Siurulaste motoks oli: ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud". Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeid ja elamusi. Siurulased pöördusid oma loominguga inimeste tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole, välditi ühiskondlike teemasi. Rühmituse eesmärgiks oli muuta kirjandus populaarseks ja koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni. ,,Siuru" oli tähtis, kuna siis elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu, lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk armastus- ja loodusluules. Kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. Tundub, et ühiskonnale meeldis see rühmitus, kuna keskenduti rohkem inimestele. ,,Tarapita" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1921-1922 aastal. Oma loomingus nad jätsid tahaplaanile tundeelamused ja asusid analüüsima ja üldistama, astudes võitlusesse sotsiaalsete pahedega
Renessanss Renessanss on kunstistiil, mis tekkis juba palju aega tagasi ning tema sünnimaaks peetakse Itaaliat. See sai alguse 14. saj ja õitseaeg oli 15-16 saj. Sellel ajal ajal hoogne linnade levik. Just tänu sellele sai Itaaliast kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Linnad kerkisid ning kaubavahetus muutus palju aktiivsemaks, kui ta enne oli. Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus elulähedasemaks ja maisemaks. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri žanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued žanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalias toimusid teistsugused muutused. 14.sajandi kultuuri ei nimetatud Ars Novaks, vaid seda nimetati Trecento´ks
Looming väljendas isiklikke tundeid ja elamusi. Liikmed- Marie Under- visuaalne, maaliline kujutus, uudne armastuslüürika Henrik Visnapuu- lõhestunud inimene, andis luuletustes edasi loodushääli. Armastus-ja isamaaline luule. (nt. ,,Suviöö") Johannes Semper kirjutanud sõnad Eesti NSV hümnile Artur Adson Friedebert Tuglas- novellikirjutaja, kriitik, reisikirjad. August Gailit- kuulsaim följeton ,, Sinises tualetis daam" Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal soiku jäänud kirjandus. Gailit kritiseeris rühmituskaaslaste luulet liigromantiliseks, Siuru tegevus lõpetati 20.jaanuar. Tarapita Kirjanduspoliitiline rühmitus, tegutses 1921 1922. Teadvustas kultuuri kehva olukorda, võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Astusid võitlusse sotsiaalsete pahedega. Kohaliku kultuuri ja kirjanduse eest kõneleja. Kõne all olid noorte olukord, haridus, tulevikuväljavaated.
Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti keskenduti näo, käte ja inimese tundeelu kajastamisele. Eelistati kujutada ka julgeid inimesi, ka piiblist valiti neid. Hakati kujutama rõivastamata keha, kuid rõivastatud skulptuurid tõid välja rõivavoldid, mis olid kujutatud väga loomulikult. · Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsamaks. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. · Kevade ja Venuse sünni autor on Sandro Botticelli. · Leonardo da vinci huvitus kõikidest teadustest, kunstist, muusika ja kirjandus. · Sfumaatot iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning
Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed noodid olid neumad. Ilmalikke laule ja rändlugusid lõid ja esitasid rändlaulikud. Armastatumaiks pilliks oli lauto. RENESSANSS Uus kunstistiil, pärit Itaaliast. Alguse sai juba 14. sajand, õitseaeg oli 15-16 saj. Algas hoogne linnade levik. Itaaliast sai kunstikeskus. Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Kaubavahetus muutus intensiivseks, kerkisid linnad. Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kirikute ja kloostrite juures. Sellest perioodist on pärit ka esimene konservatoorium, mis avati Itaalias Napoli linnas aastal 1537. Renessansi kuulsamaks heliloojaks oli G. Monteverdi. INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL
· Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed August Gailit · Eluaastad 18911960 · Sündis Valgamaal. Üles kasvas Laatre mõisas · Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas · Novellist, romaanikirjanik ja följetonist · Rühmituse "Siuru" asutaja
keskkihtidele välja sundlaenu 5)Parlament, pidades vajalikuks kaitsta ISIKUVABADUSI ja INIMÕIGUSI, võttis 1628. vastu Õiguste Petitsiooni, milles keelas kuningal sundida elanikkonda maksma makse ja tegema laene, mida parlament. pole kinnitanud. Charles I saadab 1629. parlamendi laiali ja püüdis valitseda ilma selleta. Vangistati parlamendi liidrid, loodi erakorralised kohtuorganid teisitimõtlejate jaoks. Raha hankimiseks elustati vanu makse. Sotimaal puhkes absolutistlikult valitseva Charles I vastu mäss sõda Inglismaa ja Sotimaa vahel. Et kuningal ei jätkunud palgasõjaväe tarbeks raha ja elanike maksustamiseks puudus tal parlamendi nõusolek, tuli 1940. jälle kokku Inglise parlament. Valimistel saatis edu opositsiooni. Charles I taotles Soti sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist. Kuningas saatis parlamendi laiali, ajalukku läks see kui nn. lühike parlament.
· Rahvuskultuuri edendamine · Normaalsed suhted kõigi riikidega o Puhastus riigiparaadis ministeeriumite kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhtkond, maavanemad ja linnapead asendati järk-järgult kommunistidega. o Annektsioon: EKP Eesti Kommunistlik Partei ainuke lubatud poliitiline organisatsioon Elustati Eesti Töötava Rahva Liit propagandakampaania Eesti ümbernimetamine ENSVL tagandati K. Päts o 25.08.1940 - ENSV konstitutsioon Eesti seadused asendati Vene omadega Seadusandlik võim Ülemnõukogule (J. Vares) Täidesaatev võim Rahvakomissaride Nõukogule (J. Lauristin) - Majanduslikud ümberkorraldused
rakendada taas majandusstrateegiat, naasta taas keskse planeerimise ja kellektiviseerimise juurde. Neljandal ja viiendal viisaastakul pandi jälle rõhku kollektiivsele põllumajandusele ja rasketööstuse eelisarendamisele tarbekaupade tootmise arvel. Neid meetmeid on tavatsetud seletada käsumajanduse tugevdamisena, kuna see oli kõige tõhusam vahend majanduse taastamiseks. Tähele panemata jäeti paljud Stalini meetmed, mis mõjusid pidurdavalt. Formaalse planeerimise süsteemiga elustati jälle kõik 1930. aastate rumalused. Vaatamata 1930. aastate ebaõnnestumisele tuldi kollektiviseerimise juurde tagasi ja intensiivistati seda: kolhoosid muutusid suuremaks ja nende arv kahanes. Tsentraalse juhtimise taastamine tööstuse planeerimises oli samuti samm tagasi, eriti pärast edukaks osutunud ajutist ja osalist majanduse vabakslaskmist sõja ajal. Stalin lasi käest võimaluse jätkata sõjaaegsel progressiivsemal kursil ning loobufa formaalse
Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; Kokkuvõte Kokkuvõtteks oli see ajastu eestlaste jaoks rahvusliku eneseleidmise. Sel ajal elustati Eesti eneseteadvust oma pärandi kohta ja loodi eepos Kalevipoeg. See aeg oli Eesti rahva jaoks hea aeg kuna eestlased said minna õppima ülikooli ja eestlased vabastati pärisorjusest ning anti võimalus elada oma elu nii kuidas nad ise tahtsid ilma et keegi neid takistaks. Loodi ka ajalehed millest mõned on tootmisel seninigi, loodi teatrid ja eestikeelsed näidendid. Tol ajal sai ka rahvas ühtsemaks tänu Jannseni korraldatud üldlaulupeole milles võtsid
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla
7 Sõjaaastad pidurdasid kunsti arengut ja kunstnike loomingulist tööd. Oktoobrirevolutsioonile järgnev nõukogude võimu periood oli lühike. Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli lühikest aega täitnud muusikaõpetaja kohuseid Tartu Õpetajate
Faehlmanni surma järel võttis tema koha üle rahvuslikus liikumises F.R. Krewtzwald. Kuigi viimasel puudusid Faehlmanni energia ning juhtimise asemel eelistas ta olla kritiseeviv kõrvaltvaataja, kujunes ta ometi eelärkamisaega ja ärkamisaega ühendavaks sillaks. Eesti ajaloolane Ea Jansen on vaadeldava ajaperioodi kohta öelnud tabavalt: "Eestlased ei sündinud "eimilllestki", vaid vanast kultuurilisest ühtekuuluvusest, etnilistest traditsioonidest, mis 19. Sajandi esimese poole vältel elustati""(Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). 1.2 Ärkamisaeg Eesti rahvusliku ja kultuurilist ärkamisaja algust on dateeritud erinevalt. Seda on seostatud esimese üldlaulupeoga 1869. aastal, 1860. aastate alguse püüdlustega, 1857. aastaga, mil hakkas ilmuma J.V. Jannseni "Perno Postimees". Peale majandusliku arengu ning sotsiaalsete, kui ka poliitiliste olude ajakohastumise, virgutas rahvuslikku ärkamist uue kirjakultuuri sünd eestlaste endi etnilise eripära alusel,
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia
KOKKUVÕTE Aastal 1997 algas AS Tartu Õlletehasel uus ajajärk, kui ettevõtte aktsiad ostis Soome õlletootja Olvi OY. Sellel hetkel oli Tartu Õlletehase peamiseks õllemargiks Alexander. Ettevõtte turuosa oli kõigest 13%. Alates aastast 1997 hakkas õlletehases 15 väga kiiresti arenema. Eelmainitud ajast alates toimuvad tugevad muutused kuni tänaseni, sest peaeesmärk on turuliidri positsiooni saavutamine ja säilitamine. Aastal 1999 elustati firma ajalooline kaubamärk A. Le Coq, kui kindel tunnus õllede garanteeritud kõrgest kvaliteedist. Ettevõtte majandustulemuste järgi võib öelda, et ettevõte on suutnud omale seatud eesmärgid saavutada ja osalislt neid ka ületada. Tartu Õlletehase näol on tegemist kiiresti areneva ettevõttega, kes suudab reageerida turul toimuvate muutustega ning soovib areneda vastavalt nõudmistele ja saavutada turul üha suuremat edu. VIIDATUD ALLIKAD 1
Rühmituse iseloomulikuks märksõnaks oli elulähedus. Eelkäijaid süüdistati elukauguses ja võõramaalisuses. 1934 kehtestati vaikiv olek. Kehtestati määrus millega keelati ässitavate, demagoogiliste raamatute avaldamine ning kehtestati eeltsensuur. Riik tellis kirjanikelt positiivset elukujutlust ja rahvuslikkust. Tuntuim teos sellest ajast Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil". Jätkusid romaanivõistlused. 34 aastal tehti võistlus, mille auhinnaks oli 10 000 krooni. 38 aastal elustati võistlus taas. Selle võitis Karl Ristikivi teosega ,,Tuli ja raud". 1938 tõusis esile luuletajate rühmitus Arbujad. Luule 1922-1944 1920 aastate alguse luuletajaskonna keskme moodustasid Siuru ajal esilekerkinud poeedid (Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu). Poeedid jagunesid klassikuteks ja modernistideks(katsetajad). Sõda jättis jälje luuletajate hingeellu. Protestiti ebavõrdsuse ja vägivalla vastu ja mõeldi inimkonna saatuse üle
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine,
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud:
Tol ajal kasutusel olnud läänemeresoome hõimude nimesüsteemi kuulunud muistsed isikunimed asendusid 16. sajandi lõpuks ristiusustamisega kaasa tulnud nimedega, enamasti laenati nimede lühikujud ja neid mugandati (Mari; Jaan). Laennimed moodustavad meie eesnimistu püsikihistuse. 19. sajandi keskpaigaks hakati laennimedele eelistama võõrapäraseid nimesid, mis jäid ülekaalu 20. sajandi esimeste kümnenditeni (Marie; Karl). Rahvusliku liikumimse ajajl 19. sajandi lõpukümnendeil elustati varasemates kirjapanekutes ja rahvaluules leiduvaid muistseid isikunimesid (Lembitu; Salme), lisa saadi Soomest (Aino; Väino), kirjandusest (Eha; Endel) ja eriti uute nimede loomisega (Luule; Õie). Võõrapärased nimed asendusid laialt propageeritud eestipäraste nimedega, mille kõrgaeg oli 1930. aastail, mil toimus ka nimede eestistamine. 1940. aastail olid ülekaalus laennimed (Maie; Rein), 1950.- 1960. aastail valiti
Raamat koosneb 13 raamatust, mis kiidavad õiglast ja head jumalat autoris avaldunud halbuse ja headuse eest. Lugejale püütakse sisendada mõtet, et teose autor jäänukski hukatusse, kui jumal poleks halastanud. Tõde tähendas tema jaoks ülima. 18. Renessansi üldiseloomustus ( ajaline piiritlus, uue inimese kontseptsioon) Uuestisünd. Kultuuripeeriood, mis iseloomustab Euroopa vaimsust 14-16 saj. Sai alguse Itaaliast. Renessansi olemuseks oli maailma ja inimese avastamine. Elustati taas antiikaja tarkus, et inimene on kõigi asjade mõõt. Tähtsamad muutused toimusid inimteadvuses, kunstis, hariduses. Ren. Ajastu inimene on maailma keskpunkt, kesksel kohal, kuid ra peab endas kandma Jumalat. Kristlus ei kao. Uus inimese kontseptsioon: 1) inimene on võimeline individuaalseks arenguks, 2)inimese suhe maailmaga ei olnud enam alluv, vaid uuriv, avastav ja nautiv. Hakatakse tähelepanu pöörama ilmalikele teadvuse viisidele
a. sündis sellest abielust tütar Heli. M. Saar jätkas aga Liinega tihedat kirjavahetust. Sõjaaastad pidurdasid kunsti arengut ja kunstnike loomingulist tööd. Oktoobrirevolutsioonile järgnev nõukogude võimu periood oli lühike. Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli lühikest aega täitnud muusikaõpetaja kohuseid Tartu Õpetajate Seminaris, hakkas nüüd
See sõjavägi ei olnud enam sama. Gladiaatorite ridades hakkas ilmsiks tulema distsipliini nõrgenemine ja sõnakuulmatus. Vahepeal ei saanud Spartacus jätkata pealetungi Roomale nende samade leegionidega, kes seda nii väga nõudsid. Loobunud juhtimisest, sulges Spartacus end mitmeks päevaks oma telki ega andnud järele mitte mingile palvele. Kui Spartacus võttis uuesti leegionid oma käsutuse alla, pidid need nõustuma tingimustega, kus kõige karmimate abinõudega elustati gladiaatorites kohusetunne ja seati uuest sisse kõige valjem distsipliin. Spartacus mõistis surma kõige metsikuma leegioniülemaist Orciluse, kes löödi tema enese leegionide juuresolekul risti. Laagrist kihutati ka minema Arvinius ja Cannitius ning löödi risti üle kahesaja gladiaatori. Seejärel korraldas Spartacus kõik leegionid ümber. Kui senat kokku tuli otsustati, et sõjakäik Spartacuse vastu tehakse ülesandeks Sitsiilia
Pärast vaenlase põgenemist peetigi nõupidamine edasisteks plaanideks, kus Spartacus vandus, et on oma armeega lõpuni väljas, olenemata tulevikust, kuid ta ei soovinud olla juht, kui minnakse Roomale peale. Rahvas tahtis Spartacust oma juhiks. Loobunud juhtimisest, sulges Spartacus end mitmeks päevaks oma telki ega andnud järele mitte mingile palvele. Kui Spartacus võttis uuesti leegionid oma käsutuse alla, pidid need nõustuma tingimustega, kus kõige karmimate abinõudega elustati gladiaatorites kohusetunne ja seati uuesti sisse kõige rangem distsipliin. Laagrist aeti välja Arvinius ja Cannitius ning löödi risti üle kahesaja gladiaatori. Crassus valiti Sitsiilia preetoriks ning talle anti õigus koguda vajalik arv mehi ja nii sai ta oma käsutuse alla kaheksakümne tuhande mehe. Kui Spartacuse arvates oli saabunud paras aeg, andis ta ühel ööl oma leegionidele käsu täielikus vaikuses laagrist väljuda.
Siit järeldati, et kodanike omavalitsus muudab inimesed vooruslikumaks, paneb nad paremini käituma. Filosoofid (Cicero) kutsusid kodanikke üles vabadust kaitsma ja välja astuma isegi heade valitsejate vastu. Cicero arvas, et on väga ohtlik anda ühele inimesele nii palju võimu, sest nende tahe võib iga hetk muutuda (võivad muutuda türanniks) ja me ei saa anda enda tahet nende muutuva tahte alla. 65. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Rooma vabariikliku vabaduse idee elustati Põhja-Itaalias. Kõige kesksemaks mõtlejaks selles taasärkamises oli Machiavelli, kes käsitleb seda teemat raamatus ,,Discorsi" 1531. Ta ütleb, et enamuste inimeste jaoks on suurimaks hüveks vabadus ehk vaba elu. Nad soovivad vabalt oma eesmärke taotleda, kartmata teisi inimesi. See vabadus on võimalik ainult siis, kui inimene ei ole kellestki sõltuvuses. Selline vabadus on võimalik ainult vabariigis vaid siis, kui ise ennast valitseme, oleme vabad.
Keskaegsed müsteeriumid mungakloostris, linnaväljakutel, hoovides. Vaatemängulisus, massistseenid. Tuletas meelde Reinhardti monumentaalseid lavastusi. Tagasivaadates Copeau leiab, et väikese ruumi teater välistab massipubliku. Need olid vaid tehnilised laborid. See ei ole teater tõelises mõttes, sest puudus publik. Tõeline teater tuleb tuua rahvani. Nii arvas elu lõpus. Temast inspireerituna sündisid mitmed n-ö teatrilaborid 60-70ndatel (Grotowski, Brook jt). Eelistati tühja lava, elustati rituaal, mindi tagasi teatri juurte juurde. Copeau on suurt mõju avaldanud miimikunstile. Copeau vaated: Näitleja kui instrument, nii vahend kui eesmärk. Näitleja jaoks on tähtsaim totaalne pühendumus, selleks peab end täielikult valdama. Vabadus, millega kaasneb inspiratsioon. Peab valdama tehnikat, kuid see ei välista tundlikkust. Oluline on liikumismehhanism. Näitlejal peab olema kindel mälu, kuulekas diktsioon, korrapärane hingamine, kindlad närvid
Tol ajal kasutusel olnud läänemeresoome hõimude nimesüsteemi kuulunud muistsed isikunimed asendusid 16. sajandi lõpuks ristiusustamisega kaasa tulnud nimedega, enamasti laenati nimede lühikujud ja neid mugandati (Mari, Jaan). Laennimed moodustavad meie eesnimistu püsikihistuse. 19. sajandi keskpaigas hakati laennimedele eelistama võõrapäraseid eesnimesid, mis jäid ülekaalu 20. sajandi esimeste kümnenditeni (Marie, Karl). Rahvusliku liikumise ajal 19. sajandi lõpukümnendeil elustati varasemates kirjapanekutes ja rahvaluules leiduvaid muistseid isikunimesid (Lembitu, Salme), lisa saadi Soomest (Aino, Väino), kirjandusest (Eha, Endel) ja eriti uute nimede loomisega (Luule, Õie). Võõrapärased nimed asendusid laialt propageeritud eestipäraste nimedega, mille kõrgaeg oli 1930. aastail, mil toimus ka nimede eestistamine. 1940. aastail olid ülekaalus laennimed (Maie, Rein), 1950.60. aastail valiti lastele
hüljati realistlik kujutusviis, sotsiaalseid allegooriaid esitati keerulisemal kujul. Kasutati irooniat (Jüri Üdi, Johnny B. Isotamm). Optimistlikud tulevikunägemused kadusid, maailmapilt oli ebakindel, kujundikeeles väljendus see näiteks kinnise või väikese ruumi kujutamisena, millele vastandati piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus (näiteks P-E. Rummo "Põgene, vaba laps" filmist "Viimne reliikvia"). Elustati uuema rahvalaulu ja lorilaulu poeetika, see jätkus 1970. aastate lõpul (H. Runnel). Laulutekstide osakaal suurenes, tuli sisse kõnekeelt. Liiguti eemale klassikalisest luulest. Neid suundumusi mõjutasid 1920.-30. aastate modernism ja sõjajärgne soome kirjandus. Eeskuju andsid ka pagulaskirjanikud Ilmar Laaban ja Kalju Lepik. Tegemist on vahel rohkem "teksti" kui luuletusega (Rummo). Tähelepanu pöörati rohkem sõna mitmekihilisusele, alltekstidele. Hiljem jäid ülekaalu
annaabi.ee 
