, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Fikseeriti aeg ja katseklaase hoiti 20 min toatemperatuuril. Eelpool kirjeldatud reaktsioonide tulemusel värvuvad glükoosi sisaldavad lahused kollaseks. Spektrofotomeetril mõõdetakse lainepikkusel 410 nm lahuste ptilise tiheduse väärtused, kasutades võrdluslahusena destilleeritud vett. Tulemused Klaliibrimisgraafiku koostamine [Glyc] mg/ml D Korrigeeritud D 0 0,032 0 0,25 0,150 0,118 0,125 0,075 0,043 0,062 0,057 0,025 0,12 0,11 0,1
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................
sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. 8. Joonistage steroidide ehituslikuks aluseks olev steraanituum. Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol? 12 9. Liebermann-Burchard'i test annab kolesterooli esinemise korral tumerohelise värvuse. Kas / miks võivad ka taimeõlide lahused anda rohelise värvusega reaktsioonisegu? 10. Milliseid reaktiive kasutatakse Liebermann-Burchard'i testi läbiviimiseks? Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. 11. Kuidas teha kindlaks lipiidide esinemist a) tahkes materjalis - Rasvapleki proov (Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
