Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool TAG14 Riistvara alused Egle-Heleri Saar EMAPLAAT Referaat Juhendaja: Oliver Pärt Kehtna 2016 Sisukord 1Sissejuhatus........................................................................................................................................3 21. Emaplaat.........................................................................................................................................3 32. Siinid ja pordid...............................................................................................................................4 12.1. Pordid..........................................................................................................................................4 12.1.1. Vanemad pordid.......................................
1997 Pentium II 16K + 16K 512K Puudub 2000 Pentium 4 8K + 12K 256K Puudub 2004 P 4 HT EE 8K + 12K 512K 2M Märkused: tärniga* tähistatud mälud asuvad emaplaadil, P 4 HT EE tähendab Pentium 4 Hyper Threading Technology Extreme Edition. 1 Tabel 1 Vahemälu areng 11 2 Emaplaat 2.1 Emaplaadi osad Emaplaat on arvutis peamine trükiplaat, mille peal asuvad mikroprotsessor, operatiivmälu (RAM) ja laienduspesad ning mille abil on otseselt või kaudselt ühendatud kõik arvuti osad. Emaplaadil on suured mikroskeemid, mida nimetatakse kiibistikuks. Emaplaadil olevad komponendid ühendatakse nn. siinide abil. Seega siin (bus) on ühenduslüli protsessori ja arvuti teiste komponentide vahel.
Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad
elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 2
Kui ülejäänud PCIsiini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3D rakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. Emaplaadi komponendid AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid installeerida ei tohi, sest AGP 2× kasutatav pinge on suurem kui uutel kaartidel ja põhjustab nende läbipõlemise. AGP järel asub mitu (harilikult 26), tavaliselt valget värvi, PCIsiini (Peripheral Component Interconnect) laienduspesa, mida kasutavad väga erinevad lisakaardid (sisemine modem, SCSIkontroller, helikaart, võrgukaart, TVkaart jne)
elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 3
Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad.Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Riistvara komponendid · Emaplaat · Protsessor · Mälu · Videokaart · Kõvaketas · CD-ROM, DVD-ROM( või mõni muu seade-laserketas ) · Disketiseade · Helikaart · Võrgukaart · Modem · Toiteplokk · Korpus · Kuvar ehk monitor · Klaviatuur · Hiir · Printer · Veebikaamera · Skanner · Kõlarid Emaplaat (http://home.tkug.tartu
Kõik kommentaarid