Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti korpus (0)

1 Hindamata
Punktid
Arvuti Korpus
Arvuti korpus on ümbris , mis hoiab endas suuremosa arvuti komponente. Tegemist on tavaliselt metallse konstruktsiooniga, standartselt terasest või alumiiniumist. Antud materjalid on laialdaselt kasutatud tänu oma maandusomadusele, vastupidavusele ning odavuse tõttu. Kasutatakse ka teisi materjale, näiteks on puidust korpuseid.
Arvuti korpuse suuruse määrab tavaliselt ära emaplaat , kuna tegemist on arvuti kõige suurema komponendiga. Emaplaatide puhul on ära defineeritud standartsed suurused, nagu näiteks ATX emaplaadid. Tavakasutaja arvutite puhul on dokumenteeritud tavaliselt ainult korpuse sisemised dimensioonid. Server masinate puhul on tähtsad ka korpuse enda välised dimensioonid. See on vajalik serveri rackidega tegelemise puhul.
Igapäev arvutite puhul kasutatakse suuremosa ajast ATX standardit. Kontorikeskkonnas, kus ruum on tähtis, kasutatakse väiksemate korpustega arvuteid ja populaarne on seal tänapäeval Mini ATX. Suure võimekusega arvutite puhul on alles tekkinud XL-ATX, mis suurendab emaplaadi suurust ja seega on antud arvutite puhul ka vastavad korpused .
Torn korpuste puhul räägime me mini tornidest, kesklassi tornidest ja täis tornidest.
Täistorn on tavaliselt 56 cm või kõrgem. Mõeldud algselt serverite jaoks ning tihtipeale on nendele lisatud turvameetmed nagu näiteks lukustatavad korpuse uksed. Peale selle võib sellistel korpustel olla ka lisaturvasüsteem, mis tunnetab ning salvestab ära juhtumi, kui keegi avab korpuse. Järgmise käivituse käigus kuvatakse raport .
Keskklassitornid on 46 cm. Standartne lahendus igapäeva arvutite puhul
Minitorn korpused on keskeltläbi 36 cm ning sobivad ideaalselt kontori keskkonda.
Arvuti korpusel on tavaliselt lahtikeeratav metallist luuk, mille kaudu saab kergesti lähedale kõikidele sisemistele komponentidele. Toiteplokki juures ning tihtipeale ka arvuti korpuse külje peal on tavaliselt ventilatsiooni avad, mille taga asuvad ventilaatorid . Need tagavad õhu liikumise läbi korpuse ja selleläbi jahutuse .Ventilatsiooniavade arv ning asukoht võivad muutuda vastavalt korpusele.Ventilatsiooniavade küljes võivad olla ka filtrid , mis aitavad piirata tolmu sisenemist. Mõndadel korpustel on sisse integreeritud ka USB pesad , I/O pordid, näiteks heli jaoks, SD kaardi lugemispesad ja muud. Korpuse küljes esipaneelil on alati vähemalt arvuti sisselülitamis nupp , paljudel korpustel ka reset nupp. Antud seadmed tuleb ühendada komplekteerimise käigus emaplaadi külge.
Korpuse taga on eemaldatavad metallist paneelid , mis on mõeldud näiteks graafika kaardi, võrgu kaardi ja nii edasi väljundite jaoks.
Tänapäeval populaarsemad arvuti korpuste tootjad on Antec, Corsair, Fractal Design, NZXT Corp ja paljud teised.
Arvuti korpuse kruvid on tänapäeval väga standardiseeritud . Kasutatakse tavaliselt 6-32 ja M3 kruvisid ning nende erinevaid variante .
Tänapäeval aga paljud korpuste tootjad on proovinud hakata kruvide arvu vähendama ning neid asendama erinevate plastik ja metall kinnitustega, mis seavad ennast paika kui neile õige nurga alt jõudu rakendada.
Arvuti korpus #1 Arvuti korpus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Musymeez Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Arvuti emaplaadid
18
docx

Arvuti emaplaadid

Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või

Arvutite riistvara alused
Eksam
17
doc

Eksam

Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI ­ vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface)

Informaatika
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali ­ arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel ­ garantiitingimused, arvutimontaazi reeg-

Informaatika
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Uutel protsessoritel on muutunud ka nõuded tugikiibistikule ja toitepingeregulaatorile. Uuemad arvutite emaplaadid toetavad nii uues kui ka vanas tehnoloogias toodetud protsessoreid. Vanemates arvutites peab uue protsessori installeerimiseks vana asemele välja vahetama ka arvuti emaplaadi. Intel Pentium 4 on uuel mikroarhitektuuril põhinev protsessor, millest on praegu samuti saadaval nii vanas kui ka uues tehnoloogias toodetud variant. Korpus on varustatud jahutusplaadiga ja sama mõlemal protsessoril - FC-PGA2 478. Et eristada vanas ja uues tehnoloogias toodetud sama sagedusega protsessoreid on 0,13 mikronit tehnoloogias toodetud protsessoril markeeringus täht "A". Uues tehnoloogias toodetud Pentium 4 sisaldab kaks korda rohkem vahemälu aga samas eraldab märgatavalt vähem soojust, mistõttu saab nende protsessorite korral kasutada madalamate pööretega jahutusventilaatoreid ja see omakorda

Arvutiõpetus
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.......................................................................................

Arvutid
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun