Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eneseanalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eneses, õppijana, elukestev, raskemad, olukordi, situatsioonides, lugedes, pannud, numbrid, eneseleidmine, edusammudest, raskelt, karpi, kogunud, lapsepõlvele, võtnud, moto, tubli, muutuma, avastama, haridus, eesmärgini, soovime, klassiruumis, vestelda, kindlustunne, vihikud, kirjutasin, osanud, mäletan, tuupida, õppeained, ringiga, arutlemineinimesele haiget teha, kuid parem õudne lõpp kui lõputu õudus; Õiglust; Lojaalsust; Töökust- väga hea inimese isikuomadus, mis väljendub inimese võimes ja soovis tööd teha; Ilusat kodu. OTSUSTAMINE Otsustamisel olen analüütiline- analüüsin olukorra kõik punktid kõigepealt läbi. Teen otsustamist vajava probleemi omale võimalikult selgeks. Otsust tehes mõtlen peaga, mitte tunnetega, sest tihti võivad tunded valele teele viia. ÕPPIMINE Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Ma õpin oma vigadest aga ka edusammudest. Inimesed õpivad ja arenevad kogu elu. Mulle tegelikult väga meeldib koolis käia ja õppida, sest nii huvitav on teada saada uusi asju. Mulle on ka tähtis, et minu vihikud oleksid korralikud ja loetavad. Sageli kirjutan vihikuid ka ümber, et nende järgi parem õppida oleks. Samuti on mul ka väga hea piltmälu. Tihti
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju
vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik, mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisi, on oluline. Need on kogemused, teadmised ja oskused, mis jäävad sulle alles ja mida ei saa sinult võtta keegi. Nüüd tahan rääkida sellest, kuidas iseloomustaksin ennast õppijana? Kognitiivsete eelduse järgi tahan öelda, et õppimisprotsessil mul on esimesel astmel informatsiooni tagamine. Minu jaoks on tähtis tekstist arusaamine, et selle läbi teema paremini meelde jätta. Teiseks on mul õppimise võtmesõna mõtlemine, et ma saaksin kiiremini informatsiooni meelde tuletada . Minu jaoks on tähtis ka kordamine, toetumine varem teadaolevale, mõttega konspekteerimine, keskendumine ning kindlasti pauside tegemine.
Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest mulle meeldib teha üht või teist kuigi ei saa ka salata, et tihti mõlgub mõtteis ka loobumine. Tuleb aga tõdeda, et õppimise juures on väga oluline aspekt kindlasti meie õpihoiak. See määrab ära, mil viisil me uusi teadmisi õpime ning kui sügavuti oma tegevuses laskume. Loomulik on see, et kõikidel meil on omad huvid ja kõik alad ja teadused ei saagi ühtemoodi meeldida. Tunnistan, et siiani on mõned õpitavad ained saanud rohkem tähelepanu kui teised
Viktoriya Strelnikova STOM Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski
Samas ei saa öelda, et kõik nii takistusteta ja kergelt läheb. Olen olnud mitmeid kordi põhjapaneva küsimuse ees, kas ma olen ikka nii võimekas, et kõrgharidus omandada. On tekkinud ka käegalöömise mõtteid. Seda eriti siis, kui vaatamata pingutustele ei ole ma ise ega ka õppejõud minuga rahul. Halvustav ja negatiivne kriitika, vahel ka põhjendamatult karm, ei ole minu puhul edasiviivaks jõuks. Pigem siiski vastupidi. Mina, täiskasvanud õppijana annan endast tavaliselt parima, püüan teha kõik maksimaalseselt hästi ning korralikult.On väga kahju,kui vaatamata pingutustele õppejõul vastupidine mulje jääb. Tagasilööke võib tulla ka mujalt. Tööl ei pruugita alati mõista, miks ei saa jätta paari koolipäeva vahele või miks mitte jääda tööle ületunde tegema, kui on kiired ajad. Pere on enamasti toetav ja abistav vaatamata sellele, et kool asub kodust kaugel ja igapäevane sõitmine on küllaltki kulukas.
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada
Mulle meeldivad väga keeled ja kirjandus. Olen teadmistehimuline ja sellest tulenevalt on mu tugevuseks eriti faktilised teadmised ja visuaalne mälu. Minu hobi ja kirg on muusika. Olen veendunud, et muusikakoolis õppimine on aidanud minu loomingulisemal poolel esile kerkida. Selle aja jooksul jätsin maha oma tagasihoidlikkuse ja sain üle oma hirmust publiku ees esineda. Võõras seltskonnas kohanen kiiresti ja olen üsna suhtlemisaldis, kuid teatud situatsioonides jääb mul julgusest siiski vajaka, eriti akadeemilises keskkonnas nagu ülikool. Sellest hoolimata ei ole ma kaotanud oma entusiasmi : tänu sihikindlusele olen jõudnud just nii kaugele, kus ma praegu olen. Ülikooli tulin ma eesmärgiga saada heaks ajakirjanikuks, kuid hetkel napib mul vajalikke teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi. Õpingute vältel pean osalema seminaridel ja tegema erinevaid rühmatöid, kus on vajalikud suhtlemisoskus ja koostöövalmidus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Rein Kuusik Professor Tallinn 2010 Umbes pool sajandit tagasi ellutärkanud IT-teadusest on tänaseks saanud üks aktuaalsemaid inimkonna arengusfääre, mille iseloomustamiseks sobiks kõige paremini kasutada väljendit ,,tormiselt arenev". Tänapäeval ei seostu mõiste infotehnoloogia vaid arvuti kasutamisega, vaid kujutab endast hoopis midagi laiaulatuslikumat, millega arenenud riikide elanikud iga päev kokku puutuvad. Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõepoolest, ühiskonnas on levinud
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis
Sellega ei andnud ta endale puhkust ja koormas mälu kogu aeg uue materjaliga. Kui lühimällu salvestamisel annab hea tulemuse nn mehhaaniline ehk mõtestama kordamine, siis pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ja jaotatud õppimine ning kordamine (Allik jt, 2006). Kuna mu sõbra tulemused koolis polnud väga head, siis võib arvata,et ta ei korranud materjale mõtestatult ning tema õppimisviisid ei andnud tulemust. Ma olen väga tihti tähele pannud,et kordamine annab väga häid tulemusi teadmiste meeldejätmisel, eriti keeleõppes. Rootsi keele tundides kordame me väga tihti eelnevalt õpitud materjali üle, kuigi see tundub sel hetkel väga mõttetuna,sest alles eelmisel tunnil oleme sama asja õppinud. Pärast testiks õppimisel tuleb see kordamine aga mulle kasuks, sest kõik on justkui meeles, kuigi ma pole seda ise eraldi veel õppinud. Kõiki uusi sõnu on kerge meelde jätta ja lõpuks annab see mulle testi tulemuseks A
Niimoodi olen õppinud juba algkassist saati. Kui keegi räägib kuskil kõva häälega, on minu jaoks võimatu asjasse süveneda, kuna siis lähevad mõtted lihtsalt mujale. Mitte kõigis olukordades ei saa toimida harjumuspärase loogika järgi, mitte kõik materjalid pole kergelt kättesaadavad. Siis aitab loov lähenemine: milline tuttav võiks aidata, kust saab küsida, millised info- ja andmebaasid võiks vastaval alal kättesaadaval olla. Loov õppija ei tunnista võimatuid olukordi kui ühtmoodi ei saa, proovib ta teistmoodi. Võttes näiteks kasvõi spikri tegemise, see on ka üks õppimise viise sa töötad ju läbi kogu materjali ja paned selle lühidalt ja selgelt kirja, seega on õpitut lihtsam meelde tuletada. Inimene ei saagi ju kõike pähe õppida, pea pole ju prügikast, tuleb teha väike valik, mida sul reaalselt on tarvis vaja teda. Pole tähtis kuidas teema selgeks saab, peasi, et ta saab selgeks.
Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud
Mina ise Tihti on raske end kirjeldada. On kulunud 15 aastat , et saada selliseks nagu ma olen praegu. Nende aastate jooksul on mul olnud vabadus täita enda uudishimu, olen saanud avastada kõike mis tundub kummaline. Mulle meeldib elada sellist elu, mille ise kujundan. Mulle ei meeldi eksisteerida ühiskonna poolt ettekirjutatud reeglite järgi, sest olen ise oma elu kujundaja. Mulle meeldivad inimesed, kes jäävad alati iseendaks, kellel on asjade kohta oma arvamus ja muidugi hea huumorisoon on väga tähtis. Selliste iseloomuomadustega kirjeldan oma lähedasi sõpru. Ma arvan, et olen praegu elustaadiumis, kus läbi igapäevaste raskuste ja erinevate situatsioonide avastan enda kohta uusi külgi ja just see voolib minust lõpliku isiksuse. Milline on mu iseloom? Tihtipeale olen ma närviline, kuid see on tingitud kiirest elutegevusest, sest kardan, et kõike ei jõua korraga teha. Olen alati abivalmis ja nõus abivajajale
" Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest-
Estonian Business School Professionaalne müük Kodutöö Romek Luks Õppejõud: Guido Paomees Tallinn 2017 Müük Mida tähendab müük? Inimesed sammuvad peale tööpäeva kaubanduskeskustesse,et toidupoest midagi õhtuks kaasa haarata. Kassas antakse raha soovitud kauba eest ning sellega ongi müügitegevus selleks korraks läbi. Tegevus, millega kassapidaja elatist teenib ongi müük. Ja mis on müümine? Müümine on sama, mis müük, aga tegusõnana. Ma arvan, et enamus inimestest ei kuluta oma aega sellele, et süveneda sõna ,,müük" tähendusse ja kui küsida, mida müük nende jaoks tähendab, saab vastuseks just selle sama toidupoe näite. Kuid mida tähendavad sõnad ,,müük" ja ,,müümine"? Sõnu ,,müük" ja ,,müümine" käsitletakse kui sünonüüme. Tõde on aga see, et müük on osa müümisest. Müük on äritegevuse ahela kõige-kõige viimane osa ostja annab müüjale raha soovitud kauba või teenuse eest. Ko
Mitte Mõni- Sage kunagi kord li Eksamiks valmistudes kogun kokku kõik materjalid antud teema kohta ja püüan neist 0 1 2 terviku luua. Õppides teen märkmeid ja kokkuvõtteid. 0 1 2 Teksti lugedes tõmban kõige tähtsamale joone alla, nummerdan fakte, kirjutan servale 0 1 2 kommentaare. Õppides esitan endale küsimusi ja vastan neile. 0 1 2 Enne tähtsat vastamist õpin järjest mitu päeva. 0 1 2 Õppides otsin abi algallikatest, sõnaraamatutest jm. 0 1 2 Loengut kuulates teen märkmeid
Teemade poolest võin öelda, et kas ebameeldivatel teemadel, millest ma ei tahaks rääkida, väga igava jutu puhul, väga harimatu või labase inimese puhul, inimeste puhul, kelles olen juba varem pidanud kõhklema või sel juhul, kui tahan ka osa saada vestlusest. 2. Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kõige rohkem kasutan unelemist, kuid seda tavaliselt kogemata ja sel juhul peab olema kuulatav jutt väga ebahuvitav, siis ka vastuseks valmistumist, kuna on olukordi, kus tahad kas jätta muljet, et tead või siis ennast välja vabandada, samastumist, kuid seda enamasti tuttavas seltskonnas ja siis kui tõesti mul on öelda midagi, mis minul läheb meelest, kuid eelneval rääkijal on samasugune kõnelemis nn inerts sees. Kõige enam kasutan teema vahetamist, üritan nimelt endale ebamugavat teemat vältida või sujuvat teisele teemale üle minna, nii et võimalikult vähe peaksin rääkima tahtmatutest asjadest. Takka kiitmist kasutan, kui üritan
Eneseanalüüs Inimesed on erinevad ja kõik nad suhtlevad omavahel. Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Kõige rohkem suhtlen oma pereliikmetega, kuna nad on kõige rohkem minu ümber. Sõpradega ja lähedaste inimestega suhtlen nii silmast- silma kui ka arvuti abil. Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest rääkida. Sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja milliseid nalju/väljendeid kasutada. Ma olen humorimeelne inimene, kuid minu huumor on tihti mitte lihtne vaid väikese tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda selliste inimestega kes saavad sellest aru, ei lähe vihaseks ja oskavad vastata samaga. Elu ei ole alati roosiline ja ette on tulnud sellised momente kus olin teadlikult olnud sarkastiline, teades, et see aitab mul oma eesmärki saavutada. �
Alati kui olen midagi alustanud, siis viin selle kohe peale alustamist lõpuni. Kasvõi terve päev tegutsen selle ühe töö kallal. Samas olen ka loominguliste annetega, siis vabal ajal, saan tegeleda segamatult käsitööga. Võimalik, et ületan ennast, ja proovin kandideerida sotsiaaltöötajaks, kuskile asutusse, mitte vallasotsiaaltöötajaks. Kardan, et vallasotsiaaltöötajal on visuaalselt mulle tundunud, et rohkem tööd, peab teadma rohkem asju, ja olukordi, kuid asutusesiseselt sobiks mulle rohkem, kuna ei ole nii ülevoolavat info töötlemist ja kogumist vaja. Ma ei tea, kas see info on tõsi või mulle nii lihtsalt tundub. Mis saab minust 5 aasta pärast? Võib ainult kaks asja juhtuda, emba kumba, kui ma valisin sotsiaaltöötaja töö, ning kui see mulle meeldib, siis jään asutusesiseselt sotsiaaltöötajaks kuskile asutusesiseselt. Kui aga mulle töö ei meeldinud, siis vahetan ma arvatavasti
ESSEE "Miks ma näen ennast tulevikus tööl omavalitsuse sotsiaaltöötajana" Mõned filosoofid väidavad, et inimese missioon on kodeeritud tema lapsepõlve unistustes. Mõeldes nendega kaasa tuletasin meelde, kes ma olin lapsepõlves - milline olin, millised asjad olid olulised? Kõige rohkem mäletan, et tähtis oli õigluse eest seista ning nõrgemaid kaitsta. Mulle meeldis konfliktide reguleerimine, ühiste tegevuste korraldamine ning mängude organiseerimine. Ma tahtsin alati olla olemas nende jaoks, kes seda soovisid ja vajasid. Tihtilugu pöörduti just minu poole , kui oli tekkinud riid ning vajati lepitust või keda eirati mängus või kui tunti end kurvana. Nii palju, kui ma mäletan, olen ma alati tahtnud aidata teisi inimesi ning ma ei salli tõrjuvat käitumist inimeste suunal, kes on mingi põhjuse pärast teistsugune (välimus, probleemid perekonnas jne.). Kui ma märkasin, et noritakse ja kiusatakse, siis sekkusin ja
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö osakond KUI MINA OLEKSIN JUHT TCM analüüs Essee Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2013 Kui mina oleksin juht Kuidas kujutan end ette juhina? Milline peaksin olema loomu poolest, kas oskaksin olla juht ja kuidas tuleksin sellega toime? Seda hakkan nüüd analüüsima käesolevas essees. Juht kui mõiste on üldiselt väga laialdane mõiste. On olemas palju erinevaid juhte, vastavalt tööalale ja firmale, misn asutusega on tegemist. Näiteks kui on tegemist sekretäritööga, mida mina hetkel õpin, sellest on võimalik areneda edasi juhiabiks. Kuna meil on võimalik valida spetsialiseerumine, kus on võimalik valida ka personalitöö, siis personalitööd õppides on võimalik saada personalijuhiks. Juhil peavad olema kindlad omadused, ta peab olema tugev isiksus, kes on enesekindek, ambitsioonikas,, ta ei tohi olla kahtlev, peab olema oma seisukoht jne. Kui mina oleksin ju
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õpetamine ja konspek
nädalavahetustel puhata ning rohkem tähelepanu perele pöörata. Veel üks hea viis oma mõtteid koolilt eemale saada on tegeleda hobiga. Minu suureks hobiks on kinos käimine ning filmi vaadates ununeb kõik muu ümberringi toimuv ja pea saab kõigest puhata. 16. OLUKORD – PABERITÖÖ Arvan, et paberimajandus on selline osa õpetajatööst, millele algajad ei oskagi mõelda ega tähelepanu pöörata. Sue Cowley viimast probleemi lahendust lugedes tuli mulle üllatuseks, et paberitööd võib nii palju olla. Sellist probleemi ei tohiks tekkida, kui järgida vanasõna, mis ütleb, et toimetusi ei tohi homse varna visata. Nii ei hakka töid kuhjuma ja nii ei teki ka liigset stressi. Kui minul on väga palju toimetusi vaja teha, siis ma tavaliselt panen need paberi peale kirja ning siis on mul hea ülevaade kõikidest tegevustest.
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda m
hea hinde. Leian, et selline lähenemine õigustas ennast. Selle tulemusena õppisin ma õppimise pärast, mitte selle tagajärje pärast - mis ma saan selle eest, et olen hea hinde saanud. Sõnalist kiitust vajame me kõik, ka täiskasvanuna ja seda teadsid ka minu vanemad. Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks. On loomulik, et õppimine toimub alati ja igas situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma. Igal inimesel ja igal kultuuril on võimalik maailma erinevalt interpreteerida niisugusest eeldusest lähtub hermeneutika (Kreitzberg, 1992). Hermeneutika haridusparadigmana
See tähendab, et õpetaja peab usuma lastesse. Õpetaja hoiak, et kõiki peab saatma edu, on oluline. 5. Väikesed nihelejad Klassis võib tekkida rühm väikesi nihelejaid, kes lihtsalt ei suuda paigal istuda. Tihti tuleb palju aega veeta neid keelates, et nad ei vingerdaks ning õpetajat korralikult kuulaksid. Need lapsed ei saa korralikult keskenduda sellele, mida nad peaksid tegema. See mõjutab ka nende õppimise kvaliteeti. Minu arvates, on õige sellistes situatsioonides jagada tunde väikesteks kontsentreeritud tööajaga etappideks, mille vahel oleksid puhke- või tegevuspausid. See puudutab rohkem ju väikesi lapsi, kes ei saa istuda pikka aega paigal. Aga neid on vaja harjutada keskenduma ühele tegevusele. Selleks, et lapsed ei kao tunni jooksul tähelepanu, on vaja koostada oma tundi nii, et lastel oleks huvitav. Keskendumist on võimalik lastes arendada. Näiteks, esimesel nädalal võib paluda lastel
Rapla Ühisgümnaasium 8.B Joosep Ringmäe 8.B ´´Fotograafia imeline maailm´´ Loovtöö Juhendaja: Marion Laev Rapla, Alu 2017 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................... 4 Töö valik........................................................................................................... 5 Pildid................................................................................................................. 6 Rong ja linnutee................................................................................................ 6 Linnutee ja kuivanud puu................................................................................. 6 Noor rebane...................................................................................................... 7 Kuu udus..........................................
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R 12 Keit Kolga MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja ole
Koostas: Demokraatia Igapäevaelus tunnetan mina demograatiat sellega, et mul on võimalus õppida ja haridust omandada seal koolis kus mulle meeldib,või õppima minna hoopis kuskile välisriiki ja töötada või valida omale töö , mida ma tahaksin teha ja kus. Võtta puhkust omale sovival ajal või kokkulepitud ajal. ,Minna valmia alates 18-nendast eluaastatst ja valida endale sobiv partei ja seda pooldada.Hetkel ma ei saa veel valimas käija selleks läeheb veel natuke aega aga ma arvan et hakkan tuleviksu hääletama Reformierakonna poolt kuna nende tegemised ehk meeldivad mulle kõige enam ja minu pere üldiselt pooldab reformierakonda. Mul on vabadus valida oma elukoht kus mulle elada meeldiks. Mulle meeldiks elada tohutult maal kus on rahu ja vaikus kodu on nagu ikka selline koht kus tahad puhata ja vaikust ning rahu nautida. Seda lärmi sa saa
annaabi.ee 
