Intelligentsus Intelligentsus on : -võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada -teiste hingeelu mõistmine -enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) igas olukorras toimetulev, hästi kohanev inimene Voolavaks intelligentsuseks loetakse võimet luua abstraktseid seoseid, lahendada uusi ülesandeid, leida mustreid ja teha järeldusi Selle mõiste alla kuuluvad näiteks enesekontroll, innukus, püsivus ja oskus ennast motiveerida, aga kindlasti ka oskus mõista teiste tundeid ja nendega toime tulla.
haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), ( sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Colemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta
ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus/emotsionaalne andekus/tundetarkus/tundetaip/EI (inglise keeles EQ) hõlmab: • võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada • empaatiavõimet/teiste hingeelu mõistmist (sotsiaalne kompetentsus) • enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni • Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ (intelligentsuskvoot, termini võttis kasutusele William Stern). Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. • Näide: Kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.
ohvriks võib langeda ka tundmatu, kelle inimlikkus paljastub lähivaates. Surma põhjused võivad olla erinevad - vägivald, väljapääsmatu olukord, haigus, õnnetus või lihtsalt rumal juhus -, ent järeldus on ikka üks: elu on habras ja seda tuleb hoida. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Huvitavaid tsitaate ,,Imelik, et saab surra, kui armastad." ,,Teise üle valitsemiseks oli vaja ainult üht: enesevalitsemist." ,,Meil on meie unistused, sest nendeta ei suuda me tegelikkust taluda." "Elu on liiga pikk, et kogu aeg kellegagi koos olla." Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/remarque.htm http://erichpaulremark.weebly.com/looming.html http://tsitaadid.ee/author/erich-maria-remarque
c) sõrmede suhu panemine viitab masendusele, sellises olukorras tuleb partnerit tingimata uskuda ja toetada 4. Käed kui tõkked a) kui inimene närveerib või võtab sisse kriitilise või kaitsepoosi, siis paneb ta käed vaheliti rinnale b) kui inimene paneb rinnale risti rusikas käed, näitab see tema vaenulikkust ja pealetungivalmidust c) kui inimene asetab käed rinnale ja suunab seejuures pöidlad üles, väljendab see enesevalitsemist ja veendumust 5. Kurameerimisliigutused ja signaalid a) naised näitavad meeste ahvatlemiseks oma randmeid ning rõhutavad nende ilusat ja õrna nahka b) meeste kurameerimisliigutus on lipsu või krae kohendamine c) kui naised heidavad juuksed järsu pealiigutusega näolt tagasi või õlgadelt seljale, soovib ta partnerile ahvatlev välja näha 6. Sigaretid, sigarid, piibud ja prillid a) kui suitsujuga puhutakse üles, näitab see enesekindlust ja rahulolevust
See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle Andri Kaaremäe On levinud arvamus, et teiste inimeste üle kontrolli omamine on lihtne ning mõned peavad seda isegi iseenesestmõistetavaks. Demokritos on aga väitnud, et inimene peab eelkõige omama kontrolli iseenese üle ning Erich Maria Remarque on öelnud, et teiste üle valitsemiseks on vaja ainult üht: enesevalitsemist. Aga mis üldse on enese üle valitsemine? Esmapilgul võib see tunduda lihtne ülesanne, kuid tegelikult võib see paljudele osutuda kaelamurdvaks. Enese üle valitsemine, see on oskus jääda kriisiolukordades rahulikuks, oskus vajadusel vaikida ning kogu viha või rõõm endasse jätta. Inimene, kes suudab enese üle valitseda, jääb ka kõige raskemates situatsioonides iseendaks ning see ongi eelduseks sellele, et valitseda ka kõigi teiste üle
kodanik, kes tunnustab kodutütarde seadusi ja kombeid ning talitab nende järgi. Kodutütarde reeglid: · 1. kasvatada noortest Eesti Vabariigi kodanikke, arendades rahvuslikku meelsust, süvendades armastust oma kodu ja isamaa vastu ja tutvustada kodaniku kohustega, õpetada austama eesti keelt ja eesti meelt; · 2. kasvatada kõrge moraaliga isiksusi, arendades neis austust, ettevõtlikkust, otsustamis- ja vastutusvõimet, enesevalitsemist, iseseisvus ja kindlust, vanemate austamist ja sõnakuulmist, tähelepanelikkust ja südamlikkust, armastust kaasinimese, looduse ja loomade vastu; · 3. arendada mitmekülgselt ja harmooniliselt noorte vaimseid ja kehalisi võimeid; · 4. harjutada noori järgima tervislikku eluviisi, isikliku hügieeni reegleid ja olema suutelised abistama hädasolijaid; · 5. valmistada noori ette naise ja ema kutsele, tutvustades naise
kohalikud baskid ja maurid Karl Suure jalaväe ülemat Rolandi. Roland sattus ebavõrdsesse lahingusse ning ta langes kangelasena. Veel ühe näite rüütellikkusest toob meile kuningas Artur oma kaheteistkümne kaaslasega. Tõepoolest olid tegelased kunagi olemas, kuid rüütliromaanides väljendati palju muinasjutulist, näiteks võitlusi koletistega jpm. Täiuslikult rüütlilt nõuti keskajal tagasihoidlikkust ja enesevalitsemist, õilsat meelt ja heldet kätt, ausust, õiglust ja puhast südant. Nendele iseloomuomadustele pidid lisanduma järjekindlus ja mõõdupidamine kõigis asjus. Kui oli saavutatud tasakaal käitumises, siis peeti kõiges mõõtu ja oldi kombekas. Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus. 3 KASUTATUD KIRJANDUS www.miksike.ee et.wikipedia.org web.zone.ee kultuur.edu.ee www
ei suuda süveneda nagu peaks. Oma halva tuju ja muud emotsioonid jätame koju tööl oleme rõõmsameelsed ja abivalmid. Ei ole kellelgi meeldiv vaadata nutta lahistavat juhiabi või kuulata inetuid nähvamisi, mis tulenevad töötaja halvast tujust. Samuti ei ole lubatud töö ajal ajada oma eraasju, lobiseda telefoniga lakkamatult oma tuttavatega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhiabi olla ei olegi väga lihtne. See töö nõuab palju enesevalitsemist, pidevat täiendamist tööalaselt ja ka mitte tööalaselt - tuleb kursis olla erinevate kultuuri ja poliitiliste uudistega. Alati pead sa suutma olla toeks ja abiks teistele, kuid vahest tahaks ju ise ka kellegi õlale toetuda. Juht ja tema vajadused on alati esikohal aga juhiabi jääb tagaplaanile. Hea juhi taga on siiski tema abi kelle oskused ja professionaalsus tagavad organisatsiooni usaldusväärsuse ja tulemuslikkuse. Hea juhiabi on justkui hea haldjas
Selleks, et teised inimesed tema enda lihast toituda võiksid. 2.2. Suitsiidid antiikajal Epikuurlaste (epikuurlane- epikureismi pooldaja, elunautleja, inimene kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid; epikureism – õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus.) ja stoikude ( stoiku- stoitsismi pooldaja, inimene kes kindlalt ja mehiselt talub õnnetusi; stoitsism – mõistuspärast eluviisi ja enesevalitsemist rõhutav valgustuslik suund antiikfilosoofias.) arvates tasus elust kinni hoida ainult sellisel juhul, kui see on hea ja meeldiv, vastasel juhul oleks sõgedus jätkata. Pütaagorlased (pütagoreistlik koolkond, Pythagorase rajatud usulis-eetilise ja filosoofilise usulahutaolise ühingu liikmed; Pythagoras u. 580-500 eKr, kreeka filosoof) ei pooldanud suitsiidi. Nad tõid välja kaks põhjust, esiteks, et hing on sattunud kehasse ürgrüvetuse
oli kitsas, kaunikujuline ja õrn, kuigi idamaa päikesest tumepruuniks kõrvetatud, kaetud lehviva musta habemega, mis näis erilise hoolega kammitsetud olevat. Nina oli sirge, sügaval istuvad silmad olid mustad, terased ja hõõguvad, hambad kui elevandiluust. Emiir näis olevat õitsevas eas mees. Idamaa sõduri kombed oli väärikad ja meeldivad; ometi väljendasid nad ajuti tulise ja ägeda temperamendiga mehe harjumuspärast enesevalitsemist ning samal ajal teadlikkust oma väärikusest. Moslemi viisakus tugines kõrgel vastutustundel. Saratseen oli päritolult moslem. Sultan oli väga heasüdamlik mees, ta ei tahtnud Richardiga sõdida vaid tahtis olla rahujalal. El Hakimina oli ta väga abivalmis, pakkus Kennethile võimalust enda kaitse alla tulla, kui ta oli määratud surmale, lipu rüvetada laskmise pärast. Richardil oli suur lugupidamine Sultani vastu
..................................12 Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist. Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast vanakreeka keeles tähistati
kontrollida oma mõtteid palju efektiivsemalt (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.6. PRAKTILINE JA EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Praktiline intelligentsus tegeleb igapäevaste probleemide lahendamisega ning sõltub inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). Emotsionaalne intelligentsus teiste sõnadega emotsionaalne andekus, on võime oma tundeid mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Lisaks hõlmab see empaatiavõimet, enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni. Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida ( https://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus 2017). 1.7. MULTIINTELLIGENTSUSE TEOORIA Multiintelligentsuse teooria ehk vaimsete võimete paljususe teooria esitas Howard Gardner aastal 1983. Gardner jagas intelligentsust kaheksasse üksteisest sõltumatutesse intelligentsuse tüüpidesse (https://et.wikipedia
pool. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes. Emotsioonid võimaldavad kontakteeruda isikliku sisemise reaalsusega. Emotsionaalne reageering olukorrale on oluline eneseteadvustamise aspekt. On teada, et rahuliku ja tasakaalus inimese elu kvaliteet on parem, paljud aga teesklevad enesevalitsemist ja rahu varjates selle maski taga tohutut hulka närvilisi reaktsioone. Emotsionaalne karastamine. Ammendamatu teema. Kõik käitumis- ja tundehäired, meie õnne ja õnnetused võiks siin ära analüüsida. Emotsioonid on ju inimese arengu tagatiseks ja mõistuse käivitajaks. Ja ilmselt keegi ei kahtle selles, et emotsioonid on meie heade ja halbade tegude peamiseks põhjuseks ning tervise ja haiguse allikaks. Inimlik inimene saab kujuneda ainult läbi (inimlike) tunnete
1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest Kasvatada kultuurset käitumist- see tähendab kasvatada lastes kõigepealt teadlikku distsipliini, tähelepanelikku suhtumist inimestesse, tööarmastust, korralikkust, teeskluseta viisakust, kõnekultuursust, välis- ja seesmist enesevalitsemist. Just need harjumused, mis on omandatud juba lapsepõlves, on eriti püsivad. Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist. Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg-eelkooliiga, kuna lapsed on selles eas eriti vastuvõtlikud. Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad. Last tuleb harjutada iseseisvusele. Lapsi tuleb õpetada puhtust pidama.
.......................................................9 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel. See tähendas efektiivsust teistega suhtlemisel ning selle läbi oma eesmärkide saavutamist. Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast vanakreeka keeles tähistati seda sõnaga
Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. 4 Eva Lootsar suri 1987 aastal. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED Kultuurse käitumise kasvatamisest Kasvatada kultuurset käitumist- see tähendab kasvatada lastes kõigepealt teadlikku distsipliini, tähelepanelikku suhtumist inimestesse, tööarmastust, korralikkust, teeskluseta viisakust, kõnekultuursust, välis- ja seesmist enesevalitsemist. Just need harjumused, mis on omandatud juba lapsepõlves, on eriti püsivad. Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist. Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg-eelkooliiga, kuna lapsed on selles eas eriti vastuvõtlikud. Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad. Last tuleb harjutada iseseisvusele. Lapsi tuleb õpetada puhtust pidama.
või looma kehas. Pikaaegse, puhtast, kõlbelisest ja rangelt askeetlikku elu hõlmava puhastamisprotsessi järel pöördub hing tagasi kehatule ja täiuslikule vaimuelule, ühineb Jumalaga. Pütaagorlaste religioosne maailmapilt oli pigem rahvapärane, ühtlasemat teoloogiat arvatavasti ei tekkinudki. Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees, isamaaarmastust, ustavust sõprade vastu, enesevalitsemist, mõõdukust ja puhtust isiklikus elus. Kehtis usk deemonitesse ja haldjatesse, kellena nähti õhus või allilmas olelevaid hingi. Askeetlik eluviis hõlmas ka taimetoitlust, keelatud oli aga näiteks ka ubade toiduks tarvitamine. Arvatakse, et ka ,,voorusi" seletati arvuteooriaga, kuid täpsemad andmed selle kohta paraku puuduvad. Olles küll müstikud, arendasid pütaagorlased tänu oma matemaatilisele taibukusele tublisti edasi kosmoloogiat
tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud.[3] 10 4 EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: o Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. o Empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine). o Enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel).[10] Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle
pärast- kuus aastat on ta troonil olnud, kuid rahvas vaevleb endiselt vaesuses, näljas ja vaimupimeduses. Raske koormana rõhub teda ka süütunne tapetud tsareevitsi pärast. Veel rängemaks muutub hirm, kui ilmub talle ustav bojaar teatega vandenõust Borissi vastu. Sellest võtab osa ka vürst Suiski, keda Boriss usaldas ja kes oli tsareevitsi kõrvaldamise korraldaja. Tuleb salakaval Suiski ja räägib vale-Dimitrist, kes on Poolast teel Moskva poole ja tahab võimu haarata. Enesevalitsemist kaotav Boriss käsib Suiskil vandega kinnitada troonipärija surma. Lipitsedes hakkab Suiski kirjeldama koletut tegu. Borissi tabab meeltesegadus- kõikjal viirastub talle hukatud laps.Langenud põlvili, palub ta abi Jumalalt. III VAATUS: 1.pilt. Poolas,Marina Mniszeki tuba. Neiu valmistub balliks.Tuleb jesuiit Rangoni ja keelitab Marinat, et see võluks Grigorit (Dimitrit) oma armukunstiga. Poolakad kavatsevad Grigorist teha Venemaa tsaari ja Rangoni kavatseb ettevõtmist siduda katoliku
pool. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes. Emotsioonid võimaldavad kontakteeruda isikliku sisemise reaalsusega. Emotsionaalne reageering olukorrale on oluline eneseteadvustamise aspekt. On teada, et rahuliku ja tasakaalus inimese elu kvaliteet on parem, paljud aga teesklevad enesevalitsemist ja rahu varjates selle maski taga tohutut hulka närvilisi reaktsioone. Ka tunded asetsevad meis ja meie kehas kihiti, ühe kihi moodustavad tunded, mis on allasurutud ja moonutatud juba aastaid või isegi kümneid aastaid. Pealmise kihi moodustavad need emotsionaalsed harjumused, millega toimime igapäevaelus. Pingetest vabanedes oleme taas võimelised oma emotsioone täiuslikult kontrollima, nautides mõnu ja rahulolu ja kogema ebameeldivust, vabastama end sellest.
Rüütlile anti üle relvad, kusjuures igal relval oli oma tähendus. Rüütel pidi täitma kuninga korraldusi. vt vasalli kohustusi senjööri ees... 14) Selgitage mõiste ,,rüütellikkus" tähendust keskajal Ustavus(oma isanda truu teenimine ja isiklik vaprus sõjakäikudel), julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttiski kokku mõiste ,,rüütellikkus" Täiuslikult rüütlilt nõuti keskajal tagasihoidlikkust ja enesevalitsemist, õilsat meelt ja heldet kätt, ausust, õiglust ja puhast südant. Nendele iseloomuomadustele pidid lisanduma järjekindlus ja mõõdupidamine kõigis asjus. Kui oli saavutatud tasakaal käitumises, siis peeti kõiges mõõtu ja oldi kombekas. Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au.
edasi arendanud on. Mõningase lihtsustamise tulemusel võib ehk lausa öelda, et pütaagorlaste liikumine 4. saj. eKr mitte ei hävinud, vaid hajus platonismi Pütaagorlaste religioosne maailmapilt oli pigem rahvapärane, ühtlasemat teoloogiat arvatavasti ei tekkinudki. Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees, isamaa-armastust, ustavust sõprade vastu, enesevalitsemist, mõõdukust ja puhtust isiklikus elus. Kehtis usk deemonitesse ja haldjatesse, kellena nähti õhus või allilmas olelevaid hingi. Askeetlik eluviis hõlmas ka taimetoitlust, keelatud oli aga näiteks ka ubade toiduks tarvitamine. Arvatakse, et ka ``voorusi`` seletati nö. arvuteooriaga, kuid täpsemad andmed selle kohta paraku puuduvad. ARVUTEOORIA Pythagorase huvi matemaatika vastu omandas müstilise mõõtme ja lõpnes arvu kui kõige oleva aluseks kuulutamisega
Rüütlile anti üle relvad, kusjuures igal relval oli oma tähendus. Rüütel pidi täitma kuninga korraldusi. vt vasalli kohustusi senjööri ees... 14) Selgitage mõiste „rüütellikkus” tähendust keskajal Ustavus(oma isanda truu teenimine ja isiklik vaprus sõjakäikudel), julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttiski kokku mõiste „rüütellikkus” Täiuslikult rüütlilt nõuti keskajal tagasihoidlikkust ja enesevalitsemist, õilsat meelt ja heldet kätt, ausust, õiglust ja puhast südant. Nendele iseloomuomadustele pidid lisanduma järjekindlus ja mõõdupidamine kõigis asjus. Kui oli saavutatud tasakaal käitumises, siis peeti kõiges mõõtu ja oldi kombekas. Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au.
hoolitsemist partneri eest jne. · Kirg tähendab seksuaalvajadusega seotut- füüsilist veetlust jne. · Kohustus ehk otsustus tähistab ratsionaalsust - mõtted partneri ja suhte püsimise või lõpetamise kohta jne. 82. Emotsionaalne intelligentsus. · Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) 83. Stress H. Selye järgi. 18 ...ehk üldine kohanemissündroom, pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. 84. Stressi poolt tekitatavad probleemid.
Pealegi peab tulevane töötaja olema kursis, millisesse firmasse ta kandideerib. 40. Miks peaks vältima isiklike piltide, eriti nö peopiltide, avalikustamist interneti avalikus ruumis? Sest keegi võib neid kuritarvitada enda otstarbel. Kasutada neid pilte kui enda omasid või mõni võib pildi abil laimata. 41. Mida tähendab emotsionaalne intelligentsus? Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni. 42. Kas Sina oled emotsionaalselt intelligentne? Põhjenda oma vastust. Usun, et igapäevastes olukordades olen ma emotsionaalselt intelligentne, sest ma suudan end seada teiste olukorda ja selle abil neid paremini mõista. Ma suudan ette kujutada, mida teised on läbi elanud või tundnud. 43. Milliseid infoallikaid saad kasutada, et uurida infot Sind huvitavate edasiõppimisvõimaluste kohta? (3-4 allikat) www.rajaleidja.ee www.kool
Mis on emotsionaalneintelligentsus (EI)? Oskus ära tunda enda ja teiste emotsioone, oskus end motiveerida ning oskus juhtida enda ja teiste emotsioone. Goleman (1995), Emotional Intelligence EQ- Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) 83. Stress H. Selye järgi. H.Selye sõnastuses on stress mittespetsiifiline keha vastus igasugusele päringule. Selye järeldas, et stressil on oma osa kõikide haiguste etioloogias, seega on haigused mittetoimetulek stressoritega (ärritajast tingitud pingega) ja tulemuseks on tervisehäired. H
Hellenismiaja eetikatele on iseloomulik, et nad päädivad kirjeldusega sellest, kuidas näeb antud õpetuse seisukohalt välja tark inimene, st eetiline ideaal. Stoikute kirjelduse järgi on tark selline inimene, kes ka juhul, kui kõik maailma õnnetused talle kaele langeksid (täpsemalt öeldes, kui talle langeks osaks midagi sellist, mida tavaliste arusaamade kohaselt peetakse õnnetuseks), on suuteline mitte kaotama enesevalitsemist ning jääma häirimatuks. Stoikud ütlesid: tark on apathos. See ei tähenda mitte apaatsust selle sõna tänapäevases tähenduses, vaid võimet taluda kõiki võimalikke saatusepöördeid ilma afekteerivate läbielamisteta. Me kasutame tänapäevalgi sellise inimese kohta väljendit “ta talub saatuse lööke stoiliselt”. Selle väljendi algne tähendus on “stoikule kohaselt”. Kuid “apaatia” on üksnes õnnelikkuse negatiivne iseloomustus, st selle määratlusega üteldakse, mida
usukombed kellavajutuse keelavad. Erinevalt abilisest partii üleskirjutamisel peab see abiline olema vahetult mängulaua juures ja võib seetõttu vastasmängijat häirida. Analoogia põhjal võiks ka siin kompensatsiooniks võtta abilist kasutava mängija ajast 10 minutit ära. Lisaks rutiinsele tegevusele malekellade töö kontrollimisel suurendab kohtuniku töökoormust tunduvalt ajapuudus. See nõuab kohtunikult kiiret reageerimist, ettenägelikkust, enesevalitsemist. Tšehhi meister ja MM-matšide kohtunik K.Opocensky võrdles kunagi malekohtunikku teatri tuletõrjujaga, kes suurema osa ajast on peaaegu tegevuseta. Ajapuudus sarnaneb siis tulekahjuga. Konfliktide vältimiseks tuleb eelnevalt valmistuda. Ajapuuduses võib ka kõige tähtsamatel võistlustel igasuguseid asju juhtuda. Näiteks ühes Petrosjani - Spasski MM-matši partiis langes Petrosjani nooleke sel ajal, kui Spasski mõtles - lihtsalt kella mõlemad pooled
Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: 1. võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada 2. empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine) 3. enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja taksituste ületamisel) Emotsionaalse intelligentsuse propageerija David Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene
oskuste on vaja mitmesuguseid sidumismaterjale ja häda- mitte. päraseid ravimeid, mida sisaldab kohustuslik autoapteek. Purunenud sõidukisse kinni jäänu vabastamisel ei tohi Leidlikkus, kindel ja täpne tegutsemisviis võimaldavad teda mingil juhul tirida jäsemeist; enne vabastamist kõr- siiski ka mootorratturil teha palju kasulikku vigastatu valdatagu takistavad esemed ja argu muudetagu kanna- päästmiseks. Mingil juhul ei tohi kaotada enesevalitsemist, tanu kehaasendit. vaid abistamist tuleb alustada aega viitmata, 341 340 soon on kombatav (tuikamine tunda), ja seal, kus teda on võimalik pigistada vastu luud. Selleks sobivaimad köhad
annaabi.ee 
