sajandist pärinevad klaasid. Aknad eemaldati 19.sajandi algul ja II maailmasõja ajal, et neid hoida kahjustuste eest, hiljem pandi need tagasi. Alumine kabel on pühendatud Neitsi Maarjale. Alumise koja mingilmääral tagasihoidliku disaini alla kuulub maalitud lagi, mis sarnaneb tähistaevale ning kaardunud sambad, mis on kaunistatud medaljonidega, mis tähistavad apostleid. 6. Seos kaasajaga – Praeguse ajani aktiivne kirik. 7. Sinu valiku põhjendus ja empaatilised mõtted seoses ehitisega? Valisin antud ehitise seetõttu, et lugesin raamatut, milles räägiti sellest kirikust ja pakkus huvi milline see välja näeb ning kasutasin võimalust selle kiriku kohta rohkem teada saada. Väga huvitav ja huvitava ajalooga kirik, mida tahan kindlasti kunagi külastada Pariisis.
seetõttu, et vanemad ei saaks kurjaks), aga ka olukorda, kui inimene juhib oma käitumist ise, kuid juhindub välisest (võrdlus teistega, hirm, häbi; nt õpitakse seetõttu, et olla kaaslastest parem; kui ei õpita, tuntakse end süüdi). Õpetajate ülesanne on luua iseseisvust, kompetentsust ja kuuluvust toetav keskkond. Autonoomiat toetavad õpetajad kuulavad laste arvamusi, annavad rohkem aega iseseisvaks tööks, kiidavad töö (mitte lapse) kvaliteeti, küsivad laste soove, on empaatilised, suudavad mõista lapse perspektiivist öeldut. Seevastu kontrollivad õpetajad juhendavad lapsi ise, annavad valmis lahendusi, nende kõnes on rohkem käske ja keelde. Juurdekasvuteooriat pooldavad inimesed usuvad, et võimekust saab tegutsedes arendada, nad otsivad selleks võimalusi – seavad endale meisterlikkuse saavutamise eesmärke, proovivad lahendada keerukamaid ülesandid, ei heitu ka siis, kui see ei õnnestu.
Artistlik sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge. Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik teiste veenmise, juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine. Nt müügimehed, juhid. Konventsionaalne ausad, täpsed ja korralikud
.. Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: ebakõla või vastuolu inimese teadvuses ja a. täiendab infot, viies selle kookõlla hoiakutega käitumises. b. teeb kõiki kolme nimetatut Küsimus 4 Küsimuse tekst c. eelistab hoiakutega kooskõlas olevat informatsiooni Empaatilised on inimesed, kes ... d. jätab meelde hoiakutega kooskõlas olevat infot Vali üks: Tagasiside a. asetavad ennast teise inimese positsioonile Õige vastus on: teeb kõiki kolme nimetatut. b. ei talu võõra lähedust selja tagant Küsimus 10 Küsimuse tekst c. omistavad teiste inimeste käitumisele õigeid põhjusi
enesehinnang · Autonoomiat toetavate vanemate lastel parem eneseregulatsioon vähem segavat/probleemset käitumist edukamad kõrgem tajutud võimekus Autonoomiat toetavad õpetajad · Räägivad vähem, kuid kuulavad rohkem · Lasevad teha rohkem iseseisvat tööd · Ei ütle vastuseid ette · Suhtlemine: vähem direktiive kiitus töö kohta, mitte lapse kohta küsivad lapse soovide kohta vastavad lapse küsimustele · Empaatilised · Lapse perspektiivist hoiak · Autonoomia toetamine õpitav! Deci ja Ryan (2002): asjad, mis hariduses ei tööta · Ranged kontrolltööd · Palju kodutööd · Suur rõhk karistustel ja tasudel · Kontrolliv ja tagantsundiv keelekasutus Saavutuseesmärkide teooria(d) · Lewin jt, McClelland, Atkinson · 1970ndad, Illinoisi ülikool · Dweck: aluseks osa koolialaste abitu käitumine saavutussitiatsioonis
Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Ärevus kui spetsiifiline emotsioon raskendab iga edukat tegevust, sealhulgas suhtlemist. Tekib tavaliselt mittetoimetuleku, läbikukkumise või uue situatsiooni ees. Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike. Üksinduse all kannatavad enam inimesed, kes vihastavad kergesti ja on vähe empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt,
Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Ärevus kui spetsiifiline emotsioon raskendab iga edukat tegevust, sealhulgas suhtlemist. Tekib tavaliselt mittetoimetuleku, läbikukkumise või uue situatsiooni ees. Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike. Üksinduse all kannatavad enam inimesed, kes vihastavad kergesti ja on vähe empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1
Artistlik – sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne – teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge. Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik – teiste veenmise, juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine. Nt müügimehed, juhid. Konventsionaalne – ausad, täpsed ja korralikud
Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Ärevus kui spetsiifiline emotsioon raskendab iga edukat tegevust, sealhulgas suhtlemist. Tekib tavaliselt mittetoimetuleku, läbikukkumise või uue situatsiooni ees. Võib üle kasvada hirmuks. Hirm inimeste ees kui üks hirmu liike. Üksinduse all kannatavad enam inimesed, kes vihastavad kergesti ja on vähe empaatilised, samuti inimesed, kellel on teiste suhtes väga kõrged nõudmised. Eneseusalduse puudumine pärsib suhtlemist. Paradoks tagasi saab selle ikkagi ainult suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud.
inimene ise küllalt palju oma välimust ja psüühikat muuta. Seksuaalsust mõjutab tugevasti ka lapsena kogetud vägivald see, kui last on pärsitud, pekstud, seksuaalselt ära kasutatud. Lapsepõlve hirmud ja halvad kogemused jäävad tihtipeale kummitama kogu eluks. Seetõttu on mõnel mehel vaja täiskasvanuna lähedust õppida, ületada endas puudutuse- ja hellitusekartus. Et kasvatada pojast intiimsuhet nautiv mees, on oluline, et suhted lapse ja vanemate vahel oleksid vastastikku empaatilised, hellad. Samuti on tähtis, et poisil oleks lähikonnast võtta traditsiooniline mehemudel. Seksuaalsus areneb rohkem püsisuhtes, kus teineteist avastatakse ja leitakse. Samas jääb elu eluks ja muinasjutud muinasjuttudeks täiuslik kooselu kuni surmani kuulub siiski pigem muinasjuttu ja tõelise armastuseni ei pruugi jõuda esimesel katsel. Ja kui muinasjutt saabki teoks, võib ühel päeval põhjustada tõsise frustratsiooni selle purunemine
Isegi kui õpilane keeldub abipakkumisest oma käitumise mõistmiseks ning tegevuskava koostamiseks, tuleb teda kohelda nii, nagu see oleks tema ,,valik". Meie käitumise üks oluline element on ,,valikuvabadus". Kiusajaid leidub igas vanusegrupid ning nad õpivad varakult, et oma käitumisega saavad nad oma tahtmise. Nagu agressiivsus, on ka kiusamine õpitud käitumisviis (Besag, 1989). Lapsed, kes kiusavad, on teiste tunnete suhtes vähem empaatilised ning ei jälgi eriti enda käitumise heasoovlikkust. Nende meeles on nii, et kuritegu seiseb vahelejäämises, mitte selles, et nende käitumine mõjutab teiste õigusi ja vajadusi. Õiglased ja ette teadaolevad, kindlasti kohaldatavad tagajärjed on need, mis meid eesmärgini viivad, mitte õpetaja kiusatus olla võimalikult karm kiusaja suhtes. Selles osas räägib veel koolitervislikust lähenemisest ning koolipoliitikast, mis peaks olema rakendatud kiusamise vastu.
2. Orientatsioon teiste vajadustele (eelkool, algklassid) Teised ja teiste vajadused: füüsilised, materiaalsed ja psühholoogilised Ta vajab abi 3. Heakskiidu orientatsioon & stereotüüpne põhjendamine ( algklassid ja põhikool) Konformsus, orientatsioon teiste heakskiidul Ma meeldin talle rohkem, kui ma teda aitan 4. Empaatiline orientatsioon (põhikool) Teise inimese perspektiiv ja empaatilised tunded Ma tunnen ennast halvasti, kui ma teda ei aita. 5. Internaliseeritud oriantatsioon (gümnaasium) Normid inimeste õigluse ja võrdsuse kohta Ma tunnen ennast haövasti, kui ma teda ei aita, sest see ie lannge kokku minu väärtustega. VAATA ALLAPOOLE KA; SEAL LISAMÄRKMETEGA Sama, lisamärkmetega Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine
Tüdrukud omandavad keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem kui poisid. Sageli loevad eelkooliealised tüdrukud kiiremini, valdavad suuremat sõnavara ja räägivad grammatiliselt paremini kui samaealised poisid. Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid. Keskmiste näitajate järgi kuulevad nad paremini, tunnevad paremini lõhna ning võtavad sõrmeotste ja naha kaudu vastu rohkem infot kui poisid. Tüdrukud: paremad verbaalsed oskused, suhtlevad rohkem sõnaliselt. Empaatilised. Tüdrukud püüavad rühmas olles luua sotsiaalseid sidemeid võrdsetel alustel. Tüdrukud näevad paremini hämaras (selle põhjal saavad õpetajad otsustada, kuhu tuleks õpilased näitlike õppevahendite kasutamisel istuma panna). Tüdrukud suudavad lühikeseks ajaks meelde jätta rohkem näiliselt juhuslikku infot, poisid suudavad seda juhul, kui info on pandud mingisse arusaadavasse vormi või kui see on nende jaoks oluline.
Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teistele mitte ette jääda, et uurida, millisena rääkija oma olukorda näeb. Ukseavajad: 1) Teise inimese kehakeele kirjeldus. 2) Üleskutse rääkima või juttu jätkama. 3) Vaikimine, et anda teisele inimesele aega otsustada, kas rääkida ja/või mida ütelda. 4) Tähelepanu väljendamine - silmside ja osavõttu väljendav kehahoid, mis näitab, et teine huvitab teid ja te hoolite temast. Empaatilised kuulajad panevad ette rääkida siis, kui see on sobilik, nad ei püüa seda peale sundida. - Väikesed julgustused - lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad ka kuulajaaktiivsena. Suletud küsimused suundavad kõnelejat andma kindlat lühikest vastust. Avatud küsimused jätavad aga vastajale ruumi oma mõtteid sügavamalt uurida, ilma etteda liigselt kammitseksid kuulaja kategooriad.
lähedus vallandab hirmu, et nad kaotavad oma sõltumatust. Välditakse kokkupuuteid nii vastassugupoole kui eakaaslastega. Suhtlemisel eelistatakse raamatuid, arvuteid. Puberteedieas soovitakse olla lähedal, aga kardetakse seda. Õrnusavaldusi tõrjutakse. Eemalt paistavad tähelepanelikud, lähedal tõmbuvad endasse. Partnerilt nõuab tema armastuse kohta tõendeid, ta ei usu, et teada armastatakse. Naeruvääristavad õrnust. Nad ei mõista teiste tundeid, ei ole empaatilised, mille tõttu on nende seas palju kuritegelikke isikuid. Skisoidne tüüp on kas väga armukade (hävitab suhte, et teine ei saaks hävitada) või pole üldse armukade (võib andeks anda ka truudusetuse). Suhe on õelik-vennalik, põhineb pigem ühistel huvidel kui kirel. Tunnete väljendamisel sõnakehv. Nende agressiivsus on seotud hirmuga. Lastel langevad need kokku, on spontaansed ning süütundest vabad. Ei ole kellelegi suunatud, ometigi kannatavad teised. Nad on teravad, külmad,
Rogers´i ütluste kohaselt sellest, et inimene vajab loominguliseks funktsioneerimiseks kaht tingimust: psühholoogilist turvalisust ja psühholoogilist vabadust. Tema arvates saame lapsele tagada psühholoogilise turvatunde oma hoiakutega, kui me: 1. aktsepteerime last väärtusliku isiksusena tingimusteta ja usume temasse olukorrast sõltumata; 2. hoidume välise hindamisest ja tõstame tema enesehinnangut; 3. oleme lapse suhtes empaatilised, püüame vaadata maailma lapse seisukohalt, püüame last mõista ja aktsepteerida. 4. Igas lapses olevaid loomevõime varusid on vaja sihipäraselt suunata ja oskuslikult arendada. Loovuse lähtekoht on lapsepõlv oma mängude ja fantaasiatega. Kuni koolieani on väga tähtis, et täiskasvanute suhtumine lapse tegevusesse ei oleks jäik ega kategooriline. Lapsel peab tekkima usaldus vanemate vastu, et ta tunneks tuge ja julgust olla tema ise.
· Keskkonna tingimused. · Õppimine, kultuurimehhanismid. Altruism näib soodsalt mõjuvat teistele, mitte aga isikule, kes seda käitumist sooritab. · Peamiselt õpitud käitumine · Erutus: tasu karistuse teooria · Empaatia-altruismi teooria · Evolutsiooniteooria Millal inimesed aitavad? · Kõrvalseisja effekt · Teiste eeskuju · Selgus abivajamises · Sarnasus Kes aitavad? · Positiivse emotsionaalsusega · Empaatilised · Kõrge eneseefektiivsusega · Usklikud · Ei kiirusta Meeldimise tekitajad · Keskkond (geograafiline lähedus) · Korduv kokkupuutumine · Sarnasus · Üksteise täiendamine · Füüsiline kütkestamine · Tajutud ekslikkus Mõjutamine meeldimise kaudu · Tuletada meelde, kas on olnud situatsiooni, kus keegi sind meeldimise kaudu mõjutas. Kas peaks ja saaks selle mõju vastu midagi teha? Abielu alateadlik leping
avama ennast vestluses mured endale ajama segamini era ja ärisasju kõik eraldi paluma abi ja nõu ei palu abi ega nõu kaastundlik andma nõu tahtma probleemidest aru saada tahtma probleeme lahendada Mehed: Vajavad ruumi, tahavad olla omaette, kardavad tundeid ja nendest rääkimist, Ei ava ennast niipalju nagu naised. Naad pole empaatilised, seega ei loe mõtteid, vaid tahavad otse teada saada mis värk on. Nad ei taipa mida naine tunneb, naine peab ütlema otse. Tahavad konkreetsust. Näevad end teistest eraldatuna Naised: räägib probleemidest ja atahb kuulamist, mitte küsimusi ja detailide küsimist. Räägivad tunnetest rohkem, avameelsemad, tuleks kuulata, mitte põgeneda. Räägib julgelt oma mõtteid. Mõtlevad rääkimise ajal. Näevad end Teistega seaotuna 19
emotsionaalset reaktsiooni teise isiku stressi suhtes kindlas kontekstis. Näiteks lastel, kes väljendavad regulaarselt ja intensiivselt negatiivseid emotsioone, ilmneb vähem empaatiat ja rohkem isiklikku närvilisusi, kui nad puutuvad kokku teise isiku stressiga. Lastel aga, kes oskavad oma emotsioone tõhusalt talitseda, ilmneb empaatilisem reageerimisvõime ja vähem isiklik närvilisus teise isiku stressi suhtes. Emadel, kes on empaatilised, kellel on kõrged tulemused seisukoha võtmist vajavates ülesannetes ja kes reageerivad sensitiivselt oma laste vajadustele, on tõenäolisemalt lapsed, kellel on suur empaatiavõime teiste suhtes. Avastati, et lapsed (vanuses 1-3 aastat), kes näitasid üles sõbralikku huvi ja hoolt uue lapse suhtes kolme esimese nädala jooksul pärast uue lapse sündi, reageerisid kuus aastat hiljem läbi viidud uurimuses tõenäolisemalt murelikult, kui noorem õde-vend sai haiget või oli stressis
agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 1.Mehed ja naised: erinev lähenemine elule Tüdrukud: otsivad sidet, suhtlevad kui võrdne võrdsega, eelistavad sõtuvust ja koostööd, igatsevad lähedust, janunevad eakaaslaste heakskiidu järele, jagavad muresid ja rõõme, avatumad, empaatilised, paluvad abi,nõu ja juhtnööre. Poisid: otsivad staatust, suhtlevad kui rivaal rivaaliga, eelistavad sõltumatust, igatsevad ,,ruumi", janunevad austuse järele, kinnised, iseseisvad. Naised võtavad elu rohkem emotsionaalselt, tahavad kõikidest probleemidest aru saada ning avatult rääkida. Mehed aga on ratsionaalsed ja tahavad probleeme lahendada ning anda nõu ning neile meeldib analüüsida. 2.Õpiteooriad: klassikaline tingimine, operantne õppimine sotsiaalne õppimine
Eesalva ja preforontaalkoore samaaegne aktivatsioon – reflektiivne eneseteadlikkus - Keha liikumine ruumis – on aktiivne kui plaanitakse liigutusi või liigutakse, eriti osutamine, haaramine, sakaadid - Episoodiline mälu – aktiveerib ja integreerib varasemat infot eriti seoses enese ja välismaailmaga ruumilistes ülesannetes - Eneseteadlikkus – on osa võrgustikust mis on seotud theory of mind ülesannetega (valetamine, kooperatsioon, empaatilised otsused) ……. Alumise parietaalsagariku morfoloogiline tüpoloogia - Strukturaalselt saab erisada 4 tüüpi vastavalt alumise fronaatlvao kulgemisele Funktsioonid - Assotsiatsioonipiirkondade assotsiatsioonipiirkond – seotud mälu ja äratundmisega - Supramarginaalkäär – oskuste omandamine ja tööriistade kasutamine. Vasakus hemisfääris seotud töömäluga - Nurkkäär – seotud keelelise töötlusega, lugemise, kirjutamise ja arvutamisega
R. Fisher lähtub psühholoog C. Rogers´i ütluste kohaselt sellest, et inimene vajab loominguliseks funktsioneerimiseks kaht tingimust: psühholoogilist turvalisust ja psühholoogilist vabadust. Tema arvates saame lapsele tagada psühholoogilise turvatunde oma hoiakutega, kui me: 1. aktsepteerime last väärtusliku isiksusena tingimusteta ja usume temasse olukorrast sõltumata; 2. hoidume välise hindamisest ja tõstame tema enesehinnangut; 3. oleme lapse suhtes empaatilised, püüame vaadata maailma lapse seisukohalt, püüame last mõista ja aktsepteerida (Fisher 2005: 29). 46 Igas lapses olevaid loomevõime varusid on vaja sihipäraselt suunata ja oskuslikult arendada. Loovuse lähtekoht on lapsepõlv oma mängude ja fantaasiatega. Kuni koolieani on väga tähtis, et täiskasvanute suhtumine lapse tegevusesse ei oleks jäik ega kategooriline. Lapsel peab
Üesandele orienteeritud vs sotsioemotsionaalne juhtimisstiil Juhtimisstiilid jagunevad veel ülesandele orienteeritud ja sotsioemotsionaalseks stiiliks. Ülesandele orienteeritud juhid keskenduvad produktiivsusele ja eesmärkidele; direktiivsed ja efektiivsed, ent grupiliikmetest (emotsionaalselt) kauged. Sotsioemotsionaalsed juhid tähelepanu grupidünaamikal, loovad kohesiivse ja sõbraliku grupi. Juhid on sõbralikud, empaatilised ja suudavad lahendada grupisiseseid probleeme. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Ideaalses grupis võiks olla kaks liidrit üks liider ei saa olla korraga ülesandele orienteeritud ja sotsioemotsionaalne. Lippitt ja White vaidlevad aga, et demokraatlikud juhid SAAVAD olla ühtaegu ülesandele orienteeritud ja sotsioemotsionaalsed. Autoritaarsed juhid on ülesandele orienteeritud ning minnalaskvad pigem sotsioemotsionaalsed. Vt slaidilt joonis
lapsi kiuslikena jne. Paul Ekman 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. 6 põhiemotsiooni on UNIVERSAALSED ning neid võib aru saada ka teistes kultuurides sama moodi. Kultuuriuniversaalid. Emotsioon kui taju vahendaja: armas ja tüütu laps! Empaatia Empaatia võime asetada end teise inimese positsioonile ja näha maailma teise inimese silmade läbi. Vaieldakse, kas see on kaasasündinud või õpitav. Empaatilised inimesed on need, kes suudavad suhteliselt kergelt panna end teise inimese positsioonile. Empaatiavõimet saab kontrollida nt nii, et 12 vaatad filmi ja siis on aru saada, kas inimene suudab end sinna sisse elada. Lihtsam on olla piisavalt empaatiline (mitte liiga või üldse mitte). Atributsiooniteooria Atributsiooniteooria viis kuidas seletame teiste inimeste käitumist
· Ära tunda ja kanda hoolt selle eest, mis on inimesele parim Humanismi mõjud: · Humanismis nö kliendikesksed lähenemisviisid (Rogers, Maslow). Rogers toob välja, et edukaks klienditööks peavad kliendid tajuma töötaja ehedust (see mida töötaja teeb või ütleb, peegeldab töötaja olemust ja tegelikke hoiakuid ega ole esile kutsustud klientide mõjutamiseks). Töötajad suhtuvad klientidesse tingimusteta positiivse austusega ning on empaatilised kliendi maailmavaate suhtes (Payne, 1995, 140-141) kahtlemata vajalik ka rehabilitatsiooniprotsessis. · Rehabilitatsiooniprotsessis: · rehabilitatsioonimeeskonna töötaja peab jagama põhimõtet, mille kohaselt iga inimelu on väärtus ja seda mõtteviisi peab tajuma ka klient. · ...tuleb austada iga kliendi väärikust, õiguseid; olla toeks enesemääratlemisele ja õiguste realiseerimisele.
Protsessi käigus omandab juhendaja olulisi teadmisi juhendatava kohta: kuidas edastada mõjusat tagasisidet, millal rakendada positsioonivõimu ja millal anda personaalset vabadust. Motiveerimisviisiga näidatakse tegevuse käigus empaatiat. Problemaatika seisneb rakendamisel selles, et inimesed ei saa üldjuhul aru kuidas on üldse võimalik otsuseid langetada kui otsustaja tunneb sügavalt kaasa kõigile otsusest mõjutatuile. Kuid empaatilised eestvedajad teevad midagi tunduvalt enamat kui tunnevad kaasa: nad kasutavad oma teadmisi viimaks sisse uuendusi ettevõtte parendamiseks raskesti aimataval kuid olulisel viisil. Sotsiaalsed oskused (Suhtlemisoskus) on emotsionaalse intelligentsuse osana komplitseeritum kui esmalt tundub. See ei ole tavapärane sõbralikkuse avaldus, vaid sõbralikkus eesmärgiga viia inimesed suunda mida soovitakse. (Näiteks nõusolek uue turundusstrateegiaga või entusiasm uue toote suhtes)
arenemisel mängivad olulist rolli sellised tegurid nagu võimetuse tundmise kogemused, mis võib juhtuda. kokkupuuted meist erinevate inimestega ja suhted teistega (seda teemat käsitletakse põhjalikumalt VIII peatükis). On üsna selge, et nõustajana töötavad inimesed peavad (Boy & Pine 1990, lk 143-144) olema väga empaatilised. Peale empaatia tundmise peavad nõustajad õppima ka seda, Sõnad «paindlikkus" ja «avatus" väljendavad nii mitmelgi moel meetodit, millest selles kuidas oma tundeid verbaalselt ja mitteverbaalselt väljendada. Empaatia väljendamine raamatus räägitakse
taha, et seda sulle tehakse". Arvatakse, et empaatia võime on üks nendest omadustest, mis eristab inimest loomadest. Empaatia all mõistetakse psüühilist võimet või omadust kogeda teiste inimeste tundeid. Näiteks avaldub see hästi filme vaadates või mõnda hea looga raamatut lugedes. Me tunneme sageli kaasa oma lemmiktegelasele mõnes heas linateoses. See on kaasatundmine. Kuid reaalselt on asjaolud tegelikult teistsugused. Enamus inimesi arvab ennast olevat empaatilised ja mõistvad teiste inimeste vastu. Kuid tegelikult ei ole see alati nii. Sageli ei tunne inimesed teiste tundeid. Näiteks hingelist valu. Sageli ei taju inimesed just väga mõistlikul tasemel enda tegevuste mõju teistele inimestele. Näiteks sõnade mõju. Inimeste teod on sageli emotsionaalse alatooniga. See tähendab, et on põhjustatud just tunde aistingutest. Paljud tahud inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omane ka loomadel
taha, et seda sulle tehakse". Arvatakse, et empaatia võime on üks nendest omadustest, mis eristab inimest loomadest. Empaatia all mõistetakse psüühilist võimet või omadust kogeda teiste inimeste tundeid. Näiteks avaldub see hästi filme vaadates või mõnda hea looga raamatut lugedes. Me tunneme sageli kaasa oma lemmiktegelasele mõnes heas linateoses. See on kaasatundmine. Kuid reaalselt on asjaolud tegelikult teistsugused. Enamus inimesi arvab ennast olevat empaatilised ja mõistvad teiste inimeste vastu. Kuid tegelikult ei ole see alati nii. Sageli ei tunne inimesed teiste tundeid. Näiteks hingelist valu. Sageli ei taju inimesed just väga mõistlikul tasemel enda tegevuste mõju teiste inimestele. Näiteks sõnade mõju. Inimeste teod on sageli emotsionaalse alatooniga. See tähendab, et on põhjustatud just tunde aistingutest. Paljud tahud inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omane ka loomadel
taha, et seda sulle tehakse“. Arvatakse, et empaatia võime on üks nendest omadustest, mis eristab inimest loomadest. Empaatia all mõistetakse psüühilist võimet või omadust kogeda teiste inimeste tundeid. Näiteks avaldub see hästi filme vaadates või mõnda hea looga raamatut lugedes. Me tunneme sageli kaasa oma lemmiktegelasele mõnes heas linateoses. See on kaasatundmine. Kuid reaalselt on asjaolud tegelikult teistsugused. Enamus inimesi arvab ennast olevat empaatilised ja mõistvad teiste inimeste vastu. Kuid tegelikult ei ole see alati nii. Sageli ei tunne inimesed teiste tundeid. Näiteks hingelist valu. Sageli ei taju inimesed just väga mõistlikul tasemel enda tegevuste mõju teistele inimestele. Näiteks sõnade mõju. Inimeste teod on sageli emotsionaalse alatooniga. See tähendab, et on põhjustatud just tunde aistingutest. Paljud tahud inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omane ka loomadel
annaabi.ee 
