Emaplaat : Asus P9X79 LE http://dlcdnet.asus.com/pub/ASUS/mb/LGA2011/P9X79-LE/E8039_P9X79_LE.pdf 1.Protsessori toitepinge muutmine. Protsessori toitepinge muutmiseks on vaja esialgu minna ASUS'e emaplaadi BIOSi. Seda saab teha vajutades klaviatuuril nuppu F2 või Delete. ASUS'e emaplaadi puhul tuleb peale seda vajutada BIOSis klaviatuuril F7 mis viib ,,Advanced Mode" BIOSi. Advanced BIOS Mode all tuleb otsida teiselt vahekaardilt, AI Tweaker, ülesse rida CPU VCORE voltage, Offset Mode Sing ja CPU VCORE Offset voltage. Seda seadet saab muuta 0.800 v
Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) korpusega
Motherboard - the principle printed circuit board assembly in a computer; includes core logic (chipset), interface sockets and/or slots, and input/output (I/O) ports. Printed circuit board (PCB) - a thin, laminated sheet composed of a series of epoxy resin and copper layers and etched electronic circuits (signal, ground and power) Chipset (or core logic) - two or more integrated circuits which control the interfaces between the system processor, RAM, I/O devises, and adapter cards. Processor slot/socket - the slot or socket used to mount the system processor on the motherboard AGP - Accelerated Graphics Port - a high speed interface for video cards; runs at 1X (66MHz), 2X (133MHz), or 4X (266MHz). PCI - Peripheral Component Interconnect - a high speed interface for video cards, sound cards, network interface cards, and modems; runs at 33MHz. ISA - Industry Standard Architecture - a relatively low speed interface primarily used for sound...
Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga tolli kohta (ppi) Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv. Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004.. AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal.
Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi Protsessori järgi Tugikiibistiku järgi Tugikiibistik Kontrollib bittide liiklemist protsessori (CPU), süsteemi mälu ja emaplaadi siinide vahel Kontrollib/juhib kõiki emaplaadi komponente Üldjuhul koosneb kahest kiibist: Põhjasild Lõunasild Siinid Siinide abil toimub arvuti sisene andmevahetus Siinid jagunevad andmesiinideks ja aadressisiinideks FSB (frontside bus) BSB (backside bus)
Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil · Menüü avamine · Käskude ja tegevuste valimine · Logitech,IBM,Microsoft. Skanner-sisend · Cõimaldab paberil olevat teksti,fotosi arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda. · (epson,HP,Canon) Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja · Vöötkaardilugeja · Valguspliiats · Puutekraan · Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon ...
pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika.
Emaplaat Emaplaat on PCB plaat (Trükkplaat), mis on olemas suuremosa elektroonikas mingil kujul. Tema tööks on enda küljes hoiustada erinevaid komponente ning tagada nendevaheline suhtlus näiteks protsessori ja RAM-i vaheline andmeside. Nimi tuleneb sellest, et ta käitub seadmetes nagu kõikide komponentide emana. Erinevad komponendid, mis võivad olla kinnitatud/ühendatud emaplaadi külge on graafika kaart, protsessor, RAM, võrgu kaart, kõvaketas, toiteplokk ja nii edasi. Tähtis osa iga emaplaadi puhul on millist emaplaadi kiibistik. Tegemist on spetsiaalsete kiipidega emaplaadil, mis tagavad liidese protsessori ning erinevate siinide, ning sellekaudu erinevate komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on
omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo(tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks
ei kahjustaks arvuti riistvara. 4. Arvutit ei tohiks lahti võtta klaaslaual, sest see tekitab staatilist elektrit. 5. Kõigepealt on vaja arvutikasti. 6. Sinna kinnitada emaplaat tõstekruvidele mis on kinnitatud arvutikasti külge. 7. Keera kruvid kinni. 8. Järgmiseks võta protsessor. 9. Protsessorile panna peale termopasta . 10. Termopasta tuleb ära siluda . 11. Pärast määrimist tuleks panna see emaplaadi socketisse. 12. Protsessor on kõige tähtsam ning see tuleks panna väga õrnalt sisse. 13. Jälgi kas protsessor on õigetpidi. 14. Peale protsessori peale panekut tuleks sinna peale panna veel jahuti . 15. Kontrolli kas jahuti on õigesti peal. 16. Järgmiseks paigaldad videokaardi emaplaadi külge. 17. Kinnita kruviga 18. Lisame mälud. 19. Lisame kõvaketta . 20. Lisada ka kõvaketta juhtmed 21. Kinnita esipaneelile audio-IEE 22. Keera kruvidega korpuse külge. 23
praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 3 Üldjoontes on emaplaat umbes 30 - 40 cm küljemõõduga ruudu või ristküliku kujuline kahe või rohkem kihiline trükiplaat. Lihtsamalt öeldes on ta üks suur plastplaat, millel on mõlemad küljed kaetud peenikeste vaskjuhtmetega, mis ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid. Protsessoripesa (processor socket) Emaplaadi valikul tähtsaim on tema vastavus soovitavale protsessorile, kuna protsessorite elektroonilised ning füüsilised näitajad (jalgade arv) ei lange enamjaolt kokku ning iga protsessor ei sobi igasse pesasse (socket) või võib põhjustada emmakumma läbipõlemist. Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks
praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 2 Üldjoontes on emaplaat umbes 30 - 40 cm küljemõõduga ruudu või ristküliku kujuline kahe või rohkem kihiline trükiplaat. Lihtsamalt öeldes on ta üks suur plastplaat, millel on mõlemad küljed kaetud peenikeste vaskjuhtmetega, mis ühendavad erivaid mikroskeeme ning pesasid. Protsessoripesa (processor socket) Emaplaadi valikul tähtsaim on tema vastavus soovitavale protsessorile, kuna protsessorite elektroonilised ning füüsilised näitajad (jalgade arv) ei lange enamjaolt kokku ning iga protsessor ei sobi igasse pesasse (socket) või võib põhjustada emma–kumma läbipõlemist. Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks
V: Pin Grid Array 4)Millist sokeldust kasutab protsessor AMD K7? V: Slot A, Socket A (462) 5)Mida tähendab lühend SPGA? V: Staggered Pin Grid Array 6)Millisel emaplaadil on (tavaliselt) kõige vähem laienduspesi? V: Mini-ITX 7)Millist sokeldust kasutavad Inteli 3.põlvkonna i5 Protsessorid? V: LGA1155 8)Millist sokeldust kasutavad Inteli Xeon E ja X6000 seeria protsessorid? V:LGA1567 9)Mida tähendab protsessorite sokelduse juures lühend SECC? V: Single Edge Contact Cartridge 10)Mitu emaplaadi kinnitusaugu asukohta on ATX spetsifikatsiooni versioonis 2.2 defineeritud? V:12 11)Emaplaat mõõtmetega 305mm*244mm vastab standardile.. V: ATX 12)Mida tähendab protsessori sokelduse juures lühend LGA? V: Land Grid Array 13)Millist sokeldust kasutavad AMD Quad-Core A protsessorid? V: FM1,FM2 14)Millist sokeldust kasutab protsessor Intel Pentium 4? V: Socket 423,Socket 478, LGA775, Socket T 15)Mida tähendab lühen PPGA? V:Plastic Pin Grid Array
BIOS BIOS e. Basic Input/Output System e. Põhiline sisend-/väljundsüsteem Bios on isiklikesse arvutitesse ehitatud programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi, kui oma arvuti sisse lülitate. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa teie arvuti riistvarast ja see on OP süsteemist eraldi. Bios on salvestatud andmekogum emaplaadi ehituse kohta (millised siinid, kui palju porte ja millised, kui kiiret protsessorit on võimalik lisada, jne). Andmed on salvestatud emaplaadi peale asetatud ROM tüüpi mälu kiibile. Arvuti käivitamisel on üks kahest vajalikust andmekogust. Kui BIOS kiipi ei leita või on vigane ei ole võimalik arvutit käivitada. BIOSi kiibil olevaid andmeid otseselt muuta ei ole võimalik arvuti alglaadimise protsessis. Kuid varasemal ajal oli võimalik BIOSi kiipe riistvaraliselt ümber kirjutada
Enne protsessori installeerimist tutvuge hoolikalt käesoleva juhendiga! Enne protsessori kätte võtmist maandage end näiteks radiaatori või arvuti korpuse vastu, staatiline elekter võib jäädavalt rikkuda teie protsessori. Samuti maandage end enne kokkupuudet emaplaadi või mõne muu arvuti detailiga. Vihje: püüdke vältida arvuti monteerimise ajal sünteetilisest materjalist riideid ning kampsuneid! Ühendage arvuti lahti vooluvõrgust Eemaldage vana protsessori jahutus ja protsessor. Protsessori eemaldamiseks pöörake protsessori fikseerimishoob ülemisse asendisse. Hoidke protsessorit ainult külgedelt! Veenduge, et teie uus protsessor sobib teie emaplaadi protsessori
Protsessor on põhi töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ja välismälud ning mis tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Tuntumad protssoritootjad on AMD (Advanced Micro Device) ja Intel. Vähem tuntumad on ARM, VIA, IDT, NexGen, Cyrix jne. Protsessori tootjad · AMD (Advanced Micro Device) asutati 1969. aastal W. Jerry Sanders III poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadi komponendid, graafikaprotsessorid. · Intel asutati 1968. aastal Gordon Moore ja Robert Noyce poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadid, kiibistikud, võrguliigese kaardid, välkmälud. · ARM (Advanced Risk Machines) loodi 1979. aastal. o ARM protsessoreid kasutatakse pihuarvutites, muusikapleierites, mobiiltelefonides, mängukonsoolides.
Tavakasutaja arvutite puhul on dokumenteeritud tavaliselt ainult korpuse sisemised dimensioonid. Server masinate puhul on tähtsad ka korpuse enda välised dimensioonid. See on vajalik serveri rackidega tegelemise puhul. Igapäev arvutite puhul kasutatakse suuremosa ajast ATX standardit. Kontorikeskkonnas, kus ruum on tähtis, kasutatakse väiksemate korpustega arvuteid ja populaarne on seal tänapäeval Mini ATX. Suure võimekusega arvutite puhul on alles tekkinud XL-ATX, mis suurendab emaplaadi suurust ja seega on antud arvutite puhul ka vastavad korpused. Torn korpuste puhul räägime me mini tornidest, kesklassi tornidest ja täis tornidest. Täistorn on tavaliselt 56 cm või kõrgem. Mõeldud algselt serverite jaoks ning tihtipeale on nendele lisatud turvameetmed nagu näiteks lukustatavad korpuse uksed. Peale selle võib sellistel korpustel olla ka lisaturvasüsteem, mis tunnetab ning salvestab ära juhtumi, kui keegi avab korpuse. Järgmise käivituse käigus kuvatakse raport.
Kuna arvutid töötades soojenevad, siis on vaja neid jahutada. Jahutamiseks on arvutites ventilaatorid, mis võivad kõrvaga kuuldavat müra tekitada. Samas ei tohi arvuti ventilaatoreid ka kinni katta, sest siis ei saa arvuti jahutust ning võib minna katki. Emaplaat on keskne kaart, mille külge pannakse kõik teised kaardid ja juhtmed. Emaplaadil on mitmed pesad, mille taha saame ühendada näiteks hiire, printeri jne. Protsessor on arvuti aju. Asub emaplaadi peal. Kuna protsessor töötades kuumeneb on selle peale jahutamiseks pandud ventilaator. Protsessor teeb arvutis mõtlemistööd. Mida kiirem on protsessor seda kiirem ja vingem on arvuti. Kaks suuremat protsessoritootjat firmat on INTEL ja AMD Mälu (RAM) on komponent arvutis, kus hoitakse töödeldavaid andmeid ning programme. Mida rohkem on mälu seda parem. Kaasaegses arvutis võiks mälu olla vähemalt 1GB (juhul kui kasutatakse operatsioonisüsteemi MS Windows Vistat siis isegi 2GB)
1. Kiibistikud Moderne protsessor sisaldab sadu miljoneid individuaalseid transistoreid. Kuigi protsessoril ei ole palju öelda, milline sisend või väljund seade signaali edastab ning mis juhtub nende andmetega mille protsessor ise väljastab. Selle töö teeb ära kiibistik, mis muudab töötlemata protsessori andmed juhisteks mida komponendid mõistavad ja käitub kontrollerina kõikidele sissetulevatele protsessori bitidele. Kuna perifeerse kasutajaliidese standardid muutuvad kiiresti on emaplaadi tootjatel võimalik alles hoida põhja sild ning uuendada ainult lõuna silda. Süsteemi ehitamine ümber kiipistike põhjuseks on efektiivsus. Intel toodab iseendale kiibistike. AMD-le toodab kiibistike nVidia ning ATI. Põhja ja lõuna silla kiibistikud on loodud töötama koos konkreetsete protsessorite ja emaplaatidega. Inteli LGA 775 pesa (775 viitab protsessori pistiku kontakti viikide arvule) on tuntud sellepärast et toetab suurt hulka kiibistike, mis toetavad LGA 775
G. Lukustame protsessori jahutusventilaatori kinnitusklambrid Õige vastus on: D,E,A,C,B,F,G. Küsimus 2 Millises asendis (vt joonis) olev protsessor sobib ilma täiendava pööramiseta joonise keskel olevasse pessa (soketisse)? Õige vastus on: G. Küsimus 3 Kui suur pinge (suurusjärgu täpsusega) peab olema meie ja meist ca 1 mm kaugusel oleva elektroonikakomponendi vahel, et tekiks sädelahendus? Õige vastus on: mõned kilovoldid. Küsimus 4 Millisesse pildil kujutatud emaplaadi pistikusse/pesasse tuleks paigaldada AGP graafikakaart? Õige vastus on: Seda ei saa paigaldada mitte ühtegi joonisel tähega tähistatud pesasse/pistikusse. Küsimus 5 Millisesse pildil kujutatud emaplaadi pistikusse/pesasse tuleks ühendada Serial-ATA kõvaketta andmekaabel? Õige vastus on: H. Küsimus 6 Millise seadme toiteks kasutatakse pildil kujutatud pistikut? Õige vastus on: Serial ATA kõvaketas. Küsimus 7
andmesalvesteid on kolme tüüpi: 1. Arvuti registrid (Processor registers) 2. Vahemälu (Cache memory) 3. Primaarsalvesti (Main memory) Enne kui lisad mälu Igaüks teab, et kiirem protsessor ja rohkem mälu on arvutile head. Paraku esineb piisavalt palju juhtumeid, kus kiirem protsessor ei õigusta endale tehtud kulutust ning kus mälu lisamine mitte ei paranda, vaid vähendab süsteemi tööjõudlust. Mälu lisamise otstarbekus on otseselt seotud emaplaadi tüübiga ning selle otsustavad kasutatud chipset ning emaplaadi enda teostus. Pentium protsessorile mõeldud emaplaatide jaoks pakub Intel kolme chipsetti -- 430VX, 430HX ja 430TX, millest üksnes HX lubab puhverdada enam kui 64MB mälu (512MB). Samas lubab Pentium Pro 440FX chipset puhverdada 1024MB operatiivmälu. Inteli kõrval pakuvad chipsette ka VIA ja SiS, neist vähemalt VIA Apollo chipset'tide puhverduspiir on 512MB.
Ajalugu Asus asutati 2. aprillil 1990. aastal Taipeis Taiwanis. Kõik neli asutajat (TG Tung, Ted KSU, MT Lia, Wayne Hsieh) töötasid inseneridena firmas Acer. Nimi "ASUS" pärineb sõnast Pegasus, mida tuntakse Kreeka mütoloogias kui tiivulist hobust. Pegasus tähistab kunstilist inspiratsiooni ja õppimist. Asutajad võtsid Asuse kasutusele loogilisest vaatevinklist, kuna Asus asub nimekirjades, mis on tähestiku järjekorras, eespool kui Pegasus. 2004. aastal müüs Asus üle 30 miljoni emaplaadi (rohkem kui kolm teist tootjat kokku). 2005. aastal ulatus komponentide tarne firmadelt ASUSTeK, Gigabyete, ECS, MSI üle 104 miljoni. ASUSTeK tarnis 52 miljonit, Gigabyte aga 16,5 miljonit. ECS 20 miljonit ja MSI umbes 16,7 miljonit. Jaanuaris 2007 algas Asuses tähtis strukturaalne muutus. Firma jaotati kolmeks eraldiopereerivaks osakonnaks: ASUSTeK, Pegatron ja Unihan. Asuse osakond on seotud vaid esimest järku brändi-PC-dega. Pegatron-i osakond tegeleb OEM emaplaatide ja teiste
vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval. Võib öelda: kui õppija suudab neile küsimustele vastata, on ta materjalist põhilise omandanud.
Kuna arvutid töötades soojenevad, siis on vaja neid jahutada. Jahutamiseks on arvutites ventilaatorid, mis võivad kõrvaga kuuldavat müra tekitada. Samas ei tohi arvuti ventilaatoreid ka kinni katta, sest siis ei saa arvuti jahutust ning võib minna katki. Emaplaat on keskne kaart, mille külge pannakse kõik teised kaardid ja juhtmed. Emaplaadil on mitmed pesad, mille taha saame ühendada näiteks hiire, printeri jne. Protsessor on arvuti aju. Asub emaplaadi peal. Kuna protsessor töötades kuumeneb on selle peale jahutamiseks pandud ventilaator. Protsessor teeb arvutis mõtlemistööd. Mida kiirem on protsessor seda kiirem ja vingem on arvuti. Kaks suuremat protsessoritootjat firmat on INTEL ja AMD Mälu (RAM) on komponent arvutis, kus hoitakse töödeldavaid andmeid ning programme. Mida rohkem on mälu seda parem. Kaasaegses arvutis võiks mälu olla vähemalt 1GB (juhul kui kasutatakse operatsioonisüsteemi MS Windows Vistat siis isegi 2GB)
näiteks PCMCIA kaartidega. Üks variant on regular ja teine low-profile, mis võib olla vaid kolme tolli kõrgune. BTX korpused ei ole ühilduvad ATX emaplaatidega. Komponentide asukohad, I/O paneel, kinnituskohad jne. muudavad oma asukohta. Uue elemendina ilmub korpusesse protsessori kohale nn. jahutusmoodul, mis võib põhineda nii tavalisel radikal-ventilaatoril, aga ka heatpipe-tehnoloogial või isegi vesijahutusel. Sama moodul jahutab lisaks protsessorile ka videokaarti, mälusid ja emaplaadi komponente. Graafikakaarti peab olema võimalik asetada väikese vaheadapteri abil "külili", seega saab selle peale panna tunduvalt suurema radiaatori. Uue standardiga kaasneb täiesti uut tüüpi riistvara. Plaatidele ilmuvad tavaliste PCI pesade kõrvale PCI-Express x16 ja PCI-Express x1 laienduspesad. x16 variant hakkab teatavasti asendama AGP pesasid. Oodata on senisest enam legacy-free emaplaate, kust kaovad PS2, parallel, serial jne. "iidsed" liidesed.
modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows’i või Linux’it) 5. Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor 6. Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Näiteks IBM PC-tüüpi arvutite buudilaadur paikneb kõvaketta alguses 512-baidises sektoris. 7
puhvril mõtet, sest puhverdamisele kuluv aeg võrdub otse operatiivmälust lugemise ajaga. Inteli uus mikroprotsessor Pentium sisaldas juba 32 KB vahemälu L1, mis oli jagatud kaheks: 16 KB käskudele ja 16 KB andmetele. Vahemälu töötamise kiirus sõltub oluliselt tema töösagedusest. Kui mälu asub mikroprotsessoris, siis sagedus võrdub tavaliselt protsessori sisemise sagedusega, emaplaadil asuva L2 mälu sagedus aga võrdub emaplaadi töösagedusega, mis on oluliselt madalam. Intel Pentium MMX maksimaalne töösagedus oli 233 MHz, kuid emaplaadil asuva puhvri L2 töösagedus oli ainult 66 MHz. Mikroprotsessor Pentium Pro sisaldas juba ise L2 puhvrit mahuga 256 KB, mille töösagedus võrdus protsessori taktsagedusega 200 MHz. 10 Mikroprotsessoris Pentium II oli vahemälu L2 töösagedus poole väiksem protsessori
taktsagedus n�itab protsessori s�nkrionisseriva signaali sagedust (1ghz t�hendab 1 miljard tehet sekundis) ei n�ita protsessori j�udlust kuid selle abil on hea j�udlust hinnata protsessori taktsagedus saadakse s�steemisiini t��sageduse ja protsessori kordaja korrutamise teel. VAHEM�LU: ehk cache on protsessori kasutada olev kiire m�lu, kuhu ajutiselt pannakse andmed mis vajavad kiiret ligip��su. �HENDUSPESAD: t�nap�eva arvutites kasutusel on emaplaadi k�lge �hendamiseks pga v�i lga �helduspistikud. �hendatakse ka slot t��biga.
Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Socketid Socket on emaplaadi protsessori pesa. Socketeid on väga palju ja erinevaid. Socketid: o DIP o PLCC o Socket 1 o Socket 2 o Socket 3 o Socket 4 o Socket 5 o Socket 6 o Socket 7 o Super Socket 7 o Socket 8 o Slot 1 o Slot 2 o Socket 463/Socket NexGen o Socket 587 o Slot A o Slot B o Socket 370 o Socket 462/Socket A o Socket 423 o Socket 489/Socket N o Socket 495
Riistvara standardid ATX (Advanced Technology eXtended) tähistab levinud standardit lauaarvuti korpuse, emaplaadi ja toiteploki kohta. Standard on esmalt määratletud Inteli poolt 1995. aastal, parandatud 1997. aasta veebruaris 2.01 versiooniga, ning viimati 2003. aastal 2.2 versiooniga. ATX vahetas täielikult välja vanema AT kujuteguri ning sellega parandati mitmeid AT kujuteguri vigu. Pisikestele emaplaatidele mõeldud kujutegurites on tavaliselt tagakülje paigutus säilitatud, kuid muudetud on emaplaadi suurust ja laienduspesade arvu. 2003. aastal teatas Intel uuest BTX
tehtemärkide sisestamise reziimi ja vastupidi. 5 Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat, mis asub põhiblokis. See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse amaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Protsessor Kuna protsessor (CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutustest, siis sõltub arvuti kiirus kõige rohkem just protsessori kiirusest. Protsessori ja emaplaadi tüüp näitavad,
Protsessori töö ajal liigub temast pidevalt läbi andmeid millega ta tegeleb. Asja võib ette kujutada umbes nii, et ühed protsessorist läbijooksvad bitid/baidid juhivad seda kuidas protsessor teiste läbijooksvate bittide/baitidega peab toimima nn. CODE ja DATA. Protsessori mälupesa ehk register näeb välja sellinesena: 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu Ilmselt on protsessori töö vägagi seotud teiste arvuti komponentidega: emaplaadi ja seal asuva mälu ja videokaardiga. Siiski, vaatleme kuidas suhtuvad ja teevad koos tööd protsessor ja mälu. Mälu võib kujutada ette suure maatriksina (tabelina), kus ruudukesed ehk mälupesad on nummerdatud. Iga pesa mahutab infot 1 B ehk 8 bitti. Probleem on selles kuidas liigutatakse infot neist pesadest protsessori registritesse tehete sooritamiseks ja vastupidi. Siin puutume kokku protsessorite mõnede oluliste omadustega millest sõltub protsessori jõudlus -
salvestatakse tööfailid ja programmid selleks ajaks, kui arvuti neid kasutab. Sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus Protsessori kiirus - kiirus, millega protsessor on ühendatud emaplaadi kiibistikuga, mis on ühendusteeks erinevate arvutiosade vahel. Sisemälu maht - põhimälu maht võib ulatuda mõnest MB-st kuni sadade MB-deni. Välismälu kiirus ja maht - peamisteks välismäludeks on kõvaketasmälud, mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni. 3. Mälumahu mõõtmine 1 B (bait) = 8 bitti 1 KB (kilobait) = 1024 B (baiti) 1 MB (megabait) = 1024 KB 1 GB (gigabait) = 1024 MB 1 TB (terabait) = 1024 GB
1. ARVUTI KOMPONENDID JA NENDE OMAVAHELINE ÜHENDAMINE 1.1. Emaplaat · Mis protsessorit sa kavatsed kasutada? Sellest sõltub ka emaplaadi valik, sest CPU ja emaplaat peaksid omavahel ka ühilduma. · Mälud - tee kindlaks, et su emaplaat toetab piisavalt mälu. · Valida tuleks ka selle järgi, et mis pesad emaplaadil on (DDR2 või DDR3 jne) ja ka seda, et neid oleks piisavalt 1.2. Protsessor Vali protsessor vastavalt sellele, mida sa arvutiga tegema hakkad. Kui arvuti läheb n.ö. kontoriarvutiks ja peamiselt tegeletakse sellega kirjutamisega siis kärab ka Intel'i
Laienduskaardid GRAAFIKAKAART on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. VÕRGUKAART
Videokaart on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli
Multimeediaarvuti Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE")
5. Mitu bitti on 1 megabait? 1MB =8388608B 5 Marcella Jatsinjak Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat, mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt motaaziplaati paljude väikeste eletroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnikatest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadi asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. 6 Marcella Jatsinjak Protsessor Arvuti ''südameks'' on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Kuna
Computer). 1958 jaapanlaste arvuti NEAC 1101 19611970 1963 a. ASCII kood. (American Standard Code for Information Interchange). 1966 Intel (INTegrated Electronics) 1966 AMD 19711975 1971 a. Intel 4004 CPU, 60 000 arvutust/sek. 1971 disainiti esimene PC Kenbak1 1972 ilmus turule HP35. Esimene taskuarvuti 1975 esimene arvuti ühe põhiplaadiga. 19761980 1976 a. Cray esimene multimeedia CPU arvuti 1977 Apple 2. Esimene prinditud emaplaadi ühendus 1977 TRS80 esimene Desktop tüüpi arvuti 1981 MSDOS op. süsteem IBM tõi turule esimese PC Esimene kaasaskantav arvuti Osborne 1 1983 Apple Lisa Esimene graafiline liides arvutil Hiire liikumine ekraanil jälgitav IBM PC XT 4,77 Mhz 2 floppy disk lugejat MS DOS v. 3.3 HDD 1020 MB Arvutid Eestis 1958 a. NSVL Penza arvutitehases loodud URAL Kasutati lahendamaks rahvamajanduslikke ülesandeid (nt külvipindade
See on võrdväärne administraatori kasutajatasemega Windowsis. 1.3 Mis on vajalik rootimise teostamiseks? 1.3.1 Bootloader Bootloader on pisike programm, mis laetakse enne operatsioonisüsteemi. See on programm, mis on olemas igas arvutisüsteemis. Vahet ei ole, kas see on Android telefon, iSeade või PC. Tegemist on programmiga, mis juhendab operatsioonisüsteemi kernelit end laadima. Bootloader on emaplaadi põhine ning seetõttu ei ole universaalset juhendit, kuidas seda kasutada. 1.3.2 Recovery Recovery on pisike operatsioonisüsteem, mis töötab Androidis eraldi, kuid on igas Android seadmes olemas. Tavaliselt on see paigaldatud eraldi partatsioonile seadme mälus. Kui laadida recovery režiim, siis ei käivitu tüüpiline Android ja selles ei kehti ka kasutajapõhised piirangud. Recovery süsteemis on täielik kontroll telefoni üle, saab kustutada /data/
CIH (Tsernobõli viirus) - CIH paljuneb ja aktiveerub ainult arvutites, kus operatsioonisüsteemiks on Windows 95 ja Windows 98. Viirus võib üle kirjutada kõvaketta alguse, kus asuvad olulised andmed kõigi failide paiknemise kohta (FAT). Lisaks üritab CIH üle kirjutada BIOS - kiibi sisu, see õnnestub viirusel vaid teatud tüüpi BIOS 'ide korral. Arvuti, kus CIH on BIOSi üle kirjutanud, ei käivitu enam, vaid jääb täiesti tummaks. Halvemal juhul ootab siis ees kulukas emaplaadi vahetus. Trooja hobused ehk "Troojalased" - parasiitprogramm, mis kahjustab arvuti tark- ja riistvara. Paljundab end arvutisüsteemides, lülitudes teiste programmide koosseisu. Muudab arvuti kaitsetuks rünnete vastu. On veel lisaks Tagaukse Troojalased, mis lubavad teise kompuutri omanikul kehtestada Sinu arvuti üle kontroll ja seda tehakse Interneti kaudu. Kuidast kaitsta arvutiviiruste eest oma arvutit?
1953-69 IBM 650, esimene seeriatootmises arvuti, müüdi umb 1500 masinat. 1956 IBM loob esimese kõvaketta RAMAC 1958 Texas Instruments loob esimese integraalskeemi 1960 Digital Equipment Corporation, PDP-1, esimene kommertsarvuti klaviatuuri ja monitoriga 1970 flopiketas 1971 Texas Instruments toob turule taskukalkulaatori 1975 Laserprinter (IBM) 1976 Jugaprinter (IBM) 1977 Apple II oli esimene vabrikus kokku pandud koduarvuti (varem võis juhtuda, et pidid ise emaplaadi kasti kinnitama). 1981 IBM PC MS-DOS opsüsteemiga 1982 Osborne ehitab esimese praktilise sülearvuti (kaalus 10 kg! Noojah, see oli ikkagi 'kaasaskantav', mitte statsionaarne). 1983 Apple Lisa, esimene graafilise kasutajaliidesega arvuti (mudel ei olnud edukas, mahamüümata masinatega täideti mingi auk) 1984 CD-ROM ja Macintosh 1990, Intel i486 1996 PalmPilot 1997 DVD-mängijad tulevad USA-s müügile 1998 MP3 kaasaskantavad mängijad tulevad müügile 8
Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust. Protsessor on tavaliselt teostatud ühe integraalskeemina, mis võib sisaldada sadu miljoneid transistore. Emaplaat Emaplaat on arvutikomplekti osa, mille külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed. Läbi emaplaadi suhtlevad siseseadmed omavahel. Mälu Andmete hoidmiseks kasutatakse mälu. Mälu jaguneb kõige laiemalt: muutmälu (RAM - random access memory) ja püsimälu (ROM - read only memory). Nende kõige paemiseks erinevuseks on see, et kui muutmälult toide ära võtta, siis seal olevad andmed hävivad, kuid püsimälu sälitab andmed ka toiteta. Kõik mälud on tänapäeval teostatud integraalskeemidena või integraalskeemide massiividena. Varundusseadmed
· Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi
seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express- siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Mõnedel videokaartidel on lisafunktsioone nagu video salvestamise võimalus, TV tuuner,
pilt on kõrgema kvalikteediga. HDMI Sama kasutasala nagu ka VGA ja DVI-l kuid see on veel kõrgema kvalikteediga ( edastatav pilt, HD kvalikteet nt. 2160p) Kasutatakse kodudes ja ka asutustes. USB Sellega saab ühendada arvutiga tänapäeval väga palju tehnikat. Nt. telefonid, mp3-d, hiired, klaviatuurid jne. Kasutatakse igal pool nii laua kui ka sülearvutites. SATA See on kõvaketta liides (saab ühendada kõvaketast emaplaadi külge). Kasutatakse lauaarvutites. ESATA See on välisekõvaketta liides, millel on suur andmete edastuskiirus. Kasutatakse nii Laua kui ka sülearvutites. SERIAL PORT Jadavärat ehk jadaport (ka jadaliides) on arvutite füüsiline liides ühendamiseks jadasiiniga. Erinevalt rööpväratist saadetakse andmeid sisse ja välja ühe biti kaupa. Kuigi ka teised liidesed, nt. USB ja FireWire saadavad andmeid jadas, eristab jadaväratit
-5V on mõeldud näiteks ISA Busi jaoks. Uuemate standardite puhul antud pinge kadunud. +5VSB Varem mainitud 5V Stand-By pinge, mille all on teatud arvuti komponendid isegi siis, kui ta pole kasutaja poolt sisse lülitatud Pingetele langevad koormused ning kasutus on varieerunud läbi aja tänu tehnoloogilistele edasiminekutele. Tänapäeval on ka emaplaate, mis töötavad puhtalt 12V peal kasutades spetsiaalset toiteploki. Ülejäänud pingete muundamised toimuvad juba otse emaplaadi peal. Esimeseks toiteploki tähtsaks parameetriks on võimsus. Tavakasutaja arvuti tarbib keskeltläbi 400W. Võimekamad arvutid, eriti mitme graafika kaardiga, võivad aga tarbida 1000W ja rohkem veelgi. Toiteplokid on tegelikkuses suutelised töötama ka suurema võimsustarbe peal, kui neil kirjas on, kuna nad on nii disainitud. Täpsema info jaoks aga alati lugeda spetsiifilise toiteploki dokumentatsiooni. Kui võimekas toiteplokk valida oleneb valitud komponentidest. Tuleb kokku
aiendus pesade arv Protsessor- juhib kogu arvuti tööd,teostab enamiku programmide jaoks vajalikud arvutused.Headuse määrab kiirus ehk taktsagedus:kui mtu elektrilist lülitust suudab teha sekundis(MHz,GHz)Hetkel kuni 4GHz;32 ja 62-bitised · Mälu-töötavate programmide ja nendega seaotud andmete hoidmiseks.Operatiiv-,sisemälu,kiireim seade andmete hoidmiseks ja salvestamiseks.tühjeneb arvuti väljalülitamisel.Maht sõltub emaplaadi tüübist,mõõdetakse MB,GB.üks moodul kuni 2GB · Helikaart-helitekitaja,uuematel võimalus panoraamhelile,head kõlarid on olulised,mõõtühik-heli salvestamisühiku andmete hulk(-24b) · Videokaart-äitab videopilti,sisaldab eraldiseisvat videomälu näidatava pildi töötlemiseks(MB,GB)hetkel 1GB,mõnele võimalik ühendada mitut mõnitori,või erinevat pilti televiisorisse suunamiseks,televiisoripilti ei saa arvutsse Kõvaketas: · Peamne salvestusseade arvutis
4. AGP : Kiirendatud graafikaport Firma Intel poolt välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks. See tagab otseühenduse videokaardi ja mälu vahel ning emaplaadil on ainult üks AGP pesa. AGP tuli aeglasema PCIpõhise adapteri asemele ning ühtlasi vabastas ühe PCI pesa, mida saab nüüd kasutada mõne muu välisseadme ühendamiseks. Pruuni värvi AGP pesa on veidi lühem kui valget värvi PCI pesa ja asub mõni sentimeeter kaugemal emaplaadi servast. AGP kasutab 32bitist siini. Esimene AGP standard (AGP 1x) tagas andmeedastuskiiruse 264 MBps. AGP 2x pakub 528 MBps, AGP 4x 1 Gbps ja AGP 8x 2 GBps 5. COM : on pesa mille abil saab ühendada arvuti teiste masinatega. 6. DVI : digitaalvideoliides DDWG (Digital Display Working Group'i) poolt 1999.a. kinnitatud liides digitaalkuvasüsteemide kokkuühendamiseks. DVI kasutab TMDS signaali. 7
laienduspesade arv. Kõik muud seadmed on ühendatud emaplaadiga niimoodi : paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil. Protsessor juhib kogu arvuti tööd, teostab enamiku programmide tööks vajaliku arvutustest. Protsessori headuse määrab kiirus ehk taktsagedus( mõõdetakse MHz ja GHz). Mälu ( operatiivmälu, sisemälu). Töötavate programmide ja nendega seotud ainete andmete hoidmiseks. Tühjeneb arvuti väljalülitamisel. Maksimaalne maht sõltub emaplaadi tüübist, mõõdetakse megabaitides või gigabaitides. Ühe mooduli suurus kuni 2 GB. Videokaart : videopildi näitamine, sisaldab eraldiseisvat videomälu näidatava pildi töötlemiseks, mõne videokaardiga on võimalik ühendada mitut monitori või pilti televiisorisse suunata. Videokaardi abil televiisoripilti arvutisse ei saa. Helikaart on helitekitaja. Uuematel kaartidel on panoraamheli võimalus, head kõlarid on olulised
annaabi.ee 
