Tallinna Mustamäe Gümnaasium EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja võimu tegelik ülevõtmine enamlastelt kogu maal on hiilgav tõendus meie rahva vankumatust tahtest saada iseseisvaks ja end valitseda oma riikliku korralduse alusel. Alljärgnevalt seletan lahti sündmused Eestis ajavahemikus sügis 1917- 25. veebruar 1918. Eesti riikliku iseseisvuse mõtte tekkimine ja selle elluviimine 1917. a. toimus järk-järgult,sedamööda, kuidas lagunes riiklik kord Venemaal ja nõrgenes selle riigi keskvõim. Vene ajutine valitsus asus võimu juurde väga raskes olukorras. Rindel
Enamlased lubasid just rahvale kõik kokku, mida taheti kuulda. Enne oktoobripööret oli ju toimunud ka veebruarirevulotsioon. Oli näha, et kõik liigub riigipöörde poole. Ja vaadates rahva poolelt oli see täitsa arusaada, ükski rahvas, ei tahaks sõjas elada. Tänu sõjale oli olukord nii halvaks muutunud, et toidu saamisega olid halvad lood. Selle tulemusel sõjavägi läks revolutsiooni mahasurumise asemel, hoopis sellega kaasa. Loodeti saada enamlastelt abi. Võimule saades enamlased tegidki rahu- ja maadeekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Kokkuvõttes saab öelda, et oktoobripööre sai võimalikuks kuna inimesed ootasid ja lootsid muutusi ning paremat tulevikku. Samuti taheti elada sõjavabalt rahus.
1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Vene sõjaväkke, võitles Esimeses maailmasõjas 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa- Austriarindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenemaal 19. juulil 1917 sai luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse 1917. aasta detsembris asus teenistusse Eesti tagavarapataljoni Tartusse 20. veebruaril 1918 juhtis Tartus võimu ülevõtmist enamlastelt Saksa okupatsiooni ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset 1918. aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise mobilisatsiooni kava 23. detsembril 1918 sai Kuperjanov Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Julius Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kaptenite Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu.
Selles on siiski tagantjärge nähtud Eesti riikluse õiguslikku teket (de jure). Järelikult oli Eesti riik viidud seisu, kus Venemaast lahkulöömine, avalik iseseisvuse väljakuulutamine ja delegatsioonide saatmine välisriikidesse oli suur ja ainuõige samm iseseisvuse poole. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus veendumus oma riigi vajalikkusest. Tänu saksa pealetungile 18.veebruaril 1918 võeti põgenevatelt enamlastelt võim üle. Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud eelkõige iseseisvuse väljakuulutamiseks. Erinevates Eesti linnades loeti ette iseseisvusmanifestid. Tallinnas loodi 24.veebruaril EV Ajutine Vaitsus, ehkki nende tegevust ei sallitud, see katkestati. Mõne aja pärast anti siiski luba Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks seoses rahutustega Saksamaal. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima ka tegelikult (de facto). Järelikult olid iseseisvusmanifestide ettelugemine ja Ajutise
omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid Muutused Venemaal: · Ajutise valitsuse kukutamine Maanõukogu 15. (28.) novembri otsus: 1) asutav kogu määrab riigikorra, 2) kõrgeim võim on maanõukogul, 3) kehtivad ainult maapäeva seadused Loodeti kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslast saabumise vahel, sest teati et saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, et võtta võim enamlastelt, ja et venemaa oleks taganenud. PÄÄSTEKOMITEE: Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Vajadus: erakorralisetes oludes, eelkõige iseseisvumisel. Tegevus: päästa Eesti ISESEISVUMINE: 24. veebruar 1918: · Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega haaravad Tallinnas kontrolli. · Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks sai K. Päts.
Kommunistliku süsteemi kujunemine Ideaalis – maailmakord, kus ei ole riiki, rahvusi, eraomandit, religiooni, perekonda. Enamlased tulid võimule Novembrirevolutsiooniga. Võim liikus enamlastelt proletariaadile. NSVL soovis kommunistliku revolutsiooni levikut üle maailma, et töölisklass võtaks võimu. NSVL võimu alla jäänud riikides hakati läbi viima sovietiseerimist. Üritati riigi asutustesse sokutada Moskvale ustavaid inimesi (nt Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola). Opositsioonita valimiste kaudu tõusid ette otsa NSVL’ile sobivad indiviidid. Kujuneb välja ühtne sotsialismi leer, mida juhtib NSVL ning järgivad sotsialismimaad.
Selles otsuses on tagantjärele nähtud Eesti riiklikuse õiguslikku (de jure) teket. Kuigi enamlased ajasid veel samal päeval Maanõukogu laiali ei katkenud selle tegevus, võim läks üle vanematekogule. 1918. aasta jaanuaris saadeti Lääne-Euroopasse delegatisoon, et luua diplomaatilis suhteid. Ka rahva seas oli omariikluse idee juba laialt levinud. Saksa pealetung algas 18. jaanuaril. Paljudes linnades võtsid rahvuslikud jõud enamlastelt võimu üle juba enne sakslaste saabumist. 19. veebruaril moodustati (iseseisvuse väljakuulutamiseks) Päästekomitee kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konik. 21. jaanurail kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23. veebruaril loeti manifest ette Pärnus Endla teatri juures. 24. veebruaril läks Tallinn rahvuslaste kontrolli alla. Sama päeva õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. 25.
vajalikkusest. Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse välja kuulutamise võimaluste osas. Peale Asutava Kogu valimiste katkemist otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsioonilisel teel ehk koostada rahvale adresseeritud manifest. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud, paljudes valdades võtsid rahvuslikud jõud pagevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine, see oli mõeldud tegutsemisekserakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele") Ning kuna mitmed katsed sõita manifesti kuulutama ebaõnnestusid, siis tehti
sidemed suurriikide diplomaatidega. Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse väljakuulutamise võimaluste osas. Rahvuslikud poliitikud otsustasid iseseisvuse välja kuulutada revolutsiooni teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust ning olla valmis manifesti väljakuulutamiseks. Avalikustamise koha ja aja suhtes jõuti järeldusele, et seda tuleb teha kohas, millal ja kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestis välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Tähtis oli Päästekomitee loomine, mis oli 3-liikmeline. Moodustati 19.veebruaril ning oli mõeledud tegutsema erakorralistes olukordades., ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Koosseisu kuulusid: K
a) K.Päts- Konstantin Päts juhtis Eesti Ajutist Valitsust 1918–1919 b) J. Poska- Tartu Rahu allkirjastaja c) J.Laidoner- Laidoner aitas välja töötada plaani Eesti iseseisvumiseks: interreegnumit kasutades võeti võim üle.Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel. d) J.Kuperjanov- tema suurimad teod Eesti Vabariigi heaks on Tartu linna enamlastelt ülevõtmise juhtimine 1918. aastal, Lõuna-Eesti põrandaaluse Omakaitse organiseerimine Saksa okupatsiooni ajal, üle-eestilise mobilisatsiooni kava väljatöötamine 1918. aasta juuliks, oma partisanide pataljoni moodustamine ja Tartu vabastamine 14. jaanuaril 1919, kus kasutati soomusrongide abi. 7. Mille poolest erinesid Vabadussõjas aastad 1918 ja 1919? Sõnasta 2 erinevust. 1) 1918-Eestil oli raske aeg- Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes
sidemed suurriikide diplomaatidega. 1918 jaanuari lõpul katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustati kuulutada Eesti iseseisvus välja revolutsioonilisel teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust ning olla valmis selle avalikuks väljakuulutamiseks. Avalikustamise koha ja aja suhtes jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja selles paigas, millal ja kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti et vabariigi väljakuulutamiseks õnnestub kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetund algas 18. veebruaril 1918. Enamlaste armee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Mitmetes suuremates keskustes ning valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle enne sakslaste saabumist.
ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. 1918 jaanuari lõpul katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustati kuulutada Eesti iseseisvus välja revolutsioonilisel teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust ning olla valmis selle avalikuks väljakuulutamiseks. Avalikustamise koha ja aja suhtes jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja selles paigas, millal ja kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti et vabariigi väljakuulutamiseks õnnestub kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetund algas 18. veebruaril 1918. Enamlaste armee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Mitmetes suuremates keskustes ning valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle enne sakslaste saabumist.
15.nov otsus=sidemete katkemine Venemaaga. Vanemate nõukogu liikmed jõudsid veendumusele, et lisaks eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Väljakuulutamiseks saadeti Lä-Eur'i delegatsioon, mille esimesed vastukajad olid lootustandvad. 1918 katkestasid enamlased AK valimised. Eesti iseseisvuse pidi revolutsioonilisel teel väljakuulutama. Jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja paigas kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Saksa pealetung algas 18.02.1918. Vene armee põgeneb ning enamlased kah. Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes nagu iseseisvuse väljakuulutamiseks.(koosseis:päts,vilms,konik). 21.02 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. Samal päeval tegid Pätas ja Vilms katse sõita Haapsallu, et see ette lugeda. Paraku jõudsid
suhtuvad, ja loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega. b) Siseriiklik propaganda Eesti Iseseisvuse kasuks leidis toetajaid. 2 Ajalugu c) Koostati rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust. Linnades ja külades võeti võim enamlastelt üle enne Saksa vägede saabumist rahva Omakaitse abil. Millal ja kus loeti esimest korda rahvale ette Iseseisvusmanifest? Pärnus 23 veebruaril kell kaheksa õhtul Miks ja millal loodi Päästekomitee? 19. veebruaril erakorralisteks oludeks ja ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks. Miks on Eesti Vabariigi aastapäev 24. veebruaril? Sest 24. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes
hõisati sini-must-valge lipp iseseisvust jätkus üheks päevaks 25. veebuar jõudsid linna võõrad väed, algas Keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa 3. märtsil jõudsid sakslased Narva, samal päeval sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa Bresti rahu, milega anti Eesti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. Sakslased said Eesti enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. Eesti otsis abi läänest, EV-d toetasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Eestis ja Lätis näis Saksamaa ülemõim olevat kõigutamatu - Eesti diviis saadeti laiali, Päts pandi vangi, Vilms lasti Soomes maha, AV ja Omakaitse läksid põranda alla. Eesti sai laostavad kohustused nälja piirile jõudnud Saksamaa toetamiseks Asjaajamine viidi üle saksakeelele. Tartu ülikool ja gümnaasiumid viidi üle saksa keelele.
väeosadelt kohalikest baltisakslastest koosnev maakaitsevägi ka seal kuna Lätil endal vägesid pole, palutakse abi sakslastelt kuna sakslased saavad niimoodi võimu, siis võtavad riigi üle pannakse võimule saksameelne valitsus vahepealsel ajal saksa väed ja läti väed on tõrjutud läti lääneossa, suur osa endiselt enamlaste kontrolli all kevadel jõuavad sakslased Riiga, vallutavad enamlastelt tagasi Sakslased liiguvad põhja, eestlased lõunasse, saavad kokku esialgu ei toimu midagi, aga selle asemel et ühiselt minna idasse, puhkeb konflikt, sest Eesti vägede ülemjuhatus annab korralduse, et saksa väed peavad teatud joone kaugusele minema, muidu käsitlevad neid vaenlastena Läti väesosad olid üle läinud enamlaste poolele Juuni-juuli 1919 Põhja-Lätis konflikt Eesti ja Landeswehri ning Rauddiviisi vahel 23.06 edukas Võnnu lahing
See valmis mitme rahvusmeelse haritlase koostöös-J.Kuke panus oli suur 21.02 Tln-s. *24.02 avalikustati manifest Tln-s ja seda kuup loetaksegi EV sünnipäevaks. Pidulikku väljakuulutamist ei olnud. *Paraku jätkus iseseisvust vaid üheks päevaks. 25.02 jõudsid Tln kesklinna võõrad väed- algas keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon *Kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata,kuid said lüüa. *Sakslased olid saanud Eesti ametlikult kätte enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. EV-st sakslased kuulda ei soovinud. *Kuna Antandile oli kasulik kõik, mis Saksamaad kuidagi häirida võis või tema tegevust agressioonina käsitleda aitas, tunnustasid EV-i de facto nii Inglismaa, Prantsusmaa kui Itaalia.(St et Antant tunnistab EV väljakuulutamise fakti ja suhtleb selle riigi esindajatega, kuid jätab lõpliku de jure tunnustuse sõjajärgse rahukongressi otsustada. Sisuliselt jättis Lääs endale võimaluse eestlased Venemaale maha mängida.)
loodeti kõige enam Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsioonilisel teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust, ning olla valmis manifesti avalikuks väljakuulutamiseks. Avalikustamise koha ja aja suhtes jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja selles paigas, millal ja kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Peamised ehkki väga ebamäärased ootused seondusid selles osas ilmasõjaga. Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamiseks õnnestub kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918 (siitpeale on kuupäevad antud uue kalendri järgi; üleminek toimus 1/14. veebruaril). Vene armee riismed eelistasid
25. veebruaril jõudsid võõrad väed Tallinna kesklinna, keda võttis rõõmuhõisetega vastu väikesearvuline mõjukas osa elanikkonnast baltisakslased. Algas keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon Kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa. 3. märts Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Bresti rahu, millega Eesti anti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. Sakslased olid ametlikult Eesti kätte saanud enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. Mingist Eesti Vabariigist sakslased ei soovinud isegi mitte kuulda. Kuna Antandile oli kasulik kõik, mis Saksamaad kuidagi häirida võis, tunnustasid Eesti Vabariiki de facto nii Inglismaa, kui ka Prantsusmaa ja Itaalia. Asjaajamine viidi üle saksa keelele, saksakeelseks muudeti ka Tartu Ülikool ja gümnaasiumid. Baltisakslaste kõne ja käitumisviisis avaldus põlgus põlisrahvaste ja Venemaa vastu.
Teenistuskäik · 1914 koolmeister Kambjas · 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Vene sõjaväkke, võitles Esimeses maailmasõjas 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Austria rindel Karpaatides · 19. juulil 1917 sai luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja ta evakueeriti Moskvasse · 1917. aasta detsembris asus teenistusse Tartu Eesti tagavarapataljoni · 20. veebruaril 1918 juhtis Tartus võimu ülevõtmist enamlastelt · Saksa okupatsiooni ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset · 1918. aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise mobilisatsiooni kava · 23. detsembril 1918 sai Kuperjanov Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse moodustamiseks. · 14. jaanuaril 1919 vallutasid Julius Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kaptenite Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. · 31
Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rauddiviisi kindral von der Goltzi juhatusel. 16. märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse. Võimule upitati saksasõbralik valitsus A.Niedra eesotsas. Seni Liibavis (Liepaja) paiknenud sakslased alustasid pealetungi Riia suunal ning vallutasid selle enamlastelt 23. mail ning jätkasid edasitungi põhja ja kirde suunas eesmärgiga puhastada Läti mitte ainult punastest, vaid ka Eesti vägedest põhjendades seda sellega, nagu Eesti tahaks Lätit okupeerida. Olles häiritud Lätis kujunenud olukorrast ja ette kujutades Landeswehri tegelikke eesmärke, otsustas Eesti toetada seaduslikku Ulmanise valitsust. 03. juunil esitati Landeswehrile nõudmise tõmbuda tagasi Koiva (Gauja) jõe - Segevold (Sigulda) - Uus- Schwaneburg (Jaungulbene) joonele
Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed
korda tagavarapataljoni tervikuna oma poolele võita, oli arvatavasti päris suur. Eriti seetõttu, et pataljoniülem polkovnik Jaak Rosenbaum, olles küll samuti veendunud isamaalane, oli sügavalt pettunud enamlusest haaratud korratutes ja vastuhakkavates Eesti sõdurites ning ladus seetõttu oma noore ja energilise abi õlule tavapärasemast suurema koorma. Veebruaris 1918, mõni päev enne enamlaste langemist, pidas JK koos teiste Tartu rahvuslastega nõu selle üle, kuidas võimu enamlastelt üle võtta. Ebasoodsa jõudude vahekorra tõttu jäeti küll kavandatud relvastatud väljaastumine ära, ent kui punased Saksa peale ees 21. veebruaril põgenema pöördusid, lõi JK võimu ülevõtmisel aktiivselt kaasa. Järgmistel päevadel juhtis ta koos alamleitnant Einbundiga avaliku korra kindlustamist Tartus. - 18 - Sõjameheks sündinud või sunnitud? 30
19. veebruaril moodustatakse päästekomitee (Konik, Päts, Vilms) ja 10/10/1919 Asutav Kogu võtab vastu maaseaduse koostati Iseseisvusmanifest. Rahvusväeosadele anti käsk säilitada 2/02/1920 Tartu rahu erapooletus sakslaste suhtes. Moodustunud Omakaitse võttis võimu enamlastelt üle pea kogu maal. 23. veebruaril loeti ,,Endla" teatri rõdult avalikult ette Iseseisvusmanifest, Tallinnas saadi võim Omakaitse kätte 23.veebruaril ja 24. Veebruaril loeti Eesti Panga hoones manifest ette ja loodi Ajutine Valitsus, peaministriga K. Päts. Järgmisel päeval alistub Tallinn sakslastele. Algab saksa okupatsioon. Baltisakslased avaldasid soovi luua Saksamaaga tihedalt seotus Balti Hertsogiriiki. Saksamaa lüüasaamise järel, 11
lääneriikidelt 1918. aasta jaanuaris astuti esimesed reaalsed sammud iseseisvumise suunas, loodi kontakt Vene poliitiliste erakondade ning Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Ameerika Ühendriikide saatkonnaga Petrogradis 18. veebruaril 1918. aastal algas Saksa armee üldpealetung 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. Koostati iseseisvumismanifest Enamlastelt võeti võim üle veel enne sakslaste saabumist, kasutades selleks nii rahvusväeosade kui salajas loodud vabatahtlikest loodud Omakaitse jõudu 23. veebruari õhtul 1918. aastal loeti Pärnus ,,Endla" teatri rõdult ette Iseseisvumismanifest 24. veebruaril 1918. aastal sõitsid Päästekomitee liikmed Tallinaase, tulevase Eesti Panga hoonesse, kus moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Kuulutati välja Eesti Vabariik
kohused läksid ajutiselt üle senisele ülemjuhataja staabiülemale kindral Mihhail Duhhoninile. Duhhonin hoidis end teadlikult, tahtlikult pol-st eemal. Enamlastele ei saanud selline kindral sobida. Tema võimu hakati piirama. Kõigepealt sellega, et Lenini valitsuse moodustamisel oli loodud spetsiaalne kolleegium sõja- ja mereasjanduse juhtimiseks. Sinna kuulusid lipnik Nikolai Krõlenko, madrus Pavel Dõbenko ja Antonov Ovsejenko. Krõlenko sai enamlastelt korralduse hoolitseda Duhhonini kõrvaldamise eest, tema madrused ilma mingi põhjuseta kindral Duhhonini otse tema staabis tapsid. 20.nov-st 1917 sai lipnik Krõlenkost Vene armee ülemjuhataja. Enamlased ei üritanud sõjaväge säilitada ega alles hoida, nende sammud olid suunatud Vene armee lõplikult likvideerimisele. Väeosade juhtimine pidi üle minema soldatite komiteede kätte. Kuulutati välja kõigi seniste ohvitseride tagandamine ja uute ülemate valimine. Seati sisse
Mitmed asutused läksid Eesti sõjaväelaste kontrolli alla. Karl Einbund hakkas looma vabatahtlikest looma omakaitset ning Julius Kuperjanovi tagavara pataljon võtsid positsiooni kinni pikki emajõe. 22. veebruari hommikuks läks Tartu rahvuslaste kontrolli alla (Enamlased põgenesid). Võimule tuli tagasi Tartu linnavalitsus ja maavalitsus. Võim võeti lahkuvatelt enamlastelt üle. Hakkas taasilmuma ajaleht Postimees, kus anti mõtet, et tuleb astuda välja ning kuulutada välja Eesti vabariik, kuid polnud tuntuid eestvedajaid Tartus. Tartlased jäid passiivseks. Valitsus püsis 24. veebruarini, siis sissetungisid Saksa väed. Päästekomitee ei pääsenud Tallinnast välja, enamlased võtsid kontrolli üle liikluse. Päästekomitee saatis iseseisvusmanifesti laiali maakonna linnadesse (Pärnu, Tartu, Paide).
Enamlased hakkasid Tallinnast lahkuma alles ööl vastu 24. veebruari ööd. Aleksander Hellart jagas relvi meestele välja. Mitmetes linnapolitseijaoskondades toimus omakaitse taastamine. Esialgu kontaktid iseseisvuslaste vahel puudusid. Päästekomitee oleks pidanud selleks keskuseks olema, aga nad ei teadnud midagi linnast toimuvast. Üheskoos Eesti sõdurite kaitse all sõitis päästekomitee pangamajja, mis kujuneski päästekomitee peamiseks tegevuskohaks. 5 päevakäsku: 1. võim on enamlastelt üle võetud, Maanõukogu vanematekogu nimel on Eesti kuulutatud iseseisvaks vabariigiks. Kõikidel kohalikel omavalitsustel kästi tegevust jätkata ja pöörduti rahva poole üleskutsega materiaalsete väärtuste väljavedu takistada. 2. Suunatud ennekõike iseseisvumise tähistamisele - 25. veebr hommikul kästi helistada kõikide Tallinna kiriku kellasid, kõikides koolides tuli lastele lugeda ette manifest. 3
annaabi.ee 
