Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on? Objektivism- Tegelikkus on midagi muud, mis meile paistab. Näivust ja tegelikkust eristatakse. Skeptitsism- Tegelikkus on tõepoolest midagi muud, mis meile paistab. Subjektivism- Tegelikkus ongi see mis meile paistab ja seda ongi võimalik teada, et ta meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. · John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690. Objekt-taju(sensation)-lihtidee-liitidee · David Hume, An Enquiry about Human Understanding, 1748. Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on
tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoohias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: J.Allik, T.Bachmann, A.Luuk, J.Ross ja J.Huik. Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendik ja lünklik ning alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust.
tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemus -, kuulmis-, haistis -,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoogias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: Jüri.Allik , T.Bachmann , Aavo.Luuk, Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendik ja lünklik ning alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust.
Objektivism meile tundub, et tegelikkus on midagi muud. Seda saab aga tajuda. Näeme ja teame küll kõike, kuid oleme tegelikult tühjus aatomite sees. Skeptitsism tegelikkus on tõesti miski muu, mis meile paistab. Kuid me ei saa seda kunagi teada, mis on tegelikkuse loomus. On ainult üksikud vihjed, mida silmad seletavad. Subjektivism tegelikkus on see, mis meile paistab. Igapäevaelus marginaalsel tasandil. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ning teadmine selle analüüsist. See, mida tajume oma meeltega(5). John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Mõnd asja ei saa meelelisest kogemusest tuletada, sinna jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Descartes, Platon. Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1
Sellegi poolest on võimalik seda tegelikkust tajuda, teada. Kuigi meile tundub, et asjad ja olendid on olemas, oleme ikkagi aatomite sees olev tühjus. Skeptitsism tegelikkus on midagi muud kui meile paistab ning me ei saagi tead, mis on tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga. Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik. Subjektivism tegelikkus ongi see, mis meile paistab, seda on võimalik teada tänu sellele, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes
sellele, kuidas see tema meeltes avaldub. Seega Berkeley jaoks on ideed kõige aluseks. Asjad ei ole midagi muud kui ideede kogum. Kui me võtame näiteks objekti, mida me nimetame õunaks, siis see pole muud, kui meelte tulemusel saadud ideede kogum, mis on talletanud meile tahke ja punase objektina millel on hapukas magus maitse. Berkeley materialismi-kriitika peamiseks relvaks on empiristlik kriteerium mõtteka keelekasutuse kohta: keelemärgid omavad tähendust üksnes siis, kui nad märgivad midagi tajutavat, kogemuses antut. See, mida me asjana kogeme, pole mitte midagi muud kui ideede kompleks Berkeley üheks kõige kuulsamaks mõttekatseks on kokku võetud sellises ülesandes: Püüdke ette kujutada objekti, mis kesisteerib nii, et mitte keegi seda ei taju. Berkeley väidab seda olevat võimatut. Ehk asjade eksistents sel korral kui keegi neid ei taju, on kaheldav.
3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon. Ainus reaalsus on tajud ja seega eksisteerida tähendab olla tajutav (esse est percipi). Seda seisukohta tuntakse solipsismina. 4. Empiristlik tunnetusteooria(J.Locke, D.Hume, G.Berkeley) George Berkeley viib tegelikkuse vaimse käsitluse ennekuulmatule tasemele. Maailmas ei ole olemas midagi materiaalset -ei ole puid, lauda, tooli jne. On ainult Jumal, piiratud hinged ja ideed, mis neil hingedel on. G. Berkeley on äärmuslik idealist. Substants- reaalsuse põhimine aines, kõigi asjade nähtuste jääv alus. Berkeley väidab, et keel eksitab meid. Kui mõiste on keelde juurdunud siis on raske ette
Mõistuslik tunnetamine. tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. See tähendab, et ei tohiks millegi suhtes seisukohta võtta. Uusaja skeptitsism. Metoodiline, põhikindel kahtleja. "ainus asi, milles ei saa Descartes kahelda, on kahtlus ise". Arvas et ON olemas sünnipärased (Prantsuse) ideed - "jumala idee" tunnetusteooria on empiristlik, sest ta arvas, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Liberalism. Võimude Locke (inglane) lahususe põhimõtte välja tooja. vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et vaba inimene käitumine lähtub Hegel "loogika mõistuspärastest põhimõtetest, orja teguviis on aga tingitud teadus" välisest sundusest. Kaasaja filosoofia
nähtumusikest vahendajatest. Quine'i epistemoloogia alguspunkt ei asu subjektiivses vaimus. (Traditsioonilise empirismi lükkab ta tagasi käesoleva raamatu kõige esimeses paragrahvis, tekstis, mille äärmine sisutihedus võib pealiskaudsel lugemiselt täiesti märkamata jääda.) Probleem, kuidas me omandame teadmisi maailma kohta, on tema käes teisenenud küsimuseks, kuidas me õpimeosutama asjadele enda ümber. Samas on empiristlik element täiesti alles jäänud. Quine'i järgi on sealjuures olulised kaks koostisosa - need on traditsiooniliste empiristide kogemuse ning vaatluse mõiste naturalistlikud lähendid mõjutused meie närvilõpmetel ehk sensoorne lähistiimul ja vaatluslause. Viimane on stiimuliga kõige lähedasemalt seotud ning teda teistest lausetest eristavaks tunnuseks on see, et vaatluslauseid õpitakse ostensiivselt ning sõltumatult ülejäänud keele omandamisest
John Stuart Mill: kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. Mill Madalamad naudingud-füüsilised, kõrgemad naudingud-vaimsed. ,,Parem on olla rahuldamata inimolevus kui rahuldatud siga." Inimene on kogemuste pundar ja seega puudub ka kestev olevus- empiristlik lähenemine. Võimalikult palju kogemusi ja nende rahulduslikkus muudavad need väärtuslikuks. Pragmatism Charles Teooria, mis seab kõrgemaks hüveks kasulikkuse Pierce kõige laiemas mõistes. (1839-1914) Pragma- kr. k. tegu, praktika Pratagoras- inimene on kõikide asjade mõõt
aprioorsed väited on ka sünteetilised. Seega pole ka kõik paratamatud väited analüütilised. Ei kehti: p on aprioorne p on analüütiline p on paratamatu p on analüütiline Ayer ja empirism Empiristid lükkasid tagasi sünteetiliste aprioorsete tõdede olemasolu. Tunnistasid aprioorsetena vaid analüütilisi ja loogilisi tõdesid, kogu teadmine pärineb kogemusest. Ayeri lähenemine on samuti empiristlik. Ta märgib, et aprioorne ja paratamatu teadmine seab empiristi dilemma ette (lk 109): "ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka seletuse üldisele veendumusele, et nad seda on; või peab ta ütlema, et neil puudub faktiline sisu, ning siis peab ta seletama, kuidas saab propositsioon, millel puudub igasugune faktiline sisu, olla tõene ja kasulik ja üllatav" Alfred Ayer 1910-1989
Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad ontoloogilise vastu! Pragmatismi tõeteooria: absoluutseid suhteid eitav, jäädakse terve mõistuse positsioonile, vaadatakse, kuidas saab olla tõde ühiskondlikult kasulik, Tõde on see, mis osutub heaks uskumuste vadkonnas! Koherentsiteooria: tõde on kooskõla erinevate väidete vahel, uue väite võrdlemine olevasolevatega. Korrespondentsiteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel.eristub empiristlik ja ratsionalistlik seisukoht. Tõestamismeetodid keskpunktis! Descartes- tõde kui teadmiskindlus. Tarski lahendus: tuleb eristada keelt, millest me räägime (objektkeel) ja keelt, millest me räägime (metakeel). Tunnetuslikke probleeme keeleanalüüs ei lahenda. 17. Matemaatika aksioomide tõesus: Üldine on olemas, tõde käib üldise kohta. Lähtekohad intuitiivselt tõesed.Tõene väide on püsivalt tõene. 18
Uusaegne filosoofiline refleksioon selle üle, kas ja kuidas on võimalik nimetatud kriteeriumitele vastav teadmine, oli seni lähtunud küsimusest, millisest allikast võiks niisugune teadmine pärineda. Vastavalt sellele, kuidas nimetatud küsimusele vastati, on tavaks eristada kahte suunda tolleaegses filosoofias. Seisukohta, mille kohaselt teadmise allikaks ja tõesuse kriteeriumiks on meelte andmed, on kombeks nimetada empirismiks. Empiristlik suund kaldus taandama mõistus- tunnetust pelgalt võimele kombineerida ja võrrelda meelte andmeid. Empiristide arusaama kohaselt on see võime iseendast passiivne ja ilma objektiivse sisuta ning aktualiseerub üksnes peale seda, kui meeli mõjutatakse. Seisukohta, mille kohaselt mõistus on võimeline ilma meelte andmetele toetumata kujundama objektiivset kehtivust omavat teadmist ning see mõistustunnetus on teadmise esmaallikas ja tõesuse kriteerium, nimetatakse ratsionalismiks
Tema arvates on elu eesmärk(püüdlus) olla õnnelik. Loogika(süllogistika) isa. Kui A=B ja C=A, siis B=C . Tegi 250 süllogismi. Miisu on kass. Kass on pehme. Miisu on pehme. Aleksander Suure surm põhjustas Makedooniavastase ülestõusu Ateenas ja kuna Aristoteles oli tuntud sidemetega Makedoonia õukonnas, siis esitati talle süüdistus jumalasalgamises. Erinevalt Sokratesest lahkus Ateenast ja suri üsna pea. 2. David Hume ja filosoofia 1711-1776 suur skeptik, šoti empiristlik filosoof. Oli raamatukoguhoidja, aga ka väga hea ajaloolane – kuni tänini hinnatakse väga tema 4-osalist Inglismaa ajaloo raamatut. Teosed „Traktaat inimloomusest“ , „Vestlusi loomulikust religioonist“(ilmub pärast surma, sest ta ei julgenud seda varem avaldada) Empirism levis eelkõige Briti saartel. Empiristide arvates: *Primaarsed teadmised jõuavad inimesteni läbi tajude(kogemuse) *Kõik ülejäänud teadmised tekivad eelnevatest kogemustest Hume’i ideed
teoreetilist lähtekohta – asudes seisukohale, et maakera, millel paikneme meie kui vaatlejad, ei ole mitte nähtava maailma liikumatu keskpunkt, vaid tiirleb ümber Päikese – nii paneb ka 3 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. Kant ette muuta teoreetilise filosoofia perspektiivipunkti. Kogu senine uusaegne filosoofia, nii ratsionalistlik kui ka empiristlik, oli tema sõnul püüdnud lahendada küsimust, kuidas on see, mida meie oma teadvuses tõsikindlalt teame, kooskõlas tegelikkusega väljaspool teadvust. Kant soovitab vaadata, kas pole teadusliku teadmise võimalikkuse tõendamise probleem paremini lahendatav, kui eeldada, et hoopis tegelikkus peab kooskõlastuma meie teadvuse vormidega. Nähtumuste ja asjade iseendis eristus ning selle ajalooline tagapõhi . Kui tajutavate
Neid mõisteid leiame endi hingest. Ja selliseid mõisteid me rakendame tegelikkuse konstrueerimisel. Descartes'i õpetuses mängib tähtsat osa õpetus ideedest. Ta eraldab kolm rühma ideid: 1) sünnipärased ideed, 2) tajumiste kaudu omandatud ja 3) meie endi poolt moodustatud ideed. Nn. sünnipäraste ideede hulka kuuluvad puhta loogika ja matemaatika ideed, nad on selged ja distinktsed ja neile saab ehitada kaheldamatuid täiskindlaid otsustusi. Järgnevate sajandite empiristlik filosoofia on püüdnud korduvalt rünnata seda sünnipäraste ideede õpetust. Kuid siin näib tegemist olevat arusaamatusega. Kui Descartes sünnipärastest ideedest kõneleb, siis ei mõtle ta nende all m i t t e ideid, mis inimene sündimisest alates omaks; ta ei usu, et vastsündinul oleksid need või teised mõisted valmis olemas. Kui ta nii oleks mõelnud, siis olnuks empiristide rünnak õigustatud. Kuid mitte valmisideid ei mõelnud ta, vaid asjaolu, et hinges tuleb eeldada
eristamise vajaduse kohta üks näide. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Vastused küsimustele epistemoloogia loengu kohta 1) Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia tegelevad teadmiste võimalikkuse ja objektiivsuse, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse uurimisega. Kuidas me oma maailma tunnetame? Kas suudame eristada tegelikku tõde ja näilisust
Popperi veendumuse kohaselt tuleks seetõttu teaduses lähtuda otse vastupidisest eeldusest, et inimmõistus on alati eksimisvõimeline ja pole võimeline jõudma absoluutselt kindlate ja igaveseks kindlakstehtud tunnetusteni. Samas on igatsus sellise teadmise järele inimhinges sügavalt juurdunud ning suurimad lootused seonduvad sel puhul muidugi teaduse ja selle arenemisega. Loodusteadlaste ja teadusfilosoofide seas oli tol ajal – 20. sajandi 20-ndail ja 30-ndail aastail – domineeriv empiristlik lähenemine teadusliku teadmise päritolule, loomusele ja põhjendatusele. Teadmise allikana vaadeldi justkui enesestmõistetavalt empiirilise vaatluse andmeid, oli ju loodusteaduslik teadmine empiiriliselt – eksperimendis või vaatluses – kinnitatav teadmine. 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Samas pole teadusliku teadmise empiiriline kinnitamine enamasti sugugi niisama lihtne ülesanne. 20
Tegelikkust on mingi meetodiga näha, selleni jõuda. Näivuse ja tegelikkuse eristatavuseni on võimalik jõuda. Skeptitsism- tegelikkus on midagi muud kui meile paistab. Me ei saa aga kunagi teada, milline on tegelikkus. Me näeme maailma materiaalsete silmadega, me ei näe piisavalt kaugele, et jõuda tegelikkuseni. Me võime aimata selle olemuse kohta, kuid me ei saa iial seda nägema. Subjektivism- tegelikkus on just see, mis meile paistab, seda on ka võimalik teada. 95. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empiristlik seisukoht epistemoloogias- teadmiseni jõutakse läbi meelelise kogemuse. Ehk siis kõige selle kaudu, mida me tajume oma meeltega ( nägemine, kuulmine, kompamine, lõhna- ja maitsetaju). Kogu meie teadmine tuleb meelte kaudu kogemusest. John Locke- olemasolevad empiirilise maailma objektid mõjutavad meie meeleorganeid põhjustades tajusid
kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektivism - Tegelikkus on midagi muud kui meile paistab, kuid teatud meetoditega on võimalik seda näha. Skeptitism - Tegelikkus on midagi muud, kui see, mis meile paistab. Samas ei saa me kunagi teada, mis tegelikkus on, sest oleme piiratud sellega, mis meile paistab/näib. Subjektivism - Tegelikkus on see, mis meile paistab, seda on võimalik teada seepärast, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest. Selle seisukoha tegi kuulsaks Locke, kes leidis, et kõigepealt saame meelte kaudu mingi impulsi objektist, objekti tajume teataval viisil (sensation), taju moodustab ühe lihtidee, meie mõistus liidab aga teatud tajud kokku ja nii tekib liitidee. Hume'i puhul saab samuti kõik alguse meelte kaudu saadavast impulsist
tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused. Induktsiooniprobleem teadusfilosoofias. IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi
Objektiivselt on võimalik eristada, sest eemaldades subjektiivsuse peaks teoorias jääma vaid faktid. Skeptitsismi tõttu ei saagi olla meil kõiki fakte ning seega ei saa ka eristada. Subjektiivselt suudame me küll eristada, kuid kasutades vaid meie enda vaatepunkti. Objektiivselt ma arvan, et Su arvutused on õiged. Skeptik minus arvab, et Sa varjad midagi, kuid subjektiivselt arvan, et kõik klapib. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub alati meelelisest kogemusest. Me saame aru mida ja kuidas me teame juhul kui me oma meelelist kogemust analüüsime. Kogu teadmine tuleb meelte kaudu. John Locke- Hing on sündides tabula rhasa ja kui meil nende viie meele aknaid tegelikkuse suunas poleks, ei oleks meil ka mingeid teadmisi tegelikkusest. Kõik teadmised tuleb meelte kaudu kogemusest. An Essay concerning human understanding 1690
Selleks tuleb kasutada erinevaid meetodeid. Näiteks füüsika järgi on tegelikuses kõikjal tühjus aga meile näiv et siin siiski on midagi. Skeptitsistliku positsiooni kohaselt on tegelikus siiski teistsugune kui meile näiv maailm. Kuna meie keha on piiratub meid siis me ei näe seda. Subejktivistliku positsiooni kohaselt aga kõik mida me näeme ongi tegelikus ja silmad ja mõistus ei peta meid. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Empiristliku seisukoha kohaselt lähtub teadmine alati meelelisest kogemusest. Meeleliseks kogemuseks loetakse inimese kolme meelt: maitsemeel, kompimismeel, haistmismeel, kuulmismeel, nägemismeel. Sellise teadmise tegi kuulsaks Jhon Locke. David Humei arvates sarnaselt Locke-ile pärineb idee meeltest. Tema arvates moodustab teadmise meie harjumuspärane ideed kogum
Teadustulemuste ennustamise/korratavuse probleem. Miks on sotsiaalteadustes eksperimendid ja ennustatavused tunduvalt väiksemad kui loodusteadustes? Positivistlik lähenemine rakendatuna sotsiaalteadustele otsib seaduspäraseid (tõenäolisi) seletusi põhjus-tagajärje mõistetes ja eeldab, et igale probleemile on ka ,,lahendus". lahendus peab olema üks ja õige ja seda lahendust on võimalik tuvastada. eksisteerib kindlate sotsiaalsete faktide vahel. Post-empiristlik lähenemine teadusfilosoogias on seisukohal, et ühiskonnateaduste seletavad eeldused on liiga tugevad. sots.teadustes on kasutatud liiga rangeid seaduseid ja seepärast on paljud ennustused läbi kukkunud. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne lähenemine · Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asendab vaatleja maailmas kindlasse paika. · Kvalitatiivne uuring kujutab endast materjali tõlgendamis praktiliste viiside kogumit,
teadlikud. Locke eristas primaarseid ja sekundaarseid omadusi. Erinevus seisneb selles, et · primaarsed omadused on kehadel ka siis, kui keegi neid ei taju - sekundaarsed aga vaid siis, kui neid tajutakse. · primaarsed omadused on inimeste jaoks olulised, sekundaarsed aga väheolulised. · primaarseid omadusi uurivad loodusteadused, sekundaarseid aga ei saagi nende ebamäärasuse tõttu teaduslikult uurida. Locke'i tunnetusteooria on empiristlik, sest ta arvas, et · ilma kogemusteta on teadmised tühised. · ilma kogemuseta ei jõua me mingite teadmisteni. · kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke'i arvates moodustab inimmõistus võrdlemise teel suhteid, nagu näiteks · maja, inimese ja mõtlemise ideed. · põhjuse/tagajärje, vana/noore, isa ja ema ideed. · Sokratese, Päikese ja Rooma ideed. Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on
Kuidas meie kogemus ja tegelik maailm suhestub; reaalsus hakkab hägustuma ja oleme rohkem seotud hüperreaalsuse ja virisemisega Ratsionalistide (mõtlemine) ja empiristide (kogemus) vaheline vastuolu. Kant kaldus ratsionalistide poole, puhta mõistusega on võimalik jõuda asjade olemuseni. Samas nõustus et sõltumatatute nähtuste .... kogemuseta ei saa. Lõi sünteesi kahest Ntks musta augu tõestus ei kogenud aga ratsionaalne mõistus. Samas nägid seega natuke empiristlik ka Kirjutas - Puhta mõistuse kriitika, lugeda pigem kokkuvõtteid. Teadmine võib olla analüütiline toetub teoreetilisele kontseptsioonile; sünteetiline teadmine nõuab uurimist ja toetub kogemuse vajadusele. A priori teadmine kogemusele eelnev teadmine, a posteriori teadmine tekib peale kogemust. A priori on sünteetiline teoreetiliselt saame vastata aga vajab kontrollimist. Kant kuulub vabaduste kategooriasse oma filosoofiaga, eristas olevat ja olema
s. t. sokraatiline kontrollimine. Ideede selgitamine: Selgus (Descartes). Selgepiirilisus (Leibniz). Selgepiirilisus kannab seda tähendust siin lk 1681 viimane lõik! Tähtis on siin ka, et osatakse defineerida. Defineerimise lõputus? Aga see on siiski samm edasi. Kriteeriumi puudujääk on abstraktsetes mõistetes defineerimine ei anna uut teadmist. Kust siis tuleb uus teadmine? Uus teadmine tuleb empiirikast. Uus teaduse mõiste oli ju empiristlik. Lk 1682 viimane lõik. Puudujäägid kriteeriumitel. Mõisted ja kontseptsioonid, mida kasutame kui need pole selgitatud. Selgitada ideid, tähendab neid saada ja valitseda. Filosoofia legitiimsuse määratlemine siin. Filosoofiale jääb väike tehniline roll (Perice). See võib olla ekslik, sest ideede selgitamine on üks viis kuidas „saada oma tähenduste isandaks.“ Mida rohkemd selgeid ideid, seda parem. Selgeid ideid saab olla ainult siis kui me neid selgitame.
vastavalt füüsika seadustele, vaim (mind) neile ei allu vaid teostab oma vaba tahet ja on surematu), ent arendas ka ideed nende vastastikmõjust. 5. Inglise empiiriline filosoofia (Locke, Berkeley, Hume, Hartley) uskusid, et vaim funktsioneerib samuti teatud (looduslike) seaduste kohaselt. On olemas elemendid (ideed) ja neid mõjutavad jõud (assotsiatsioonid), mis aktiveerivad elemente seaduspärasel viisi. Empiristlik lähenemine rõhutas andmete kogumise ja hindamise, vaatluse ja eksperimendi tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile. Eksperimentaalne meetod ise tuli psühholoogiasse sensoorse füsioloogia uuringutest. 19. saj. keskel oli saksa füsioloogia huvitunud meeleorganite füsioloogiast ning info ülekandest meeleorganitest NS vahendusel ajju. H.von Helmholtz (1821-1894), füüsik ja füsioloog esindas seda suunda. Suurim mõju eks
annaabi.ee 
