ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU INIMESE ELULE (0)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU INIMESE ELULE
Referaat
Koostaja : Kelly Saame
10B klass
Juhendaja: Õp. Marika Kaasik
Tartu 2015
Sissejuhatus
Enesehinnang on enda võimekuse hindamine ja võrdlemine oma võimekust teistega . Enesehindamine tuleb meie tänapäevase eluga kaasa. On kõrge enesehinnang, madal enesehinnang ja enesehinnang mis ei mõjuta inimese võimekust elus. Valisin selle teema kuna me puutume sellega kokku mitte ainult koolis vaid ka väljaspool kooli.
Kõrge ja ülikõrge enesehinnang
Kõrgelt hindavad ennast need inimesed kes arvavad , et suudavad saavutada mida iganes nad soovivad saavutada. Nende õppimine võib päris hästi minna tänu sellele ja kui halvasti läheb siis nad ei anna alla vaid õppivad veel rohkem, et saavutada oma lõpp punkt.
Kui aga enesehinnang on inimesel ülikõrge siis see võib olla probleem teistele kui ka iseendale . ülikõrge enesehinnang on inimesel kes on egoist . Selleks nimetatakse inimesi kes arvavad, et on parimad aga samas arvavad et teised on halvemad temast. Tänu sellele võib õlikõrge enesehinnanguga inimene solvata teisi.
Kõrge -ja ülikõrge enesehinnangu vahe on see, et üks ei võrdle ennast teistega vaid usub endasse aga teine võrdleb end teistega ja arvab , et on parem kui teised.
Madal enesehinnang
Madalalt hindavad ennast need inimesed kes arvavad, et ei suuda saavutada mida nad sooviksid saavutada. Nende tahtmine teha midagi võib olla suur aga hinnang endast võib neid alla kiskuda. Nende mitte saavutused minevikus madaldavad inimese enesehinnangut. Kui neil minevikus läks mingil erialal halvasti siis nad jätavad selle sinna paika, Ütlevad et neil läks halvasti ja nad ei suuda seda ära teha. Nende allaandmine on kõrge. Nad valivad mingi teema või eriala kus neilt palju ei oodata. hiljem aga kui neil enesehinnang on tõusnud võivad väga kahetseda seda, et nad ei üritanud rohkem.
Madal enesehinnang esineb noorukitel rohkem kuna neilt hakatakse ootama midagi ja neile surutakse peale kui tähtis on valida eriala. kui midagi neil halvasti läheb. Siis ikka öeldakse et, nii ikka ei saa ja, et kui juba vanem oled siis oled selline ja selline kuna sul läks üks asi valesti mida vanemad välja valisid. Vanemad ei taha lastele anda hingamis ruumi mis võib lapse enesehinnangu väga alla viia.
Enesehinnang mis ei puuduta ega mõjuta inimese tegusid
On olemas ka hinnang endast mis ei või mõjutada väga palju midagi. Hinnang endast mis võib olla mitte positiivne ja positiivne aga ei mõjuta su õppimist või tegemisi igapäevaselt. Näiteks kui arvad , et su joonistamine on väga lohakas siis see ei too sulle tahtmist seda parandada kuna see ei ole sinu peamine prioriteet .
Erinevus kõrge enesehinnangu ja enesehinnanguga mis ei mõjuta on see, et kõrge enesehinnanguga sa üritad seda muuta ja saavutada oma maksimum aga selline hinnang mis ei mõjuta sind, võid jätta selle sinna paika aga see sind ei huvita või ei pane pahaks. See ka ei aja sul tahtmise vahepeal ise joonistada isegi kui see on nii nagu see on.
Enesehinnangud meil kõigil
Me kõik hindame ennast mingil määral. Aga me arvame et oleme ainult kõrge enesehinnanguga või ainult madalama enesehinnanguga. See tegelikult nii ei ole. Meil kõigil on madalad hinnangud , kõrged hinnangud ja hinnangud mis ei mõjuta. Kõigil pole need hinnangud samades asjades. Ühel võib olla kõrge enesehinnang matemaatikas aga madal enesehinnang kehalises liikumises. Nii ka vastupidi.
Turvalisus ja kindlus
Me hindame ennast turvalisuse ja kindluse järgi. Kui me tunneme ennast kindlalt ennast oma enda kehas siis meie enesehinnang on kõrge. Siis ütled endale, et oled ilus, näed välja täpselt selline milline välja tahad näha. Kui aga tunned end ebamugavalt oma kehas siis enesehinnang oma keha suhtes on madal. Tunned, et midagi sulle selga ei sobi ja, et sa ei ole ilus. Sama on ka õppimisel ja eriala valimisel.
Turvalise ja kindluse tunne tuleb tavaliselt su kodust vanematel, tuleb teistelt lähedastelt ja ka inimestelt keda vaevu tunned. Turvalisuse ja kindluse saad külge lapseeas. Kui juba väiksena oled kõrvale jäetud ja pole tähelepanu antud siis kindlus ja turvalisus sinu iseendas on minimaalne. Sellest tuleneb hiljem ka enesehinnangud mis on madalad. Kui lapsena oled oma vanematelt saanud piisvalt tähelepanu ja armastust siis turvalisus ja kindlus on tugev ja sellega tuleb hiljem ka enesehinnang mis on kõrge.
Lapseeas lapsed ennast ei hinda vaid otsivad tuge ja armastust. enesehindamine tuleb hiljem umbes kooliajal kui laps on 8-10 aastane. võib varem kui ka hiljem tulla mis oleneb lapse arengust.
Kokkuvõtte
On kõrge ülikõrge ja madal enesehinnang. Minu poolt ka lisatud hinnang mis ei mõjuta. Enesehinnang tuleb koolilapseajal. Enne seda on lapsele vaja anda turvalisust ja kindlust , et lapse enesehinnang ei oleks peamiselt madal kui koolilapseks saab ja ennast hindama hakkab. kõik need enesehinnangud on meil kõigil kuigi paljud ei taha seda uskuda . Vanemad ja ka lähedased on need kes lapsele enesehinnangu kindlustavad. Me ei saa ennast panna rühmadesse kuna me kõik väga erinevad. Elu valikuid on palju ja on aega ennast täiustada kui me seda ainult tahame.
Kasutatud materjalid
rajaleidja.ee
tnk.tartu.ee
hkhk.edu.ee
minu teadmised